Kohtulahend

kohtumääruse

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud: Viru Vangla esitas 08.09.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava J.D vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks ühes tema allutamisega elektroonilise järelevalve alla. J.D on kriminaalkorras karistatud 1-l korral, reaalset vanglakaristust kannab esimest korda. Karistus on mõistetud tapmise eest Viru Maakohtu 05.12.2012.a. otsusega nr 112-159. Karistuseks mõisteti 6 aastat vangistust ning karistuse kandmise alguseks loeti 08.09.2011. Vangistuses viibides on isik täitnud individuaalset täitmiskava, sh õppinud riigikeelt ning osalenud sotsiaalprogrammides, ning tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Vabanemisel on kinnipeetaval olemas elukoht. Korteris elab kinnipeetava ema, kes on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Majanduslikke raskusi isikul olnud ei ole. Vabanemisel on isikule garanteeritud töökoht. Suhted lähedastega on head ja toetavad.

Isikul on xxxx laps, keda ta on pidevalt rahaliselt toetanud. Kriminaalse taustaga isikutega suhelnud ei ole. Kinnipeetav tunnistab probleeme alkoholiga. Kuriteo pani toime alkoholijoobes olles. Isik mõistab alkoholi tarvitamise kahjulikkust. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 7%, vägivallasisaldusega kuriteo toimepanemise tõenäosus 14%. Vangla toetab isiku vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Prokuratuuri seisukoht: Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldab prokurör, et ei soovi osa võtta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse arutamisest. Prokurör ei olnud vastu kinnipeetava ennetähtaegsele vabastamisele. Vangistuses veedetud aega on süüdimõistetu kasutanud sotsiaalprogrammis, riigikeele kursustel ning vestlustes kriminaalhooldusametnikuga osalemiseks, mis viitab sellele, ta on teinud pingutusi õiguskuuleka elu suunas. Distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud ühel korda. Riskianalüüsi hindamise tulemusena on vägivallasisaldusega kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 14%. Kinnipeetav omab motivatsiooni enda varasemat käitumist muuta ja edaspidi elada seaduskuulekalt. Antud juhul oleks ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Käitumiskontrolli aja jooksul saaks jätkuvalt maandada uute süütegude t oimepanemise riski. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli kuni karistusaja lõpuni. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega, elektroonilise järelevalve kohaldamisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti, samuti lisakohustuste panemisega. Isiku taasühiskonnastamise huvides toetas prokuratuur kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist ühes kohustusega alluda elektroonilisele valvele. Maakohtu istung: 01.10.2014 toimunud videokohtuistungil selgitas kinnipeetav, et on aru saanud tehtud veast. Vanglas pole olnud tal ühtegi rikkumist. Kodus on lähedased, kes vajavad tema abi. Kinnipeetav märkis, et kohustub täitma kõiki kontrollnõudeid ning palus kohtul anda talle võimalus. Maakohtu määruse põhjendused: Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et kinnipeetava suhtes saab käesoleval ajal pidada põhjendatuks kohaldada tingimisi enne tähtaega vabastamist ühes tema allutamisega elektroonilisele valvele. Katseajaga tingimisi elektroonilise valvega enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus märgib, et kinnipeetaval on vabaduses toetavad lähedased, kindel elu- ning töökoht. Elukoht on sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks. Kinnipeetav nõustus elektroonilise valve kohaldamisega ning temaga koos elav pereliige sellega, et kinnipeetav asub pärast vabanemist elama tema juurde. Tuleb arvestada asjaoluga, et isiku käitumine vangistuses on olnud õiguskuulekas ning tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Isik ei olnud varasemalt kriminaalkorras karistatud. Uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on madal – 14%. Isiku vabastamist toetavad nii vangla kui prokuratuur. Kohus leiab, et distsiplinaarkaristuste puudumine näitab, et isik on asunud end parandama ning seega saab talle anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. Vabastades kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegselt allutades ta elektroonilisele valvele ja määrates ta kriminaalhooldusele, aitab see kohtu hinnangul teda uuesti ühiskonda sotsialiseerida ning motiveerib teda hoiduma uute seadusrikkumiste toimepanekust. Samas jälgitakse kontrollnõuete ning kohtu poolt määratud kohustuste täitmist. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine annaks isikule võimaluse tõestada, et ta on asunud ennast parandama ja on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata isiku püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kohus on seisukohal, et tõhusaim viis korduvalt karistatud isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada, on vangla ja kriminaalhoolduse koostöös. Kohus, arvestades isiku varasemat elukäiku, käitumist karistuse kandmise ajal ning motiveeritust loobuda kuritegelikust käitumisest, samuti korduva kuriteo toimepanemise väikest tõenäosust, vabastab tema tingimisi enne tähtaega, kohaldades elektroonilist valvet. Vastavalt KarS § 751 lg 4 hakkab elektroonilise järelevalve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Vastavalt KarS § 76 lg 4 määrab kohus kinnipeetavale katseaja kuni tema tegeliku karistusaja lõpuni. Vastavalt KarS § 78 p 2 hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.