Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled
Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
3-1-1-67-14 13. november 2014 Eesistuja Saale Laos, liikmed Jüri Ilvest ja Ott Järvesaar Kriminaalasi Raivo Riisa süüdistuses KarS § 363 lg 1 järgi Tartu Ringkonnakohtu 21. aprilli 2014. a otsus kriminaalasjas nr 1-13-5699 Raivo Riisa kaitsja vandeadvokaat Mart Sikut, kassatsioon Prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Sirle Melk Kannatanu Eesti Vabariik (Keskkonnainspektsiooni kaudu), esindaja Madis Piirla 15. oktoober 2014, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 21. aprilli 2014. a otsus osas, millega ringkonnakohus tühistas Tartu Maakohtu 26. novembri 2013. a otsuse tsiviilhagi rahuldamata jätmise kohta, ja jõustada selles osas maakohtu otsus.
Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 21. aprilli 2014. a otsus lisaks punktis 1 märgitule osas, millega jäeti jõusse Tartu Maakohtu 30. mai 2012. a tsiviilhagi tagamise määrus.
Tühistada Tartu Maakohtu 30. mai 2012. a määrus, millega seati tsiviilhagi tagamiseks Eesti Vabariigi kasuks kohtulikud hüpoteegid kolmele Raivo Riisale kuuluvale kinnistule (registriosa nr XXXXXXX, nr YYYYYYY ja ZZZZZZZ).
4.Kassatsioon rahuldada.
Mõista Eesti Vabariigilt Raivo Riisa kasuks välja 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks.
1.Raivo Riisa anti kohtu alla süüdistatuna karistusseadustiku (KarS) § 363 lg 1 järgi selles, et tema korraldas ajavahemikus augustist septembrini 2011 maavarana arvele võtmata ehituskruusa kaevandamist Mäelt-Õnniste maaüksuselt, ilma et tal oleks olnud selleks kaevandamisluba. Korralduse maaüksuselt ehituskruusa kaevandada andis R. Riisa A. S.-i vahendusel OÜ Moreen
töötajatele, kes kaevandasid kruusa kokku 2410 m3. R. Riisa rikkus maapõueseaduse (MaaPS) § 25 lg-t 1 ja tekitas keskkonnale MaaPS § 74 lg 1 p-s 1 nimetatud kahju summas 40 970 eurot. Tsiviilhagi
2.Kannatanu Eesti Vabariik (Keskkonnainspektsiooni kaudu) esitas tsiviilhagi, milles palus mõista R. Riisalt riigi kasuks välja keskkonnakahju 40 970 eurot.
3.Hagiavalduses tugineti sellele, et R. Riisa kaevandas 2011. a augustist septembrini Mäelt-Õnniste maaüksuselt
keskkonnaregistris
maavarana
arvele
võtmata
ehituskruusa,
omamata
kaevandamisluba. Kokku kaevandati 2410 m3 ehituskruusa.
4.MaaPS § 74 lg 41 järgi hüvitab keskkonnakahju keskkonda kahjustanud isik. MaaPS § 74 lg 1 p 1 alusel tekitatakse keskkonnale kahju, kui kaevandatakse maavara või maavarana arvele võtmata loodusliku kivimi, setendi, vedeliku või gaasi looduslikku lasundit ilma nõutava loata. MaaPS § 74 lg 5 kohaselt nõuab keskkonnakahju sisse Keskkonnainspektsioon. MaaPS § 74 lg 2 järgi arvutatakse keskkonnale tekitatud kahju kaevandatud või kasutamiskõlbmatuks muudetuga samaväärse maavaravaru kaevandamisõiguse hinna kümnekordse summana. MaaPS § 39 kohaselt arvutatakse ja makstakse maavara kaevandamisõiguse tasu keskkonnatasude seaduse (KeTS) ja selle alusel kehtestatud õigusaktide järgi. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 133 lg 1 alusel kuulub hüvitamisele keskkonnaohtliku tegevusega tekitatud kahju, mis on seotud keskkonna kvaliteedi halvenemisega. VÕS § 1043 kohaselt peab õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kostja teo õigusvastasus tuleneb VÕS § 1045 lg 1 p-st 7 ja MaaPS § 25 lg-st 1.
KeTS § 9 lg 2 alusel vastu võetud Vabariigi Valitsuse 22. novembri 2009. a määrus nr 172 "Riigile kuuluva maavaravaru kaevandamisõiguse tasumäärad" § 1 sätestab, et riigile kuuluva ehituskruusa kaevandamisõiguse tasumäär 2011. aastal oli 1,70 eurot/m3.
30.septembri 2011. a sündmuskoha vaatluse protokolli ja 2. detsembri 2011. a sündmuskoha täiendava vaatluse protokolli kohaselt on Mäelt-Õnniste maa-alalt kaevandatud kruusasegust kaevist. Kaevandamistunnustega ala pindala on 3461,8 m2 ning kaevise kuhila pindala on 358 m2.Visuaalsel vaatlusel selgus, et sama kinnisasja piires kaevandatud materjali kasutatud ei ole. Keskkonnaministri 25. oktoobri 2011. a käskkirjaga nr 1553 kinnitati Viljandi Maakonna Õnniste uuringuruumi varu ja registrisse kandmine. Maavara nimetus on ehituskruus. 2011. a oktoobris koostatud kontrollmõõdistuse andmetel on ajavahemikul 2011. a augustist oktoobrini MäeltÕnniste maaüksuselt kaevandatud 2410 m3 materjali. Keskkonnainspektsiooni 3. veebruari 2013. a keskkonnakahju suuruse kindlaksmääramise aktis on eelviidatud tõenditele tuginedes arvestatud Mäelt-Õnniste maaüksuselt kaevandatud maavara koguseks 2410 m3 ja R. Riisa
tekitatud kahju suuruseks 40 970 eurot. Maakohtu otsus
7.Tartu Maakohtu 26. novembri 2013. a otsusega tunnistati R. Riisa KarS § 363 lg 1 järgi süüdi ja teda karistati rahalise karistusega 350 päevamäära summas 1120 eurot.
Sama kohtuotsusega jäeti kannatanu Eesti Vabariigi (Keskkonnainspektsiooni kaudu) tsiviilhagi rahuldamata ja kustutati Tartu Maakohtu 30. mai 2012. a määrusega tsiviilhagi tagamiseks R. Riisa kolmele kinnisasjale seatud kohtulikud hüpoteegid.
Maakohtu seisukohad
KarS § 363 lg 1 näeb ette formaalse kuriteokoosseisu. Koosseis on täidetud juba siis, kui tuvastatakse, et maavara kaevandaja tegutses looduskasutusloata. Kas kaevandamisega kaasnes keskkonnale ka mõõdetav kahju, pole isiku süüdimõistmise seisukohalt määrava tähtsusega.
10.On tõendatud, et ajavahemikul 2011 augustist septembrini toimus Viljandimaal Suure-Jaani vallas Mäelt-Õnniste maaüksusel maavara (ehituskruusa) looduslikust seisundist eemaldamine. OÜ Moreen töötajad osutasid teenust, mille käigus nad eemaldasid Mäelt-Õnniste maaüksusel maavara looduslikust seisundist, esmatöötlesid seda tööstuslikul viisil (purustasid) ning moodustasid puistangud. Selline tegevus on MaaPS § 2 p 7 ja kaevandamisseaduse (KaevS) § 3 lg 1 p-de 3 ning 4 kohaselt käsitatav maavara kaevandamisena. Mäelt-Õnniste kinnistul ehituskruusa looduslikust seisundist eemaldamist ei saa käsitada maapõue kasutamisena MaaPS § 59 mõttes.
11.Kaevandamist korraldas R. Riisa. Kaevandamise käivitas R. Riisa poolt A. S.-i vahendusel OÜ Moreen töötajatele antud korraldus ehituskruusa kaevandamiseks. R. Riisa pani teo toime vahendliku täideviijana teist isikut ära kasutades. R. Riisa valitses A. S.-i ja OÜ Moreen töötajaid ülekaaluka teadmisega.
12.MaaPS § 25 lg 1 kohaselt tekib kaevandamise õigus maavara kaevandamise loa alusel, kui maapõueseadus ei sätesta teisiti. MaaPS § 25 lg 2 kohaselt tohib kaevandada ainult keskkonnaregistris maavarana arvele võetud kivimi, setendi, vedeliku või gaasi looduslikku lasundit, kui maapõueseadus ei sätesta teisiti. Keskkonnaameti vastusest järelepärimisele nähtub, et Keskkonnaamet ei ole andnud luba Mäelt-Õnniste maaüksuselt looduslikust seisundist eemaldatud kaevise võõrandamiseks, väljaspool kinnisasja kasutamiseks või teisele kinnisasjale transportimiseks. Kaevandamisloata kaevandamisega rikkus R. Riisa MaaPS § 25 lg-t 1.
13.R. Riisa tegutses kaevandamist korraldades ning kaevandamisloata kaevandades kaudse tahtlusega, täites seega ka KarS § 363 subjektiivse koosseisu.
15.On tõendatud, et R. Riisa kaevandas kaevandamisloata Mäelt-Õnniste kinnistult ehituskruusa, kuid tõsikindlalt ei ole tõendatud kaevandatud ehituskruusa kogus. Maavara kogust teadmata ei ole võimalik keskkonnale tekitatud kahju välja selgitada.
16.Hinnates dokumentaalseid tõendeid - kontrollmõõdistamise akti (KoTo, kd 1, tl-d 87-92 ja 73-77) ning mõõdistamispunktide andmeid (KoTo, kd 1, tl 93-100), leidis kohus, et tegemist on kohtukõlbmatute tõenditega.
17.Õnniste uuringuruumis toimunud kontrollmõõdistamise kohta koostatud dokumendist ei nähtu dokumendi koostanud isikute pädevus, dokumendi koostamise ega ka allkirjastamise kuupäev; dokumendi tiitellehe allkirjastanud OÜ Eesti Geoloogiakeskus juhatuse liige A. P. ei ole dokumendi koostamisel osalenud. Kontrollmõõdistamise kokkuvõtte on allkirjastanud geodeet S. K. S. K. ütlustest aga nähtub, et tema tegeles kontrollmõõdistamise, mitte aga arvutustega. Seega ei saanud S. K. arvutustulemusi kinnitada. Mahuarvutusest ei nähtu, kuidas ja milliste arvutuste tulemusena on jõutud tulemuseni 2410 m3. Mahuarvutuse ja kokkuvõtte tulemused lahknevad. Kohtule jäi arusaamatuks, milline oli tegelik tulemus, tulemi saamise metoodika ja kasutatud tarkvara asjakohasus ning lubatavus. Mõõdistamispunktide loetelu on mõõtmist läbi viinud isiku poolt allkirjaga kinnitamata ning puudub ka loetelu koostamise kuupäev, mistõttu ei ole see käsitatav dokumendina. Samuti ei nähtu, et eelmärgitu oleks kontrollmõõdistamist käsitleva dokumendi lisa, vaid see loetelu on saadetud Keskkonnainspektsiooni ametnikule eraldi. Ka asjatundja-tunnistaja S. K. ütlustest nähtuvalt ei ole mõõdistamispunktid tema koostatud kontrollmõõdistamist käsitleva dokumendi lisa.
18.Mõõteseaduse (MõõteS) § 5 lg 1 kohaselt tuleb mõõdistamisel kasutada mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Kontrollmõõdistamist käsitlevast dokumendist (KoTo, kd 1, tl 87-92) ei nähtu, kas mõõdistamisel kasutatud mõõtevahendi taatluskohustus oli täidetud või kas see oli jälgitavalt kalibreeritud.
19.Seega ei ole Mäelt-Õnniste kinnistult kaevandatud ehituskruusa kogus tõsikindlalt tõendatud.
20.Kuna tsiviilhagi jääb rahuldamata, tuleb KrMS § 313 lg 1 p 10 alusel kohtuotsuse jõustumisel kustutada Tartu Maakohtu 30. mai 2012 määrusega Eesti Vabariigi tsiviilhagi tagamise abinõudena seatud kohtulikud hüpoteegid. Apellatsioonid
21.Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid kannatanu ja prokuratuur, taotledes mõlemad maakohtu otsuse tühistamist tsiviilhagi puudutavas osas. Apellandid palusid kannatanu tsiviilhagi
rahuldada. Kannatanu taotles alternatiivselt kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Prokuratuur taotles eraldi ka kohtulike hüpoteekide "jõusse jätmist". Ringkonnakohtu otsus
22.Tartu Ringkonnakohtu 21. aprilli 2014. a otsusega tühistati maakohtu otsus osas, millega maakohus oli jätnud tsiviilhagi rahuldamata ja kustutanud tsiviilhagi tagamiseks seatud kohtulikud
hüpoteegid.
Ringkonnakohus
mõistis
R.
Riisalt
Eesti
Vabariigi
(Keskkonnainspektsiooni kaudu) kasuks välja 40 970 eurot ja jättis jõusse tsiviilhagi tagamise abinõuna kolmele R. Riisa kinnistule seatud kohtulikud hüpoteegid. Muus osas ringkonnakohus maakohtu otsust ei muutnud. Ringkonnakohtu seisukohad
23.Ringkonnakohus ei nõustunud maakohtu hinnanguga, et kannatanu viidatud tõendid kahju ulatuse kohta on kohtukõlbmatud.
24.Tunnistajad on kinnitanud, et kaevandatud materjali oli 2410 m3. See on kooskõlas OÜ Eesti Geoloogiakeskus töö lisaga nr 1, mis kannab pealkirja "Mahuarvutus" (KoTo, kd 1, tl 77). Lisast 1 nähtub sõnaselgelt, et kontrollitud maapõue osa maht on mõõdistamiste vahelisel perioodil muutunud 2410 m3 ehk 2,4 tuh m3 võrra. Sellest nähtub, et arvutuse käigus on jõutud tulemini, et maapõuest väljatud materjali maht on 2410 m3, mis on ümardatud sajakuupmeetrise täpsuseni ehk 2400 kuupmeetrini.
25.Mahuarvutuse tegi asjatundja P. K., kes selgitas kohtuistungil põhjalikult, kuidas ta jõudis kaevandatud materjali mahu osas tulemini. Seega nähtub väljatud ehituskruusa mahu arvutamise metoodika nii OÜ Eesti Geoloogiakeskus tööst kui ka asjatundja P. K. ütlustest.
26.Lisaks on asjatundjad P. K. ja S. K. kohtuistungil kinnitanud, et töö tegemisel kasutatud seadmed ja programmid on selles valdkonnas aktsepteeritud ja litsentseeritud. Seega on tegemist sellel alal lubatavate ja asjakohaste seadmete ning tarkvaraga.
27.Maakohtu viide MõõteS § 5 lg-le 1 pole asjakohane. Käesoleval juhul ei ole tegemist ühegi MõõteS § 5 lg-s 2 sätestatud juhtumiga. S. K. juhindus oma töös majandus- ja kommunikatsiooniministri 27. augusti 2007. a määrusega nr 70 kehtestatud ehitusgeodeetiliste uurimistööde tegemise korrast, kus nendele töödele on kehtestatud täpsusnõuded, sh üldised nõuded geodeetilisele mõõdistamisvõrgule.
28.Seega on tõendatud, et kaevandatud materjali oli 2410 m3. Tulenevalt MaaPS § 74 lg 1 p-st 1 tekitati käesoleval juhul loata kaevandamisega looduskeskkonnale kahju 40 970 eurot.
Ringkonnakohus
nõustus
ka
tsiviilhagis
kannatanu
nõudele
antud
materiaalõigusliku
kvalifikatsiooniga.
KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
Kassatsioon
29.Tartu Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni R. Riisa kaitsja vandeadvokaat Mart Sikut, kes taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja maakohtu otsuse jõustamist. Kassaator põhjendab oma seisukohti järgmiselt.
30.Ringkonnakohus on tõendite hindamisel lähtunud vaid apellantide väidetest ega ole analüüsinud süüdistatava ja tema kaitsja vastuargumente, mistõttu on kohtuostus nõuetekohaselt motiveerimata.
31.Ringkonnakohus ei ole pööranud tähelepanu asjaolule, et osa kaevandatud pinnasest oli jäetud hunnikusse kaevise kõrvale, mistõttu tuluks see kruusakogus kahjuarvestusest välja jätta.
32.Asjatundjate P. K. ja S. K. kohtuistungil antud ütlused selle kohta, et töö tegemisel kasutatud seadmed ja programmid on aktsepteeritud ja litsentseeritud, ei ole lubatavad või vähemalt mitte usaldusväärsed tõendid. Need asjatundjad ise toimetasid mõõtmistöid, mistõttu ei saa nende ütlusi mõõteriistade aktsepteeritavuse kohta usaldusväärseks pidada.
33.Mõõdistamise toimetanud isikutel polnud sellelaadsete tööde tegemiseks litsentsi. Asjatundja P. K. andis kohtuistungil ütlusi, et ta on Tallinna Tehnikaülikooli rakendusgeoloogia bakalauruseõppe üliõpilane ja oli seda ka 2011. aastal, kui ta osales kontrollmõõdistamisel MäeltÕnniste kinnistu uuringuruumis. Kriminaalasja materjalidest, sh kontrollmõõtmise aktist ei ole võimalik välja lugeda, millist metoodikat või milliseid programme akti koostamisel kasutati. Seega ei ole aktis sisalduva tulemi saamise metoodika ega kasutatud tarkvara asjakohasus ja lubatavus akti lugejale jälgitav. Sellise minetuse kõrvaldamine ringkonnakohtu istungil S. K. selgituste alusel ei ole kooskõlas õiglase kohtupidamise põhimõttega.
34.Nõustuda ei saa ringkonnakohtu järeldusega, et käesoleva juhtumi puhul ei ole tegemist ühegi MõõteS § 5 lg-s 2 sätestatud olukorraga. MõõteS § 5 lg-st 2 nähtub, et mõõtetulemus peab olema tõendatud nii väärteo- kui ka kriminaalmenetluse käigus tehtavates toimingutes. Praegusel juhul on R. Riisa kriminaalkorras süüdi tunnistatud.
Ebaõige
on
ringkonnakohtu
järeldus,
et
OÜ
Eesti
Geoloogiakeskuse
toimetatud
kontrollmõõdistamine (akt), millega on väidetavalt tuvastatud kaevandatud kruusa maht, on kohtukõlbulik tõend. Akti tiitellehel kajastub kaks nime - S. K. ja A. P. - ehk isikud, kes
eelduslikult peaksid olema akti koostanud. Kokkuvõtte on allkirjastanud S. K. Samas nähtub akti lisadest, et nn mahuarvestuse on koostanud P. K. Samuti ei ole aktist väljaloetav dokumendi koostamise aeg. Ebapiisav on tiitellehel kajastuv markeering "Tallinn, 2011". Akt ei sisalda viidet selle lisadele. Seega jääb arusaamatuks millist tõenduslikku rolli kannab kohtule esitatud nn mahuarvestus ning millal see on koostatud. Samuti on ebaselged akti lisana kaheksal lehel toodud numbrite read. Puudub viide, kes on need koostanud ja millisel alusel ning mis on nende andmete tõenduslik või selgituslik tähendus.
36.Kohtumenetluses on leidnud kinnitust, et Mäelt-Õnniste kinnistult kaevandatud kruusast vähemalt 4 koormat veeti kinnistu omaniku eluhoonete lähedusse. Seda asjaolu ei ole ringkonnakohus analüüsinud. Kannatanu kassatsioonivastus
37.Eesti Vabariik (Keskkonnainspektsiooni kaudu) palub jätta ringkonnakohtu otsuse muutmata ja kassatsiooni rahuldamata. Ebaseaduslikult kaevandatud kruusa koguse tuvastamine on oluline üksnes tsiviilhagis esitatud kahjuhüvitisnõude lahendamiseks, mitte aga KarS § 363 lg-s 1 sätestatud kuriteokoosseisu tunnustele vastavate asjaolude kindlakstegemiseks.
39.Kannatanu tsiviilnõude üle otsustamine ei ole süüdistatava süüküsimuse lahendamise osa, vaid iseseisev õigusvaidlus, mille lahendamisel tuleb lähtuda tsiviilkohtumenetluse reeglitest. Seega tuleb praegusel juhul ka ebaseaduslikult kaevandatud kruusa koguse tuvastamisel aluseks võtta tsiviilkohtumenetluse reeglid. Süüdistatav ei ole kohtueelses menetluses ega kohtumenetluses tsiviilhagis nimetatud kruusakoguse suurusele sisulisi vastuväiteid esitanud, vaid väitnud üksnes seda, et tema tegevus ei vastanud maavaravaru kaevandamise tunnustele ja seega polnud tal selleks luba vaja. Seetõttu tuleb maapõuest väljatud kruusa kogust käsitada mittevaieldava asjaoluna.
40.Ringkonnakohus on õigesti hinnanud ebaseaduslikult kaevandatud maavaravaru kogust kinnitavaid tõendeid ja leidnud põhjendatult, et mõõteseadus käesolevas asjas kohaldatav ei ole.
41.Kannatanu ei nõustu kassaatori seisukohaga, et kahjuarvestusest tulnuks välja jätta maaüksusel paiknev kaevisehunnik ja neli koormat kruusa, mis viidi kinnistu omaniku eluhoonete lähedale. MaaPS § 74 lg 1 p 1 kohaselt loetakse kahju tekitamiseks olukorda, kus maavara on looduslikust seisundist eemaldatud. Prokuratuuri kassatsioonivastus
42.Prokuratuur leiab, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja selle tühistamiseks alust ei ole.
43.Asjaolu, et osa väljakaevatud kruusast jäeti kaevise kõrvale, ei vähenda MaaPS § 74 lg 1 p-s 1 nimetatud keskkonnakahju suurust, sest kruus oli maapinnast väljatud.
44.Ringkonnakohus on piisavalt põhistanud kontrollmõõdistamise aruande ja tunnistajateasjatundjate ütluste usaldusväärsust. Kontrollmõõdistamise puhul ei olnud tegemist ühegi MõõteS § 5 lg-s 2 nimetatud toiminguga.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
45.Riigikohus määratleb esmalt vaidluse eseme ja selgitab, et kontrollmõõdistamise akt, millele ringkonnakohus keskkonnakahju suurust kindlaks määrates tugines, kajastab mõõtmist mõõteseaduse tähenduses ja selleks kasutatud GPS-seade Trimble R8 on mõõtevahend (I). Seejärel põhjendab kolleegium seda, miks tsiviilhagis esitatud keskkonnakahju nõude ulatust mõjutava mõõtetulemuse jälgitavus peab olema mõõteseaduse kohaselt tõendatud (II) ja miks see praegusel juhul nii ei ole (III). Lõpuks võtab kolleegium kokku kassatsioonimenetluse tulemuse, tühistab hagi tagamise ja lahendab kassatsioonimenetluse kulude küsimuse (IV). I
46.Ringkonnakohus erinevalt maakohtust rahuldas Eesti Vabariigi tsiviilhagi, mõistes R. Riisalt riigi kasuks välja 40 970 eurot Mäelt-Õnniste maaüksuselt kaevandamisloata ehituskruusa kaevandamisega tekitatud keskkonnakahju katteks.
47.Kriminaalasjas ei ole vaidlust, et R. Riisa korraldas ajavahemikus augustist septembrini 2011 maavarana arvele võtmata ehituskruusa kaevandamist Mäelt-Õnniste maaüksuselt, ilma et tal oleks olnud selleks nõutav kaevandamisluba.
48.MaaPS § 74 lg 1 p 1 sätestab, et keskkonnale tekitatakse maapõueseaduse tähenduses kahju muu hulgas juhul, kui kaevandatakse maavara või maavarana arvele võtmata loodusliku kivimi, setendi, vedeliku või gaasi looduslikku lasundit ilma nõutava loata. Sama paragrahvi lõige 41 näeb ette, et keskkonnakahju hüvitab keskkonda kahjustanud isik.
49.MaaPS § 74 lg 2 kohaselt arvutatakse MaaPS § 74 lg 1 p-s 1 nimetatud keskkonnakahju kaevandatud või kasutamiskõlbmatuks muudetuga samaväärse maavaravaru keskkonnatasu kümnekordse määra suuruse summana. Maavara kaevandamisõiguse tasu arvutatakse ja makstakse keskkonnatasude seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide järgi (MaaPS § 39). KeTS § 9 lg 3 p 4 kohaselt on riigile kuuluva ehituskruusa kaevandamisõiguse alam- ja ülemmäär 0,57 ja 3,38 eurot kuupmeetri eest. KeTS § 9 lg 2 alusel antud Vabariigi Valitsuse 12. novembri 2009. a määruse nr 172 "Riigile kuuluva maavaravaru kaevandamisõiguse tasumäärad" §-s 1 esitatud tabeli rea 9 järgi oli ehituskruusa kaevandamisõiguse tasumäär 2011. aastal 1,70 eurot
kuupmeetri eest. Keskkonnaregistris arvele võtmata aluspõhja kivimi, setendi, vedeliku või gaasi looduslik lasund kuulub MaaPS § 4 lg 3 kohaselt riigile ning nendele teiste isikute kinnisomand ei ulatu, kui seda ei tingi kinnisasja kasutamise otstarve.
50.Seega selleks, et teha kindlaks ehituskruusa loata kaevandamisega põhjustatud keskkonnakahju hüvitise summa ja see kahju tekitajalt välja mõista, on vaja tuvastada loata kaevandatud ehituskruusa kogus.
51.Ringkonnakohus tuvastas, et R. Riisa kaevandas Mäelt-Õnne maaüksuselt ilma kaevandamisloata ehituskruusa 2410 m3. Selle asjaolu kindlakstegemisel on kohus tuginenud OÜ Sakala Teed tellimusel OÜ Eesti Geoloogiakeskus poolt koostatud dokumendile "Kontrollmõõdistamine Viljandi Maakonnas, Suure-Jaani vallas asuvas Õnniste uuringuruumis" (KoTo, kd 1, tl 73-76 ning tl 87 jj, edaspidi kontrollmõõdistamise akt) ja selle alusel tehtud mahuarvutusele (KoTo, kd 1, tl 77). Kontrollmõõdistamise aktis on muu hulgas märgitud, et "[m]õõdistamine on teostatud GPS RTK liikuvjaama Trimble R8 ja väliarvuti TSC-2 abil, mille mõõdistamise plaaniline täpsus on horisontaalselt koordinaatide määramisel +/- 5mm + 0,5 ppm, kõrguslikult +/- 10mm + 1 ppm. Liikuvjaam on eelnevalt kontrollitud kolme erineva riikliku põhivõrgupunkti mõõdistamise ja täpsusandmete võrdlemise teel. Saadud mõõdistamis-tulemused olid vastavad jaama tehnilises spetsifikatsioonis
antud
täpsusandmetega."
(KoTo,
kd
1,
tl
74).
Samuti
nähtub
kontrollmõõdistamise aktist, et GPS-liikuvjaamaga mõõdistati maastiku reljeefpunktide koordinaadid ja kõrgused. Kasutades arvutiprogrammi Golden Software Surfer 10, on triangulatsiooni meetodil modelleeritud kaevandamiseelsete ja -järgsete mõõtmis-tulemuste põhjal pindade kolmemõõtmelised mudelid. Programmi Surfer kasutades, on arvutatud mudelitevaheliste erinevuste maht (KoTo, kd 1, tl 74). Selle alusel on jõutud järeldusele, et kontrollitud maapõue osa maht on mõõtmistevahelisel perioodil muutunud 2410 m3 võrra (KoTo, kd 1, tl-d 76 ja 77).
52.MõõteS § 2 lg 1 p 22 kohaselt on mõõtmine menetluste kogum mõõtesuuruse väärtuse määramiseks mõõtevahendi abil. Kolleegium leiab, et kontrollmõõdistamine, mida aktis kirjeldatakse, vastab MõõteS § 2 lg 1 p-s 22 toodud määratlusele ja on seega käsitatav mõõtmisena. GPS-liikuvjaam Trimble R8 on aga selle mõõtmistöö käigus kasutatud mõõtevahend ehk kindlate metroloogiliste omadustega tehniline vahend, mida kasutatakse mõõtmiseks kas ainsa vahendina või koos lisaseadmetega (MõõteS § 2 lg 1 p 19). Kontrollmõõdistamise välitöid teinud isik on vaadeldav mõõtjana ehk isikuna, kes mõõtmiste või katsetuste käigus määrab füüsikaliste suuruste väärtusi (MõõteS § 2 lg 1 p 21). II
53.Mõõteseadus nõuab, et teatud juhtudel oleks mõõtetulemuse jälgitavus (MõõteS § 2 lg 1 p 5)
tõendatud (MõõteS § 5). MõõteS § 5 lg 2 kohaselt peab mõõtetulemuste jälgitavus olema tõendatud järgmistel juhtudel: tolli- ja maksuseadustes sätestatud mõõtmiste korral (p 1); riikliku järelevalve käigus, kui mõõtetulemuste alusel tehakse ettekirjutus, määratakse karistus väärteoasjas või piiratakse eriõigust (p 2); ekspertiisi tegemisel kriminaalasja kohtueelses menetluses, kohtu- ja vahekohtumenetluses või väärteo kohtuvälises menetluses (p 3); muudel õigusaktidega ettenähtud juhtudel (p 4).
54.Ringkonnakohus leidis, et praeguses asjas ei ole tegemist ühegi MõõteS § 5 lg-s 2 nimetatud juhtumiga, mistõttu loata kaevandatud ehituskruusa koguse kindlakstegemisel ei pea mõõtetulemuse jälgitavus olema mõõteseaduse kohaselt tõendatud. Kolleegium sellise seisukohaga ei nõustu.
55.Iseenesest on õige kannatanu kassatsioonivastuses märgitu, et mõõtetulemuse jälgitava tõendatuse nõue ei tulene käesolevas asjas sellest, et mõõtetulemusele tuginetakse kriminaalmenetluses. OÜ Eesti Geoloogiakeskus tehtud kontrollmõõdistamine ei ole käsitatav ekspertiisina ja selle käigus koostatud akt ei ole ekspertiisiakt KrMS § 63 lg 1 ja § 107 mõttes. Ühtlasi ei kasutatud seda akti selleks, et tõendada mõnd KarS § 363 lg-s 1 sätestatud kuriteo koosseisulistele tunnustele vastavat asjaolu. R. Riisa teo karistatavuse seisukohalt pole tähtsust, kui suur oli kaevandatud ehituskruusa kogus. Seega pole MõõteS § 5 lg 2 p 3 selles asjas kohaldatav.
56.Samas leiab kolleegium, et praegusel juhul kohaldub MõõteS § 5 lg 2 p 2, mis sätestab, et mõõtetulemuste jälgitavus peab olema tõendatud muu hulgas riikliku järelevalve käigus, kui mõõtetulemuste alusel tehakse ettekirjutus, määratakse karistus väärteoasjas või piiratakse eriõigust.
57.Nähtuvalt MõõteS § 5 lg 2 p 2 sõnastusest, ei peeta selles sättes silmas mitte üksnes mõõtetulemuse kasutamist järelevalvemenetluse käigus, vaid ka juhul, kui riikliku järelevalve käigus tehtud mõõtmise tulemusi kasutatakse väljaspool järelevalvemenetlust, näiteks väärteoasjas karistuse määramiseks. Samas leiab kolleegium, et MõõteS § 5 lg 2 p 2 mõtte ja eesmärgi kohaselt ei piirdu mõõtetulemuste jälgitava tõendatuse nõue üksnes nende mõõtmistega, mis tehakse riikliku järelevalvemenetluse käigus. MõõteS § 5 lg 2 p 2 kohaldatavuse seisukohalt on otsustav hoopis see, millisel eesmärgil mõõtetulemust kasutatakse. Olukorras, kus riik tugineb mõõtetulemusele selleks, et tõendada mõne avalik-õigusliku normi rikkumist, mille tõttu tehakse isikut koormav ettekirjutus, kohaldatakse väärteokaristust või piiratakse eriõigust, ei sõltu mõõtetulemuse jälgitavuse tõendamise olulisus sellest, millise menetluse raames mõõtmine on tehtud. Tähtis on hoopis see, millisel viisil ja määral mõõtetulemusele tuginedes isiku põhiõigusi piiratakse. MõõteS § 5 lg 2 p 2 formuleerides on seadusandja tõenäoliselt lähtunud eeldusest, et sellised mõõtmised, mille tulemuste alusel võidakse tuvastada avalik-õiguslike normide rikkumine ja teha ettekirjutus, määrata karistus väärteoasjas või piirata eriõigust, toimuvad
reeglina riikliku järelevalve käigus. Sellest ei saa aga järeldada, et kui näiteks ettekirjutuse tegemisel tuginetakse väljaspool riikliku järelevalve menetlust tehtud mõõtmise tulemustele, võib nende jälgitavus olla mõõteseaduse kohaselt tõendamata. Seega nõuab MõõteS § 5 lg 2 p 2 mõõtetulemuste jälgitavuse tõendatust alati, kui mõõtetulemuste alusel tuvastatakse avalikõiguslike normide rikkumine, mille tõttu tehakse ettekirjutus, määratakse karistus väärteoasjas või piiratakse eriõigust.
58.MaaPS § 74 lg 5 sätestab, et keskkonnakahju nõuab sisse Keskkonnainspektsioon. Kahju hüvitis kantakse riigieelarvesse. Seadus ei anna Keskkonnainspektsioonile pädevust teha MaaPS § 74 lgs 1 nimetatud kahju sissenõudmiseks ettekirjutust või väljastada makseteatist, mis oleks käsitatav täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p-s 21 nimetatud haldusaktina avalik-õigusliku rahalise kohustuse täitmiseks (vrd nt keskkonnavastutuse seaduse (KeVS) § 27 lg 1, ravikindlustuse seaduse § 62 lg 6 jpt). Vaatamata sellele on maavara või maavarana arvele võtmata loodusliku kivimi, setendi, vedeliku või gaasi loodusliku lasundi loata kaevandamisega tekitatava keskkonnakahju hüvitis käsitatav avalik-õigusliku rahalise kohustusena, mis tekib avalikõigusliku normi (MaaPS § 25 lg-s 1 sätestatud kaevandamisloa olemasolu nõude) rikkumisest. Riigi keskkonnakahju nõude materiaalõiguslikuks aluseks on MaaPS § 74 lg 1 p 1 koostoimes sama paragrahvi lõikega 41. Nende normide alusel saab tekkida üksnes avalik-õiguslik suhe. Tsiviilhagis ja ringkonnakohtu otsuses tehtud viide VÕS §-st 1043 ja § 1045 lg 1 p-st 7 tulenevale eraõiguslikule kahju hüvitamise alusele on väär. MaaPS § 74 lg 1 p 1 ja lg 41 alusel tekkiv keskkonnakahju hüvitamise nõue ei ole suunatud mitte maavara või maavarana arvele võtmata loodusliku kivimi, setendi, vedeliku või gaasi looduslikku lasundi varalise väärtuse kompenseerimisele, vaid loata kaevandamisega looduskeskkonnale kui sellisele (per se) tekitatud kahju heastamisele. Keskkond kui selline on üldine õigushüve, mida kaitstakse avalikes huvides. Seetõttu on ka loata kaevandamisega keskkonnale tekitatud kahju hüvitamise nõue avalikõiguslik, mitte deliktiõiguslik. (Vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 3. oktoobri 2008. a otsus asjas nr 3-1-1-35-08, p 24.)
59.Sellest, kas haldusorgan peab avalik-õigusliku normi rikkumisest tuleneva riigi nõude (nt avalikõigusliku keskkonnakahju nõude) maksmapanekuks väljastama sundtäidetava ettekirjutuse või makseteatise või esitama kahju tekitaja vastu hagi tsiviilkohtu- või kriminaalmenetluses, ei saa olulisel määral sõltuda tõendamisstandard, mida riigil tuleb oma nõude eeldusi või ulatust põhjendades järgida. See, kumba menetluskorda seadusandja ühe või teise avalik-õigusliku rahalise nõude puhul on eelistanud, ei sõltu asjaoludest, mis võiksid mõjutada nõude eelduste või ulatuse tõendamisstandardit. Puudub alus väita, et kui riik paneb avalik-õigusliku normi rikkumisest tuleneva rahalise nõude maksma hagimenetluses, ei pea riik nõude tõendamisel järgima reegleid, mis kehtivad sarnaste nõuete maksmapanekul ettekirjutusega haldusmenetluses. Märgitu ei välista siiski seda, et seadusandja võib teatud juhtudel näha ette erisused üldisest
tõendamisstandardist (vt ka otsuse punkt 67).
60.Seetõttu asubki kolleegium seisukohale, et MõõteS § 5 lg 2 p-st 2 tulenevalt peab mõõtetulemuse jälgitavus olema mõõteseaduse kohaselt tõendatud ka siis, kui riik tugineb mõõtetulemusele selleks, et tõendada hagimenetluses MaaPS § 74 lg 1 p 1 ja lg 41 alusel esitatud keskkonnakahjuhüvitise nõude olemasolu või ulatust. III
61.MõõteS § 5 lg 1 kohaselt on mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Kui mõõtevahend on kantud MõõteS § 7 lõike 3 alusel kehtestatud metroloogilise kontrolli nimistusse ning nõuded mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele tulenevad eriseadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktist, piisab mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamiseks taatluskohustuse läbinud mõõtevahendi kasutamisest.
62.Seega jagunevad mõõtetulemuse jälgitavuse tõendamise nõuded mõõtja ja mõõtevahendi suhtes kehtivateks nõueteks.
63.Mõõtja pädevust hinnatakse ja tõendatakse MõõteS § 5 lg 3 kohaselt akrediteerimise või erialase pädevuse hindamise ja tõendamise teel. Akrediteerimisel hindab akrediteerimisasutus mõõtja vastavust asjakohase laboritele pädevusnõudeid kehtestava rahvusvahelise standardi nõuetele, järgides asjakohastes rahvusvahelistes standardites sätestatud akrediteerimisprotseduure ja nõudeid (MõõteS § 5 lg 4). Mõõtja erialast pädevust hindab ja tõendab Eesti akrediteerimisasutus (MõõteS § 5 lg 5). Käesolevas asjas ei ole kohtule esitatud ühtegi tõendit kontrollmõõdistamise teinud isiku kui mõõtja pädevuse kohta.
64.Lisaks mõõtja pädevusele eeldab mõõtetulemuse jälgitavuse tõendatus seda, et mõõtmiseks kasutatud mõõtevahendi taatluskohustus oleks täidetud või kui taatluskohustus puudub, oleks see jälgitavalt kalibreeritud.
65.Vaidlusaluses kontrollmõõdistamise aktis kajastatud mõõtmiseks kasutati GPS-seadet. GPSseadmeid ei ole kantud MõõteS § 7 lg 3 alusel kehtestatud kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistusse (majandus- ja kommunikatsiooniministri 12. detsembri 2006. a määruse nr 104 lisa 1). Seega pole sellise seadme puhul taatluskohustust.
66.MõõteS § 5 lg 1 kohaselt eeldab mõõtetulemuse jälgitavuse tõendatus taatluskohustuseta mõõtevahendi kasutamise korral aga seda, et mõõtevahend oleks jälgitavalt kalibreeritud. Kalibreerimine on menetlus, mis fikseeritud tingimustel määrab kindlaks seose mõõtevahendiga saadud väärtuse ja etaloni abil realiseeritud füüsikalise suuruse vastava väärtuse vahel (MõõteS §
2 lg 1 p 6).
67.Ringkonnakohus tugines oma otsuses kontrollmõõdistamise teinud S. K. ütlustele selle kohta, et geodeesias MõõteS § 5 nõuded ei kohaldu ja kasutatud mõõteriistu ei taadelda ega kalibreerita. Samas ei nähtu ringkonnakohtu otsusest, millisel õiguslikul alusel kohtu selline järeldus põhineb. Ringkonnakohtu otsuses viidatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 27. juuli 2008. a määrus nr 70 "Ehitusgeodeetiliste uurimistööde tegemise kord" ei käsitle mõõtevahenditele esitatavaid nõudeid, pealegi ei saaks ministri määrusega välistada mõõteseaduse kohaldatavust. Selleks, et oleks võimalik eitada MõõteS § 5 kehtivus geodeetiliste mõõtmiste puhul, peaks seadus ette nägema sellekohase erinormi. Sellist normi kehtivas õiguses ei ole.
68.Ka näiteks keskkonnaministri 28. juuni 2013. a määrus nr 50 "Geodeetiliste tööde tegemise ja geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise kord" näeb muu hulgas ette järgmist: "Mõõtmistööde käigus teostatakse geodeetilised mõõtmised ning koostatakse mõõtmistööde aruanne. Kasutatavad mõõtmisinstrumendid kontrollitakse ja kalibreeritakse enne ja pärast mõõtmistöid. Mõõtmistööde aruanne peab sisaldama kasutatud mõõtmisinstrumentide loetelu (tüübid, numbrid ja spetsifikatsioonid), mõõtmismetoodika kirjeldust, mõõtmiste skeemi, mõõtmisinstrumentide kontrolli ja kalibreerimise tulemusi ning mõõtmisandmeid." (Vt viidatud määruse § 4 lg 5). Seega räägib ka osutatud määrus vastupidiselt ringkonnakohtu järeldusele sellest, et geodeetiliste mõõtmistööde käigus kasutatavate mõõteriistade puhul on kalibreerimine võimalik ja teatud juhtudel ka vajalik.
69.MõõteS § 5 lg-test 1 ja 2 tulenevat nõuet, et teatud mõõtmiste puhul peab kasutama jälgitavalt kalibreeritud mõõtevahendit, ei mõjuta ka see, kas konkreetsel mõõtmisel kasutatud mõõtevahendit on tehniliselt võimalik kalibreerida või mitte. Olukorras, kus mõõtevahendit ei ole võimalik jälgitavalt kalibreerida, ei saa seda MõõteS § 5 lg 1 kohaselt ka MõõteS § 5 lg-s 2 nimetatud mõõtmisteks kasutada.
70.Kolleegiumi pädevuses ei ole hinnata, kas MõõteS § 5 lg-s 1 sätestatud mõõtevahendite metroloogilise kontrolli ja kalibreerimise nõuded on ülemäära ranged ja paindumatud või mitte. Selle küsimuse peab lahendama seadusandja, kes võib vajadusel kehtivaid reegleid leevendada või näha teatud liiki mõõtmiste või mõõtevahendite puhul ette erandeid üldistest metroloogilise kontrolli ja kalibreerimise nõuetest.
71.Sõltumata eeltoodust märgib kolleegium, et vähemalt teatud mõõtmiste jaoks on GPS-seadmete kalibreerimine võimalik. Nii on Eesti Akrediteerimiskeskus väljastanud PRIA GPS-i töögrupile akrediteerimistunnistuse põllumajanduslike maatükkide pindala mõõtmisel kasutatavate GPSmõõturite kalibreerimiseks (vt http://www.eak.ee/dokumendid/pdf/kasitlusala/K021.pdf).
72.Kriminaalasjas ei ole vaidlust, et Mäelt-Õnniste maaüksusel toimunud kontrollmõõdistamiseks kasutatud GPS-seade Trimble R8 ei olnud jälgitavalt kalibreeritud.
73.Järelikult pole R. Riisa korraldusel kaevandatud kruuskoguse ja seekaudu tema tekitatud keskkonnakahju suuruse tõendamiseks kasutatud kontrollmõõdistamise aktis kajastatud mõõtetulemuste puhul täidetud kumbki MõõteS § 5 lg-s 1 sätestatud jälgitavuse kriteerium puuduvad andmed mõõtja pädevuse kohta, samuti oli mõõtevahend jälgitavalt kalibreerimata.
74.Sel põhjusel ei saa kõneksolevat kontrollmõõdistamise akti ja sellel põhinevat mahuarvutust ehituskruusa loata kaevandamisega tekitatud keskkonnakahju ulatuse tõendamisel kasutada. MõõteS § 5 lg-te 1 ja 2 nõuete rikkumise tõttu on tegemist lubamatu tõendiga.
75.Kuna kannatanu ei ole kohtule esitanud muid tõendeid kaevandamisloata kaevandatud ehituskruusa koguse kohta, loata kaevandatud kruusakogust tuvastamata pole aga võimalik keskkonnakahju suurust kindlaks teha, tuleb tsiviilhagi rahuldamata jätta.
76.Kuna tsiviilhagi jääb rahuldamata, ei pea kolleegium vajalikuks käsitleda kassaatori ülejäänud väiteid, mis ei seondu MõõteS § 5 nõuete rikkumisega. IV
77.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 5 ning § 362 p-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu 21. aprilli 2014. a otsuse osas, millega ringkonnakohus tühistas Tartu Maakohtu 26. novembri 2013. a otsuse tsiviilhagi rahuldamata jätmise kohta, ja jõustab selles osas maakohtu otsuse.
78.Tsiviilhagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb tühistada ka hagi tagamine. Tartu Maakohtu 30. mai 2012. a määrusega seati tsiviilhagi tagamiseks kohtulikud hüpoteegid kolmele R. Riisa kinnistule. Tartu Maakohtu 26. novembri 2013. a otsusega, millega tsiviilhagi rahuldamata jäeti, otsustas kohus hagi tagamiseks seatud kohtulikud hüpoteegid kustutada. Maakohtu selline otsustus on aga vastuolus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 388 lg-ga 6, mistõttu ei saa kolleegium seda jõustada. TsMS § 388 lg 6 sätestab, et hagi tagamise tühistamise või hagi tagamise abinõu asendamise korral omandab hüpoteegi kinnisasja, laeva või õhusõiduki omanik. Tema taotlusel kustutatakse kohtulik hüpoteek hagi tagamise tühistamise määruse alusel kinnistusraamatust, laevakinnistusraamatust või tsiviilõhusõidukite registrist. Riigikohus on selgitanud, et kohtuliku hüpoteegi seadmist ette nägeva hagi tagamise tühistamise korral omandab hüpoteegi TsMS § 388 lg 6 kohaselt kinnisasja omanik, st seda ei saa hagi tagamise tühistamise korral automaatselt kustutada (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 9. jaanuari 2007. a määrus asjas nr 3-2-1-108-06, p 16). Kohtulik hüpoteek kustutatakse kinnistusraamatust üksnes kinnisasja omaniku taotlusel hagi tagamist tühistava kohtulahendi alusel (vt nt Riigikohtu üldkogu 27. novembri 2012. a määrus
asjas nr 3-3-1-15-12, p 67). Riigikohtu praktika kohaselt tuleb sellist korda järgida ka kriminaalmenetluses seatud kohtuliku hüpoteegi puhul (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 22. veebruari 2013. a määrus asjas nr 3-1-1-7-13, p 10).
79.Seetõttu ei tühista kolleegium ringkonnakohtu otsust osas, millega tühistati maakohtu otsus kohtulike hüpoteekide kustutamise kohta, vaid KrMS § 361 lg 1 p-st 7 ja § 362 p-st 2 juhindudes üksnes osas, millega ringkonnakohus hagi tagamise määruse jõusse jättis. Riigikohus teeb selles osas ise uue otsuse, tühistades Tartu Maakohtu 30. mai 2012. a tsiviilhagi tagamise määruse, millega R. Riisa kinnistutele kohtulikud hüpoteegid seati. Sellega omandab hüpoteegid R. Riisa, kelle taotlusel võidakse need käesoleva kohtuotsuse alusel kinnistusraamatust kustutada.
80.R. Riisa kaitsja esitas kassatsioonis taotluse hüvitada R. Riisale kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu 480 eurot. Kassatsiooni lisast nähtuvalt on OÜ Sikuti Advokaadibüroo esitanud R. Riisale arve, mis hõlmab Tartu Ringkonnakohtu otsusega tutvumist 0,5 tunni ulatuses ja kassatsiooni koostamist 4,5 tunni ulatuses. Advokaadi osutatud õigusabi tunnitasu määr oli 80 eurot, millele lisandus käibemaks. Kolleegium leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb KrMS § 186 lg-st 1 ning § 175 lg 1 p-st 1 juhindudes rahuldada.
Saale Laos, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.