Kohtulahend

(nelikümmend kaheksa) eurot Eesti Vabariigi kanda. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 07.08.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Sven Kaljuvee vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Sven Kaljuvee on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 02.10.2012 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §215 lg.3 p.1, §418 lg.2 p.3 järgi ning karistatud KarS §64 lg.1, §65 lg.2 ja §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 3 aastat 6 kuud 16 päeva. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on seitse kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, reaalset vangistust kannab esimest korda. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Kuritegude soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine ja kuriteod on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kinnipeetav on läbinud sotsiaalprogrammid xxx. Süüdimõistetul on tasumata nõudeid 3650,38 euro eest. Kinnipeetava lähivõrgustiku moodustavad isa, ema ja 5 õde/venda. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuuluvad alkoholi kuritarvitavad sõbrad/tuttavad. Viru Vangla toetab Sven Kaljuvee tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetaval on lähedastest isa, ema, 3 venda ja 2 õde. Kinnipeetava sõpruskonda kuuluvad ka kriminaalse taustaga isikud. Vabanemisel soovib kinnipeetav elama asuda oma vanemate juurde. Tegemist on 4-toalise ahiküttega majaga, tagatud on kõik eluks vajalik. Vabaduses on kinnipeetavale garanteeritud töökoht firmas xxx. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi kohtutäiturite ees.

Maakohtu istung Prokuröri abi Kristiina Erte maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus arvamuses leidis, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine on õigustatud ja talle tuleks ennetähtaegse vabanemise korral määrata täiendavad kohustused KarS §75 lg.2 p.2,4,7,8. Kinnipeetav Sven Kaljuvee seletas maakohtu istungil, et hakkab kohe võlgnevusi tasuma, on teinud paranemiseks kõik võimaliku ja on kõikide kohtu poolt määratavate kohustustega nõus. Kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban leidis maakohtu ikstungil, et taotlus on põhjendatud ning märkis, et kinnipeetava poolt toimepandud kuriteod ei toonud kaasa raskeid tagajärgi, vanglas viibib ta esimest korda, distsiplinaarkaristused on enamikus seotud tubakatoodetega, käesolevaks ajaks on kinnipeetav suitsetamise maha jätnud. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kuigi kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolm korda, viibib ta reaalses vangistuses esimest korda. Uue kuriteo sooritas kinnipeetav kehtival katseajal. Kinnipeetavale oli karistuseks mõistetud 3 aastat 6 kuud 16 päeva vangistust, käesolevaks ajaks on sellest kanda jäänud veel 9 kuud. Vangistuses on kinnipeetavale määratud distsiplinaarkaristusi. Maakohus möönab, et korduvkaristatus, distsiplinaarkaristuste olemasolu ja uue kuriteo sooritamine kehtival katseajal on sellised asjaolud, mis võivad välistada kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise, tuleb arvestada ka alljärgnevat. Tähtaegse vabanemise peamine puudus on see, et endine vang sammub vanglaväravast välja nii-öelda musta auku: talle endale on üleminek järsk ning ta kaob õiguskaitsjate vaateväljast, sest riigil ei ole enam õigust tema tegemistel pidevalt silma peal hoida. Seega tuleb käesolevas asjas arvestada ka sellega, kas juhul, kui kinnipeetav kannab oma karistuse ära ja vabaneb üheksa kuu pärast, jääksid kuriteod sooritamata. Maakohus leiab, et tõhusaim viis on korduvalt karistatud isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada vangla ja kriminaalhoolduse koostöös. Asjaolu, et Eestis kannab suur hulk vange karistust mitmendat korda, näitab, et korduvkuritegevus on tõsine probleem ja vabanenute üle on vaja usaldusväärset kontrolli. Ennetähtaegse vabanemise mõte ongi see, et vabanenu jääb kriminaalhooldaja järelevalve alla: ta peab oma tegemistest aru andma, ta on nähtaval ja raskuste ilmnedes on lootust õigel ajal reageerida. Loomulikult ei saa kriminaalhooldus kõiki probleeme ära hoida, kuid on selge, et kriminaalhooldusalune endine vang on ühiskonnale palju turvalisem, kui igasuguse järelevalveta ja abita endine vang. Seega on ennetähtaegse vabastamise mõte eelkõige selles, et vabanevad vangid ei kao õiguskaitsjate silmist ega lähe isevoolu teed kunagiste sõprade ja kommete keerisesse, vaid töö nendega jätkuks. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate ja tõhusamate vahenditega. Maakohus leiab, et järelevalve all olemine aitab endisel kinnipeetaval püsida õigel teel, samuti on järelevalve all võimalik teda resotsialiseerumisel aidata. Ühtlasi annab vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine süüdimõistetule võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli veel terve aasta vältel, s.o. tegelikust karistusajast kauem. Kui ta vabaneb tähtaegselt 9 kuu pärast, puudub riigil igasugune alus tema tegevuse ja tegevusetuse üle kontrolli teostada. Vabanemise korral on kinnipeetaval olemas kindel alaline elukoht. Tegemist on kinnipeetava vanematele kuuluva eramajaga, kus kinnipeetavale on tagatud kõik eluks vajalik. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et samal elamispinnal elavad ka kinnipeetava vanemad, kellest ema on puudepensionär, kinnipeetava suhted vanematega on head. Maakohus leiab, et seega on kinnipeetavale ennetähtaegse vabanemise korral lisaks kriminaalhooldusametniku järelevalvele olemas ka nn. kodune järelevalve, tugi ja toetus. Vabanemise korral on kinnipeetavale garanteeritud töökoht xxx, kus kinnipeetav töötas ka enne vangistust. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on

vangistuses töötanud koristajana, tootmistööl ja köögitöölisena. Seega on kinnipeetaval tööharjumus säilinud, mis annab head eeldused töötamise reaalseks jätkamiseks ennetähtaegse vabanemise korral. Viu Vangla iseloomustuse ja kriminaalhooldusametniku kirjaliku arvamuse kohaselt on kinnipeetaval tasumata rahalisi kohustusi kohtutäiturite ees. Maakohus leiab, et antud asjaolu ei takista kinnipeetava vabastamist, kuna talle on võimalik panna kohustuseks kohene tööleasumine, mis võimaldab tal ka võlgnevusi tasuma hakata. Lisaks sellele nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, et kinnipeetava vanemad on nõus teda vajadusel toetama ka materiaalselt. Vabastades kinnipeetava käesoleval ajal vangistusest tingimisi enne tähtaega koos 1-aastase katseajaga, kaasneb sellega käitumiskontrolli nõue esitada kriminaalhooldusametnikule andmed oma kohustuste täitmise kohta (KarS §75 lg.1 p.3). Kui kinnipeetav vabaneb tähtaegselt, puudub tal igasugune kohustus oma võlgnevuste likvideerimiseks ning riigil võimalused selle kontrollimiseks. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale olid vabaduses probleemid alkoholi kuritarvitamisega, mida ta on tunnistanud ka ise. Vangistuses on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, Viru Vangla iseloomustuse kohaselt osales kinnipeetav programmis aktiivselt ning oli kindel, et suudab saavutatu hoida. Viru vangla on leidnud, et antud kinnipeetava puhul on risk tagasilanguseks keskmine. Kinnipeetava seletuste kohaselt maakohtu istungil on ta käesolevaks ajaks jätnud maha ka suitsetamise. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava käitumine vangistuse jooksul olnud rahuldav. Viru Ringkonnaprokuratuuri seisukoha kohaselt on uue kuriteo toimepanemise riske antud kinnipeetava puhul võimalik vähendada kriminaalhooldusele allutamise ja lisakohustuste panemisega. Arvestades eeltoodut leiab maakohus, et taotlus on põhjendatud, kuulub rahuldamisele ning kinnipeetav tuleb vangistusest vabastada tingimisi enne tähtaega. Uue kuriteo toimepanemise riske on võimalik vähendada lisakohustuste panemisega lisaks tavalistele käitumiskontrolli nõuetele. Vastavalt KarS §76 lg.4 määrab maakohus kinnipeetavale katseaja 1 aasta. Vastavalt KarS §78 p.2 hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Katseajal allutatakse süüdimõistetu KarS §75 lg.1 p.1 – 6 sätestatud käitumiskontrollile selles sättes nimetatud kontrollnõuete täitmise kohustusega. Lisaks eeltoodule peab maakohus vajalikuks ja põhjendatuks katseajaks KarS §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud lisakohustuste panemise kinnipeetavale. Keeld tarvitada alkoholi ja narkootikume on vajalik seetõttu, et Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval oli vabaduses probleemid alkoholi kuritarvitamisega. Tööle asumine või töötuna enda registreerimine Töötukassas tagab kinnipeetavale vabaduses legaalse regulaarse sissetuleku, mis vähendab majanduslikuks toimetulekuks uuesti kuritegude toimepanemise ohtu. Samuti annab tööle asumine kinnipeetavale tegevust ja vähendab vaba aega. Keeld viibida

paikades, kus tarvitatakse alkoholi ja narkootikume ning keeld suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega vähendab samuti uute kuritegude toimepanemise riske. Viimane lisakohustus on vajalik, kuna kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud korduvalt. Sotsiaalabiprogrammide suunitluse jätab maakohus kriminaalhooldusametniku otsustada,. Ülaltoodu alusel tuleb kinnipeetav vangistusest vabastada tingimisi enne tähtaega. Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 48 €. Maakohus peab seda summat põhjendatuks ja seoses kinnipeetava vabastamisega jätab selle summa Eesti Vabariigi kanda. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §383, §384, §386, §387 ja §426.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.