Kohtulahend

Asjaolud Viru Vangla esitas 18.09.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Sergei Demura vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Sergei Demura tunnistati süüdi Viru Maakohtu 05.02.2014 otsusega KarS §199 lg.2 p.9, §274 lg.1 järgi ja karistati KarS §64 lg.1, §65 lg.2 kohaldamisega vangistusega 1 aasta 3 kuud 2 päeva. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat ei ole distsiplinaarkorras karistatud. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaheteistkümnel korral, reaalset vangistust kannab neljandat korda. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks – lisandunud on vägivalla element. Kinnipeetav on enamuses toime pannud varavastaseid kuritegusid, eesmärgiks on majandusliku kasu saamine, soodusteguriks alkohol. Vangistuses on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Alates 04.08.2014 töötab kinnipeetav majandustöödel ja on osalenud joogatreeningus. Kinnipeetava lähivõrgustiku moodustavad ema ja õde perega, endistest kooseludest on tal poeg ja tütar. Kinnipeetav on juhtinud sõidukit alkoholijoobes ja on saanud karistada Alkoholiseaduse alusel, samas eitab kuritarvitamist. Kinnipeetaval on varasemalt diagnoositud sõltuvus narkootikumidest – pani toime vägivallakuriteo narkojoobes. Kinnipeetaval on diagnoositud krooniline haigus ja määratud xxx Viru Vangla toetab Sergei Demura tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetaval on lähedastest ema ja õde perega. Vabanemisel soovib kinnipeetav elama asuda emale kuuluvasse korterisse, kus elas ka enne vangistust. Tegemist on kahetoalise, ahiküttega korteriga. Vabanemisel on kinnipeetavale garanteeritud töökoht ettevõttes xxx. Kinnipeetava kriminaalne käitumine on otseselt seotud alkoholi tarvitamisega. Kinnipeetav on kolmel korral määratud kriminaalhooldusele, kuid kõik katseajad ebaõnnestusid, kuna ta ei täitnud kohustust mitte tarvitada alkoholi ning narkootikume ja ühtlasi pani katseajal toime uued kuriteod.

Maakohtu istung Prokuröri abi Natalja Firsova maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus arvamuses leidis, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud. Kinnipeetav Sergei Demura seletas maakohtu istungil, et jättis vangistuses maha suitsetamise ja läbis sotsiaalprogrammid, mistõttu leiab, et ka alkoholist loobumisega ei teki tal vabaduses probleeme. Kaitsja vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev leidis maakohtu istungil, et kõik alused kinnipeetava vabastamiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega on olemas. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaksteist korda, reaalset vangistust kannab juba neljandat korda. Eeltoodu alusel ei ole kinnipeetava puhul ilmselgelt tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Käesoleval ajal kannab kinnipeetav liitkaristust kehtival katseajal toimepandud kuritegude eest. Lisaks sellele on talle kolme kohtuotsusega antud võimalus kanda karistust vabaduses ja ta on määratud kriminaalhooldusele, kõik katseajad ebaõnnestusid, kuna kinnipeetav rikkus käitumiskontrolli nõudeid ja pani katseajal toime uued kuriteod. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb samuti katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja võimalike lisakohustuste täitmisega. Arvestades kinnipeetava kriminaalset minevikku ja käitumist viimasel katseajal, puudub maakohtul igasugune veendumus, et kinnipeetav seekord suudab katseaja läbida nõuetekohaselt, täidab kõiki kohustusi ja ei pane toime uusi kuritegusid. Maakohus leiab, et kriminaalhooldus ei ole enam piisav meede, mis tagab kinnipeetava seaduskuuleka käitumise. Antud kinnipeetava puhul on karistuse eesmärke võimalik saavutada vaid reaalse vangistusega, kuna tema mineviku puhul saab teha järelduse, et kriminaalne mõtteviis kuritegelik käitumismuster on tema puhul juba välja kujunenud. Viru Vangla iseloomustusest ja kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kinnipeetaval on probleemid alkoholi kuritarvitamisega ja sellega on seotud ka kogu tema kriminaalne käitumine. Samuti on kinnipeetaval diagnoositud narkosõltuvus. Ise kinnipeetav oma probleemi ei tunnista, seda isegi peale sotsiaalprogrammi Eluviisitreening läbimist. Maakohus leiab, et jätkates karistuse

kandmist vangistuses, on kinnipeetaval võimalik mõelda ja arutelda veelkord alkoholi mõju üle ja kinnistada sotsiaalprogrammis saadud teadmisi. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav vabaduses ametlikult töötanud vähe ja ka vangistuses on alguses keeldunud töötamisest. Selline asjaolu tekitab kahtlusi kinnipeetava võimes asuda koheselt peale vabanemist tööle ning teha seda pidevalt, korrektselt ja pikaajaliselt. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama xxx. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et antud elamispinda ei olnud tal võimalik kontrollida, kuna kinnipeetava ema ei teadnud, kelle käes on korteri võti. Seega on käesolevaks ajaks ka selgusetu, kas nimetatud elamispind on kinnipeetavale tagatud, missugustel alustel ning kas elamispind on üldse elamiskõlblik. Kinnipeetava võimet alluda kriminaalhooldusele vähendab ka veebruaris 2014 diagnoositud xxx, mille kohaselt on kinnipeetaval keskmisest kehvem võime alluda ühiskonnas kehtestatud normidele ja reeglitele ning keskmisest madalam enesevalitsemise oskus. Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning jätkanud vaatamata korduvatele kriminaalkorras karistamistele kuritegude toimepanemist, leiab maakohus, et tema vabastamise korral on ühiskonna heaolu ohustatud ja õiglustunne riivatud. Samuti ei ole see kooskõlas karistuse mõistmise eesmärkidega. Uute kuritegude toimepanemise risk antud kinnipeetava puhul on jätkuvalt kõrge (vastavalt 41% ja 49%). Isik, kes pani kuritegusid toime korduvalt ja sooritas neid ka kehtival katseajal, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus vangistusena. Vangistuse lõpuni ärakandmine on reegel ja vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine sellest erandiks. Maakohus ei tuvastanud käesolevas asjas ühtegi sellist asjaolu, mida saab käsitleda erandina. Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 126 €. Maakohus peab seda summat põhjendatuks ja mõistab kinnipeetavalt riigituludesse välja 72 €. Kaitsja sõidukulud jätab maakohus Eesti Vabariigi kanda. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §383, §384, §386, §387 ja §426.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.