Kriminaalasi 1-14-8157
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-14-8157
Kohtukoosseis
Kohtunik Piret Liivo
Kohtuistungi sekretär
Terje Liebert
Tõlk
Imbi Kangur-Popova
Kriminaalasi
S.E süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 5,7,9 järgi
Prokurör
Katrin Pärtlas
Süüdistatav
S.E , isikukood: XXX, Vene Föderatsiooni kodanik, põhiharidusega, emakeel vene keel, elukoht XXX, ei tööta, kriminaalkorras karistamata. Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 07.02.2014 (kahtlustatavana kinni peetud 08.-09.10.2013; 16.16.10.2013)
Menetluse liik
Kokkuleppemenetlus
Süüdi tunnistada S.E KarS § 199 lg 2 p 5,7,9 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 10 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada eelvangistuses viibitud aeg 08.10.2013-09.10.2013, 16.10.201317.10.2013, s.o. 4 päeva karistusaja hulka, mõistes S.E-le lõplikuks karistuseks 9 kuud ja 26 päeva vangistust. Vastavalt KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus 9 kuud 26 päeva täielikult tingimisi täitmisele pööramata, kui S.E ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime
uut kuritegu ning täidab kriminaalhooldaja järelevalve all, KarS § 75 lg 1 p 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas XXX; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata lisakohustus, et S.E on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Katseaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 30.10.2014. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõendid: 1 CD-plaat – jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde. Tsiviilhagi: Rahuldada XXXtsiviilhagi ja VÕS § 1043, § 1045 alusel välja mõista S.E-lt 280 eurot, mis kanda XXXarveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX Danske Bank A/S Eesti filiaalis (endine Sampo pank). KrMS § 173; § 175 ja § 179 lg.1 p.2 alusel välja mõista riigituludesse: S.E-lt menetluskuluna II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 532,50 eurot, kaitsjatasu 216 eurot. Menetluskulusid on võimalik vabatahtlikult tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Menetluskulude tasumisel tuleb maksekorralduse selgitusse märkida „Nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“. KrMS § 159 lg 3 alusel edastatakse makseinfo kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalike andmete, sh viitenumbritega S.E-lt kohtuotsusest eraldi tema poolt avaldatud elukoha- või e-posti aadressile. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Juhul, kui isik tasub rahalise karistuse ja/või menetluskulud igakuiste osamaksetena maksegraafiku alusel, kuid jätab osamakse tähtaegselt tasumata, maksegraafik tühistub. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi -2-
ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsuses ettenähtud kriminaalmenetluse kulude hüvitamist on võimalik vaidlustada määruskaebuse lahendamise menetluses. Asjaolud ja menetluse käik: Käesolevas kriminaalasjas on tõendatud, et S.E 01.08.2013 viibides Tallinnas XXX asuvas korteris, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis sealt XXX kuuluva mobiiltelefoni Nokia x3-02 maksumusega 100 eurot. Samuti tema, isikuna, kes on varem, s.o 03.08.2013, toime pannud varguse, uuesti 03.08.2013 viibides Tallinnas XXX asuvas korteris, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis sealt XXX kuuluva roosa kiviga kuldsõrmuse maksumusega 500 eurot. Samuti tema, isikuna, kes on varem, s.o 01.08.2013 ja 03.08.2013, toime pannud vargused, jätkas varguste toimepanemist süstemaatiliselt ja uuesti 05.08.2013 grupis koos Jekaterina X ja Aleksei X viibides Tallinnas XXX asuvas korteris, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis sealt XXX kuuluva televiisori LG koos puldiga maksumusega 400 eurot. Samuti tema, isikuna, kes on varem vargusi toime pannud süstemaatiliselt, jätkas varguste toimepanemist süstemaatiliselt ja uuesti ajavahemikul 25.09.2013 kuni 27.09.2013 viibides Tallinnas XXX asuvas korteris, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis sealt XXX kuuluvat vara kokku väärtuses 730 eurot: fotoaparaadi Olympus maksumusega 150 eurot, videokaamera Sony maksumusega 280 eurot ja videoprojektori Samsung maksumusega 300 eurot. Samuti tema, isikuna, kes on varem vargusi toime pannud süstemaatiliselt, jätkas varguste toimepanemist süstemaatiliselt ja uuesti 2013.a septembrikuu lõpus viibides Tallinnas XXX asuvas korteris, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis sealt XXX kuuluva fotoaparaadi Samsung ST66 maksumusega 100 eurot. Samuti tema, isikuna, kes on varem vargusi toime pannud süstemaatiliselt, jätkas varguste toimepanemist süstemaatiliselt ja uuesti 07.10.2013 kella 18.00 paiku grupis koos Viktoria X viibides Tallinnas Ümera 3 asuva kaupluse Maxima juures, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil avalikult, kuid vägivalda kasutamata, võttis kannatanu XXX käest ära XXX kuuluva mobiiltelefoni Samsung Galaxy Trend maksumusega 129,60 eurot ja jooksis sellega ära. Samuti tema, isikuna, kes on varem vargusi toime pannud süstemaatiliselt, jätkas varguste toimepanemist süstemaatiliselt ja uuesti 03.01.2014 ajavahemikul kella 18.00 kuni kella 19.00 viibides Maardus XXX asuvas korteris, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis sealt XXX kuuluva mobiiltelefoni Nokia Asha koos laadijaga maksumusega 85 eurot. Samuti tema, isikuna, kes on varem vargusi toime pannud süstemaatiliselt, jätkas varguste toimepanemist süstemaatiliselt ja uuesti 05.01.2014 kella 20.16 paiku viibides Maardus Keemikute 37 asuvas Maxima kaupluses, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis sealt Maxima Eesti OÜ-le kuuluvat kaupa, kommipaki Halls maksumusega 0,57 eurot, väljus müügisaalist kauba eest tasumata, kuid tegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, sest ta peeti kinni turvatöötaja poolt. -3-
Seega S.E pani toime avalikult, kuid vägivalda kasutamata, võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupis ja süstemaatiliselt, see on KarS § 199 lg 2 p 5,7,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: XXXpoolt on esitatud tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 280 eurot, mis kuulub S.E poolt hüvitamisele XXXarveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX Danske Bank A/S Eesti filiaalis (endine Sampo pank). Karistuse liik ja määr: Süüdistatav S.E, süüdistatava kaitsja ja prokurör sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt prokurör taotleb kohtus S.E süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 5,7,9 järgi ja karistada vangistusega 10 kuud, mida ei pöörata KarS § 74 lg 1 alusel täitmisele, kui S.E ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 2 sätestatud lisakohustusi. Eelvangistuses viibitud aeg 4 päeva arvata karistusaja hulka. Tsiviilhagi kuulub hüvitamisele. Kohtuistungil jäi süüdistatav S.E sõlmitud kokkuleppe juurde. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav nõustus esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Samuti on talle selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral on tal kohustus tasuda riigituludesse menetlukulud – sundraha, kaitsjatasu. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel S.E tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 5,7,9 järgi ning talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. S.E-lt kuulub välja mõistmisele sundraha summas 532,50 eurot, kaitsjatasu 216 eurot. Kohus juhindub KrMS § 180 lg.1; § 189 lg.3; § 248 – 249; § 306; §310; § 311, § 313 sätetest. Piret Liivo Kohtunik /Allkirjastatud digitaalselt/
-4-
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.