Kohtulahend

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 1 alusel määrata, et Katrin Silman kohustub hüvitama kuriteoga tekitatud kahjusummast 2 (kahe) aasta 10 (kümne) kuu jooksul vähemalt 40 000 eurot. Katseaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamise päevast, so 11.11.2014. Asitõendid: CD-plaat – jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde. Rahuldada tsiviilhagi ja välja mõista Katrin Silman’ilt kannatanu XXXkasuks 120 124,14 eurot, mis kanda XXXarveldusarvele nr XXX(Panga nimi: Bank of Ireland; Panga aadress: Tullomore, County Offaly, Iirimaa; Panga tunnus/XXX) Rahuldada kannatanu XXX esindaja Indrek Veso taotlus menetluskulude hüvitamiseks ja välja mõista Katrin Silmanilt KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel kannatanu XXXkasuks õigusabikulud summas 7986,45 eurot, mis kanda kannatanu XXXarveldusarvele nr XXX(Panga nimi: Bank of Ireland; Panga aadress: Tullomore, County Offaly, Iirimaa; Panga tunnus/XXXXXXXXXXXXX ) kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul. KrMS § 173; § 175 ja § 179 lg.1 p.2 alusel välja mõista riigituludesse Katrin Silman’ilt menetluskuluna II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 532,50 eurot, määratud kaitsja tasud 583,20 eurot. Kohustada Katrin Silmanit tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 92,98 eurot. Menetluskulusid (sundraha ja kaitsjatasu) on võimalik vabatahtlikult tasuda 12 kuu jooksul igakuiste maksetena kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Menetluskulude tasumisel tuleb maksekorralduse selgitusse märkida „Nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“. KrMS § 159 lg 3 alusel edastatakse makseinfo kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalike andmete, sh viitenumbritega Katrin Silman’ile kohtuotsusest eraldi tema poolt avaldatud elukoha- või e-posti aadressile. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule -2-

kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsuses ettenähtud kriminaalmenetluse kulude hüvitamist on võimalik vaidlustada määruskaebuse lahendamise menetluses. Asjaolud ja menetluse käik: Katrin Silmani süüdistatakse selles, et tema pööras ebaseaduslikult enda kasuks temale usaldatud XXX vara. Nimelt Katrin Silman, omades 07.10.2005.a antud volikirja alusel juurdepääsu XXX arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX Danske Bank A/S Eesti filiaalis, kandis sellelt ebaseaduslikult enda kasuks pööramise eesmärgil ajavahemikul 01.04.2008.a kuni 09.07.2012.a jätkuva tegevusena enda arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX Danske Bank A/S Eesti filiaalis kokku summas 78 308,83 eurot alljärgnevalt: kuupäev summa summa EEK EUR

millest 08.04.2011 tagastatud 179 eurot

-3-

ning arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX Swedbank AS-s kokku summas 3 374,53 eurot alljärgnevalt: kuupäev summa summa EEK EUR

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav nõustus esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Samuti on talle selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral on tal kohustus tasuda riigituludesse menetlukulud. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel Katrin Silman tuleb süüdi tunnistada KarS § 201 lg.2p.2 järgi ning talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Katrin Silman’ilt kuulub välja mõistmisele sundraha summas 532,50 eurot, määratud kaitsja tasu 583,20 eurot. Kannatanu XXX esindaja vandeadvokaat Indrek Veso esitas taotluse menetluskulude hüvitamiseks ja nende välja mõistmiseks süüdistatav Katrin Silmanilt. Taotluse kohaselt on kannatanu kandnud alljärgnevaid menetluskulusid seoses kriminaalasjaga nr 12230111941: advokaadibüroo Magnusson 29.08.2012 arve nr 702 summas 2424,24 eurot; advokaadibüroo Magnusson 08.10.2012 arve nr 726 summas 1332 eurot; advokaadibüroo Magnusson 21.03.2013 arve nr 1033 summas 763,20 eurot; advokaadibüroo Magnusson 16.09.2013 arve nr 1104 summas 648 eurot; advokaadibüroo Veso&Partnerid 14.02.2014.a arve 1189 summas 1249,01 eurot; advokaadibüroo Veso&Partnerid 16.04.2014.a arve 1229 summas 931 eurot; advokaadibüroo Veso&Partnerid 07.10.2014.a arve 1281 summas 639 eurot, kokku summas 7986,45 eurot. Kohus leiab, et kannatanu esindaja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks süüdistatavalt tuleb rahuldada täies ulatuses. Oma seisukohta põhjendab kohus järgnevalt. Taotlusele on juurde lisatud eelnimetatud arvete koopiad ja aruanded. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub kohtule, et kannatanu XXX on nimetatud õigusabikulude eest täies mahus tasunud, sellekohased tõendid on toimikus olemas. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuludeks muuhulgas valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Valitud esindajana tuleb siinjuures mõista näiteks kannatanu lepingujärgset esindajat KrMS § 41 tähenduses. Tasu on aga tasu, mida süüdistatav on kohustatud maksma kannatanu valitud esindajale kriminaalmenetluses osutatud õigusteenuse eest. Menetlusosalise poolt valitud esindajale makstav tasu on menetluskulu üksnes osas, milles see on mõistliku suurusega. Seega tuleb kohtul võtta seisukoht ülalnimetatud taotluse suhtes ja eelkõige selles osas, kas osutatud õigusteenus on mõistliku suurusega. Tasu mõistliku suuruse üle otsustamisel tuleb arvesse võtta nt kriminaalasja keerukust ja mahukust, samuti ka esindaja ühe tööühiku hinda (nt õigusabi tunnihind) ja osutatud õigusteenuse vajalikkust (RK 3-1-1-99-11 p-d 9 - 12), aga samuti nt esindaja töö kvaliteeti (RK 3-1-1-72-10 p 18). Kannatanu on oma esindajale Indrek Vesole tasunud kokku 7986,45 eurot. Süüdistatava kaitsja oli seisukohal, et õigusabi osutamine oli põhjendatud 300-400 euro ulatuses ning summa, mille kannatanu esindaja esitas, ei ole põhjendatud sisulise õigusabi osutamisega. Süüdistatava kaitsja leidis, et igasugused telefonikõned ja konsultatsioonid ei ole see, mille eest peab süüdistatav tasuma, summa peaks olema proportsionaalne ning advokaadi -5-

tunnitasu oli umbes 100 eurot. Kohus süüdistatava kaitsja seisukohaga ei nõustu ja seda alljärgnevatel asjaoludel. Esmalt märgib kohus, et süüdistatav on kannatanule tekitanud kahju summas 121 843,37 eurot, s.o suures ulatuses. Tekitatud kahjust on süüdistatav teinud XXX pangakontole nr XXXXXXXXXXX Danske Bank A/S Eesti filiaalis kaks tagasikannet: 1) 28.05.2009 summas 1900 kr (121,43 eurot) /II kd tl 21/; 2) 23.08.2010 summas 25 000 kr (1 597,79 eurot) /II kd tl 30/. Kriminaalasja materjalide pinnalt nähtub kohtule, et kannatanu esindaja on kriminaalmenetluse raames teinud kõik vajaliku, et kaitsta kannatanu XXX (kes on XXX pärija) huvisid – ta on esitanud hagiavalduse koos vajalike tõenditega, sh kannatanu pangakonto väljavõtetega, samuti kannatanu ja süüdistatav Katrin Silmani omavahelise kirjavahetuse. Esitatud kirjavahetusest nähtub kohtule, et kannatanu on püüdnud süüdistatavaga kokkuleppele jõuda esmalt ilma kohtusse pöördumata, vaatamata korduvatele palvetele ei ole aga süüdistatav omastatud vara kannatanule tagasi maksnud. Kannatanu esindaja Indrek Veso on järjepidevalt kogu kriminaalmenetluse vältel suhelnud prokuratuuri ja politseiga, samuti oma esindatavaga selleks, et aidata kaasa kriminaalmenetluse igakülgsele ja kiirele lahendamisele. Kannatanu avastas toimepandud kuriteo 22.08.2012 ning koheselt pöördus esindaja poole, 25.08.2012 koostati avaldus kriminaalmenetluse alustamiseks ja tsiviilhagi nõudes, samuti esitati taotlus Katrin Silmani vara arestimiseks ja tõkendina elukohast lahkumise keelu kohaldamiseks. 6. novembril 2012.a on uurija saatnud Katrin Silmanile kutse kahtlustatavana ülekuulamisele, reaalselt toimusid ülekuulamised alles 14. ja 17. jaanuaril 2013, kuivõrd Silman ei viibinud Eestis. Lisaks eelnevale on kannatanu esindaja tutvunud kriminaalasja materjalidega, mis asuvad neljas erinevas köites, samuti on olnud vajalik tsiviilhageja asendamine. Kuivõrd kannatanu on pärit Iirimaalt, on kannatanu esindajal olnud tarvilik ka korraldada dokumentide tõlkimisega seonduv. Kriminaalasja arutamine toimus lühimenetluse korras 28.04.2014, süüdistatav Katrin Silman aga loobus lühimenetlusest kohtuistungil. Kokkulepe saavutati 16. oktoobril 2014 ning kohtuistung toimus 31.10.2014. kohus on seisukohal, et süüdistatav, loobudes lühimenetluses kriminaalasja arutamisest, on ka osaliselt ise suurendanud kannatanu õigusabikulusid, kuivõrd peale lühimenetlusest loobumist on olnud vajalik täiendavate läbirääkimiste pidamine. Kohus ei nõustu siinkohal süüdistatava kaitsja väitega, et igasugused telefonikõned ja konsultatsioonid ei ole see, mille eest peab süüdistatav tasuma ning et põhjendatud oleks vaid välja mõista süüdistatavalt kannatanu kasuks 300-400 eurot. Vastupidi – eelnimetatud telefonikõned ja konsultatsioonid on olnud vajalikud selleks, et tagada kannatanu huvide kaitse, ning et hoida kannatanut kriminaalmenetluse käiguga kursis. Siinkohal märgib kohus, et kannatanu esindaja ja esindatava suhtlus valdavalt telefoni- ja eposti teel on just operatiivne viis suhtluseks arvestades, et kannatanu ei ela Eestis. Kohus leiab, et arvestades kriminaalasja keerukust ja mahukust, samuti esindaja ühe tööühiku hinda (milleks oli 150 eurot + 20% käibemaks), osutatud õigusteenuse vajalikkust ja esindaja töö kvaliteeti, on põhjendatud kannatanu õigusabikulud summas 7986,45 eurot ning need tuleb välja mõista süüdistatavalt. Kohus ei näe alust nimetatud kulude vähendamiseks. Süüdistatav esitas taotluse menetluskulude ajatamiseks, kuivõrd nende tasumine ühe kuu jooksul ei ole võimalik. Prokurör nõustus taotlusega. Kohus asub seisukohale, et esitatud taotlus kuulub rahuldamisele. Süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku -6-

olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7, määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.

Kohus juhindub KrMS § 180 lg.1; § 189 lg.3; § 248 – 249; § 306; §310; § 311, § 313 sätetest.

Piret Liivo Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

-7-

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.