Kohtulahend

Kaitsjad

Vandeadvokaat Leelo Viil, Vladimir Kuznetsov

RESOLUTSIOON

2(17)

mõistetud karistusega Harju Maakohtu 28.10.2013 otsusega mõistetud vangistus 11 kuud 26 päeva ning mõisteti liitkaristuseks 18 aastat 11 kuud 26 päeva vangistu st. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistusaeg karistusaja hulka ja karistuse kandmist alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest 19.11.2013. O. Hintsilt mõisteti menetluskuludena riigi tuludesse välja sundraha 887,50 eurot, KrMS § 180 lg 1 alusel mõisteti välja 5167 eurot, sh. ekspertiisikulud 5070,50 eurot, määratud kaitsjale kohtueelsel uurimisel makstud tasu 96 eurot ja koopiakulud 0,50 eurot, mis tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest; Mark Dorožkov süüdi KarS § 114 p 1 järgi ja karistati vangistusega 16 aastat, süüdi KarS § 209 lg 2 p 2, 3 järgi ja karistati vangistusega 3 aastat, süüdi KarS § 344 lg 1 järgi ja karistati vangistusega 4 kuud ning süüdi KarS § 345 lg 1 järgi ja karistati vangistusega 1 aasta. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel vangistus 16 aastat 6 kuud.. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg 12.-14.12.2013, s.o 3 päeva ning mõisteti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 16 aastat 5 kuud 27 päeva, alates 18.12.2013. M. Dorožkovilt mõisteti menetluskuludena riigi tuludesse välja sundraha 887,50 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel mõisteti välja 6111,30 eurot, s.h ekspertiisikulud 5493,50 eurot, määratud kaitsjale kohtueelsel uurimisel makstud tasu 616,80 eurot ja kohtumenetluses 3369,60 eurot ning koopiakulud 1 euro, mis tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ning Z.V süüdi KarS § 209 lg 2 p 2, 3 järgi ja karistati vangistusega 1 aasta. KarS § 73 lg 1 alusel määrati, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui Z.V ei pane 3-aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks loeti kohtuotsuse kuulutamise päev. Z.V-lt mõisteti menetluskuludena riigi tuludesse välja sundraha 532,50 eurot, KrMS § 180 lg 1 alusel ekspertiisikulud 423 eurot ja koopiakulu 1 euro, mis tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. O. Hintsilt ja M. Dorožkovilt mõisteti VÕS § 129 lg 1, 2 ja VÕS § 1043 alusel solidaarselt kannatanu KT kasuks välja 974,50 eurot.

3(17)

eesmärgiks mitte teha täiendavaid varalisi kulutusi enda asjade minema toimetamiseks XXXXX XX kinnistult). Olles nimetatud korteris koos oma sõbra M. Dorožkoviga juba mõned tunnid enne AT-t, kes tema ja M. Dorožkovi kohalolekust teadlik ei olnud, oodanud ja varitsenud ning kui AT korterisse sisenes, siis O. Hints ühiselt ja kooskõlastatult koos M. Dorožkoviga tegutsedes ning teineteise käitumist toetades, s.h kaassüüdistatava poolt vägivalla kasutamise ajal ohvrit kinni hoides, ründas O. Hints koos M. Dorožkoviga AT-t ootamatult ja lõid ta põrandale pikali ega lubanud lahkuda, võttes AT-lt selliselt ka ebaseaduslikult vabaduse ning lõid seejärel AT-t koos M. Dorožkoviga korduvalt tugevajõuliselt raske pikliku kujuga mitmetahulise kõva tömbi eseme servaga, samuti käte ja jalgadega juustega kaetud peanaha piirkonda, s.o elutähtsa organi paiknemispiirkonda, seda ka AT lamavas asendis olles, millise käitumisega põhjustasid nad AT-le tömbi aju-kolju trauma killunenud koljulaeluude murdudega mõlemal pool kiiru piirkonnas, joonmurdudega koljulael, noolõmbluse ja pärgõmbluse lahtiminekuga, parema ninaluu murruga; ämblikvõrkkelme-aluse verevalumiga kuklasagaral ja mõlemal kiirusagaral, hulgaliste põrutushaavade (kokku 9) ja nahaaluste verevalumitega juustega kaetud peanahal, verevalumiga vasakus oimulihases ja kõõlustanul ning nahaaluste verevalumitega näol, milliste vigastuste tüsistusena tekkis peaajuturse ja kopsuturse. Lisaks sellele lõi O. Hints koos M. Dorožkoviga korduvalt AT-t ja tekitasid talle ka kehatüve tömbi trauma parempoolse III ja IV roide murruga abaluujoonel ning IX ja X roide murruga tagumisel kaenlajoonel, I-III nimmelüli parempoolse ristijätke murru, verevalumid luumurdusid ümbritsevates pehmetes kudedes ja paremat neeru ümbritsevas rasvkoes ning hulgaliste nahaaluste verevalumitega seljal. Kirjeldatud käitumisega põhjustas O. Hints koos M. Dorožkoviga AT-le tugevat valu mitmekümne minuti jooksul ning tekitatud tervisekahjustuste tagajärjel AT suri maksimaalselt mõnekümne minuti järel sündmuskohal. Tervisekahjustuste ulatuslikkust ja paiknemist arvestades põhjustasid O. Hints ja M. Dorožkov vanaduspensioniealist ohvrit ootamatult rünnates temale teadlikult pika aja kestel suurt valutunnet ja füüsilisi vaegusi, samuti tekitasid talle põhjendamatult jõhkraid vigastusi, millega nad väljendasid põhimõttelist ja erilist hoolimatust inimelu ja inimkeha kui väärtuste suhtes. Kirjeldatud vägivalla kasutamise järel lahkus M. Dorožkov koheselt sündmuskohalt AT-le kuuluvaid asju kaasa võtmata ning O. Hints jäi AT-ga kahekesi. Tapmisteo toimepanemise ajal tekkis O. Hintsil soov ka AT-l kaasasolnud asjade äravõtmiseks ning ta võttiski ebaseaduslikult ära AT-le kuulunud mobiiltelefoni Nokia ja rahakoti koos vähemalt 200 euro sularahaga, AT-l seljas olnud jope ja jalas olnud kingad, samuti käekella ja autovõtmed koos võtmehoidjaga ning kandekoti toiduainetega 19,10 euro maksumuses, millised AT oli just Torupilli Selverist ostnud. Nimetatud esemeid kasutas O. Hints oma äranägemise järgi endale meelepärasel viisil – ta võttis nimetatud toiduained kaasa oma elukohta XXXXXXXX ja tarvitas need osaliselt ära, samuti võttis ta oma elukohta kaasa AT-le kuulunud mobiiltelefoni ning jättis AT-lt äravõetud sularaha endale ja ülejäänud kaasavõetud AT-le kuuluvad asjad jättis ta maha endale meelepärastesse kohtadesse. Samal õhtul kutsus O. Hints M. Dorožkovi XXXXX XX-X korterisse tagasi ning nad koos toimetasid AT surnukeha sündmuskohalt korterist välja ja O. Hintsi kasutuses olnud 4(17)

sõiduautosse Toyota Carina II reg.nr-ga XXX XXX ning sõitsid sellega XXXXX XX kinnistult minema, jättes AT surnukeha ööseks ja kuni järgmise õhtuni autosse ning peitsid järgmise päeva, s.o 16.novembri 2013 õhtul koos M. Dorožkoviga AT surnukeha toimepandud tapmise varjamiseks ja tapmise avastamise ametivõimudele võimalikult raskemaks tegemiseks nende endi poolt vahetult eelnevalt kaevatud 1,3 m sügavusse auku metsas, Harjumaal Viimsil Tammneeme piirkonnas ja maskeerisid surnukeha peitmise koha ära. Kirjeldatud käitumine kvalifitseeriti kohtueelsel uurimisel kuriteona KarS § 114 p 1, 5 järgi. Kohtuvaidlustes loobus prokurör O. Hintsi süüdistamisest mõrvas omakasu motiivil ja seoses röövimisega ehk KarS § 114 p 5 järgi. Seega süüdistatakse O. Hintsi mõrvas piinaval ja julmal viisil ehk KarS § 114 p 1 järgi. Mark Dorožkovile oli esitatud süüdistus selles, et selles, et tema koos O. Hintsiga 15.11.2013 umbes kella 15 paiku Tallinnas XXXXXXX XX XX-X asuvas, üürilepingu alusel O. Hintsi kasutuses olnud ja AT-le kuulunud korteris tappis AT piinaval ja julmal viisil, mis seisnes selles, et olles nimetatud korteris koos oma sõbra O. Hintsiga juba mõned tunnid enne temale võõrast AT-t, kes tema ja O. Hintsi kohalolekust teadlik ei olnud, oodanud ja varitsenud ning kui AT korterisse sisenes, siis M. Dorožkov ühiselt ja kooskõlastatult koos O. Hintsiga tegutsedes ning teineteise käitumist toetades, sh kaassüüdistatava poolt vägivalla kasutamise ajal ohvrit kinni hoides, ründas koos O. Hintsiga AT-t ootamatult ja lõid ta põrandale pikali ega lubanud lahkuda, võttes AT-lt selliselt ka ebaseaduslikult vabaduse ning lõid seejärel AT-t koos O. Hintsiga korduvalt tugevajõuliselt raske pikliku kujuga mitmetahulise kõva tömbi eseme servaga, samuti käte ja jalgadega juustega kaetud peanaha piirkonda, so elutähtsa organi paiknemispiirkonda, seda ka AT lamavas asendis olles, millise käitumisega põhjustasid nad AT-le tömbi aju-kolju trauma killunenud koljulaeluude murdudega mõlemal pool kiiru piirkonnas, joonmurdudega koljulael, noolõmbluse ja pärgõmbluse lahtiminekuga, parema ninaluu murruga; ämblikvõrkkelmealuse verevalumiga kuklasagaral ja mõlemal kiirusagaral, hulgaliste põrutushaavade (kokku 9) ja nahaaluste verevalumitega juustega kaetud peanahal, verevalumiga vasakus oimulihases ja kõõlustanul ning nahaaluste verevalumitega näol, milliste vigastuste tüsistusena tekkis peaajuturse ja kopsuturse. Lisaks sellele lõi M. Dorožkov koos O. Hintsiga korduvalt AT-t ja tekitasid talle ka kehatüve tömbi trauma parempoolse III ja IV roide murruga abaluujoonel ning IX ja X roide murruga tagumisel kaenlajoonel, I-III nimmelüli parempoolse ristijätke murru, verevalumid luumurdusid ümbritsevates pehmetes kudedes ja paremat neeru ümbritsevas rasvkoes ning hulgaliste nahaaluste verevalumitega seljal. Kirjeldatud käitumisega põhjustas M. Dorožkov koos O. Hintsiga AT-le tugevat valu mitmekümne minuti jooksul ning tekitatud tervisekahjustuste tagajärjel AT suri maksimaalselt mõnekümne minuti järel sündmuskohal. Tervisekahjustuste ulatuslikkust ja paiknemist arvestades põhjustasid O. Hints ja M. Dorožkov ootamatult vanaduspensioniealist ohvrit rünnates temale teadlikult pika aja kestel suurt valutunnet ja füüsilisi vaegusi, samuti tekitasid talle põhjendamatult jõhkraid vigastusi, millega nad väljendasid põhimõttelist ja erilist hoolimatust inimelu ja inimkeha kui väärtuste suhtes. Kirjeldatud vägivalla kasutamise 5(17)

järel lahkus M. Dorožkov koheselt sündmuskohalt AT-le kuuluvaid asju kaasa võtmata ning O. Hints jäi AT-ga kahekesi. Veel samal õhtul kutsus O. Hints M. Dorožkovi XXXXX XX-X korterisse tagasi ning nad toimetasid koos AT surnukeha sündmuskohalt korterist välja ja O. Hintsi kasutuses olnud sõiduautosse Toyota Carina II reg.nr-ga XXX XXX ning sõitsid sellega XXXXX XX kinnistult minema, jättes AT surnukeha ööseks ja kuni järgmise õhtuni autosse ning peitsid järgmisel ehk 16.novembri 2013 õhtul koos O. Hintsiga AT surnukeha toimepandud tapmise varjamiseks ja tapmise avastamise ametivõimudele võimalikult raskemaks tegemiseks nende endi poolt vahetult eelnevalt kaevatud 1,3 m sügavusse auku metsas Harjumaal Viimsil Tammneeme piirkonnas ja maskeerisid surnukeha peitmise koha ära; 2) samuti selles, et tema pettis varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel TG pärijatelt välja korteri, mis seisnes selles, et 17.05.2013, grupis, ühiselt ja kooskõlastatult koos Z.V-ga Tallinnas XXXXX XXX XX asuvas Tallinna notar MM notaribüroos, kasutades TG võltsitud allkirjaga 12.11.2012 kuupäevaga dateeritud kodust testamenti, mis ei vastanud TG tegelikule tahtele, millest olid teadlikud nii M. Dorožkov kui Z.V, esitasid nad Z.V TG pärijaks, eesmärgiga saada TG pärijate arvelt varalist kasu ning samuti M. Dorožkov eesmärgiga elada XXXXXXXX XX-XX, Tallinn korteris edasi selle kui temale võõra asja kasutamise eest kellelegi midagi maksmata, mille tulemusena notar MM alustas pärimismenetlust nr 2215 ja andis 26.06.2013 välja pärimistunnistuse registri nr 2961, mille alusel Tallinnas XXXXXXXX XX-XX korter maksumusega vähemalt 45 000 eurot ehk suures ulatuses kanti kinnistusregistrisse Z.V nimele; 3) samuti selles, et tema, eesmärgiga omandada õigus varalise kasu ehk toimetulekutoetuse saamiseks Tallinna linnalt, kohtueelsel uurimisel täpselt tuvastamata ajal ja kohas, võltsis korduvalt TG allkirja 01.09.2011, 30.12.2011 ja 12.11.2012 kuupäevadega dateeritud eluruumi rendilepingutel (üürilepingutel), samuti 31.05.2013 kuupäevaga dateeritud TG kinnitusel Lasnamäe linnaosa sotsiaalosakonnale M. Dorožkovilt 2013 neljal korral raha saamise kohta; samuti eesmärgiga omandada õigus varalise kasu ehk TG korteri asukohaga Tallinn XXXXXXXX XX-XX enda tegelikuks käsutamiseks saamiseks, aga samuti eesmärgiga vabaneda kohustusest selle kui temale võõra asja kasutamise eest kellelegi maksta, kohtueelsel uurimisel täpselt tuvastamata ajal ja kohas koostas TG nimelt ja TG võltsitud allkirjaga 12.11.2012 kuupäevaga dateeritud koduse testamendi XXXXXXXX XX-XX korteri pärandamiseks enda sõbrale Z.V-le; 4) veel selles, et eesmärgiga omandada õigus varalise kasu ehk toimetulekutoetuse saamiseks, ajavahemikul 15.11.2011-31.05.2013 Tallinnas Pallasti 54 asuvas Tallinna Lasnamäe Linnaosa Valitsuse ruumides esitas sotsiaalhoolekande osakonnale enda nimelt toimetulekutoetuse saamiseks korduvalt TG võltsitud allkirjaga dokumente - 01.09.2011, 30.12.2011 ja 12.11.2012 kuupäevadega dateeritud eluruumi rendi-lepingud

6(17)

(üürilepingud), samuti 31.05.2013 kuupäevaga dateeritud TG kinnituse Lasnamäe linnaosa sotsiaalosakonnale; samuti eesmärgiga omandada õigus varalise kasu ehk TG korteri asukohaga Tallinn XXXXXXXX XX-XX enda tegelikuks käsutamiseks saamiseks, aga samuti eesmärgiga vabaneda kohustusest selle kui temale võõra asja kasutamise eest kellelegi maksta, 17.05.2013 Tallinnas XXXXX XXX XX asuvas Tallinna notar MM notaribüroo ruumides 12.11.2012 kuupäevaga dateeritud TG võltsitud allkirjaga Z.V kasuks koostatud koduse testamendi. Z.V-le oli esitatud süüdistus selles, et tema, varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, pettis TG pärijatelt välja korteri, mis seisnes selles, et 17.05.2013 grupis, ühiselt ja kooskõlastatult koos M. Dorožkoviga Tallinnas XXXXX XXX XX asuvas Tallinna notar MM notaribüroos, kasutades TG võltsitud allkirjaga 12.11.2012 kuupäevaga dateeritud kodust testamenti, mis ei vastanud TG tegelikule tahtele, millest olid teadlikud nii M. Dorožkov kui Z.V , esitasid nemad Z.V TG pärijaks, eesmärgiga saada TG pärijate arvelt varalist kasu ning mille tulemusena notar MM alustas pärimismenetlust nr 2215 ja andis 26.06.2013 välja pärimistunnistuse registri nr 2961, mille alusel Tallinnas XXXXXXXX XX-XX korter maksumusega vähemalt 45 000 eurot ehk suures ulatuses kanti kinnistusregistrisse Z.V nimele.

7(17)

TG-lt ta korterit välja petnud ei ole, tema aitas TG-t aastaid ja TG soovis oma korteri pärandada temale, mitte sugulastele; tema ei ole TG allkirja võltsinud, allkirjad joonistas TG oma käega ise; ta on 9 aastat maksnud korrektselt TG korteri kommunaalteenuste arveid ja andnud TG-le lisaks tihti ka raha; toimetulekutoetuse saamiseks ei ole ta TG allkirju võltsinud ega neid kellelegi esitanud; TG sooviks oli, et korter jääks Z.V-le , mida tema hakkab üürnikuna kasutama.

viivitamatult ühendust arvatava surma põhjustaja (või pealtnägijaga) ega esita ka hiljem talle küsimusi juhtunu kohta. Mõlemad süüdistatavad on kinnitanud, et õhtul, kui nad uuesti kohtusid, tassiti „pakk“ autosse, ilma et oleks sõnagagi räägitud sellest, mis AT-ga juhtus. Ainuüksi see ebaloogiline sündmuste käik lükkab ümber O. Hintsi kaitseversiooni sellest, et tema ei kasutanud vägivalda ega tea AT surma põhjusest midagi. Kohtu arvates on küünilised ega vasta tõele O. Hintsi ütlused selles, et ta püüdis AT-t elustada. Arvestades O. Hintsi vanust ja elukogemust, surnu ekspertiisiakti arvamuses kajastatud AT-l esinevaid vigastusi, ei oleks O. Hintsil olnud vähimatki põhjust arvata, et AT peksmise lõppedes veel elus peaks olema. O. Hints on andnud menetluse käigus diametraalselt erinevaid ütlusi. Korduvalt ütlusi muutnud kaaskohtualust ei saa apellandi arvates lugeda usaldusväärseks tõendiallikaks. Vaatamata O. Hintsi ütluste vastuolulisusele, ei jätnud kohus neid tervikuna tõendikogumist välja. Kaitsja leiab, et O. Hintsi ütluste valikuline arvestamine ei ole õigustatud, kuna need ei riimu teiste tõenditega ning ei ole eluliselt usutavad, millele on maakohus samuti põhjendatult osundanud. Kaitsja arvates tuleb siinjuures kindlasti arvestada kohtu poolt tuvastatud O. Hintsi aktiivset rolli kuriteo ettevalmistamisel, sh elektrišoki aparaadi ostmist ning teoplaani väljatöötamist, samuti kuriteojälgede kõrvaldamisel. Just O. Hintsil oli motiiv ja eesmärk kannatanu suhtes vägivalla kasutamiseks seoses nendevaheliste problemaatiliste varaliste ja üürisuhetega. Et O. Hints on Harju Maakohtu 28.10.2013 otsusega süüdi mõistetud KarS § 257 järgi, on ta ka varasemalt oma oletatavaid õigusi püüdnud ebaseaduslikul teel ja intensiivset vägivalda kasutades teostada. Verejälgede suurus ja paiknemise koht süüdistatava püksisäärtel ei anna alust järeldada, et M. Dorožkov osales kannatanu tapmisel. Tuvastamata on M. Dorožkovi tahtlus kannatanu surma põhjustamises. Asjaolu, et M. Dorožkov hoidus kannatanu löömisest ning šokiaparaadi kasutamisest, näitab tema soovi rasket tagajärge ära hoida. M. Dorožkovi ütlustest nähtuvalt ei seisnenud süüdistatavate teoplaan kannatanu tapmises ega vigastamises. Et M. Dorožkov hoidis kannatanut üksnes selja tagant kinni, teda seejuures löömata, ei saanud selline tegevus ilmselgelt AT surma põhjustada ning M. Dorožkovil ei olnud mingit alust arvestada raske tagajärje saabumise võimalusega. Et kumbki süüdistatav ei võtnud AT surmast teada saades ette õiguspäraseid toiminguid, vältimaks ebaõiglast kahtlustust või süüdistust kaaslase poolt toimepandu eest, võib olla M. Dorožkovile etteheidetav, kuid sellest ei nähtu siiski tapmise tahtlus. Tõendamata on süüdistatavate ühine ja kooskõlastatud tegevus, mille puhul kummagi osavõtja tegevus täiendab teise tegevust selliselt, et tulemuseks on ühtne tervik. Kannatanu randmetest kinnihoidmine ei saa olla käsitletav individuaalse teopanusena mõlema süüdistatava poolt ühiselt taotletava tagajärje saavutamisse. Ei ole kogutud piisavalt tõendeid, mis võimaldaksid M. Dorožkovi süüditunnistamist ka teistes temale inkrimineeritud kuritegudes. Süüdistatava ütluste kohaselt ei ole ta ühegi dokumendi võltsimist toime pannud, ta koostas üksnes testamendi ja lepingute teksti. Ta 9(17)

nõustas TG-t testamendi tegemisel ning aitas seda allkirjastada, harjutades eelnevalt kirjutamist. M. Dorožkovi ütlused selles episoodis riimuvad täielikult nii süüdistatava Z.V kui ka tunnistaja AD ütlustega. Ka tunnistaja VN ütlustest nähtub, et TG soovis oma korteri pärandada pigem riigile. Seega saab tõenditest järeldada, et TG soovis jätta oma vara isikule, kellega oli hea läbisaamine ja selliseks isikuks võis kahtlemata olla aastaid korteris elanud üürnik või tema poolt soovitatud isik. Kohus on jätnud arvestamata süüdistatava Z.V ja tunnistaja AD põhjalikud selgitused TG testamendi tegemise asjaolude kohta, hinnates Z.V ütlusi üksnes üksikute asjaoludega seonduvalt, AD ütluste sisu ei ole maakohus üldse analüüsinud. Veenvalt ei ole kohus põhjendanud, miks sündmuste juures viibinud isikute ütlusi ei ole otsuse tegemisel aluseks võetud, vaid neile on eelistatud kaudseid tõendeid. Ekspert ei ole ühelgi dokumendil oleva allkirja osas andnud arvamust, et selle võiks olla kirjutanud M. Dorožkov. M. Dorožkovi ütlustest nähtuvalt oli tal TG-ga kokkulepe eluruumi kasutamise ja üüri osas ning Lasnamäe Linnaosavalitsuse töötaja nõudmisel koostas ja esitas ta dokumendid tegelikkuses eksisteerinud üürisuhete kohta. Esitades Lasnamäe Linnaosavalitsusse dokumente, puudus süüdistataval eesmärk omandada sellega õigusi või vabaneda kohustustest, mistõttu puudub süüdistatava käitumises ka KarS § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 koosseis.

ekspertiisiaktist nähtuvalt: „ei ole võimalik määrata, kas allkiri TG nimelt on kirjutatud M. Dorožkovi või Z.V poolt“; Z.V otsustas vastu tulla TG ja M.Dorožkovi soovile teha testament tema kasuks, 12.11.2012 kodusele testamendile kirjutas TG oma allkirja väga hoolikalt ükshaaval tähti välja maalides, Z.V viibis allkirjastamise juures ja sama testamendiga läks 17.05.2013 koos M. Dorožkovi ja AD-ga notaribüroosse; TG korteri omanikuks saades ei saanud ta sellest mingit kasu, korterit ta ei vajanud ega kedagi eksitusse ei viinud; kohtuekspertiisi määrused on koostatud ebakompetentselt, ebakompetente on ka eksperdi arvamus, kuna sellest ei nähtu, kes ikkagi 12.11.2012 kodusele testamendile alla kirjutas.

nõustusid kohtuliku uurimise lõpule viimisega. Apellatsioonides ei taotleta samuti mingite maakohtus uurimata jäänud tõendite uurimist ringkonnakohtu istungil ega viidata ka sellele, et maakohus oleks jätnud tähelepanuta kaitsepoole taotlused ning rahuldanud ainult süüdistuse poole taotlusi ehk olnud ühekülgne. Seega puudub igasugune põhjendatud alus rääkida kohtuliku uurimise ühekülgsusest ja puudulikkusest maakohtus. Viidates KrMS § 309 lg-le 2, rõhutab kohtukolleegium veel seda, et kohtuliku uurimise ühekülgsus ja puudulikkus ei ole õigeksmõistva kohtuotsuse tegemise alus ja kohtuotsuse tühistamine apellatsioonikohtus nimetatud alustel ei too kaasa õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist. Kohtuliku uurimise ühekülgsus ja puudulikkus on selline rikkumine, mis on kõrvaldatav ringkonnakohtus, kui seda taotletakse apellatsioonis ning selleks on põhjendatud alus. Nagu apellatsioonide sisust järeldada võib, heidetakse maakohtule tegelikult ette seda, et maakohus on olemasolevast tõendite kogumist ja tõendite hindamisprotsessi tulemil tulnud apellantidest erinevale järeldusele süüdistatavate süü osas. Otsuse nr 3-1-1-33-08 p.-s 8 on Riigikohus selgitanud:

Et apellatsioonides vaidlustatakse just maakohtu poolne tõendite hindamine, mida käsitab KrMS § 61, siis osundab kohtukolleegium, et nimetatud seadusesätte sisu ja mõtet on Riigikohus oma lahendites korduvalt selgitanud - KrMS § 61 lg 1 keelab ühtede tõendite eelistamise teistele aprioorselt, neid kogumis hindamata. Kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel KrMS § 61 lg 2 järgi eeldab aga tõendite omavahelist kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda. See, kas kohus on pidanud mingit tõendit teisega võrreldes eelistatuks aprioorselt või on jõudnud sellele järeldusele tõendeid kogumis hinnates, on tuvastatav kohtuotsuse põhjenduste alusel (Riigikohtu otsused nr 3-1-1-88-06, 3-1-1-12706, 3-1-1-4-07).

12(17)

sätestatud õigusest, ei pea ringkonnakohus nende asjaolude kordamist vajalikuks. Apellatsioonidega seonduvalt märgib ringkonnakohus järgmist.

leiti pliidi vasakpoolsel tagumisel ülemisel nurgal ja vasakul küljel, pliidi taga oleval plastmassist õlikanistri käepidemel ja eesmisel küljel, esikus asuva kapi ülemiselt esimeselt ukselt, maast 180 cm kõrgusel, keskmisel ukselt põrandalt 225 cm kõrgusel (kd VI, tl 25-28). Seega on surnu kohtuarstliku ekspertiisiaktiga ümber lükatud ka O. Hintsi ja M. Dorožkovi ütlused kannatanul tuvastatud vigastuste tekkimisest kukkumisel vastu pliiti ja plastmassist kanistrit ajal, kui AT koos M. Dorožkoviga rabelemise ajal kukkus näoga vastu põrandat.

olustikku ja surnukeha peitma. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-60-96 selgitanud, et juhtudel, mil kohtualused on tahtlikult muutnud sündmuskoha olustikku, hävitanud kuriteo jälgi ja muutnud seeläbi võimatuks enda ütluste kontrollimise ja hindamise, puudub kohtul põhimõtteliselt võimalus lugeda tõsikindlalt tuvastatuks selliseid kohtualuseid õigustavaid asjaolusid, mis tuginevad vaid nende ütlustele ning seetõttu ei laiene antud juhul kohtule süütuse presumptsioonist tulenevat kohustust tõlgendada tõusetuvad kahtlused kohtualuste kasuks. Käesolevas asjas tuvastatud süüdistatavate käitumine vastab täielikult eelviidatud Riigikohtu lahendis märgitud tingimuste täitmisele. Kohtukolleegiumi arvates tuvastas maakohus, tuginedes tunnistajate ja kannatanute ütlustele õigesti et AT mõrva motiiviks oli O.Hintsi soov AT-le kätte maksta ja M. Dorožkovil soov oma tegevusega O. Hintsi aidata.

15(17)

Kuigi M. Dorožkov on võtnud omaks vaid ühe (31.05.2013) TG nimelt allkirja võltsimise, ajal kui TG oli juba surnud (30.11.2012), ei ole tema ütlused usaldusväärsed osas, kui mitmele sotsiaalabiosakonnale esitatud dokumentidele ta TG nimelt alla kirjutas. Võltsimine ja võltsitud dokumentide kasutamine M. Dorožkovi poolt on seega usaldusväärselt tõendatud, kuna peale surma ei saanud TG enda nimelt dokumente allkirjastada. Kohtukolleegium leiab, et käesoleval juhul ei jää tõendite hindamisel kõrvaldamata kahtlusi, milliseid KrMS § 7 lg 3 kohaselt tuleks tõlgendada süüdistatavate kasuks. Maakohus on põhjendatult süüdistatavad neile esitatud süüdistuste järgi süüdi tunnistanud ja vastavalt nende teosüüle karistanud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Urmas Reinola

/allkirjastatud digitaalselt/ Ivi Kesküla

/allkirjastatud digitaalselt/ Orvi Tali

16(17)

17(17)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.