Kohtulahend

Edasikaebamise kord KrMS § 254 lg 6,7 kohaselt on süüdistataval ja tema kaitsjal on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks asja üldkorras, vastasel korral kohtuotsus jõustub. Asjaolud ja menetluse käik Kriminaalasjas 12250102501 süüdistatakse P.I selles, et tema x.x.2012.a. umbes kella x ajal x x maja hoovis lükkas oma vennanaist x x mõlema käega vastu rinda, mille tulemusena kannatanu kukkus selili betooni peale, tekitades kannatanule füüsilist valu ja lahtise peahaava. Seega tema, teise inimese tervise kahjustamisega löömise teel, pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri abi tegi kohtule ettepaneku käskmenetluses tunnistada P.I süüdi KarS § 121 järgi kvalifitseeritavas kuriteos ning mõista talle rahaline karistus 100 päevamäära (päevamääraga 3.20 eurot) summas 320 eurot. KarS § 73 lg 1 ja 3 kohaselt mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui P.I ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Maakohtu seisukoht Kohus on seisukohal, et tõendamiseseme asjaolud on selged. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on süüdistus tõendatud. Süüdistatav on end kuriteos süüdi tunnistanud, P.I ’t varem kriminaalkorras karistatud ei ole, väärteokorras kehtivad karistused puuduvad, omab kindlat töökohta OÜ x. Kohus leidis, et prokuröri abi ettepanek mõista karistuseks rahaline karistus sanktsiooni alammäära lähedastes piirides on põhjendatud. Kohus nõustus järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis tõendatuse ja karistuse määra kohta. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks luges kohus puhtsüdamlikku kahetsust, raskendavad asjaolusid kohus ei tuvastanud. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud kas rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. Prokurör on teinud ettepaneku karistada süüdistatavat P.I rahalise karistusega 100 päevamäära. Kohus leiab, et süüdistatava karistamine vangistusega ei ole põhjendatud ja leiab, et teda on võimalik mõjutada rahalise karistusega kohaldades KarS § 73 lg 1 ja 3 sätteid jättes karistus täielikult täitmisele pööramata, kui P.I ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Vastavalt KarS §-le 44 lg 2 arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 3,20 eurot. Tõendist isiku maksustava tulu kohta nähtub, et süüdistava päevasissetulek on 2,78 €. KarS § 44 lg 2 kohaselt tuleb rahalise karistuse kohaldamisel lugeda päevamääraks 3,20 eurot. Eeltoodud kaalutlustel nõustub kohus prokuröri ettepanekuga süüdistatavale mõistetava karistuse osas. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas tuleb süüdistatavalt riigi tuludesse menetluskuluna seoses teise astme kuriteo toimepanemisega KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista P.I `lt KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu riigi õigusabi eest 48 € ning KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 532,50 €, kokku 580,50 €.

/allkirjastatud digitaalselt/ Igor Pütsep Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.