Kohtulahend

senti.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise ja kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on täies mahus tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt. 15.06.2013 episood (XXX vara varguse katse) Vaatlusaluse episoodiga seonduvalt tõendikogumit hinnates leiab kohus, et R.H süü on tõendatud kannatanu XXX ütlustega, millede kohaselt 15.06.2013 hommikul umbes kella 04.00 ja 05.00 vahel viibis ta sõpradega Tallinnas Suur-Karja 4 asuva baari esisel väliterrassil, kui tema juurde tulid esmalt kaks naisterahvast ja selja taha noormees. Naisterahvad jäid seisma tema ette, rääkisid midagi vene keeles ja patsutasid käega tema rinna piirkonda. Naisterahvaste käed puudutasid teda pidevalt ning tõmbasid sellega kogu tema tähelepanu endale. Tema seljataga oli noormees ning ta tundis, kuidas meesterahvas teda samuti mingil viisil togis. Ühel hetkel kompas ta oma taskut ning avastas, et paremalt poolt teksapükste esitaskust on varastatud tema pruuni värvi rahakott, milles olid tema nimele väljastatud Soome juhiluba, tema nimele väljastatud VISA pangakaart ja sularaha summas 70 eurot, millest üks kupüür oli kindlasti 50 eurone ning teised olid peenemad paberrahad. Samuti nägi ta, et ühel hetkel pillas üks talle tundmatu meesterahvas maha rahakoti, sellest veeresid euromündid, mis tekitasid heli. Ta tundis selles ära talle kuuluva rahakoti. Samal ajal jooksis rahakotist eemale üks noormees, kellele omakorda jooksis järgi tema sõber XXX . Selle isiku pidas ta kinni Tallinnas, Suur-Karja 4 juures. Korjanud maast üles talle kuulunud rahakoti, avastas ta, et rahakotist oli varastatud 70 eurot. Rahakott ja selles olnud tema nimele väljastatud dokumendid olid alles ja ta sai need enda valdusesse. Isik, kes teda togis ning kes hiljem kinni peeti oli pool tundi tema kõrval olnud. Tegemist oli 20-30 aasta vanuse isikuga, kasv umbes 170-180 cm, keskmise kehaehitusega, lühikeste tumedate juustega. Isiku riietust ta ei mäleta, kuid kõnealune isik rääkis tüdrukutega vene keeles. Tüdrukud olid mõlemad saleda kehaehitusega, nooremapoolsed ja väljakutsuva käitumisega (tl 2-4). Kannatanuga ühetaolisi ütlusi on kohtueelsel menetlusel andnud ka tunnistaja XXX XXX , kes samuti selgitas, et 15.06.2013 ajavahemikul kella 04.00 ja 05.00 vahel viibis at sõpradega

Tallinnas, Suur-Karja 4 mingisuguse baari esisel väliterrassil. Ühel hetkel ütles talle XXX , et tema rahakott on ära varastatud. Koheselt nägi ta, kuidas ühe tundmatu meesterahva taskust pudenes maha rahakott. Ta tundis maha kukkunud rahakotis ära tema sõbrale XXX kuuluva rahakoti. Rahakotist eemale jooksnud noormees liikus baari ees olevate suurte treppide juurde. Treppide pealt tuli turvamees ja pidas isiku kinni. Noormees jooksis nende ümber kogunenud rahvahulgast välja eemale. Tema aga jooksis koheselt noormehele järgi. Teisel pool tänavat olnud baarist tormas ära jooksjale järgi teine turvamees, kes piserdas põgenejale gaasi ning pidas ta kinni. Kinni peetud isik oli umbes 25-30 aastane, kasv umbes 175 cm, keskmise kehaehitusega, peas tume nokamüts ja seljas tumedad riided. Isik rääkis ka eesti keeles, kuid naisterahvastega suhtes ta vene keeles. Naisterahvad olid tema mäletamist mööda tumedate juustega, kasv umbes 175 cm, kõhnemapoolse kehaehitusega (tl 6-8). Kahtlustatavana peeti R.H kahtlustuses KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kinni 15.06.2013 ja ta vabastati 15.06.2013 (tl 41-42). Kahtlustatavana antud ütlustes tunnistas ka R.H talle inkrimineeritava süüteo toimepanemist, selgitades, et 15.06.2013 puhkas ta Suur-Karja tänaval asuvas baaris koos oma tüdruksõbra XXX ja tema sõbrannaga. Nad istusid koos laua taga, jõid ja tantsisid. Kella 04 paiku läks ta välja tänavale suitsetama. XXX koos oma sõbrannaga jäi aga baari. Ta nägi, et baari sissepääsu ees seisvad kolm purjus meest. Ühel neist rippus tagataskust välja rahakott, mille ta otsustas ära varastada. Ta läks kõnealuse mehe juurde ja võttis tema tagataskust ära rahakoti, milles oli 70 eurot. Ta arvas, et tema tegevus jäi märkamata, kuid mees nägi seda. Ta viskas rahakoti maha ja peale seda peeti ta kinni. Ta annab vabatahtlikult ära 70 eurot, mis oli kinnipidamise ajal tema käes ning on nõus, et kõnealune rahasumma, so 70 eurot tagastatakse kannatanule. XXX ja XXX varguses ei osalenud (tl 47-52). Lisaks isikuliste tõendiallikate ütlustele tõendab süüteo toimepanemist ka R.H kahtlustatava kinnipidamise protokollis kajastatu, millest nähtub, et R.H kinnipidamisel leiti ja võeti ära tema juurest sularaha: 1x50 eurot, 4x10 eurot, 4x5 eurot, 2x2 eurot, 8x1 eurot, 9x0,50 eurot, 5x0,20 eurot, 3x0,10 eurot, 1x0,05 eurot ja 3x0,01 eurot. Sama fakt tuleneb ka 15.06.2013 teostatud R.H isiku ja asjade läbivaatluse protokollist (tl 41-46). Seega järeldub, et kinnipidamise järgselt on R.H olnud rahalisi vahendeid sellises summas, mis on kannatanult varastatud. Vastavalt R.H ütlustele ja nõusolekule on R.H-lt tema kinnipidamisel leitud rahasummast 70 eurot kantud Politsei- ja piirivalveameti tagatiskontole (tk 69-71) ning sealt edasi kannatanu XXX kontole (tl 72, 73-75). Seda, et süüdistatav süüteo toimepanemise ajal süüteo toimepanemise kohas viibis, kinnitavad ka R.H-ga baaris koos olnud isikud, so XXX ja XXX . Nimelt on mõlemad isikud kohtueelsel menetlusel kinnitanud, et 15.06.2013 viibisid nad Suur-Karja tänaval asuvas baaris, kus istuti, joodi ning tantsiti ja umbes kella 4 paiku läks Jevgeni välja tänavale suitsetama, nemad jäid aga baari. Kuna Jevgeni oli juba kaua ära, otsustasid nad teda välja tänavale vaatama minna. Tänavale minnes nägid nad, et kolm tundmatut meest ümbritsesid Jevgenit ning algas kaklus. Jevgeni üritas minema joosta, kuid ta peeti kinni, hiljem selgus, et Jevgenit kahtlustati neist ühe raha varguses (tl 15-20, 30-35). Osutatud tõendeid kogumis hinnates, leiab kohus, et tõendikogum annab aluse rääkida R.H poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest, mis jäi katse staadiumisse. Nagu kannatanu ja süüdistatava ütlustest tuleneb, kuulus süüdistuses nimetatud rahakott koos selles asunud dokumentide ja rahaliste vahenditega XXX . Seega on sedastatav, et süüdistuses märgitud esemed olid süüdistatava jaoks võõras vara. Samas nähtub, et esemete äravõtmisega lõpetas süüdistatav esemete seniste valdaja valduse, kehtestas sellele uue, so enda valduse ning kannatanu ütlustest johtuvalt tuleb nentida esemete valduse ülemineku tahtevastasust ja vastava nõusoleku puudumist. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Kohtu hinnangul tuleb tõendikogumi pinnalt jaatada sedagi, et süüdistuses märgitud esemete äravõtmine R.H poolt toimus ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt pole kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendeid, et R.H oleks soovinud rahakoti koos seal olnud dokumentide ja rahaliste vahenditega kannatanule tagastada. Sellest asjaolust järeldab kohus, et R.H soovis kannatanu jätta talle kuuluvatest esemetest ilma

kestvalt. S.t et õiguslikus mõttes on sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kuna R.H poolt toimepandud vargust märgati ning tal ei olnud seda võimalik lõpuni realiseerida, on tegemist õiguslikus mõttes katse staadiumisse jäänud vargusega. Samuti on kohus kriminaalasjas tuvastatud teo tehioludest ja R.H ütlustest lähtuvalt veendumusel, et varguse katse pani süüdistatav toime kavatsetult. 27.10.2013 episood (TIIU TEKSTIIL OÜ vara vargus) Järgnevalt on R.H-le esitatud süüdistus selles, et ta 27.10.2013 kell 15.35 viibides TIIU TEKSTIIL OÜ kaupluse müügisaalis aadressil Tallinn, Pärnu mnt 238 grupis koos XXX võttis seal võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil TIIU TEKSTIIL OÜle kuuluvat kaupa 66,80 euro eest ja nimelt: viis paari meeste nahakindaid maksumusega 39,50 eurot (ühe paari hind 7,90 eurot), kaks paari meeste kootud kindaid maksumusega 9,80 eurot (ühe paari hind 4,90 eurot) ja seitse turvaelementi maksumusega 17,50 eurot (ühe elemendi hind 2,50 eurot), millega möödus kassadest, jättes kauba eest tasumata. Vaatlusaluse episoodiga seonduvat tõendikogumit hinnates osutab kohus kannatanu TIIU TEKSTIIL OÜ esindaja XXX ütlustele, mille kohaselt sisenesid 27.10.2013 kell 15.35 nende kauplusesse aadressil Pärnu mnt 138, Tallinn kolm meesterahvast, kes panid toime varguse, kui varastasid kauplusest 5 paari meeste musta värvi nahast kindaid 7,90 eurot/tükk, koguväärtuses 39,50 eurot, 2 paari musta värvi kootud kindaid 4,90 eurot/tükk, koguväärtuses 9,80 eurot ja 7 vargaelementi 2,50 eurot/tükk, koguväärtuses 14 eurot. Kokku tekitati vargusega kahju 66,80 eurot, mille osas soovib TIIU TEKSTIIL OÜ esitada tsiviilhagi. Kannatanu esindaja selgituste kohaselt tuvastati vargus videovaatluse abil. 30.10.2013 kella 13.30 paiku möödusid neli noormeest nende kauplusest ning neist kahes tundis ta ära isikud, kes olid 27.10.2013 sooritanud nende kaupluses varguse. Ta helistas koheselt politseisse ja G4Si ning politsei pidas kõnealused kaks noormees kinni. Noormehed tundis ta ära põhjusel, et oli just salvestanud materjale politsei jaoks 27.10.2013 varguse kohta (tl 79-81). R.H peeti varguses kahtlustatuna kinni 30.10.2013 ning ta vabastati 01.11.2013 (tl 8588) ning kahtlustatavana antud ütlustes ja puhtsüdamlikus ülestunnistuses (tl 92-93) tunnistas ta talle inkrimineeritava varguse toimepanemist selgitades, et tol päeval käisid nad XXX linnas ja sõitsid Järve Selverisse. Seal kahekesi olles, kedagi kolmandat nendega kaasas polnud, läksid nad kahtlustuses märgitud poodi. Seal müügisaalis olles võttis ta mitu, võimalik, et viis paari nahkkindaid ja kaks paari kootud kindaid ning proovikabiinis olles pani XXX need kaasas olnud kotti. Kas kott oli fooliumiga või mitte, seda ta öelda ei oska, sest seda ta ei vaadanud. Turvaelemente nad kaupluses maha ei võtnud. Pärast seda läksid nad koos XXX kaupluse väljapääsu poole ning nad möödusid kassadest, jättes kauba eest maksmata. Kõik kindad olid XXX kotis. Pärast seda müüsid nad kindad linnas 30 euro eest maha tundmatule isikule ning raha kulutasid nad enda tarbeks. Mõte kindaid varastada tekkis neil kaupluses spontaanselt ning koos viisid nad selle ka täide. 30.11.2013 viibis ta linnas ja kohtus juhuslikult XXX ja XXXga, kes olid sõiduautoga Volvo, milline kuulub vist XXX elukaaslasele. Ta sõitis nendega kaasa, kuna nad pidid Maardusse sõitma ning lubasid ka tema kohale viia. Nad jõudsid Järve Selveri juurde ning XXX jättis auto parklasse. Tema läks koos XXX Järve Selveri suunas, kus ta tahtis osa sigarette ja teha suitsu. Selliselt arvatavasti mööduski ta kauplusest, kus ta koos XXX 27.10.2013 varguse toime pani. XXX kohtus Selveri ees mingite oma tuttavatega, kuid tema neid ei tunne ega tea, kuhu nad läksid ja kus nad käisid, kuna ta sellele tähelepanu ei pööranud. Samuti ei tea ta, kuhu läks XXX. Hetkel, kui ta liikus mööda parklat XXX auto suunas, tulid tema juurde turvatöötaja ja politsei, kes ta kinni pidasid ja politseijaoskonda toimetasid. Ta nägi ka, kui peeti kinni XXX, sest XXX liikus mööda parklat peaaegu tema järel (tl 94-100). XXX peeti varguses kahtlustatuna kinni samuti 30.10.2013 ja ta vabastati 01.11.2013. Kahtlustavana antud ütlustes ja ka puhtsüdamlikus ülestunnistuses (tl 113-114) tunnistas ta talle inkrimineeritava varguse toimepanemist, selgitades, et 27.10.2013 läksid nad koos XXX kahekesi Järve Selverisse, kus sisenesid ühte poodi. Selles poes tekkis neil spontaanselt mõte kinnaste varastamiseks. Koos XXX võtsid nad mitu paari nahkkindaid ja kaks paari kootud kindaid, sisenesid seejärel proovikabiini ja panid seal kindad tema kotti. Turvaelemente nad

kinnaste peal ei näinud ning kott polnud selleks ka kohandatud. Miks turvavärav tööle ei hakanud, seda ta öelda ei oska. Koos varastatud esemetega läksid nad kassadest mööda, väljusid kauplusest, jättes kauba eest maksmata. Hiljem müüsid nad kindad maha 30 euro eest tundmatule mehele ning saadud rahalised vahendid kulutasid nad enda tarbeks. 30.10.2013 sõitsid nad XXX autoga Järve Selveri juurde. XXX parkis auto ära ja läks kusagile. Nemad läksid koos XXX Keskuse juurde, kus tema kohtus oma tuttavatega. Nad ei käinud siis kaupluses, kus nad 27.10.2013 varguse toime pandid, kuid on võimalik, et ta liikus sealt mööda. Mingil hetkel pidasid neid XXX XXX sõiduauto kõrval kinni turvatöötajad ja politsei (tl 115-120). Oma täiendavalt ülekuulamise täpsustas XXX , et talle inkrimineeritava varguse pani ta toime R.H-ga (tl 147-151). Isikuliste tõendiallikate ütlusi kinnitab ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tl 126146), millest nähtub, et vaadeldavaks on olnud CD plaadil olev videosalvestis, mis teostati Tiiu Tekstiil kaupluses aadressil Tallinn, Pärnu mnt 238. Vaatlusega tuvastati, et kaamera nr 05 fikseeris, et salvestis algas 27.10.2013 kell 15.35 ja lõppes kell 15.42 ning sellelt on näha, et mööda saali kell 15.36.33 läheb noormees I, kellel on seljas musta värvi kapuutsiga jope, jalas helesinised teksapüksid, peas must nokamüts ja õlal üle õla kott, kes suundub saali tahapoole ja kaob kaamera vaateväljast. Saalis on ka teisi inimesi. Kell 15.37.35 läheb samas suunas mööda saali noormees II, kes on tumedas riietuses ja palja peaga. Mõlemad noormehed lähevad paralleelselt välisukse suunas (fotod 1-3). Kaamera 07 fikseeris, et salvestus algas 27.10.2013 kell 15.35 ja lõppes kell 15.42 ning sealt on näha, et koridori tulevad kaks noormeest (I ja II) ja jäävad seisma nurgal ühe riiuli juures. Siis võtab noormees II riiulist asju ja annab need noormehele I, kes omakorda võtab noormehe II asju, võtab õlalt koti, suundub sellega proovikabiini ja astub sisse. Noormees II võtab riiulist veel asju ning läheb koos nendega noormehe I juurde, andes viimasele asjad. Peale seda läheb noormees II sealt ära. Noormees I tuleb proovikabiinist välja, kott on tal üle õla, vaatab korraks jalatseid ja lahkub sealt (fotod nr-d 4-15). Kaamera 06 fikseeris, et salvestus algas 27.10.2013 kell 15.35 ja lõppes kell 15.42 ning sealt on näha, et kell 15.36.08 sisenes poodi noormees nr I ja kell 15.36.21 noormees II. Kell 15.38.20 väljus noormees II ja läks paremale, siis läks talle järgi kell 15.38.24 ning väljus esimene, kes pöördub korraks teise poole ning siis läheb teine koos esimesega vasakule poole (fotod 16-20). Osutatud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et lisaks süüdistatavate süüd tunnistavatele ütlustele, annab tõendikogum aluse rääkida süüdistatavate poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu kannatanu esindaja ütlustest tuleneb, kuulusid süüdistuses nimetatud esemed TIIU TEKSTIIL OÜle. Seega on sedastatav, et need esemed olid süüdistatavate jaoks võõras vara. Märgitud olgu ka see, et seda asjaolu pole süüdistatavad ka vastustanud. Samas nähtub, et esemete äravõtmisega lõpetasid süüdistatavad esemete senise valdaja valduse, kehtestasid sellele uue, so enda valduse ning kannatanu ütlustest johtuvalt tuleb nentida esemete valduse ülemineku tahtevastasust ja vastava nõusoleku puudumist. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatavate poolt. Kohtu hinnangul tuleb tõendikogumi pinnalt jaatada sedagi, et esemete äravõtmine süüdistatavate poolt toimus selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nii on põhjendatud osutada, et lisaks kuriteo toimepanemise üksikasjade kirjeldamisele on süüdistatavad kohtueelsel menetlusel andnud ühetaolisi ütlusi, et äravõetud esemed võõrandati tundmatule isikule 30 euro eest. Selline tegevus viitab üheselt sellele, et esemete võõrandamisega sooviti nende omanik jätta esemetest ilma kestvalt ja ühtlasi on sellega realiseeritud ebaseadusliku omastamise eesmärk. Süüdistatavate selgitusi teo toimepanemise asjaolude ja põhjuste kohta hinnates, samuti arvestades teo tehiolusid, leiab kohus, et tegemist on kavatsetusega toimepandud süüteoga. Kohtueelsel menetlusel on R.H tegevus kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p-de 4 ja 7 järgi. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tähendab isikute tegutsemine grupis kaastäideviimist. KarS § 21 lg 2 näeb kaastäideviimist määratledes ette omistamisnormi, mille kohaldamiseks tuleb teha kindlaks, et isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitseb

tegu ja eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. See tähendab, et muu hulgas peavad süüdistatavad langetama ühise teootsuse ja tegutsema ühtse teoplaani järgi vastavalt oma teopanusele või rollijaotusele. Hinnates süüdistatavate kohtueelsel menetlusel antud ütlusi, milledele kohus ka eelnevalt viitas, tuleb asuda seisukohale, et süüdistatavate kohtueelsel menetlusel antud ütlused annavad aluse ühese järelduse tegemiseks sellest, et vargust toime pannes tegutseti ühiselt ja kooskõlastatult, so süüdistatavatel oli varguste toimepanemisel langetatud ühine teootsus, mida asuti koos täide viima. Nii tuleb ühiselt toimepandud varguseepisoodi puhul märkida, et R.H ja XXX ütluste kohaselt pandid nad varguse toime koos ning tahtlus varguse toimepanemise tekkis neil kaupluses spontaanselt. Osutusega asitõendi vaatlusprotokollile tuleb nentida sedagi, et kogu tegevus varguse toimepanemisel on olnud kooskõlastatud – üks isikutest on süüteo toimepanemise objektiks olnud esemed ulatanud teisele, kes on nendega proovikabiini suundunud, kus need esemed on omakorda õlakotti paigutatud. Lisaks on teine isikutest proovkabiini toonud ka täiendavaid esemeid, mis on samuti õlakotti paigutatud. Samuti tuleneb isikute ütlustest, et koos võõrandati varastatud esemed tundmatule kolmandale isikule tasu eest ning saadud rahalised vahendid kulutati ühiselt oma tarbeks. Seega oli süüdistatavate tegevus kooskõlastatud, vastas konkreetsele rollijaotusele ja vastab kaastäideviimise tunnustele ehk KarS § 199 lg 2 p-s 7 nimetatud grupile. Seonduvalt KarS § 199 lg 2 p-ga 4, mis näeb kvalifitseeriva tunnusena ette vastutuse isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise või omastamise, märgib kohus, et käesoleval juhul süüdistatakse R.H kahe varavastase süüteo, so ühe varguse katse ja ühe lõpule viidud varguse toimepanemises. Seega on sedastav süüteo faktiline kordumine, mistõttu on R.H varem varguse toime pannud isikuks ning sel põhjusel on riiklik süüdistaja põhjendatult osutanud süüdistatava teos kvalifitseeriva tunnuse KarS § 199 lg 2 p 4 esinemisele. Kuna üks inkrimineeritavatest kuritegudest jäi katse staadiumisse ning üks viidi lõpule, tuleb kuriteod kogumis hinnata lõpuleviidud vargustena. Osutatust tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena, selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupis ja isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, so vastavat KarS § 199 lg 2 p-des 4 ja 7 ettenähtud kuriteona.

TSIVIILHAGI

Kohtueelsel menetlusel on kannatanu TIIU TEKSTIIL OÜ esitanud tsiviilhagi 66,80 euro nõudes, mis moodustub varastatud esemete väärtusest (tl 123-124). Nii kohtueelsel menetlusel kui kohtumenetluses on J. Vassijlev kannatanu nõuet tunnistanud ja on selle õigeks võtnud. Hagi õigeksvõtt on TsMS § 440 lg 1 kohaselt kohtule siduv. Sellest johtuvalt leiab kohus, et kannatanu esitatud hagi kuulub TsMS § 440 lg 1, VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldamisele seoses hagi õigeksvõtuga R.H poolt ning R.H-lt tuleb kannatanu kasuks välja mõista vastavalt 66 eurot ja 80 senti. Kuivõrd käesolevas kriminaalasjas on kohtu alla antud ainult R.H , kes süüdistuse kohaselt pani varalist kahju tekitanud kuriteo toime koos XXX , keda ei ole käesolevas kriminaalasjas kohtu alla antud, siis ei saa kohus varalist kahju välja mõista R.H-lt solidaarselt XXX . Küll on XXXsüüdimõistmisel võimalik sama tsiviilhagi välja mõista XXX VÕS § 137 lg 1 alusel solidaarselt R.H-ga , kelle kohta on XXX suhtes süüdimõistva otsuse tegemisel juba süüküsimus ja varalise kahju tekitamise osas vastutuse alus lahendatud.

KARISTUSE MÕISTMINE JA MENETLUSKULUD

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Seadusandja on KarS § 199 lg 2 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastat.

Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Hinnates kriminaalmenetluse käigus kogutud andmeid süüdistatav R.H kohta, tuleb märkida, et süüdistatava ankeetandmete kohaselt on ta hõivatud tööga, millest võib omakorda järeldada igakuiselt saadavat legaalselt sissetulekut. Kohtuistungil selgitas süüdistatav, et käesoleval ajal töötab ta Soomes ja saab sissetulekut, makstes temal lasuvaid rahalisi kohustusi. Edasiselt osutab kohus karistusregistri väljavõttele (tl 192-195), millest nähtuvalt on R.H eelnevalt kriminaalkorras tingimisi vangistusega karistatud, kuid karistus on mõistetud enam kui viis aastat tagasi ja karistust täitmisele ei pööratud. Mis puudutab väärteokorras karistatust, siis nähtub, et R.H on käesoleval aastal korduvalt väärteokorras rahatrahvidega karistatud, ent puuduvad andmed määratud rahatrahvide tasumise kohta. Samas võib süüdistatava selgitustest järeldada, et ta saab Eesti Vabariigi keskmise palgaga võrreldes oluliselt suuremat sissetulekut, mis peaks tagama nii varasemate rahaliste kohustuste tasumise kui ka kohtu poolt mõistetava rahalise karistuse ning menetluskulude tasumise. Kohus lähtub karistusliigi valikul eelkõige sellest, et viimane kohtu poolt mõistetud karistus vangistuse näol on mõistetud aastaid tagasi ning kohus loodab, et mõistetav rahaline karistus tagab süüdistatava edasise õiguskuulekuse. Kohtu arvates tingib kergema karistusliigi valiku ka asjaolu, et süüdistatavale inkrimineeritud teod on toime pandud enam kui aasta tagasi. Hinnates R.H süü suurust KarS § 199 lg 2 p-de 4 ja 7 järgi kvalifitseeritavate õigusvastaste tegude toimepanemise eest, osutab kohus, et süüdistatavale inkrimineeritakse kahe varavastase süüteoepisoodi toimepanemist, millega kannatanule olulist kahju ei tekitatud. Samas tuleb silmas pidada, et R.H tegevuses on sedastatav kahe kvalifitseeriva tunnuse olemasolu, mis vaieldamatult tähendab ka suuremat süüd. Suurem süü on aga võrdeline suurema karistuse määraga. Hinnates karistust kergendavate või raskendavate asjaolude esinemist, siis osutab kohus sellele, et kohtueelsel menetlusel on R.H avaldanud kahetsust, millega kohus peab võimalikuks arvestada. Samas ei pea kohus võimalikuks arvestada karistust kergendava asjaoluna nö süüdistatava puhtsüdamliku süü ülestunnistamisega. Seda põhjusel, et karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 esimese alternatiivi mõttes on tegemist süü ülestunnistamisele ilmumisega. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt ei ole võimalik järeldada, et süüdistatav ise oleks süü ülestunnistamisele ilmunud, vaid ta on süüd tunnistanud olukorras, kus menetleja poolt olid juba olulised menetlustoimingud teostatud ja piisav ja oluline tõendusteave R.H seotuse kohta varavastaste süütegude toimepanemisel kogutud. Seega ei ole võimalik sedastada karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes süü ülestunnistamisele ilmumist. Kuna R.H andis kohtueelsel menetlusel nõusoleku temalt tema kinnipidamisel äravõetud rahaliste vahendite arvelt kannatanule tekitatud kahju hüvitamiseks, siis leiab kohus riikliku süüdistajaga nõustuvalt, et sellist käitumist on võimalik vaadelda ja arvestada karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 2 tähenduses. Muid karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid kohus kriminaalasja lahendamisel ei tuvastanud ja nende võimalikule täiendavale esinemisele pole osutanud ka kohtumenetluse pooled. Neid asjaolusid arvestades leiab kohus, et R.H-le on võimalik mõista karistus küll alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, kuid kohus ei pea võimalikuks mõista karistust alamääras või alammäära lähedasena. KrMS § 180 lg 1 alusel väljamõistetavatesse menetluskuludesse puutuvalt märgib kohus, et käesoleva kriminaalasja raames on menetluskuludeks sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest ja määratud kaitsjale kohtueelsel ja kohtulikul menetlusel makstud tasu. Arvestades kriminaalmenetluse raames tuvastatut, leiab kohus, et süüdistatavalt tuleb välja mõista nii sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest kui ka määratud kaitsjale kohtueelsel ja kohtulikul menetlusel makstud tasu. Nimelt on süüdistatav avaldanud, et ta on

kindlustatud tööga, millest on võimalik järeldusi teha igakuiselt saadava legaalse sissetuleku kohta. Seejuures ei ole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud summade tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Peale selle on R.H-le inkrimineeritavate süütegude toimepanemine olnud tema vaba, teadlik ja tahtlik valik ning eelnevalt kriminaalkorras karistatud isikuna oli ta teadlik ka sellest, et kuritegude toimepanemiste ning kriminaalasja(de) menetlemisega kaasnevad vältimatult tema enda kanda jäävad menetluskulud. Samas leiab kohus arvestades menetluskulude summa suurust kogumis ja konkureeriva kohustuse olemasolu rahalise karistuse ja tsiviilhagi hüvitamise näol, et esinevad alused võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulusid kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu vältel võrdsete osamaksetena (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12). Kohus selgitab ka, et maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.