Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
3-1-1-69-14 12. november 2014 Eesistuja Ott Järvesaar, liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Kergandberg Margus Lumile kohaldatud lisapiirangute tühistamata jätmise vaidlustamine. Danel Parmase ja Rauno Bosjanoki vahistamise elektroonilise valve kohaldamisega asendamata jätmise vaidlustamine Tartu Ringkonnakohtu 26. juuni 2014. a määrus kriminaalasjas nr 1-14-4128 Danel Parmase ja Rauno Bosjanoki kaitsja vandeadvokaadi abi Robert Sarv ning Margus Lumi kaitsja vandeadvokaadi abi Marko Tammann, määruskaebused Prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Aro Siinmaa 15. oktoober 2014, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Tartu Ringkonnakohtu 26. juuni 2014. a määrus muutmata ja kaitsjate määruskaebused rahuldamata.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Margus Lumi, Danel Parmas ja Rauno Bosjanok peeti kinni kahtlustatavatena raskendavatel asjaoludel toime pandud väljapressimises (KarS § 214 lg 2 p-d 1 ja 4) 27. novembril ja vahistati Tartu Maakohtu 29. novembri 2013. a määrustega. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokurör Aro Siinmaa
29.novembri 2013. a määrusega kohaldati M. Lumile, D. Parmasele ja R. Bosjanokile suhtlemispiirangud. Kuni kriminaalasja menetluse lõpuni keelati kokkusaamised, kirjavahetus ja telefoni kasutamine.
2.Eelistungil taotles M. Lumi kaitsja kaitsealusele kohaldatud suhtlemispiirangute tühistamist kas täielikult või elukaaslase L. T.-ga ja alaealise lapsega suhtlemise osas. Samuti taotles kaitsja tõkendi vahistamine tühistamist ning selle asendamist elukohast lahkumise keeluga. D. Parmas ja R. Bosjanok taotlesid vahistamise asendamist elektroonilise valvega. R. Bosjanok taotles ka vahistamise asendamist elukohast lahkumise keeluga.
3.Tartu Maakohus jättis 26. mai 2014. a määrusega taotlused rahuldamata, põhjendades oma
seisukohta järgmiselt.
3.1.M. Lumi vahistati 29. novembril 2013 ja samal päeval kohaldati tema suhtes suhtlemispiirangud KrMS § 1431 lg 1 alusel. Piirangute kohaldamist põhjendati sellega, et väljaspool kinnipidamiskohta viibivate isikutega suheldes võib kahtlustatav korraldada süüstavate tõendite kõrvaldamist, organiseerida kannatanute suhtes vägivallategude toimepanemist ja mõjutada kannatanuid, tunnistajaid ning kaasosalisi valeütluste andmisele. Võttes arvesse, et isikuline tõend tekib alles kohtus tunnistajate ja kannatanute vahetu ülekuulamise käigus ning varasematel ütlustel tõenduslikku tähtsust reeglina ei ole, on võimalik nii kannatanuid kui ka tunnistajaid enne kohtus ütluste andmist mõjutada ja kahjustada sellega kriminaalmenetlust. M. Lumi süüdistuse kohaselt on ta eelnevalt kasutanud kannatanu suhtes vägivalda ja hävitanud grupis teiste isikutega kättemaksuks võõrast vara. Selle kriminaalasjaga seonduvalt on alustatud kriminaalmenetlust kolme isiku suhtes KarS § 323 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise kahtlustuses. Selle teoga võib olla seotud ka L. T. Kuna jätkuvalt esinevad asjaolud, mis tingisid menetleja poolt M. Lumile suhtlemispiirangute kehtestamise, ei ole võimalik neid tühistada ega lubada suhtlemist ka elukaaslase L. T.-ga. Suhtlemispiirangute tühistamine võib kahjustada kriminaalmenetlust sellisel määral, mis kaalub üle lisapiirangute tegemisest tuleneva perekonnaelu puutumatuse riive. 3.2 Maakohus ei rahuldanud ka M. Lumi, D. Parmase ja R. Bosjanoki kaitsjate taotlusi vahistamise elektroonilise valvega või elukohast lahkumise keeluga asendamiseks. Jätkuvalt esineb põhjendatud kuriteokahtlus ja vahistamisalus. M. Lumi, D. Parmas ja R. Bosjanok on vahistatud põhjusel, et nad võivad vabaduses jätkata vara- ja isikuvastaste kuritegude toimepanemist. Samuti võivad nad asuda kõrvaldama tõendeid, ähvardama kannatanuid ja tunnistajaid. Oht on seda reaalsem, et R. Bosjanokilt leiti sõrmenukid, elektrišokirelv, gaasipüstol ja käerauad, s.o esemed, mida inimestel tavaliselt ei ole. D. Parmas on varem süüdi mõistetud vägivallaga seotud kuritegude eest, kuid ta ei ole vaatamata korduvatele karistustele käitumist muutnud ega avaldanud kahetsust kannatanule näovigastuse tekitamise eest. Samuti on M. Lumi jaoks teiste inimeste vägivallaga ähvardamine tavapäraseks käitumismustriks. 3.3 Formaalsed tingimused D. Parmasele ja R. Bosjanokile elektroonilise valve kohaldamiseks on täidetud - kriminaalhooldaja kontrollis ja tegi kindlaks, et mõlema süüdistatava elukohad sobivad elektroonilise valve kohaldamiseks ning sellega on nõustunud ka korteri omanikud ja seal elavad isikud. Siiski ei ole elektrooniline valve praegusel juhul piisavalt tõhus, et hoida ära uute kuritegude toimepanemist. Arvestades KarS § 214 lg 2 järgi esitatud süüdistuse sisu ja sellest tulenevat kohtueelse menetluse keerukust ning asjaolu, et süüdistus on esitatud neljale isikule, on menetleja piisavalt aktiivselt menetlust toimetanud, suutes kuue kuu jooksul kriminaalasja kohtusse saata. Maakohtu arvates on kriminaalasjas võimalik lahendini jõuda 14 kuu jooksul alates süüdistatavate vahistamisest, mis on mõistlik aeg.
4.Maakohtu määruse peale esitasid määruskaebused M. Lumi kaitsja ning D. Parmase ja R. Bosjanoki kaitsja. 4.1 M. Lumi kaitsja taotles Tartu Maakohtu määruse tühistamist osas, milles kohus ei rahuldanud
kaitsja taotlust lisapiirangute vähemalt osaliseks tühistamiseks, s.t M. Lumil ei võimaldatud lühiajalisi kokkusaamisi tema elukaaslase L. T.-ga ning nende lapse M. L. L.-iga.
4.2.D. Parmase ja R. Bosjanoki kaitsja taotles Tartu Maakohtu määruse tühistamist osas, millega R. Bosjanoki ja D. Parmase suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jäeti muutmata ja asendamata elektroonilisele valvele allumise kohustusega, ning uue otsustuse tegemist, millega vahistamine asendatakse elektroonilise valvega.
5.Tallinna Ringkonnakohtu 26. juuni 2014. a määrusega jäeti maakohtu määrus muutmata. Määruse põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised. 5.1 Ringkonnakohus ei nõustunud M. Lumi kaitsja taotlusega M. Lumi suhtes lisapiirangute osaliseks tühistamiseks. M. Lumi suhtes on kohaldatud kokkusaamiste, kirjavahetuse ja telefoni kasutamise keeld. Olukorras, kus isikul ei ole rohkem kui seitsme kuu vältel olnud võimalik suhelda oma pereliikmetega ja kohtu alla andmisest tingituna pikeneb see aeg veel vähemalt seitsme kuu võrra, tuleb kaaluda, kas süüdistatava isoleerimine tema perekonnast on kriminaalmenetluse huvides jätkuvalt proportsionaalne. Maakohus on vahistamise jätkamist ning perekonnaelu puutumatuse riive proportsionaalsust käsitlenud igakülgselt ja põhjalikult. Suhtlemispiirangute tühistamine võib kahjustada kriminaalmenetluse käiku sellisel määral, mis kaalub üles lisapiirangutest tuleneva riive perekonnaelu puutumatusele. Suheldes väljaspool kinnipidamisasutust viibiva isikuga, võib M. Lumi korraldada süüstavate tõendite hävitamist ning tunnistajate, kannatanute ja kaasosaliste mõjutamist valeütluste andmisele. Mööndes L. T. võimalikku teadmist M. Lumi poolt toimepandud kuritegudest ning asjaolu, et L. T. abil on M. Lumil võimalik kriminaalmenetluse käiku kahjustada, on kohus seisukohal, et lisapiirangute osaline tühistamine ei ole käesoleval hetkel võimalik. Sellest kriminaalasjast on eraldatud materjalid kolme isiku suhtes KarS § 323 sätestatud kuriteo toimepanemise osas. Kuriteo toimepanemise võimaldamisega võib olla seotud ka süüdistatava elukaaslane. Arvestades süüdistuses esitatud kuritegude raskusastet ja sanktsiooni, samuti kuritegude toimepanemisel esinenud vägivalda ning kriminaalmenetluse käiku, mille kohaselt tehakse kohtuotsus hiljemalt 2015. aasta alguses, on suhtluspiirangute kohaldamine ringkonnakohtu hinnangul proportsionaalne perekonnaelu puutumatuse riivega. 5.2 D. Parmase ja R. Bosjanoki kaitsja taotleb vahistamise asendamist elektroonilise valvega. Käesolevaks ajaks on süüdistatavad vahi all viibinud alates 29. novembrist 2013 ehk 7 kuud. Eeldatavalt tehakse esimeses astmes üldmenetluses kohtuotsus 2015 aasta alguses ehk 7 kuu pärast. Ringkonnakohus on seisukohal, et arvestades esitatud süüdistusi, kuriteo toimepanemise asjaolusid (isiku poolt, kes on varem toime pannud väljapressimise, varguse, röövimise või kelmuse; grupi või kuritegeliku ühenduse poolt; vara rikkumise või hävitamisega) ning eeldatava kohtuotsuse tegemise aega, jääb vahistamine mõistliku aja piiresse. 5.3 Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses väljendatud seisukohaga, mille kohaselt formaalsed alused elektroonilise valve kohaldamiseks on täidetud. Vahistamise aluseks olnud asjaolud ei ole aga ära langenud ning elektroonilise valve kohaldamine on välistatud. Elektrooniline valve tagab eelkõige süüdistatava osavõttu kriminaalmenetlusest, kuid ei ole piisavalt tõhus tagamaks kriminaalmenetluse
käiku. Samuti ei takista elektroonilise valve kohaldamine uute kuritegude toimepanemist. Mõlemate süüdistatavate osas eksisteerib oht, et nad jätkavad vabaduses viibides kuritegude, eelkõige õigusemõistmise
vastaste
kuritegude,
toimepanemist.
Ringkonnakohus
nõustub
maakohtu
seisukohaga, et kuriteod võivad väljenduda selles, et vägivalla abil sunnitakse kannatanud ja tunnistajad muutma oma ütlusi.
MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
6.Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse M. Lumi kaitsja vandeadvokaadi abi M. Tammann, kes taotleb suhtlemispiirangute tühistamist ja M. Lumil elukaaslase ja tütrega lühiajaliselt kokkusaamise lubamist, põhjendades seda järgmiselt. 6.1 Ringkonnakohtu seisukoht on vastuolus nii Riigikohtu praktikaga kui ka PS §-ga 26 koostoimes §-ga 11. M. Lumi suhtes kohaldatud lisapiirangud mitte üksnes ei piira tema perekonna- ja eraelu puutumatust, vaid välistavad selle põhiõiguse kasutamise täielikult. Selline õiguste riive on käesoleva määruskaebuse esitamise ajaks kestnud juba üle kaheksa kuu ja selle kestus kokku ulatub tõenäoliselt ühe aasta ning kahe kuuni. Argumendid, millega kohus M. Lumi suhtes kohaldatud lisapiirangute jätkuvat kohaldamise vajadust põhjendas, on oma olemuselt hüpoteetilised. 6.2 Liiati piirdub M. Lumi poolt lühiajaliste kokkusaajate ring - ning seega lisapiirangute osaline tühistamine - üksnes ühe täisealise isikuga, ehk täpsemalt L. T.-ga ja nende alaealise lapsega. Siinkohal soovib kaitsja selgitada, et kui prokuratuuril olnuks L. T. käitumise suhtes tõepoolest karistusõigusliku tähendusega etteheiteid, siis tulnuks sellele kohaselt ja adekvaatselt reageerida, mitte otsida isiku jaoks oluliste põhiõiguste piiramiseks kestvalt ettekäändeid, mis pealegi võivad isiku jaoks osutuda solvavateks ning tema au ja head nime määrivateks. Kokkuvõtvalt leiab kaitsja, et M. Lumi perekonnaelu puutumatust on ebaproportsionaalselt ning seega põhiseaduse vastaselt riivatud. Kuni 17. novembrini 2014, mil maakohtus toimub esimene kohtuistung, ei tehta ühtki menetlustoimingut ja M. Lumi üksnes ootab, et kohus hakkaks tema kriminaalasja arutama.
7.Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse ka D. Parmase ja R. Bosjanoki kaitsja vandeadvokaadi abi R. Sarv, kes taotleb vahistamise asendamist elektroonilise valvega, põhjendades seda järgmiselt. 7.1 Maa- ja ringkonnakohus tuvastasid kõigi formaalsete elektroonilisele valve allutamise tingimuste olemasolu. Süüdistatavate kohtu ette ilmumise tagab samaväärselt vahistamisega ka elektroonilisele valvele allumise kohustus. Vaidlus on selle üle, kas esineb reaalne oht, et süüdistatavad panevad toime õigusemõistmise vastaseid süütegusid. Kohtud ei ole tuvastanud konkreetseid isikuid ega ohtu või põhjendanud süüdistatavate väidetavat motivatsiooni kannatanute või tunnistajate mõjutamiseks. Seejuures üks teo toimepanija ehk süüdistatav R. Savisaar viibib vabaduses. Selline ebavõrdne kohtlemine ei ole põhjendatud. 7.2 Maakohus ei tutvunud kriminaaltoimikuga süüdistatavate taotluse lahendamisel. Kuna asja sisuliselt lahendaval kohtunikul kriminaaltoimikuga tutvumise kohustus puudub, siis jättis kohtunik toimikuga tutvumata ning tõkendi asendamise asjaolud tegelikult välja selgitamata.
7.3 Kohtud rikkusid kohtumääruse põhjendamise kohustust. Maa- ja ringkonnakohus on piirdunud üldsõnaliste ja laialivalguvate märkustega. 7.4 Ei ole tõendatud isikutele etteheidetavate tegude toimepanemine. Seetõttu puuduvad tunnistajad või kannatanud, kelle suhtes võiksid süüdistatavad õigusemõistmise vastaseid süütegusid toime panna. Süüdistatavad on kogu menetluse kestel olnud seisukohal, et nende vastu esitatud süüdistus on täiesti põhjendamatu.
8.Prokuratuuri vastuse kohaselt tuleb jätta maa- ja ringkonnakohtu määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata. 8.1 Maa- ja ringkonnakohus on põhjendanud oma seisukohta, et elektroonilise valvega ei saa välistada õigusemõistmise takistamist ja uute kuritegude toimepanemise ohtu, mis oli süüdistatavate vahistamise aluseks. Süüdistus käsitleb erinevate kannatanute vastu suunatud väljapressimisi, mille käigus on survestamise abinõudena kasutatud nii ähvardusi kui füüsilist vägivalda ja vara hävitamist. D. Parmase ja R. Bosjanoki kinnipidamisel leiti viimase kasutuses olnud sõidukist erinevaid kehavigastuse- ja valu tekitamiseks sobilikke vahendeid - elektrišokiaparaat, kasteet, gaasipüstol, nuga. D. Parmast on varem karistatud kasteediga kehavigastuse tekitamise eest. M. Lumit on samuti varem välisriigis karistatud relvastatud röövide organiseerimise eest ja talle on lisaks väljapressimise süüdistusele esitatud süüdistus avaliku korra rikkumises, millega kaasnes avaliku korra rikkumist tõkestanud isiku ründamine kasteediga. Jälitusprotokollis on kajastatud süüdistatavate vaheline telefonivestlus, millest ilmneb, et süüdistatavad peavad nii vahetut füüsilist vägivalda kui ähvardusi loomulikuks probleemide lahendamise viisiks. Sellest võib muu hulgas järeldada, et süüdistatavad on võimelised ka telefoni teel tekitama efektiivset hirmufooni, mistõttu ei ole elektrooniline valve uute kuritegude toimepanemise tõkestamiseks efektiivne. Varasem vägivallakuritegude toimepanemine, vägivallavahendite leidmine süüdistatavate valdusest, vägivaldne maailmapilt ja harjumus kasutada telefonisuhtlust psühholoogiliseks vägivallaks loob koosmõjus negatiivse prognoosi uute vägivaldsete kuritegude toimepanemiseks. 8.2 Eelpooltoodud põhjustel ei saa pidada lubatavaks ka M. Lumile määratud suhtlemispiirangute tühistamist, kuna sotsiaalseid sidemeid võidakse kasutada ära kuritegelikel eesmärkidel. Seda kinnitab praegusest kriminaalasjast eraldatud kriminaalasi, milles on esitatud kahtlustus KarS § 323 järgi.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Esmalt käsitleb Riigikohus M. Lumi taotlust suhtlemispiirangute tühistamiseks. 9.1 Kriminaalasjas nr 3-1-1-9-12 tehtud otsuses leidis Riigikohus, et KrMS § 1431 lg 1 alusel kohaldatud suhtlemispiirangute põhjendatuse hindamisel peab kohus kaaluma, kas süüdistatava isoleerimine tema perekonnast on kriminaalmenetluse huvides jätkuvalt proportsionaalne. Kuna põhiõiguste riive intensiivsus suureneb aja möödudes, eeldab selle jätkuv proportsionaalsus õiguste piiramise aluse kõrval riigi aktiivset tegevust kriminaalmenetluse toimetamisel. 9.2 Praeguses kriminaalasjas kohaldati M. Lumile ja ka teistele suhtlemispiiranguid prokuratuuri
29.novembri 2013. a määrustega. Eeltoodust tulenevalt on praeguseks piiratud süüdistatava suhtlemist oma pereliikmetega vähem kui aasta jooksul. Seejuures kuue kuu jooksul kehtis piirang kohtueelses menetluses ja alates 26. maist kehtib piirang kohtumenetluses. Tartu Maakohus tegi
26.mail 2014 kohtu alla andmise määruse ja selle kohaselt toimub asja arutamine alates
17.novembrist kuni 4. detsembrini 2014. 9.3 Suhtlemispiirangu proportsionaalsuse hindamisel on kohtud arvesse võtnud järgmisi asjaolusid. Praeguses kriminaalasjas on suhtlemispiirangu kohaldamise aluseks asjaolu, et isikuline tõend tekib alles kohtus tunnistaja ülekuulamisel ja süüdistatav võib mõjutada tunnistajaid ja kannatanuid, kahjustades sellega kriminaalmenetlust. Vastav kahtlus tugineb muu hulgas sellele, et süüdistus on esitatud vägivallaga seotud varavastases kuriteos, s.o väljapressimises, kus on konkreetsed kannatanud. Süüdistuse kohaselt kasutas M. Lumi kannatanu suhtes vägivalda ja hävitas vara. Kriminaalasjast on juba eraldatud materjalid ja alustatud kriminaalmenetlus kolme isiku suhtes kahtlustuses KarS § 323 järgi, s.o kannatanu suhtes vägivalla toimepanemises õigusemõistmise takistamiseks. Kolleegium nõustub prokuröri hinnanguga, et uute kuritegude toimepanemise riski suurendab süüdistatavale võimaluse andmine andmete või palvete edastamiseks väljaspool kinnipidamisasutust viibivatele isikutele, seejuures ei ole välistatud, et selleks kasutatakse elukaaslase abi. 9.4 Seega on praeguses asjas ühel kaalukausil PS §-st 26 tulenev süüdistatava õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele, sh õigus suhelda perekonnaliikmetega, ja teisel inimeste õiguste ja vabaduste kaitse ning kuritegude tõkestamise vajadus. Kolleegium möönab, et M. Lumi võimalus suhelda elukaaslase ja lapsega on praeguseks ajaks olnud tõkestatud 11 kuu jooksul ja alates 26. maist ehk peaaegu kuue kuu jooksul ei ole toimunud ka riigi aktiivset tegevust kriminaalasja arutamisel, sest asja arutamine kohtumenetluses algab 17. novembril. Samas ei saa sellist ajavahemikku eelistungi toimumise ja asja arutamise vahel pidada ülemäära pikaks. Kriminaalasja arutamine algab vahetult pärast Riigikohtu poolt käesoleva määruse tegemist. Suhtlemispiirangu rakendamise aluseks on kriminaalasjas kannatanute ja tunnistajate turvalisus. Selle kohaldamise vajalikkust kinnitab nii teo iseloom, sest tegemist on vägivaldse varavastase kuriteoga konkreetsete kannatanute suhtes, kui ka KarS § 323 järgi alustatud kriminaalmenetlus. Seejuures on ringkonnakohtu määruses ja prokuröri kassatsioonivastuses viidatud asjaoludele, mis võimaldavad arvata, et suhtlemise lubamisel võidakse seda kasutada teiste isikute õiguste rikkumiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kolleegium, et praeguses asjas ei riiva M. Lumile kehtestatud suhtlemispiirang ebaproportsionaalselt tema õigust era- ja perekonnaelule. Samas on uue taotluse esitamine põhjendatud pärast piirangu aluseks olevate asjaolude äralangemist, eeskätt tunnistajate ja kannatanu ülekuulamist kohtus. Prokurör ja ka kohus omal algatusel peavad kaaluma, kas suhtlemispiirangu kohaldamine pärast tunnistajate ja kannatanute ülekuulamist on jätkuvalt põhjendatud.
10.Järgnevalt käsitleb kolleegium D. Parmase ja R. Bosjanoki kaitsja vandeadvokaadi abi R. Sarve taotlust vahistamise asendamiseks elektroonilise valvega. 10.1 Vaidlust ei ole selles, et on täidetud elektroonilise valve kohaldamise formaalsed eeldused, s.o
süüdistatavate elukoha sobivus elektroonilise valve korraldamiseks, ega selles, et elektrooniline valve tagaks süüdistatavate kohtusse ilmumise sama hästi kui vahistamine. Samas on maa- ja ringkonnakohus põhjendanud elektroonilise valve kohaldamata jätmist õigusemõistmise vastaste süütegude toimepanemise ohuga. Kolleegium nõustub, et kuritegude toimepanemise oht, mis on ka vahistamise aluseks, ei pruugi õigusemõistmise vastaste kuritegude puhul olla tõkestatud elektroonilise valve kohaldamisel. Seejuures ei ole iseenesest nõutav, et kohtud kirjeldaksid detailselt konkreetseid kannatanuid ja võimalikke kuritegusid, mida võidakse toime panna, vaid kohtumäärustest peab nähtuma piisav ja põhjendatud kahtlus, et selliseid kuritegusid võidakse toime panna, mis võib omakorda tugineda süüdistuses kirjeldatud kuritegude olemusele ja ka süüdistatavate varasemale käitumisele. Seda on kriminaalasjas ka tehtud ja vastavat ohuprognoosi kinnitavad ka prokuröri vastuses toodud väited. Tõkendi asendamise võimalikkust ei mõjuta iseenesest ka teise süüdistatava R. Savisaare suhtes tõkendi kohaldamata jätmine, kuna ohuprognoos peabki tuginema iga süüdistatavaga seotud riskidele antavale individuaalsele hinnangule. 10.2 Kolleegium märgib, et asja arutav kohtukoosseis ei tutvu üldmenetluses kohtu alla andmise staadiumis tõepoolest kriminaaltoimikuga, mistõttu ei saa ta tõkendiga seotud küsimuste lahendamisel kontrollida tõendipõhiselt väiteid, mis seonduvad süüdistuse sisuga. Isiku kohtu alla andmisel prokuratuuri esitatud süüdistusakti alusel kinnitataksegi sisuliselt kuriteokahtluse piisavat põhjendatust. Välistatud ei ole aga näiteks vahistamisalusega seotud asjaolude kontrollimine muul viisil, s.o kriminaaltoimiku väliste andmete pinnalt. Lisaks on vajadusel võimalik kriminaaltoimikuga tutvumine määruskaebemenetluses ringkonnakohtu ja Riigikohtu poolt, kuid ka siin tuleb arvestada, et tõkendi vajalikkuse või selle asendamise võimalikkuse üle otsustamisel ei ole tegemist olukorraga, kus kohus peab võtma lõpliku seisukoha süüdistuse tõendatuse osas.
11.Eeltoodust tulenevalt ja tuginedes KrMS § 390 lg-le 1 ja § 360 lg-le 1 p-le 1 jätab Riigikohus Tartu Ringkonnakohtu 26. juuni 2014. a määruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata. Ott Järvesaar, Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.