lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-158/21

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Maakohus Jõgeva kohtumaja · 04.11.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Kohtuasja number
1-14-158/21
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
04.11.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
749
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-14-158/5Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja05.02.2014

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kriminaalasi nr 1-14-158

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

04. november 2014.a Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 29.10.2014.a)

Kriminaalasja number

1-14-158

Täitmiskohtunik

Liivi Loide

Kohtuistungi sekretär

Viivi Kalme

Prokurör

Margit Pärn (esitas arvamuse kirjalikult)

Taotlus

P.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu

P.V isikukood XXX ; asukoht: viibib karistuse kandmisel Tartu Vanglas; elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

RESOLUTSIOON

Jätta P.V Harju Maakohtu 05.02.2014.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-14-158 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Harju Maakohtu 05.02.2014.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-14-158 tunnistati P.V süüdi KarS § 329 järgi ja mõisteti karistuseks 1 kuu vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 09.07.2013.a kohtuotsuse järgi mõistetud ärakandmata karistuse võrra, s.o 8 kuud vangistust ja liitkaristuseks mõisteti 9 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 08.11-09.11.2013.a, s.o 2 päeva. Kohtuotsus jõustus 21.02.2014.a. Kinnipeetava karistusaeg algas 10.03.2014 .a ja lõpeb 08.12.2014.a. KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo ettevaatamatus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära 1 (3)

kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 08.09.2014.a. Kohtule e sitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava P.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör ei toeta ennetähtaegset vabastamist. P.V 0n 22.10.2014.a saatnud kohtule avalduse, millest nähtub, et ta ei soovi enne tähtaega vabaneda, kuna tal puudub kindel elukoht ja ta soovib järgneda perele väljaspoole Eestit. Kohtuistungil P.V muutis enda seisukohta ja avaldas, et soovib siiski vabaneda.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo ettevaatamatus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Käesolevaks ajaks on P.V temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Seega esinevad formaalsed alused P.V tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. P.V ei ole vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogramme ning ei ole läbi viidud muid tegevusi, sest kinnipeetava karistusaeg on alla ühe aasta. Distsiplinaarkorras teda karistatud ei ole. Hea käitumise eest võimaldati P.V Tartu Vangla 11.08.2014.a käskkirjaga nr 6-3/118 soodustuse korras töötada väljaspool vanglat ettevõttes AS Kane Metall. Enne vangistust elas P.V üürikorteris koos abikaasaga, kuhu plaanib elama asuda ka vabanemise järg selt. Vangla iseloomustusest ja kriminaalhooldaja poolt antud arvamusest nähtub, et t öökoht P.V puudub. Vangla hinnangul puuduvad P.V kuritegelikud hoiakud, ta mõistab, et toime pandud kuriteod on seotud alkoholi kuritarvitamisega. En da sõnul on ta mõelnud alkoholist loobumisele. Kohtu hinnangul on P.V-st tulenevaid kuriteoriske võimalik maandada ainult täielikult alkoholist loobumisega. Vaatamata eelnevalt välja toodud positiivsetele asjaoludel on kohus seisukohal, et P.V ennetähtaegseks vabastamiseks alused puuduvad. Isik on korduvalt toime pannud kuritegusid, tema suhtes on varasemalt teo statud kriminaalhooldust, kuid ta on jätkanud kuritegu toimepanemist ja seda isegi katseajal. Kriminaalhooldusametniku antud arvamusest nähtub, et süüdimõistetu ei ole põhjalikult analüüsinud enda riskikäitumist ega teadvustanud alkoholist loobumise vajalikkust. Tema vähene kohusetunne ei toeta kriminaalhoolduse positiivset kulgu. K äesoleva menetluse kestel on P.V avaldused olnud vastukäivad – kord on ta avaldanud, et soovib karistuse lõpuni kanda ja Eestist lahkuda, hiljem leidnud, et soovib ikkagi enne tähtaega vabaneda. Samas on ta ennast õigustav ega näe toimepandud kuriteos erilist rikkumist. Eelnev süvendab kohtu veendumust, et süüdimõistetu ei ole analüüsinud enda varasemat õigusvastast käitumist, tegutseb läbimõtlematult. Ta ei ole selgelt teadvustanud, millised on tema plaanid

2 (3)

vabaduses toimetulekuks ning ühiskonna ootused tema edasisele käitumisele. Eelnev seab kohtu arvates kahtluse alla P.V sobivuse kriminaalhooldusele. Isik, keda on karistatud vangistusega, peaks arvestama, et kogu karistusaja ära kandmine on pigem reegel ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Kohus on seisukohal, et käesoleval ajal ei esine P.V suhtes neid erandlikke asjaolusid, mis vabastamist võimaldaks. Karistuse eesmärk on võimalik saavutada karistuse täieliku ärakandmisega. Eelneva põhjal leiab kohus, et P.V vabastamata.

tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.