1-14-9088/8 - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

6.KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 alusel välja mõista H.F ́ilt: Sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest 1,5 palga alamääras s.o 532,50 eurot, tasu riigi õigusabi osutamise eest summas 72 eurot ning joobeseisundi tuvastamise tasu kokku 38 eurot (Uuringuakti nr 2189T, proovi markeeringu ja protokolli nr 300/29). Kriminaalmenetluse kulud tasuda 6 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid on kajastatud kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfo leht). Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, so määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. Kohtuotsuse põhiosa On tõendamist leidnud, et H.F juhtis 24.08.2014 kella 18:34 ajal Tallinnas, Laagna tee ja Vilmsi tänava ristmiku juures mootorsõidukit Audi A4 registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (EKEI uuringuakti nr 2189T kohaselt on H.F ́ilt uuringu läbiviimiseks võetud veres tuvastatud alkoholisisaldus ühes grammis veres 3,33 milligrammi, laiendmääramatus +/0,06 mg/g), millega ta rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras/ ja § 69 lg 2 p 1 /Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht järgmistel juhtudel: juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ ning korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 36 lg 4 p 1 ja 2 /Joobeseisundi liigid on 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove/ nõudeid. Seega pani H.F toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

1-14-9088 Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav H.F ning tema kaitsja vandeadvokaat Jelena Benevolenskaja kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadiga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistavale on selgitatud menetluskulude ja II astme kuriteo eest sundraha tasumise kohustust. Kohus leiab, et H.F ́i poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et H.F tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Karistus on kooskõlas karistuse eesmärkide ja süüdistatava süü suurusega. LS § 127 kohaselt kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 kohaselt on ekspertiisitasud, määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha käsitletavad menetluskuludena. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Vabariigi Valitsuse määrusega nr 166 kehtestati töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 2,13 eurot tunnis ja 355 eurot kuus. Seega on sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral 532,50 eurot. Menetlevas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses, süüdimõistva otsusega kaasnev sundara teise astme kuriteo toimepanemise eest ning joobeseisundi tuvastamise tasu. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid on kajastatud kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfo leht). Kohus selgitab, et makseinfo lehel on informatiivne tähendus, s.t et kaevatav ning õiguslikku tähendust omav dokument on kohtulahend, millega nõue välja mõisteti, mitte aga dokument, mille alusel toimub nõude tasumine. Asitõendid puuduvad, tsiviilhagi puudub. Kohus juhindub KrMS § 175 lg 1 p 4,9, § 180 lg 1, § 248 lg 1 p 5, § 249, LS § 127. Leo Kunman Kohtunik