Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja) 28. oktoobri 2014 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Valeri Jatsõšõni määruskaebus
kaitsja
advokaat
Valli
Murde,
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 28. oktoobri 2014 määrus muutmata
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Karl Saavo kaudu 144 eurot (s.h käibemaks 24 eurot) advokaat Valli Murdele määruskaebemenetluses Valeri Jatsõšõnile riigi õigusabi osutamise eest.
4.Mõista Valeri Jatsõšõnilt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu advokaat Valli Murde poolt osutatud õigusabi eest 144 eurot riigituludesse. Valeri Jatsõšõnil tasuda väljamõistetud summa Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB a/a EE351010052031000004, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE873300333499990003, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE401700017002872300 või Swedbank a/a EE502200221014193355. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99914700032019 ja selgitus „Valeri Jatsõsõn 1-06-14167 kohtukulud“. EDASIKAEBAMISE KORD: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohtu 12.11.2008 otsusega tunnistati Valeri Jatsõšõn süüdi KarS §-de 424, 215 lg 2 p 1, 2 ja 199 lg 2 p 4 järgi ning teda karistati 1-aastase vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja V. Jatsõšõni karistuseks mõisteti 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel mõisteti kogumis Tartu Maakohtu 01.07.2008.a otsusega mõistetud karistusega liitkaristuseks 5 aastat 11 kuud ja 12 päeva vangistust. Tartu Maakohtu 01.07.2008.a otsusega mõistetud ja ärakantud karistus 3 kuud ja 21 päeva vangistust arvestati liitkaristusest maha ja kandmata karistuseks loeti 5 aastat 7 kuud ja 21 päeva vangistust. Valeri Jatsõšõn tunnistati süüdi KarS §-de 424, 215 lg 2 p 1 ja 215 lg 3 p 1 järgi ning teda karistati 2-aastase vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõisteti Valeri Jatsõšõni karistuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti Valeri Jatsõšõnile liitkaristuseks 6 aastat 11 kuud ja 21 päeva vangistust. KarS § 68 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning V. Jatsõšõni lõplikuks liitkaristuseks loeti 6 aastat 11 kuud ja 17 päeva vangistust alates 12.11.2008.a. Tartu Maakohtu 01.07.2008.a otsusega tunnistati V. Jatsõšõn süüdi KarS §-de 200 lg 2 p 4, 7, 120 ja 201 lg 2 p 1 järgi ning teda karistati 3-aastase vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 20.04.2005.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning V. Jatsõšõni liitkaristuseks mõisteti 5 aastat 11 kuud 19 päeva vangistust. KarS § 68 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning Valeri Jatsõšõni lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 5 aastat 11 kuud ja 12 päeva vangistust. Tartu Maakohtu 19.10.2009 määrusega asendati V. Jatsõšõnile mõistetud rahalise karistuse tasumata osa 2 950 krooni vangistusega 13 päeva. KarS § 65 lg 1 alusel liideti see vangistus Tartu Maakohtu 01.07.2008.a otsusega mõistetud karistusega 5 aastat 11 kuud 12 päeva vangistust. Kergem karistus loeti kaetuks raskemaga ja V. Jatsõšõni liitkaristuseks mõisteti 5 aastat 11 kuud 12 päeva vangistust ja karistuse kandmise aja algust loeti nimetatud karistuse kandmise aja algusest. Tartu Maakohtu 18.09.2012 määrusega arvestati V. Jatsõšõnile Tartu Maakohtu 01.07.2008 ja 12.11.2008 otsuste ja Tartu Maakohtu 19.10.2009 määruse alusel kogumis mõistetud liitkaristuste pikkuseks 6 aastat 11 kuud 17 päeva vangistust, mille kandmise aega loetakse alates 12.11.2008. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 29.10.2015.
2.Tartu Maakohtu 28.10.2014 määrusega jäeti V. Jatsõšõn vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus põhistas otsustust järgmiselt. 2.1 V. Jatsõšõni puhul võib positiivsena välja tuua, et isik on vangistuse jooksul läbinud mitmeid sotsiaalprogramme ning omandanud põhihariduse, samuti on tal vabanedes töökoht. Samas tuleb aga tähelepanu pöörata asjaolule, et V. Jatsõšõn ei ole suutnud ka vangistuse kestel käituda seadusekuulekalt, nimelt on süüdimõistetul 35 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et V. Jatsõšõn ei allu vanglaametnike korraldustele, käitub nendega ebaviisakalt ning on kasutanud ametnikega suheldes ebatsensuurseid väljendeid. Kinnipeetava isikuandmetest nähtub, et elamu, kuhu V. Jatsõšõn plaanib vabanemisel elama asuda, on süüdimõistetu venna sõnul elamiskõlbmatu. Majal puuduvad korralikud küttesüsteemid ning maja on juba pikemat aega müügis, mis ei võimalda aga V. Jatsõšõnil vabanemisel sinna elama asuda. Seega on kohtu hinnangul täitmata vangistusest ennetähtaegse vabastamise üks eeldustest, s.o kindel elukoht. 2.2 Kohtul tuleb ka arvestada asjaoluga, et V. Jatsõšõni näol on tegemist korduvalt karistatud isikuga, mis viitab süüdimõistetu aktiivsele kuritegelikkusele ning oskamatusele alluda ühiskonnas kehtestatud reeglitele ja distsipliinile. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on süüdimõistetu rikkunud korduvalt kriminaalhoolduse nõudeid, mistõttu ei ole kohtu hinnangul V. Jatsõšõn sobilik oma isikuomaduste poolest alluma käitumiskontrollile, seda ka seetõttu, et
vangistuse jooksul on teda korduvalt distsiplinaarkorras karistatud. Märkimist väärib ka asjaolu, et V. Jatsõšõni poolt üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 54% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 47%, mis on kohtu hinnangul liiga kõrge protsent, et süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vabastada. Tartu Vangla andmetel on V. Jatsõšõnil tasumata rahalisi nõudeid 14 837,61 eurot. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, kas V. Jatšõšin on ka midagi tema vastu esitatud nõutest hüvitanud. Hetkel nähtub suurest võlgnevuses see, et V. Jatšõšõn on käitunud teisi isikuid kahjustavalt ning kahjusid hüvitama pole asunud. 2.3 Kokkuvõtlikult asus kohus seisukohale, et varasemalt mõistetud karistused ei ole osutunud V. Jatsõšõni jaoks piisavaks, et mõjutada teda elama õiguskuulekalt. Kuna V. Jatsõšõn on oma varasema käitumisega kinnitanud, et vabaduses jätkab ta uute kuritegude toimepanemist ning temal on vangistuse kandmise ajal 35 kehtivat distsiplinaarkaristust, siis on kohus seisukohal, et V. Jatsõšõni suhtes ei ole kriminaalhoolduse teostamine võimalik. Kohtu hinnangul ei ole kriminaalhooldusega seotud piirangud piisavad V. Jatsõšõni suunamiseks seaduskuulekale teele, mistõttu süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Arvestades eeltoodut on kohus seisukohal, et käesolev vangistus tuleb süüdimõistetul tervikuna ära kanda.
MÄÄRUSKAEBUSES ESITATUD TAOTLUSED
3.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes taotleb tühistada Tartu Maakohtu määrus ja vabastada V. Jatsõšõn tingimisi ennetähtaegselt. Määruskaebuse esitaja väited on kokkuvõtlikult järgmised. 3.1 Määruskaebuses ei vaidlustata iseloomustuses märgitud asjaolusid, ent V. Jatsõtšõn ei nõustu nendest tehtud järeldustega. Kohtuistungil selgitas ta, et tal on 80%-line töövõimekaotus, ta tarvitab ravimeid ning saab aru, et see tagab agressiivsuse kontrolli all hoidmise. V. Jatsõtšõn mõistab, et just tervisest tingituna esineb tal allumatus ja ebaviisakas käitumine vanglaametnike suhtes. 3.2 Kohus jättis arvestamata, et V. Jatsõtsõnil on lähedaste näol tugev toetus. Mõlemad vanemad elavad ja töötavad Soomes ning on võimelised poega majanduslikult toetama, lisaks on lubanud toetada ka vend. 3.3 Kohus on jätnud arvestamata sellegi, et vangistuse jooksul on V. Jatsõšõn omandanud põhihariduse ja keevitaja kutse. Viimane aitas tal Põlvas töökoha leida ning kindlustab ka võimaluse elada seaduskuulekalt. 3.4 Samuti ei nõustu V. Jatsõšõn kohtu järeldusega elukoha kohta. Ta selgitab, et maja on küll halvas tehnilises seisundis, ent kuulub tema emale, kes soovis seda ka võõrandada. V. Jatsõšõn on kindel, et suudab teha majas vajaliku remondi, mida rahaliselt toetavad ka tema vanemad.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole vaatamata formaalsete eelduste esinemisele võimalik V. Jatsõšõni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine. 4.1 V. Jatsõšõni kaitsja on maakohtule ette heitnud menetluslikku minetust, mis seisneb kohtumääruse ebapiisavas põhjendamises ja asjas tähtsust omavate asjaolude arvestamata
jätmist. Kokkuvõtlikult leiab kaitsja, et see tingib maakohtu määruse tühistamise ja V. Jatsõšõni tingimisi vabastamise. 4.2 Ringkonnakohus sellega ei nõustu - riimuvalt Riigikohtu mitmes lahendis (vt nt 3-1-1-103 ja 3-1-1-139-05) märgituga, tuleb motiivide puudumisena käsitada olukorda, kus mõnes olulises küsimuses motiive üldse ei esitata, mitte aga seda, kui motiivid tunduvad ebapiisavatena. Maakohus on analüüsinud nii V. Jatsõšõniga seotud riskifaktoreid (korduv karistatus, kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu vanglaametnike korraldustele mitteallumise, ebaviisaka käitumise ja ebatsensuursete väljendite kasutamise eest, suured rahalised kohustused, kõrge korduvkuritegevuse riskihinnang, korduv kriminaalhooldusnõuete rikkumine), kui ka positiivseid asjaolusid (mitmetes sotsiaalprogrammides osalemine, põhihariduse omandamine, töökoha olemasolu). Positiivsed asjaolud ja määruskaebuse kaitseteesid on kaitsja esitanud juba maakohtule (tlk 15-16). Maakohus on sellele vaatamata sedastanud, et arvestades varasemate karistuste ebapiisavat mõju, elamiskõlbliku elukoha puudumist (seejuures on viidatud venna selgitustele, et majas puudub küttesüsteem ja tegemist on elamiskõlbmatu müügis oleva majaga), kõrget korduvkuritegevuse riskiprotsenti, 35 kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu ja varasemat kriminaalhoolduse luhtumist, annab eeltoodu alust asuda seisukohale, et V. Jatsõšõni suhtes ei ole kriminaalhoolduse teostamine võimalik. Ringkonnakohus märgib, et süüdimõistetul oli ka varem perekonna toetus ja kindel elukoht, samuti teadis ta varem korduvalt karistatud isikuna, millised õiguslikud järelmid uue süüteo toimepanemisega kaasnevad, kuid see ei takistanud tal uut kuritegu toime panna. Ehkki kaitsja väidab, et süüdimõistetu on teinud järelduse, et ravimite korrapärane võtmine tagab tema korraliku käitumise ja hoiab ära impulsiivsed agressiivsushood ja enesekontrolli kaotuse, tuleb KarS § 76 lg-st 3 asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu nõustub kohtukolleegium käesoleval juhul maakohtuga, et V. Jatsõšõni vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. 4.3 Kokkuvõtvalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on põhjendatult arvestanud süüdimõistetu isikuga, tema varasema elukäiguga, käitumisega karistuse ajal ning elutingimuste ja tagajärgedega, mis tal oleks ennetähtaegse vabastamise korral ning leidnud, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud. Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd kohtul on õigus keelduda süüdlase ennetähtaegsest vabastamisest seoses nimetatud asjaoludega, on maakohtu määrus seaduslik ning puudub alus vaidlustatud kohtumääruse tühistamiseks määruskaebuse motiividel.
5.Eeltoodust lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
6.Kaitsja on esitanud kaitsjatasu taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, mille kohaselt kulus tal määruskaebuse koostamiseks kokku 3 tundi, mille eest ta taotleb tasu summas 144 eurot, sh käibemaks 24 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus sellises suuruses on põhjendatud ning KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel tuleb V. Jatšõsõnil hüvitada advokaat Valli Murde kaitsjatasu 144 eurot.
Maarika Kuusk
Tiit Lõhmus
Aarne Sarjas
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.