lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-11-3433/59

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 04.11.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-11-3433/59
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
04.11.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1094
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-11-3433/17Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja10.10.20111-11-3433/25Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium06.02.20121-11-3433/55Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja17.10.20141-11-3433/106Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja12.01.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

4. november 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-11-3433

Kohtukoosseis

Paavo Randma, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 17. oktoobri 2014 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu Yan Zhbanov, määruskaebus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

RESOLUTSIOON

Maakohtu määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Yan Zhbanov tunnistati Harju Maakohtu 10.10.2011 otsusega kriminaalasjas nr 1-11-3433 süüdi KarS § 141 lg 2 p 6; § 199 lg 2 p 4, 8 ja § 200 lg 2 p 4 järgi ning talle mõisteti KarS § 64 lg 1, KrMS § 238 lg 2 alusel karistuseks 6 aastat vangistust. Y. Zhbanov tunnistati Viru Maakohtu 13.12.2011 otsusega kriminaalasjas nr 1-11-11412 süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi ja karistuseks mõisteti talle KrMS § 238 lg 2 alusel 6-kuuline vangistus. Harju Maakohtu 12.06.2012 määrusega moodustati KrMS § 413, KarS § 64 lg 1, KarS § 65 lg 1 alusel liitkaristus ja Y. Zhbanovile Viru Maakohtu 13.12.2011 otsusega nr 1-11-11412 mõistetud kergem karistus loeti kaetuks Harju Maakohtu 10.10.2011 otsusega nr 1-11-3433 mõistetud raskema karistusega ning liitkaristuseks mõisteti Y. Zhbanovile 6 aastat vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 10.09.2010 ja lõpeb 10.09.2016.
2.
Tartu Maakohtu 17.10.2014 määrusega jäeti Y. Zhbanov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Maakohus pidas otsustuse tegemisel oluliseks järgmisi asjaolusid.

2.1 Kohtu hinnangul ei võimalda süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist tema senine elukäik, vangistusaegne käitumine ning vabanemisjärgselt elu- ja töökoha puudumine. Nimelt on Y. Zhbanovit kriminaalkorras eelnevalt karistatud ning ta on viibinud ka kinnipidamisasutuses. Kuriteod on nii vara- kui isikuvastased. Käesolevat liitkaristust kannab süüdimõistetu varguse, röövi ja vägistamise eest. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et Y. Zhbanovit on vangistuse ajal korduvalt distsiplinaarkorras karistatud. Y. Zhbanov ise arvab, et rikkumisi ei ole just palju olnud ning need ei ole tõsised. Kohus leidis, et rikkumiste tõsidust näitab asjaolu, et kaheksal korral on peetud vajalikuks määrata karistuseks kartser. Isik, kes soovib vabaneda enne tähtaega, peaks enesele teadvustama, kuivõrd oluline on kehtestatud normide järgmine ja millised tagajärjed võib endaga kaasa tuua nende rikkumine. Saamaks asuda seisukohale, et väidetav valmisolek muutusteks ei ole paljasõnaline, peaks süüdimõistetu enda käitumisega vangistuses ka seda kinnitama. Hetkel see nii ei ole. Vangistusaegse käitumise kohta märkis kohus veel, et Y. Zhbanov on korduvalt osalenud tööhõives sektsiooni koristajana. Samuti alustas riigikeele õppega, kuid katkestas motivatsiooni puudumise tõttu. Ta on küll valmis läbima sotsiaalprogramme, kuid vanglal ei ole hetkel võimalust neid pakkuda vene keeles. Y. Zhbanovi vabanemisjärgsete elamistingimuste kohta märkis kohus, et kuigi süüdimõistetu on soovinud vabaneda varasemasse elukohta, ei ole kohtul kindlust, et see ka tegelikult võimalik oleks. Kriminaalhooldaja, kes on kontrollinud kinnipeetava elamistingimusi, on avaldanud, et korteri võtmed on ainult emal, kes ise elab välismaal ning ei saa perekondlikel põhjustel Eestisse tulla. Y. Zhbanovi perekonda kuuluvad isa ja vend, kes elavad Venemaal ning ema ja õde, kes elavad Ameerikas. Väidetavalt on suhted head, kuid reaalne toetus siiski puudub. Y. Zhbanov on menetluse kestel nimetanud võimalike töötamise kohtadena erinevaid ettevõtteid (näiteks XXX AS ja XXX), kuid kinnitust selle kohta ei ole.

3.Kohtumääruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu Y. Zhbanov, kes taotleb selle tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada teda vangistusest tingimisi enne tähtaega. 3.1 Y. Zhbanov peab ekslikuks maakohtu seisukohta, nagu puuduks temal elukoht. Ta hakkaks elama emale kuuluvas korteris. Tema vabastamisel tuleks ema Ameerikast 10 päeva jooksul kohale ja tooks korterivõtmed. Elukoha olemasolu tõendamiseks esitab ta koos määruskaebusega ka notariaalse volikirja. Samuti on Y. Zhbanovi arvates eelarvamuslik seisukoht temal töökoha puudumisest, kuivõrd vangistuses ongi töökoha leidmine raske. Vabanemisfondis on tal 211 eurot, mida jätkub kaheks nädalaks ja selle aja jooksul saaks ta mitmesugust tööd. Ka vanglas on ta juba üle kahe kuu töötanud toidujagajana. 3.2 Oma distsipliinirikkumiste kohta arvab kinnipeetav, et need on väikese tähendusega ja täiskasvanud inimestel tuleb neid ikka ette. Samuti toob Y. Zhbanov näitena tema vastaskambris karistust kandnud kinnipeetava, kelle maakohus vabastas hoolimata tema korduvast kriminaalkorras karistatusest, elu- ja töökoha puudumisest ning narkosõltuvusest.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, nõustub täielikult maakohtu määruses esitatud seisukohtadega ning leiab samuti, et Y. Zhbanovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole käesoleval ajal veel põhjendatud. Maakohus on kinnipeetava puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid, kohtu põhistused on piisavad ning kohtumääruse tühistamiseks määruskaebuses toodud argumentidel puudub alus. Tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p-st 1 jätab kriminaalkolleegium esimese kohtuastme seisukohad üle kordamata ja rõhutab vaid peamist.
5.Ringkonnakohus on seisukohal, et Y. Zhbanovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist ei võimalda tema varasem elukäik, toimepandud kuriteo asjaolud ja käitumine vangistuses. Nimelt nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et Y. Zhbanovit on kriminaalkorras karistatud kuuel korral ja ka reaalses vangistuses viibib ta juba kolmandad korda. Teda on karistatud

nii vara- kui isikuvastaste kuritegude eest, sealhulgas röövimise ja korduvalt ka seksuaalkuritegude eest. Eeltoodust järeldub, et varasemad arvukad karistused ei ole suutnud süüdimõistetu käitumist mõjutada, mistõttu puudub alus arvata, et Y. Zhbanov ei paneks vabanedes enam toime uusi kuritegusid. Lisaks on oluline märkida, et süüdimõistetu ei ole suutnud õiguskuulekalt käituda ka vangistuses. Tal on neliteist kehtivat distsiplinaarkaristust, neist mitmed on saadud vanglaametnike seaduslikele korraldustele mitteallumise eest. Nõustuda ei saa Y. Zhbanovi märkega, et tema rikkumisi ei saa vaadata olulistena. Distsipliinirikkumisi on palju ja kaheksal korral on kinnipeetavale karistuseks mõistetud kartser. Kuivõrd kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise oluliseks eelduseks on tema õiguspärane käitumine kinnipidamisasutuses, ei ole Y. Zhbanovi puhul ka see tingimus täidetud. Süüdimõistetu käitumine ei luba kuidagi järeldada, et tema mõtlemises ja hoiakutes oleksid toimunud sellised kardinaalsed muutused, mis sisendaksid usku tema edaspidisesse seaduskuulekusse.

6.Määruskaebuses esitatud argumendid ringkonnakohtu seisukohta Y. Zhbanovi karistuse kandmise jätkamise vajalikkusest kuidagi ei muuda. Küsimus sellest, kas süüdimõistetul on vabaduses olemas elukoht ja reaalne võimalus tööle asuda, määravat tähendust isegi ei oma, kuivõrd apellatsioonikohus ei peaks tema vabastamist võimalikuks ka elu- ja töökoha olemasolul. Vastupidisele seisukohale ei veena apellatsioonikohut ka Y. Zhbanovi märge tema väidetavalt vangistusest ennetähtaegselt vabastatud kaaskinnipeetavast. Otsustades süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimust lähtuvad kohtud konkreetset kinnipeetavat iseloomustavatest ja näitavatest andmetest, hinnates kõiki KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid kogumis. Käesoleval juhul ja Y. Zhbanovit puudutavalt ei näe ka ringkonnakohus praegusel ajal võimalust kinnipeetava usaldamiseks ja vangistusest vabastamiseks.
7.Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Paavo Randma

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.