lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-7607/14

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 10.11.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-14-7607/14
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Lühimenetlus
Kuulutamise aeg
10.11.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2422
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

10.novembril 2014.a, Tallinn, kirjalik menetlus

Kriminaalasja number

1-14-7607

Kohtukoosseis

Kohtunikud Orvi Tali, Pavel Gontšarov ja Ivi Kesküla

Kriminaalasi

Artur Aldusevitšus süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu lühimenetluses

Apellatsioonide esitajad

09.oktoobri

aasta

otsus

Süüdistatav Artur Aldusevitšus, isikukood 38809280242; kodakondsus: EV kodanik; elukoht XXXXX XX-XX XXXXXXX (viibib Tallinna Vanglas); emakeel: vene keel; haridus: XXXXXXXXXXX; töökoht: ei tööta; varem kriminaalkorras karistatud korduvalt, viimati 30.09.2013.a Harju Maakohtu poolt KarS § 184 lg 1 järgi vangistusega 1 aasta 6 kuud tingimisi katseajaga 2 aastat. Harju Maakohtu määrusega pikendatud katseaega 5 kuu võrra, karistusest loetud kantuks 2 kuud 7 päeva vangistust (lk 117-119). Kandmata karistus 1 aasta 3 kuud 23 päeva. Kahtlustatavana kinni peetud 20.03.2014.a kuni 21.03.2014 ja alates 04.10.2014.a Vandeadvokaat asenduskaitsja

Kristina

Suvalova

RÕA

korras

RESOLUTSIOON

Jätta Artur Aldusevitšuse ja kaitsja vandeadvokaadi Kristina Suvalova apellatsioonid kui ilmselt põhjendamatud läbi vaatamata. Välja mõista Artur Aldusevitšuselt riigieelarve tuludesse 72 (seitsekümmend kaks) eurot määratud kaitsjale maksud tasu katteks. Summa tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele kas SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X); SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X); NORDEA PANK EE401700017002872300 (SWIFT:

NDEAEE2X) või DANSKE BANK EE873300333499990003 (SWIFT: FOREEE2X). Selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik. Summa tasumiseks vajalik viitenumber on kättesaadav saadetavas makseinfos. Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

SÜÜDISTUS:

1.Artur Aldusevitšust süüdistatakse selles, et et ta pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, süstemaatiliselt ja nimelt 23.02.2014 kella 09.18 paiku, olles Tallinnas, XXXXX XXX X asuvas R ASile kuuluvas kaupluses, varastas kaupa kogumaksumusega 95,24 eurot ning lahkus varastatud kaubaga kauplusest, tekitades R ASile kahju summas 95,24 eurot. Samuti tema, 25.02.2014 kella 18.35 paiku, olles Tallinnas, XXXXX XXX XX asuvas M OÜle kuuluvas kaupluses, võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaupa kogumaksumusega 43,80 eurot ning lahkus varastatud kaubaga kauplusest, tekitades M OÜle kahju summas 43,80 eurot. Samuti tema, 26.02.2014 kella 08.44 paiku, olles Tallinnas, XXXXX XXX X asuvas R ASile kuuluvas kaupluses, võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaupa kogumaksumusega 117.23 eurot ning lahkus varastatud kaubaga kauplusest, tekitades R ASile kahju summas 117,23 eurot. Samuti tema, 26.02.2014 kella 19.01 paiku, olles Tallinnas, XXXXX XXX XX asuvas M OÜle kuuluvas kaupluses, võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaupa kogumaksumusega 43,80 eurot ning lahkus varastatud kaubaga kauplusest, tekitades M OÜle kahju summas 43,80 eurot. Samuti tema, 27.02.2014 kella 12.07 paiku, olles Tallinnas, XXXXX XXX XX asuvas M OÜle kuuluvas kaupluses, võttis ebaseadusliku omstamise eesmärgil kaupa kogumaksumusega 43,80 eurot ning lahkus varastatud kaubaga kauplusest, tekitades M OÜle kahju summas 43,80 eurot. Samuti tema, 27.02.2014 kella 19.38 paiku, olles Tallinnas, XXXXX XXX XX asuvas M OÜle kuuluvas kaupluses, võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaupa kogumaksumusega 43,80 eurot ning lahkus varastatud kaubaga kauplusest, tekitades M OÜle kahju summas 43,80 eurot. Samuti tema, 27.02.2014 kella 20.26 paiku, olles Tallinnas, XXXXX XXX XX asuvas M OÜle kuuluvas kaupluses, võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaupa kogumaksumusega 43,80 eurot ning lahkus varastatud kaubaga kauplusest, tekitades M OÜle kahju summas 43,80 eurot. Samuti tema, 01.03.2014 kella 16.20 paiku, olles Tallinnas, XXXXX XXX XX asuvas M OÜle kuuluvas kaupluses, võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaupa kogumaksumusega 43,80 eurot ning lahkus varastatud kaubaga kauplusest, tekitades M OÜle kahju summas 43,80 eurot. Samuti tema, 04.03.2014 kella 15.00 paiku, olles Tallinnas, XXXXXX XX asuvas R ASile kuuluvas kaupluses, võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaupa kogumaksumusega

43.80 eurot ning möödus kassast, jättes kauba eest tasumata ning ta oli turvatöötaja poolt kinni peetud peale kassast möödumist koos varastatud kaubaga. Samuti tema, 07.03.2014 kella 09.10 paiku, olles Tallinnas, XXX X asuvas R ASile kuuluvas kaupluses, võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaupa kogumaksumusega 57 eurot, möödus kassadest kauba eest maksmata, kuid ei viinud oma kuritegu lõpuni, sest ta peeti kinni kaupluse turvatöötajate poolt. Seega oma tahtliku tegevusega Artur Aldusevitšus pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, so KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MAAKOHTU OTSUS:

2.Harju Maakohus tunnistas Artur Aldusevitšuse süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 ja mõistis karistuseks 1 aasta 3 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 10 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 1 kuu 23 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva, lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 1 kuu 21 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti Artur Aldusevitšuse kinnipidamise aeg, s.o 04.10.2014.a. Tõkend vahistamine jäeti kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata, kohtuotsuse jõustumisel või karistuse tähtaja saabumisel tõkend tühistada.

APELLATSIOONID:

3.Apellatsioonid esitasid Artur Aldusevitšus ja tema kaitsja Kristina Suvalova. Artur Aldusevitšus vaidlustab otsust temale mõistetud karistuse määra osas ja lisaks palub asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga. Kaitsja vaidlustab otsust Artur Aldusevitšusele mõistetud karistuse liigi- ja määra osas ja lisaks palub asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga. 3.1 Artur Aldusevitšus palub asendada vangistus üldkasuliku tööga ja palub vähendada karistuse määra, mõistes temale vangistuse alla 2 aasta. Peale katseaja pikendamist ja vabanemist 05.08.2014 pole pannud toime ühtegi uut kuritegu. Tema on veel noor ja on väsinud elamast elu, et tarbib narkootikume ja istub vanglas. On saanud aru oma tegudest, mida pani toime narkootiliste ainete mõju all. 3.2 Kaitsja palub tühistada Harju Maakohtu 09.10.2014.a otsus kriminaalasjas nr 1-14-7607 osaliselt, nimelt karistuse mõistmise osas, ning teha tühistatud osas uus otsus, millega karistada Artur Aldusevitšust KarS § 199 lg 2 p-s 9 järgi rahalise karistusega või karistada Artur Aldusevitšust KarS § 199 lg 2 p-s 9 järgi vangistusega, mis ei ületa 12 kuud, vähendada mõistetud karistus KrMS § 238 lg 2 kohaselt ühe kolmandiku võrra, KarS § 65 lg 2 alusel mõista liitkaristus, suurendades mõistetud karistust Harju Maakohtu 30.09.2013 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse võrra ning, kohaldades KarS § 69 sätteid, asendada liitkaristus üldkasuliku tööga. Apellant leiab, et kohtu määratud karistus ei ole proportsionaalne toimepandud süüteole ning on liiga range. Kohus ei ole kaalunud kõike karistamise variante. KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on ette näinud karistusena rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17.06.2013.a otsuse asjas nr 3-1-1-58-13 kohaselt: „Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-1-1-76-12, p 7 ja 3-1-1-5213, p 19). Kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust, saab isikule mõista karistuse ka üle sanktsiooni keskmise määra, vaatamata sellele, et tema süü on keskmine (vt ka nt RKKKo 3-1-1-26-03, p 5)“. Süüdistatav Artur Aldusevitšus omas töökohta autopesulas J, temal on tekkinud perekond (elas koos elukaaslasega), tema ülalpidamisel on isa-invaliid, kes vajab tema abi ja toetust. Süüdistatava ema suri, kui isik oli 14-aastane. Viimase kuriteo toimepanemisest on möödunud peaaegu 7 kuud. Samas otsustas süüdistatav vabaneda narkosõltuvusest, mis oli talle etteheidetavate kuritegude toimepanemise põhjuseks, ning asuda ravile rehabilitatsiooni keskuses. Pärast kohtuotsuses viidatud väärteokorras karistatust ei ole Artur Aldusevitšus enam narkootilisi aineid tarvitanud. Artur Aldusevitšus kinnitab, et rahalise karistuse kandmine on talle jõukohane ning palub karistada teda käesolevas kriminaalasjas rahalise karistusega. Samas juhul, kui kohus leiab, et rahalise karistuse määramine ei ole võimalik, siis palub Artur Aldusevitšus vähendada talle mõistetud vangistuse määra selliselt, et pärast liitkaristuse mõistmist oleks lõplik karistus alla 2 aastat ning seejärel kohaldada KarS § 69 sätteid ja asendada vangistus üldkasuliku tööga. Apellant juhib kohtu tähelepanu sellele, et kohus ei ole üldse kaalunud üldkasuliku töö rakendamist Artur Aldusevitšuse puhul. Väärib tähelepanu see fakt, et varem ei olnud kunagi Artur Aldusevitšusele mõistetud vangistus asendatud üldkasulik tööga. Seega puuduvad alused väita, et vaid reaalne vangistus saaks täita karistuse eesmärke, kuna muud süüdlast mõjutusvahendid, nimelt üldkasuliku töö kohaldamine, ei ole ammendatud. Artur Aldusevitšus tunnistas end täielikult süüdi ning kahetses, mis on karistust kergendavaks asjaoluks. Seega palub apellant, eeltoodu alusel kergendada Artur Aldusevitšus mõistetud karistus, nimelt kas karistada teda rahalise karistusega või vähendada mõistetud vangistus ning asendada liitkaristuseks mõistetava vangistuse üldkasuliku tööga.

KRIMINAALKOLLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

4.Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud apellatsioonidega leiab üksmeelselt, et apellatsioonid on ilmselt põhjendamatud, perspektiivitud ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt sedastanud ( nt määrused nr 3-1-1-64-11; 3-1-143-11; 3-1-1-86-11 ja 3-1-1-6-13 p 6), et ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Apellatsioonides ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Taotletakse vaid otsuse muutmist karistuse liigi, alternatiivselt määra, samuti karistuse asendamise osas. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud järelduste muutmiseks. Apellatsioonide sisust lähtudes on tegemist perspektiivitute apellatsioonidega, mille arutamine ei saa kaasa tuua käesolevas määruses esitatud põhjendustest erinevaid seisukohti.

Kolleegium peab vajalikuks osundada, et süüdistatavale mõistetud karistuse muutmine ringkonnakohtus on lubatav, kui tuvastatakse, et esimese astme kohtu poolt mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele või süüdimõistetu isikule või kui tema suhtes on mõnel muul viisil kohaldatud ebaõigesti kriminaalseadust. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolt mõistetud karistuse muutmiseks puudub alus ning maakohtu poolt mõistetud karistus ei hälbi karistuspraktikast. 4.1 Apellant on taotlenud mõista Artur Aldusevitšusele rahalist karistust. Artur Aldusevitšus on isik, keda varasemalt on karistatud korduvalt vangistustega. Viimase kohtuotsusega oli kohaldatud KarS § 74 sätteid. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et kui isik paneb katseajal toime uued kuriteod, siis uute kuritegude toimepanemise eest kergemaliigilise karistuse mõistmine ei oleks kooskõlas ei KarS § 56 mõttega ega ka kohtupraktikas väljakujunenud arusaamadega. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-24-07 märkinud, et kui eriosa koosseisu sanktsioon näeb lisaks vangistusele ette ka kergemaliigilise karistuse, võib vangistust karistusena mõista üksnes olukorras, kus kergemaliigiliste karistuste võimalused on selgelt ebapiisavad või varasemate katsete käigus end ammendanud. KarS § 199 sanktsioon näeb ette lisaks vangistusele ka kergemaliigilise karistuse ning maakohus on loogiliselt, viidates nii varasematele kuritegude eest mõistetud karistustele, mis eripreventiivset mõju ei avaldanud põhistanud, miks Artur Aldusevitšust pole võimalik karistada sanktsioonis ettenähtud kergemaliigilise karistusega (lk 156 pöördel-157). Kolleegium nõustub maakohtu argumentidega ja ei pea neid vajalikuks korrata. Tuvastamist leidnud tehiolude taustal on kohus mõistnud Artur Aldusevitšusele karistuse, mis vastab täielikult tema teosüüle. Süüdistatava arusaama enda tegude tähendusest ning ka tagajärgedest suudab (sh õiguskorra huvisid silmas pidades) käesoleval juhul tagada vaid vangistus. 4.2 Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonides toodud argumendid ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega Artur Aldusevitšuse lühemaajalise vangistuse mõistmiseks. KarS § 199 lg 2 p 9 sanktsioon näeb ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse, seega sanktsiooni keskmine määr on 2 aastat 6 kuud vangistust. Maakohus on Artur Aldusevitšusust karistanud 1 aastase 3 kuulise vangistusega, mida on vähendatud 1/3 võrra. Maakohtu poolt mõistetud karistus jääb tunduvalt alla sanktsiooni keskmist määra. Ka ei saa jätta tähelepanuta, et Artur Aldusevitšus mõisteti süüdi kümnes varguse episoodis, siis on maakohtu poolt mõistetud karistuse määr enam kui kohane. Käesoleval juhul ei ole maakohus karistusmäära valikul materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ning maakohus on jälgitavalt põhjendatud karistusliigi ja -määra valiku aluseks olevaid asjaolusid. Nii on maakohus arvestanud karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, süüdlase iseloomustavaid andmeid, samuti üld- kui ka eripreventiivseid eesmärke ning andnud sellega seisukoha ka juba apellatsioonides esitatule. Maakohtu poolt tähelepanuta jäetud KarS § 57 loetellu kuuluvaid karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud. Maakohtu istungil süüdistatav oma süüd tunnistas temale inkrimineeritud kuritegudes, oma süüd on tunnistanud ka kohtueelsel uurimisel (lk 91-95, 147-148), kuid puhtsüdamlikku kahetsust ei ole süüdistatav väljendanud (lk 91-95, 147-148). Apellatsioonis on süüdistatav märkinud, et kahetseb, kuid mille kohta käib kahetsus jääb apellatsioonis selgusetuks. Kohtukolleegium leiab, et KarS § 57 lg 1 p 3 ettenähtud karistust kergendava asjaolu, puhtsüdamliku kahetsuse arvestamiseks peab selline asjaolu olema kontrollitav ja tulenema asja materjalidest. Käesolevas asjas puhtsüdamlik kahetus asja materjalidest ei tulene. Kuna karistust kergendav asjaolu ei ole mitte kahetsuse avaldamine, vaid just puhtsüdamlik kahetsus, peabki kohus alati hindama, kas avaldatud kahetsus on puhtsüdamlik, s.t, kas on alust uskuda, et isik siiralt kahetseb oma tegu. Kohtukolleegium leiab, et kui kohtueelsel uurimisel ja

maakohtus süüdistatav sõnades ega tegudes ei väljenda oma siirast kahetsust ja alles apellatsioonis seda märgib, taotledes kergema karistuse mõistmist, pole kahetsus usutav. Kolleegium asub seisukohale, et maakohus on vangistuse määra mõistmisel kõike olulisi asjaolusid, mis võiksid mõjutada vangistuse määra juba arvesse võtnud ning karistusmäära veelgi lühendamiseks seaduslikud alused puuduvad. Arvestades, et maakohus mõistis karistuse tunduvalt alla sanktsiooni keskmist määra ja tunduvalt alla prokuröri poolt palutu, saab kolleegium väita, et maakohus ei ole jätnud tähelepanuta süüdistatava süü tunnistamist. 4.3 Apellandid palusid asendada vangistus üldkasuliku tööga. Kuna kolleegium ei rahuldanud apellantide taotlust vähendada karistuse määra, siis tulenevalt KarS § 69 lg 1 sätestatust puudub seaduslik alus asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga. Kaitsja oma apellatsioonis heidab maakohtule ette, et maakohus ei ole üldse kaalunud üldkasuliku töö rakendamist Artur Aldusevitšuse suhtes. Kolleegium leiab üheselt, et selline etteheide maakohtule ei ole põhjendatud. Esiteks on maakohus moodustanud liitkaristuse üle kahe aasta, mistõttu puudus seaduslik alus maakohtul üldse kaaluda vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Teiseks nähtub kohtuistungi protokollist (lk 147 pöördel), et kaitsja on taotlenud vangistuse asendamist üldkasuliku tööga, kuid süüdistatav ei ole oma nõusolekut andnud üldkasuliku töö kohaldamise osas. KarS § 69 lg 1 ls 3 sätestab üheselt, et vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdlase või süüdimõistetu nõusolekul. Kuna kaitsja süüdistatava nõusolekut istungil välja ei selgitanud, siis tulenevalt ka sellest asjaolust puudus maakohtul alus kaaluda vangistuse asendamist üldkasuliku tööga.

5.Kaitsja esitas ka taotluse hüvitada temale õigusabi osutamisega seotud kulud. Taotluse kohaselt kulus kaitsja kokku 1,5 tundi (apellatsiooni koostamine) ja taotleb seega hüvitada temale koos käibemaksuga 72 eurot. Kohtukolleegium nõustub taotlusega ja peab põhjendatuks hüvitada kaitsjale kulud summas 72 eurot koos käibemaksuga. KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kohtuotsuse muutmata jätmisel, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Seega jäävad menetluskulud süüdistatava enda kanda.
6.Eeltoodud põhistusel leiab kriminaalkolleegium üksmeelselt, et apellatsioonid on ilmselgelt põhjendamatud ning tuleb juhindudes KrMS § 326 lg 2 jätta läbi vaatamata.

Orvi Tali

Pavel Gontšarov

Ivi Kesküla

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.