Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
3-1-1-59-14 4. november 2014 Eesistuja Lea Kivi, liikmed Hannes Kiris ja Saale Laos Taotlus Sulev Anieri katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise kohta Tartu Ringkonnakohtu 14. mai 2014. a määrus kriminaalasjas nr 1-14-2619 Sulev Anieri kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar, määruskaebus Prokuröri abi Margit Luga, Lõuna Ringkonnaprokuratuur 8. oktoober 2014, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 14. mai 2014. a määrus Sulev Anieri katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta ja saata kohtuasi uueks arutamiseks Tartu Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.
2.Kaitsja määruskaebus rahuldada osaliselt.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Itaalia Vabariigi Milano Apellatsioonikohtu 9. veebruari 2009. a otsusega tunnistati Sulev Anier süüdi relvastatud röövide ettevalmistamises ja toimepanemises. Nende kuritegude eest karistati teda 13 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. Kohtuotsus jõustus 21. jaanuaril 2011. Kinnipeetava karistusaeg algas 20. veebruaril 2007 ja seda on korduvalt vähendatud tema hea käitumise tõttu. 2012. aasta aprillis esitas S. Anier Justiitsministeeriumile taotluse enda ületoomiseks Eesti Vabariiki karistuse kandmise jätkamiseks. Eestisse karistust kandma saabus S. Anier 6. veebruaril 2014.
2.S. Anieri kuriteod, mille toimepanemises ta Milano Apellatsioonikohtu 9. veebruari 2009. a otsusega süüdi tunnistati, on kvalifitseeritavad karistusseadustiku (KarS) § 200 lg 2 p-de 4, 6, 7 ja 8 järgi ning karistatavad tähtajalise vangistusega kolmest kuni viieteistkümne aastani.
3.19. märtsil 2014 esitas Tartu Vangla vangistusseaduse (VangS) § 76 lg 1 alusel Tartu Maakohtule seoses vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise menetlusega S. Anieri isikliku toimiku. Tartu Vangla ja ka Tallinna Vangla, kus S. Anier oli samuti karistust kandnud, toetasid kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist, prokurör vaidles sellele aga vastu.
4.Tartu Maakohtu 15. aprilli 2014. a määrusega jäeti S. Anier temale Milano Apellatsioonikohtu
9.veebruari 2009. a otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohtu põhiseisukohad olid järgmised.
4.1.S. Anier on temale mõistetud karistusest ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku ja tal on jäänud vangistuses viibida üle kahe kuu. Seega on täidetud KarS § 76 lg-tes 2 ja 21 sätestatud esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise eeldused.
4.2.Vaatamata paljudele positiivsetele asjaoludele, nagu ülikooli lõpetamine vanglakaristuse kandmise ajal, töötamine avavanglas viibimise ajal, lähedaste toetus ja elu- ning töökoha olemasolu pärast vabanemist ja asjaolu, et S. Anier on vangistuses viibitud aja jooksul muutnud oma käitumist ja mõtlemist, on tema katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ennatlik, sest see ei ole põhjendatud ega kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Seejuures lähtus kohus toimepandud kuritegude asjaoludest, nagu tegude toimepanemine suure liikmeskonnaga kuritegeliku ühenduse poolt, röövimiste käigus varalise kahju tekitamine nii füüsilistele kui ka juriidilistele isikutele, kuritegude objektide hinnalisus ja kuritegude toimepanemise laiahaardelisus. Samuti arvestas maakohus, et S. Anieril on vangistusest veel ära kandmata kaks aastat ja ta saabus Eestisse karistust kandma alles 6. veebruaril 2014.
5.Tartu Maakohtu määruse peale esitasid määruskaebuse S. Anieri kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar ja S. Anier.
5.1.Kaitsja taotles maakohtu määruse tühistamist, märkides, et kohtu põhjendused ei ole veenvad. Argument, et S. Anieril on kanda veel kaks aastat vangistust, ei tee olematuks asjaolu, et suurem osa karistusest on kantud. Kinnipeetaval ei ole kehtivaid karistusi, kolm viimast aastat on S. Anier kandnud karistust avavanglas, omandanud seejuures kõrghariduse ja käinud iga päev tööl. Vangistusest tingimisi vabastamist ei tingi ka asjaolu, et S. Anier toodi Eestisse karistust kandma ajal, mil ta oli ära kandnud u 80% talle mõistetud karistusest. Ka ei ole kuriteo asjaolud sellised, mis tingiksid kogu karistuse ärakandmist. Kõik tema kuriteo kaasosalised on Eestis juba karistuse kandmisest tingimisi vabastatud.
5.2.S. Anier leidis, et ta on karistusest ära kandnud enam, kui maakohus märkis. Itaaliast saadetud dokumentidest nähtub, et ta on karistuse kandmise ajal end hästi üleval pidanud ega ole toime pannud rikkumisi, mistõttu tema karistust on Itaalias 14 korral, s.o kokku 585 päeva võrra, vähendatud. Samuti on kolm aastat ja kolm kuud töölkäimist Milano Ülikoolis toetanud tema resotsialiseerumist. Tal on vabanedes olemas töökoht ja perekonna toetus. Vanglasse jäädes resotsialiseerumisprotsess peatuks. Kui teda ei vabastata, kaotab ta oma oskused ja litsentsi IT-valdkonnas, sest vangla on ülerahvastatud ja tööd talle ei pakuta.
6.Tartu Ringkonnakohtu 14. mai 2014. a määrusega jäeti Tartu Maakohtu 15. aprilli 2014. a määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata. Asudes maakohtuga samadele seisukohtadele, märkis ringkonnakohus lühidalt järgmist. Kuigi S. Anieri iseloomustatakse positiivselt ja tema vabastamise kasuks räägivad vabanemisel garanteeritud töökoht ning toetav sotsiaalne võrgustik, ei ole võimalik S. Anieri katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Ringkonnakohus leidis, et
maakohus on õigesti hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid ning arvestades S. Anieri kandmata karistuse pikkust, kuritegude raskust ja asjaolusid, ei ole tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud ega kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega.
MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
7.Tartu Ringkonnakohtu 14. mai 2014. a määruse peale esitas määruskaebuse S. Anieri kaitsja vandeadvokaat S. Sillar, kes taotleb Tartu Maakohtu 15. aprilli 2014. a määruse ja Tartu Ringkonnakohtu 14. mai 2014. a määruse tühistamist ning kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks Tartu Maakohtule. Määruskaebuse esitaja märgib, et 12. mail 2014, s.o enne ringkonnakohtu lahendit, oli Justiitsministeeriumil teave, et S. Anieri vangistus ei lõppe 28. mail 2016, vaid 145 päeva varem ehk 14. jaanuaril 2016. Justiitsministeerium ei saatnud seda teavet aga õigel ajal ringkonnakohtule. Sellest tulenevalt leidsid maa- ja ringkonnakohus vääralt, et S. Anieril on karistust kanda veel kaks aastat. Tegelikult on jäänud karistust kanda alla pooleteise aasta. Kui kohus oleks asja otsustamisel teadnud, et karistuse lõpuni jääb oluliselt vähem aega, kui nähtus kohtutoimiku materjalidest, oleks kohus ennetähtaegse vabastamise taotluse lahendanud teisiti.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8.Kriminaalkolleegium on varasemas praktikas märkinud, et KarS § 76 lg-s 2 märgitud tähtaja saabumine ei anna iseenesest süüdimõistetule subjektiivset õigust vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks, kuna süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise otsustab kohus KarS § 76 lg-s 3 loetletud asjaolude kaalumise tulemusena (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
18.aprilli 2011. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-18-11, p 9.1).
9.KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
10.Praeguses asjas on maa- ja ringkonnakohus S. Anieri katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmisel lähtunud tema poolt toimepandud kuritegude asjaoludest, ärakandmata karistuse pikkusest ja asjaolust, et S. Anier saabus Eestisse karistust kandma alles
6.veebruaril 2014. Puutuvalt nendesse argumentidesse märgib kolleegium järgmist.
10.1.S. Anieri katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmisel pidasid kohtud väga oluliseks, et karistusaja lõpuni on jäänud pikk aeg - kaks aastat. Seejuures lähtusid kohtud asjaolust, et S. Anieri karistusaeg lõppeb 28. mail 2016. Vastuseks S. Anieri väidetele karistusaja varasema lõppemise kohta märkis ringkonnakohus, et ei saa selles osas seisukohta võtta, kuna vastavate dokumentide väljanõudmisega Itaalia Vabariigist tegeleb Justiitsministeerium. S. Anieri kaitsja lisas Riigikohtule esitatud määruskaebusele dokumendid, millest nähtub, et 12. mail 2014, seega enne määruskaebuste lahendamist ringkonnakohtus, sai Justiitsministeerium Itaalia Vabariigi Justiitsministeeriumilt andmed, et S. Anieri karistuse kandmise viimane päev ei ole 28. mai 2016,
vaid 14. jaanuar 2016. Seega oli S. Anieril ringkonnakohtu määruse tegemise ajal jäänud kanda 1 aasta ja 8 kuud vangistust. Eeltoodust tulenevalt lähtusid kohtud S. Anieri katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmisel ebaõigetest andmetest S. Anieri karistusaja pikkuse kohta. Kolleegiumi hinnangul ei saa välistada, et õigetest andmetest lähtumise korral oleks ringkonnakohus lahendanud S. Anieri katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse teisiti.
10.2.KarS § 76 lg 3 jätab kohtule katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel laiaulatusliku otsustusruumi. Ometi ei võimalda see eirata põhjendamiskohustusest tulenevaid nõudeid kohtulahendite põhjenduste veenvusele ja ammendavusele. Praeguses asjas leidsid kohtud muu hulgas, et S. Anieri vabastamine on ennatlik, vaatamata paljudele positiivsetele asjaoludele, mis rääkisid tema vabastamise kasuks. Nii on kohtud toonud esile, et kinnipeetav lõpetas Itaalias vanglakaristust kandes ülikooli ning omandas kõrghariduse programmeerija ja võrguarhitekti erialal. Samuti töötas ta Milano Ülikoolis arvutiprofessorina ning avas Milanos arvutikooli. S. Anier kandis Itaalia Vabariigis üle kolme aasta karistust avavanglas, mis annab omakorda tunnistust sellest, et ta on distsiplineeritud ning suudab oma elu korraldada. Vabanemise korral on kinnipeetaval kindel elukoht isa juures. Samuti on tal õde ja vend ning varasemast kooselust alaealine laps, mistõttu on talle tagatud lähedaste toetus. Lisaks on tal kohe pärast vabanemist võimalik asuda tööle ning saada kindlat sissetulekut. Kohtud nentisid, et S. Anieri väljavaated töö leidmisele on head, kuna kinnipeetav on omandanud vajaliku eriala, ta on Itaalia vanglas olles saanud tarviliku töökogemuse ning on motiveeritud õppima ja edasi arenema ka tulevikus. Ka tõdeti, et vabanemise korral on S. Anier motiveeritud käituma õiguskuulekalt, kuivõrd ta on vangistuses viibitud aja jooksul muutnud oma käitumist ja mõtlemist. Arvestades kinnipeetava vabastamise kasuks rääkivate asjaolude rohkust, ei ole kohtud kolleegiumi hinnangul piisavalt põhjendanud, miks need asjaolud kogumis ei saanud vaatamata kuritegude toimepanemise asjaoludele siiski kaasa tuua kinnipeetava ennetähtaegset vangistusest vabastamist.
11.Kolleegium tunnistab ebaõigetest andmetest lähtumise A. Anieri katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel, nagu ka põhjendamiskohustuse rikkumise kriminaalmenetlusõiguse olulisteks rikkumisteks KrMS § 339 lg 2 tähenduses, sest nendega võis kaasneda ebaseaduslik ja põhjendamatu kohtulahend, ning tühistab ringkonnakohtu lahendi. Kõnealuste rikkumiste kõrvaldamine on võimalik määruskaebuse uuel läbivaatamisel ringkonnakohtus (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. juuni 2014. a otsus kriminaalasjas nr 31-1-14-14, p-d 694-708).
12.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 6 ja § 362 p-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu 14. mai 2014. a määruse ning rahuldades kaitsja määruskaebuse osaliselt, saadab asja uueks arutamiseks Tartu Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Kivi
Hannes Kiris Saale Laos
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.