Kohtulahend

mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 3 (kolm) aastat.

so määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: R.O süüdistatakse selles, et tema 02.06.2014 kella 17.00 ja 18.00 vahelisel ajal Tallinnas, XX asuvas korteris võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära VD rahakotist kaks 50-eurost kupüüri, so sularaha kokku summas 100 eurot ning lahkus seejärel korterist. Samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise, rebis avalikult, kuid vägivalda kasutamata ebaseadusliku omastamise eesmärgil 07.07.2014 kella 19.30 paiku Tallinnas, X maja trepikojas esimesel korrusel võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil RT’lt kaelast ära kuldketi väärtusega 100 eurot ja kuldketi küljes olnud kuldripatsi väärtusega 80 eurot ja jooksis seejärel kuldripatsiga trepikojast välja. Oma tegevusega pani R.O, olles varem varguse ja röövi toimepannud isikuks, uuesti toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata ja süstemaatiliselt, so KarS § 199 lg 2 p-de 5 ja 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud väljapressimise, 04.07.2014 kella 12.30 paiku Tallinnas, X maja trepikoja kuuendal korrusel liftis pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kasutades vägivalda, mis seisnes selles, et R.O rebis liftist väljuvalt HM’lt kaelast kuldketi väärtusega 250 eurot, misjärel R.O tõukas HM liftist välja vastu koridori seina ja seina küljes asuvat toru. HM tundis vastu seina ja toru kukkudes füüsilist valu ning talle põhjustati tervisekahjustus-lokaalne turse ja verevalum parema küünarvarre piirkonnas. R.O sõitis pärast HM liftist välja tõukamist liftiga esimesele korrusele ning lahkus kortermajast. Samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud röövimise ja väljapressimise, 09.07.2014 kella 10.30 paiku Tallinnas, X maja trepikoja neljandal korrusel rebis MJ kaelast kuldketi, mille küljes rippusid kullast Veevalaja kujutisega ripats ja kullast rist. Kaelaketi väärtus oli 190,40 eurot, kuldripatsi väärtus 150 eurot ja risti väärtus 50 eurot, ehete koguväärtus 390,40 eurot. R.O põgenes pärast kuldketi kaelast rebimist koos keti, risti ja ripatsiga trepikojast ning müüs hiljem kuldketi pandimajja ja risti ning ripatsi vähetuttavale noormehele. R.O põhjustas MJ’le kuldketi kaelast rebimisega füüsilist valu ja tervisekahjustuse - 35 cm pikkuse ja 1 cm laiuse marrastuse kaelal ning varalist kahju summas 390,40 eurot. Oma tegevusega pani R.O toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga ja isikuna, kes on varem toime pannud röövimise ja väljapressimise, so KarS § 200 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil seletas süüdistatav R.O, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Samuti nõustus ta kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses enda ülekuulamist taotlemata. Kohtuistungil võttis süüdistatav esitatud tsiviilhagid õigeks. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistuse osas ei ole kaitsjal vastuväiteid, kvalifikatsioon on õige ja kogutud tõendid lubatavad. Kaitsja toetab kriminaalasja läbivaatamist lühimenetluses.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise ja kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle

inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on täies mahus tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt. 02.06.2014 episood (VD vara vargus) Vaatlusaluse episoodiga seonduvat tõendikogumit hinnates leiab kohus, et peale R.O süü tunnistamise nii kohtueelsel menetlusel kui kohtus, on R.O süü tõendatud kannatanu VD ütlustega, millede kohaselt käis 02.06.2014 ajavahemikus kella 17st kuni 18ni tema korteris tema poja tuttav R.O. Ta tuli nende korterisse aadressile XX, Tallinn, kus ta elab koos oma pojaga. Ta lasi R.O korterisse selgitades, et poega veel ei ole. R vastas, et ootab. Poeg tuleb tavaliselt töölt kella 18 paiku. Ta suundus oma tuppa, Sergei seisis samal ajal toa uksel ja nad vestlesid. Tema toas voodi kõrval laua juures seisis tema kott. R palus tal teed teha, kuid kuna tal on raske liikuda, siis palus ta R’l endal teed teha. R suunduski kööki teed tegema, ka tema läks sinna. Seejärel ütles R talle, et läheb välja tema pojale helistama, saamaks teada, millal viimane koju tuleb. R väljus köögist, tuli uuesti tagasi ja selgitas, et ei hakka tema poega ikkagi ära ootama ja lahkus. Ta saatis R ära, sulgedes tema järgi ukse. Kui tema poeg kella 18 paiku tuli, ütles ta kohe pojale, et R oli käinud ning siis selgus, et R polnud tema pojale helistanud. Seejärel kontrollis ta kohe oma käekotti ja rahakotti ning avastas, et tema rahakotist oli kadunud 100 eurot – so kaks rahatähte 50 euro vääringus. Ta teab täpselt, et see raha tal seal oli, kuna käis hommikul poes ja teab täpselt, milline summa rahakotis oli. Kadunud polnud mitte kogu raha, sest kokku oli tal rahakotis 220 eurot, 120 eurot oli jäetud rahakotti. Peale R ei saanud keegi seda raha sealt ära võtta, sest rohkem ühtegi kõrvalist isikut tema korteris ei käinud. Samuti pole peale 100 euro mitte midagi muud kadunud. Tema poeg helistas R’le ja palus viimasel kohale tulla, R lubas küll tulla, ent ei tulnud. Enne seda on R nende korteris käinud paaril korral, mistõttu teab ta R visuaalselt väga hästi (tl 4-9). Süüteo toimepanemine on tõendatud ka RD ütlustega, millede kohaselt tunneb ta R.O umbes viis aastat ning umbes kolmel korral on R.O käinud tema kodus, kus ta elab koos oma ema VD’ga. Temale teadaolevalt töötas R meditsiinitöötajana. Sel põhjusel tutvustas ta R oma emale, et R saaks talle vajadusel abi osutada. 02.06.2014 ajavahemikus kella 16st kuni kella 18 tuli R tema teadmata tema koju. Ema avas ukse ning lasti ta sisse. R palus emalt luba oodata teda ning samuti palus ta teed. Ajal, mil ema talle teed tegi, ütles R, et läheb temale helistama. Sel ajal nägi R ema kotti, võttis sealt välja rahakoti ning raha 100 eurot. Pärast ütles ta emale, et ta töötab veel kaua, ega taha oodata, sest peab tööle minema. Temale on aga teada, et R ei tööta. Samuti täpsustab ta, et ajal, mil R väitis tema emale, et helistas talle, siis tegelikkuses ta seda ei teinud. Hiljem, kui ta sai teada, et raha on kadunud, helistas ta R’le ise. R andis talle lubaduse tema juurde tulla, kuid ei teinud seda. Hiljem oli tema telefon välja lülitatud. 11.06.2014 hommikusel ajal helistas talle R ja palus kokku saada, selgitades, et soovib kõik asjad lahendada rahulikult. Samuti märkis ta, et oli politseisse kutse saanud. Selle peale vastas tema, et avaldus on politseisse kirjutatud ning asja oleks pidanud varem ära lahendama (tl 13-16, 17-22). Kahtlustatavana antud ütlustest tunnistas ka R.O talle inkrimineeritava rahavarguse toimepanemist, selgitades, et 02.06.2014 kella 17-18 vahel läks ta külla RD’le aadressile XX, Tallinn, kus ta elab koos oma emaga. Ta tunneb R ligikaudu 5 aastat ning oli paaril korral tal ka külas käinud. R ema teab ta visuaalselt. Korteri ukse avas R ema, kes ütles, et R veel kodus pole. Ta vastas, et jääb R ootama. Nad läksid koos R emaga mööda koridori ning R ema läks oma tuppa, kus ta istus voodile. Tema seisis uksel ning märkas, et voodi kõrval seisab kott. Ta otsustas kontrollida, kas kotis on raha, mistõttu palus ta R ema, et viimane talle teed teeks. R ema palus tal endal teed teha ning tuli koos temaga kööki. Köögis ütles ta R emale, et ta läheb helistab R’le, et teada saada, millal R koju tuleb. Tegelikkuses ta R’le ei helistanud, vaid läks seejärel vannituppa käsi pesema. Vannitoale lähenenuna sisenes ta kiiresti tuppa, kus seisis kott, võttis kotist välja rahakoti ning võttis kiiresti rahakotist välja kaks 50eurot rahatähte. Kott oli musta värvi, rahakott aga tumedat värvi. Rahakotti jäi veel raha, kuid kui palju, seda ta ei näinud, kuid ta nägi seal 20euroseid rahatähti. Ta peitis kaks 50eurost rahatähte taskusse ja läks kööki. Seal ütles ta R emale, et tal on vaja ära minna, et ta ei saa R oodata. R ema saatis ta ära. Raha kulutas ta samal päeval oma vajadusteks (tl 23-27).

Osutatud tõendeid analüüsides asub kohus seisukohale, et tõendikogum tõendab R.O poolt talle inkrimineeritava varguse toimepanemist. Tõendamist on leidnud KarS § 199 realiseerimiseks vajalikud võõras vallasasi, selle äravõtmine, mis seisnes senise valduse lõpetamises ja uue valduse kehtestamises, mis toimus senise valdaja tahte vastaselt ja nõusolekuta. Arvestades süüdistatava antud ütlusi ja kriminaalmenetluse käigus tuvastatud teo tehiolusid, sh aspekti, et kogutud pole tõendeid selle kohta, et varastatud rahalised vahendid oleks süüdistatav soovinud tagastada, siis leiab kohus, et R.O eesmärgiks oli senine valdaja süüdistuses märgitud esemetest kestvalt ilma jätta. Sellele viitab ka asjaolu, et süüdistatav kulutas varastatud raha ära samal päeval. S.t et õiguslikus mõttes on sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Samuti on kohus R.O ütlustest ja teo tehioludest lähtuvalt veendumusel, et süüdistatav pani talle inkrimineeritava varguse toime kavatsetult. 07.07.2014 episood (RT vara vargus) R.O’le on esitatud süüdistus ka selles, et viibides 07.07.2014 kella 19.30 paiku Tallinnas, X maja trepikojas esimesel korrusel võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil RT’lt kaelast ära kuldketi väärtusega 100 eurot ja kuldketi küljes olnud kuldripatsi väärtusega 80 eurot ja jooksis seejärel kuldripatsiga trepikojast välja. Tutvudes vaatlusaluse süüteoepisoodiga seonduva tõendikogumiga, siis leiab kohus, et peale R.O süü tunnistamise nii kohtueelsel menetlusel kui kohtus, on tema süü tõendatud kannatanu RT ütlustega, millede kohaselt 07.07.2014 kella 19.30 ajal sisenes ta oma maja X trepikotta ja vajutas lifti nuppu. Ta elab kuuendal korrusel, korteris nr 85. Tol hetkel oli tema 0korrusel ja nägi, et lift oli 9ndal korrusel ning peale nupule vajutamist hakkas lift sõitma 0korrusele, st et eelnevalt oli keegi sõitnud 9ndale korrusele. Mõne aja pärast kuulis ta samme, st et keegi tuli trepist alla. Ta vaatas lifti nurga taha ja nägi seal kahte noormeest. Noormehed omavahel ei rääkinud ja nad liikusid teineteise järgi. Tema jäi seisma esimesele korrusele. Seejärel tuli esimene noormees tema juurde, haaras ootamatult oma käega tema kaelas olnud kuldketist kinni, kus oli kullast kulon Veevalaja kujutisega. Samal ajal pani tema automaatselt käe oma keti peale. Noormees tõmbas tema kuldketti, mille tagajärjel hakkas kett alla kukkuma. Keti jõudis ta kinni püüda, kuid kulon Veevalaja kujutisega jäi noormehe kätte. Noormees veel kontrollis, kas talle jäi midagi kätte ning kui ta nägi, et kulon oli tema rusikas, siis läks ta teisele noormehele järgi. Noormees teda ei haaranud ega puudutanud teda. Teine noormees ei teinud midagi ja oli vaikne. Pärast seda lahkusid mõlemad kiiresti ja vaikselt trepikojast. Tol hetkel hoidis ta kuldketti käes ning mõtles, et kui üks nendest pani toime varguse ja nad tulid ülevalt ning 9ndal korrusel korteris nr 99 elab noormees, kes istus vanglas, siis võib olla, et nad tulid tema juurest. Esimene noormees oli umbes 19 aastane, pikkusega 175-180 cm, kõhna näo ja kehaga. Nägu tundus olevat vene välimusega, tumedad juuksed. Seljas olid tal tumedad riided ning tema nägi kõnealust noormeest esmakordselt. Teine noormees oli umbes 19 aastane, 175-180 cm pikk, nägu ta ei näinud, kuna noormehel oli kapuuts peas, kuid ta kandis halli värvi riietust. Kannatanu selgitas ka, et kuldkett oli ostetud 2009-2010 Türgist ning keti maksumus on 80 eurot. Kett ise jäi terveks, kuid rõngas, mis asub luku juures, läks katki. Kuloni väärtuseks on 50 eurot ning selle joonise annab ta ülekuulamise juurde (tl 92101). Hilisemas äratundmiseks esitamise protokollis on kannatanu täpsustanud, et varastatud kuloni väärtuseks on 80 eurot (tl 107-109). Süüteo toimepanemist tõendavad ka menetlusse kaasatud AF ütlused, millede kohaselt oli ta kahtlustuses märgitud kuupäeval koos R.O’ga, kuid narkootilise joobe seisundi tõttu ei saanud ta juhtunut ära hoida. Ta selgitas, et täpset kuupäeva mäletamata, kuid eeldab, et see oli 07.07.2014, kui ta oli narkootilise joobe seisundis, jalutas ta koos R.O’ga Mustamäel Magistrali piirkonnas. Selle kohta, et R oleks soovinud kelleltki ketti ära rebida, R talle ei rääkinud. Kui ta oleks seda rääkinud, siis poleks ta R’ga kaasa läinud. Mingil hetkel tegi R talle ettepaneku siseneda kusagile trepikotta. Pärast trepikotta sisenemist läksid nad esimesele korrusele, tegemist oli 9kordse majaga. Seal seistes küsis ta R’lt, miks nad trepikotta sisenesid. Sellele vastuseks palus R tal oodata. Küsimusele mida oodata, vastas R, et tuleb pisut oodata. Tema vastas R’le, et pole midagi oodata ning hakkas alla minema. Liftist mööda liikudes nägi ta seal seismas naisterahvast. Kui ta oli ukse avanud ja teise väikesesse koridori

väljunud, nägi ta taha vaadates tema poole jooksvat R. Ta tegi automaatselt ukse lahti ning jooksis esimesena trepikojast välja. R jooksis tema järel. Kui nad olid majast teatud kaugusele jooksnud, siis ütles R talle, et oli naisterahvalt kaelast kuldripatsi ära rebinud ja näitas seda talle. Mis ripats see oli, seda ta ei mäleta. Kuidas R ripatsi naisterahvalt kaelast ära rebis, seda ta ei näinud. Pärast seda sõitsid nad R’ga Lasnamäele Pae turule. Seal võttis ta R’lt ripatsi ära ja müüs selle tundmatule isikule 30-40 euro eest maha. Ta ei mäleta, et nad oleksid käinud pandimajas ja ripatsi sinna müünud. Hiljem ostsid nad saadud raha eest narkootikume ja tarvitasid selle ära (tl 110-116). Täiendaval ülekuulamisel täpsustas AF, et peale ripatsi äratõmbamist ütles R, et see on vaja maha müüa, millele tema vastas, et ta teab, kuhu seda müüa saab. Ta oletas, et seda on võimalik müüa tema tuttavale, kes töötas Lasnamäe turul olevas pandimajas. Nad sõitsid koos R’ga Lasnamäele. Lasnamäe turule saabudes võttis ta R käest ripatsi ja ütles, et läheb müüb selle pandimajja, kus töötab tema tuttav J. Sel ajal jäi R teda tänavale pandimaja juurde ootama. Kuna J pandimajas polnud ning pandimaja oli suletud, siis müüs tema selle ripatsi tundmatule inimesele 30-40 euro eest (tl 110-116, 121125). Kahtlustatavana antud ütlustes tunnistas ka R.O talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemist, selgitades, et on toime pannud kuriteo, milles teda kahtlustatakse, kuid pani selle teo toime üksinda, AF seisis lihtsalt kõrval ning seda, et ta hakkab kuritegu toime panema, AF ei teadnud. Juuli alguses, täpset kuupäeva mäletamata, kuid ta eeldab, et see toimus 07.07.2014, kui ta viibis Mustamäe piirkonnas koos AF’ga, tekkis tal mõte kedagi röövida, sest tal oli raha vaja. A’le ei rääkinud ta selle kohta midagi. Kui nad Sõpruse pst majade vahel jalutasid, pani ta tähele üht naisterahvast, kelle kaelas oli kuldkett. Ta suundus 9korruselise maja välisukse poole. Ta otsustas selle keti naisterahvalt ära võtta, kuid A’le ta seda ei öelnud. Ta nägi, kuidas naisterahvas välisukse juurde jõudis ja fonoluku vahendusel vestles. Neid nähes tegi naisterahvas neile ukse lahti ja nad sisenesid trepikotta. Nad läksid trepikojas kas teisele või kolmandale korrusele. Kuuldes, et keegi sisenes trepikotta, oletas ta, et sisenes toosama naisterahvas. Kuuldes, et naisterahvas kutsus lifti, ütles ta A’le, et nad läheksid. Nad läksid alla esimesele korrusele, kus naisterahvas lifti ootas. Ta jooksis järsult naisterahva juurde ning tema ees seistes tõmbas ta naisel kaelas olnud ketti. Naisterahvas sai nähtavasti aru, mida ta teha soovis, mistõttu kattis ta keti käega, kuid ta jõudis tõmmata ripatsist ning talle jäi kätte vaid ripats. Selle toimumise ajal ta naisterahvaga ei rääkinud, A seisis aga kogu selle aja peaaegu tema juures ning nägi seda kõike pealt. Ripats jäi talle kätte ning koos A’ga jooksid nad trepikojast välja. Nad jooksid Magistrali peatuse poole, kus istusid trollibussi, sõitsid linna ja sealt edasi Lasnamäele. Kui nad Lasnamäele jõudsid, tegi A ettepaneku müüa ripats maha Lasnamäe turul asuvasse pandimajja, kus töötab tema tuttav J, kes ostab kokku kulda, vormistamata selle kohta dokumente. Kui nad pandimaja juurde jõudsid, võttis A talt ripatsi ja läks pandimajja. Tema jäi A’d tänavale ootama. Mõne aja pärast tuli A ja andis talle 40 eurot. Talle ütles A, et J andis ripatsi eest ainult 40 eurot. Kui palju tegelikult J ripatsi eest andis, seda ta ei tea. Pärast seda läksid nad aadressil Pae tn 23a asuva ühiselamu juurde, kus ta ostis tundmatult narkovahendajalt narkootikume, mida jagas A’ga (tl128-135). R.O poolt talle inkrimineeritava varguse toimepanemist tõendab ka ütluste ja olustikuga seostamise protokoll koos fotodega, kus R.O on osanud täpselt ette näidata koha, kus ja mil viisil ta varguse toime pani. Nimelt nähtub sellest, et väljudes aadressil Rahumäe tee 6, Tallinna asuvast arestimajast, tegi R.O ettepaneku sõita Sõpruse puiesteeni. Saabunud Sõpruse puiesteele ning jõudmata Lepistiku peatuseni, tegi kahtlustatav ettepaneku keerata paremale ja peatada auto. Väljudes autost seletas R.O, et selles kohas pani ta tähele naisterahvast kuldketiga kaelas. Edasi näitas R.O suunda, kuhu läks naisterahvas ja seletas, et tema ja AF läksid naisterahva järel. Jõudes X majani, näitas kahtlustatav trepikoda, millesse läksid algselt nemad ja kuhu pärast tuli ka naisterahvas. Trepikotta sisenedes näitas ta ette koha, kus ta tungis naisterahvale kallale, st kus ta rebis naisterahvalt ära keti. Samuti näitas ta ette koha, kus seisis AF. Seejuures seletas ta, et kui ta rebis naisterahva kaelast ketti, kattis naisterahvas seda käega, mistõttu tõmbas ta ripatsit, mis jäi talle kätte. Seejärel näitas ta trepikoja ust, mille kaudu nad AF’ga välja jooksid. Kahtlustatav selgitas sedagi, et eeldab, et kõnealune sündmus võis toimuda 07.07.2014 ning ripatsi andis AF Lasnamäe turul asuvasse pandimajja (tl 197-220).

Osutatud tõendeid analüüsides asub kohus seisukohale, et tõendikogum tõendab R.O poolt talle inkrimineeritava varguse toimepanemist. Tõendamist on leidnud KarS § 199 realiseerimiseks vajalikud võõras vallasasi, selle äravõtmine, mis seisnes senise valduse lõpetamises ja uue valduse kehtestamises, mis toimus senise valdaja tahte vastaselt ja nõusolekuta. Arvestades süüdistatava antud ütlusi ja kriminaalmenetluse käigus tuvastatud teo tehiolusid, sh aspekti, et kogutud pole andmeid selle kohta, et varastatud kuloni oleks süüdistatav soovinud kannatanule tagastada, siis leiab kohus, et R.O eesmärgiks oli senine valdaja süüdistuses märgitud esemest kestvalt ilma jätta. Sellele viitab üheselt seegi, et kulon müüdi pandimajja ja müügist saadud raha kulutati. S.t et õiguslikus mõttes on sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Samuti on kohus R.O ütlustest ja teo tehioludest lähtuvalt veendumusel, et süüdistatav pani talle inkrimineeritava varguse toime kavatsetult. 04.07.2014 episood (HM kuldketi röövimise episood) Täiendavalt on R.O’le esitatud süüdistus röövimise toimepanemises, mis seisnes selles, et ta 04.07.2014 kella 12.30 paiku Tallinnas, X maja trepikoja kuuendal korrusel liftis rebis liftist väljuvalt HM’lt kaelast kuldketi väärtusega 250 eurot. Seejärel R.O tõukas HM liftist välja vastu koridori seina ja seina küljes asuvat toru. HM tundis vastu seina ja toru kukkudes füüsilist valu ning talle põhjustati tervisekahjustus - lokaalne turse ja verevalum parema küünarvarre piirkonnas. R.O sõitis pärast HM liftist välja tõukamist liftiga esimesele korrusele ning lahkus kortermajast. Tutvudes vaatlusaluse süüteoepisoodiga seonduva tõendikogumiga, siis leiab kohus, et peale R.O süü tunnistamise nii kohtueelsel menetlusel kui kohtus, on tema süü tõendatud kannatanu HM ütlustega, millede kohaselt 04.07.2014 umbes kella 12.30 paiku läks ta oma kortermaja, mis asub X, Tallinn viienda trepikoja juurde, et koju minna. Trepikoja juures ootas üks võõras meesterahvas – 30-40 aastat vana, heledates riietes, kõhna kehaehitusega ning umbes 170 cm pikk. Sel hetkel väljusid trepikojast just üks poiss ja tüdruk ning võõras mees pani kas käe või jala ukse vahele, takistamaks ukse sulgumist ning sisenes trepikotta. Tema sisenes meesterahva järel ning jäi postkastide juurde reklaame võtma. Samal ajal läks võõras mees liftide juurde. Tema hakkas samuti liftide juurde minema, kui meesterahvast talt eesti keeles küsis, kas ta tuleb ka. Tema vastas sellele jaatavalt ning ta sisenes koos meesterahvaga lifti. Järgnevalt küsis ta meesterahvalt, mitmendale korrusele ta sõidab. Meesterahvas vastas, et kaheksandale, tema aga seletas, et sõidab kuuendale. Kui lift oli jõudnud kuuendale korrusele, vajutas tema uste avamiseks mõeldud nuppu ja ilmselt ta ka jõudis kõnealust nuppu vajutada ning uksed hakkasid lahti minema, võttis temaga koos liftis olnud noormees tal kinni kaelas olnud kuldketist, tõmbas selle katki ning lükkas ta liftist välja. Ketil ripatsit küljes polnud. Liftist välja lükkamise tagajärjel ta kukkkus vastu trepikoja seina, kuid pikali ta ei kukkunud. Keti väärtuseks hindab ta umbes 250 eurot ning tal on olemas ka täpselt sama mustriga käekett, mille foto ta lisab ülekuulamisele. Peale liftist väljalükkamist nägi ta, et lift sõitis ilmselt paar korrust edasi. Seejärel kutsus ta uuesti lifti enda korrusele, sõitis sellega esimesele korrusele ja helistas politseisse. Politseid oodates ei näinud ta, et meesterahvas oleks trepikojast väljunud. Kannatanu lisas ka, et trepikoja ees on valvekaamera, mille salvestuse saab kätte korteriühistu esimehelt ning teab, et võõras isik, kes tema kaelaketi varastas jäi trepikotta sisenemisel ja väljumisel videosalvestise peale (tl 31-33). Täiendaval ülekuulamisel täpsustas kannatanu, et 06.07.2014 käis ta traumapunktis oma vigastusi fikseerimas ning vastava dokumendi esitab ta ülekuulamise juurde. Samuti märgib ta, et kuriteo toimepannud meesterahva nägu ta ei mäleta ning kirjeldada teda ei oska, kuid noormees rääkis aktsendita eesti keelt. Isikut täpsemalt ta kirjeldada ei oska. Samuti pole tal dokumente kuldketi kohta, kuna see oli soetatud ammu. Järgmisel päeval peeglisse vaadates märkas ta, et paremal käel küünarnuki piirkonnas on tal sinikad. Kui noormees ta liftist välja lükkas, kukkus ta seljaga vastu seina. Kuna seina peal läheb ülevalt alla mingi toru, siis lendas ta parema käega vastu toru, mille tagajärjel sinikad tekkisid. Šoki tõttu ta koheselt oma kätt ei vaadanud (tl 35-36). Ida-Tallinna Keskhaigla väljastatud epikriisi kohaselt tuvastati HM 06.07.2014 teostatud läbivaatuse käigus lokaalne turse ja verevalum parema küünarvarre piirkonnas ning valu seljas (tl 34).

Süüteo toimepanemist süüdistuses näidatud ajal ja viisil tõendab ka asitõendi vaatlusprotokoll, milles oli vaadeldavaks politsei juhtimiskeskusesse numbrile 110 tehtud kõne abonemendilt xxxxxxxx. Kõnealusest protokollist nähtub, et kannatanu on teinud kõne politsei juhtimiskeskusesse 04.07.2014 kell 12.36.52 ning on kirjeldanud detailselt toimunud sündmusi, mis on täielikus kooskõlas ka tema poolt eelnevalt osutatud ütlustega kuriteo toimepanemise asjaolude kohta (tl 46-50). Järgnevalt osutab kohus 20.08.2014 koosatud asitõendi vaatlusprotokollile, kus oli vaadeldavaks CD plaat videosalvestusega, mis esitati X KÜ poolt. Kõnealuselt salvestiselt nähtub, et esimene videosalvestus on salvestatud videokaameraga, mis on paigaldatud X maja trepikotta. Videosalvestus on tehtud 04.07.2014 ja algab kell 12.31.50. Videosalvestisel on näha, et kell 12.43 jõuab esimesena trepikoja juurde kõhna kehaehitusega noormees, kellel on seljas sviiter ja jalas heledad teksad. Juuksed on keskmise pikkusega ning tukk kammitud vasakule poole. Paremal õlal ripub rihma peal kott ja koti peal ripub jope. Paremas käes hoiab noormees mobiiltelefoni ning minnes trepikoja juurde lähemale, hakkab ta mobiiltelefonis midagi valima. Peaaegu tema järel jõuab trepikoja juurde päikeseprillides eakas naisterahvas, kellel on seljas heledad rõivad. Naisterahval on lühikesed heledad juuksed, kaelas läigib kollasest metallist kett. Noormees laseb naisterahva ette. Kell 12.33 siseneb ülalmainitud noormees trepikotta ja pöörab vasakule. Sellega videosalvestis lõppeb. Teine videosalvestis on salvestatud videokaameraga, mis on paigaldatud maja peale aadressil X, Tallinnas. Salvestis on tehtud 04.07.2014 ja algab kell 12.31.16. Videosalvestisel on näha, kuidas maja vasakust osast liigub naisterahvas heledate juustega, kellel on seljas pikk valge pintsak ja jalas pisut allapoole põlvi valged püksid ning kes hoiab mõlemas käes kotte, üle hoovi ja keerab paremale maja nurga taha. Sel ajal ilmub vasakult poolt ülalmainitud noormees, kes suundub kiirel sammul maja taha. Kell 12.33.57 ilmub maja nurga tagant ülalmainitud noormees ja kiirel sammul suundub samas suunas, kust ilmus. Sellega videosalvestus lõppeb (tl 58-60). Kahtlustatavana peeti R.O kinni 10.07.2014 (tl 77-81) ning kahtlustatavana antud ütlustes tunnistas ta talle inkrimineeritava röövimise toimepanemist, selgitades, et ta elab Kopli piirkonnas ning 04.07.2014 saabus ta kella 12 paiku Lasnamäe piirkonda, kuna ta oli kutsutud tunnistajana ütluste andmiseks Ida politseijaoskonda. Lasnamäele läks ta bussiga, väljudes Laagna peatuses. Ta ei läinud kohe Vikerlase politseijaoskonda, vaid otsustas ringi käia Laagna turu piirkonnas. Möödudes ühest Anni tänaval olevast majast, nägi ta juhuslikku möödakäijat – vanaema, kes kavatses trepikotta siseneda. Ta nägi vanaemal kaelas kuldketti, mille otsustas ära rebida. Esimesena sisenes trepikotta vanaema, tema sisenes kohe vanaema järel ning koos läksid nad lifti. Ta ei mäleta, mis korrusele pidi vanaema sõitma, kuid ta pidi väljuma esimesena. Ta selgitab ka, et temal selles majas ega trepikojas kedagi tuttavatest ei ela. Ühel korrusel lift peatus, uksed avanesid ning vanaema kavatses liftist juba välja minna, kui tema haaras tal tagantpoolt ketist kinni ja rebis selle kaelast ära. Kett rebenes koheselt ja jäi talle kätte. Tema aga tõukas vanaema käega liftist välja ja sõitis kohe alla esimesele korrusele. Ta ei näinud, et vanaema maha kukkus. Pärast alla jõudmist väljus ta trepikojast ja läks Vikerlase 14 asuvasse politseijaoskonda tunnistajana ülekuulamisele. Kuldketi müüs ta aga vähetuttavale narkomaanile kesklinnas 100 euro eest (tl 82-86). Isikuliste tõendiallikate ühetaolisi ja haakuvaid ütlusi kinnitavad ka sideettevõtjalt saadud andmete protokoll (tl 146-147), millest nähtub, et 04.07.2014 kell 11.40 on abonentnumber xxxxxxxx, kasutajaks R.O, kasutades imei-koodi xxxxxxxxxxxxxxx, olnud tugijaama Vanaviru1 all, kui laekus kõne abonemendilt xxxxxxxx. Kõne oli pikkusega 1 minut ja 52 sekundit. Kell 12.10 abonentnumber, kasutaja R.O, oli tugijaama Prokapital2 all, kui saatis sms-i abonentnumbrile xxxxxxxx. Kell 12.22 oli abonentnumber xxxxxxxx, kasutaja R.O, tugijaama Virbi1 all, kui saatis sms-i abonentnumbrile xxxxxxxx. Kell 12.31 abonentnumber xxxxxxxx, kasutaja R.O, oli tugijaama Virbi 2 all, kui saatis sms-i abonentnumbrile xxxxxxxx. Kell 12.49 abonentnumber xxxxxxxx, kasutaja R.O, oli tugijaama Kalevipoja1 all, kui saatis sms-i abonentnumbrile xxxxxxxx. Kell 12.51 abonentnumber xxxxxxxx, kasutaja R.O, oli tugijaama Pikri3 all, kui laekus sms abonentnumbrilt xxxxxxxx. Kell 12.52 abonentnumber xxxxxxxx, kasutaja R.O, oli tugijaama Kalevipoja1 all, kui saatis sms-i abonentnumbrile xxxxxxxx. Kell 12.53 abonentnumber xxxxxxxx, kasutaja R.O oli tugijaama Kalevipoja1 all, kui helistas abonentnumbrile xxxxxxxx. Kõne oli pikkusega 1 minut ja 33

sekundit. Elisa tugijaamad Virbi1, Virbi2, Kalevipoja1 ja Pikri3 katavad ära Anni tänava Tallinnas. Järgnevalt nähtub, et kell 14.19 abonentnumber xxxxxxxx, kasutaja R.O oli tugijaama Kaubamaja1 all, kui helistas abonentnumbrile xxxxxxxx. Kõne oli pikkusega 2 minutit ja 25 sekundit. Eelnevast järeldub, et ajal, mil kannatanult kett vägivalla toimepanemisega ära võeti, asus R.O kannatanuga samas piirkonnas. Peale selle, et R.O on andnud detailset informatsiooni kuriteo toimepanemise asjaolude kohta kahtlustatavana ülekuulamisel, on ta osanud ütluste ja olustiku seostamise protokollis ära näidata ka koha, kus ta kuriteo HM suhtes toime pani. Nimelt tuleneb nimetatud protokollist koos fotodega, et peale pandimaja ettenäitamist, kuhu AF oli müünud ripatsi, palus R.O sõita mööda Laagna teed ning jõudmata kaupluseni Rimi, tegi R.O ettepaneku sõita üles ja peatada auto. Jõudes maja juurde aadressil X, seletas kahtlustatav, et jõudis selles majas elava naisterahvani ja näitas trepikoda, millesse sisenes tema ja pärast teda naisterahvas. Edasi seletas R.O, et ta sisenes lifti ning tema järel sisenes lifti ka naisterahvas. Kui lift peatus 6ndal korrusel, läksid uksed lahti, naisterahvas hakkas väljuma ning sel momendil rebis ta naisterahva kaelast kuldketi ära ning sõitis liftiga alla. Edasiselt seletas R.O, et ta ei tõuganud naisterahvast ei siis, kui ta keti ära rebis ega ka pärast seda, kui ta keti ära rebis. Edasiselt seletas ta, et pärast seda sõitis ta Kopli piirkonda, kus kohtus S’ga, kes pakkus talle abi keti realiseerimisel. Nad läksid koos S’ga aadressil X asuvasse pandimajja, kus S andis keti panti, saades selle eest 200 eurot (tl 197-220). Märgituga seonduvalt osutab kohus ka 20.08.2014 koostatud asitõendi vaatlusprotokollile koos lisadega, millest nähtub, et vaadeldavaks olid kollast värvi metallist kaelakett pikkusega 52 cm ja leping nr 64736, mis on välja antud 04.07.2014 pandimaja F OÜ poolt, mis asub aadressil XX. Leping on välja antud ZS ik xxxxxxxxxxx nimele, dokumendi nr xxxxxxxxx alusel, elukohaks XX, kes pantis keti kaaluga 15,80 gr ja sai selle eest 220,50 eurot. Laenu tagastamise tähtajaks oli 04.08.2014 (tl 70-72). Vaadeldud keti on kannatanu ära tundnud ning see on kohtueelsel menetlusel talle tagastatud (tl 37-40, 70-73). Osutatud tõendikogumit analüüsides leiab kohus, et tõendikogum tõendab R.O poolt röövimise toimepanemist. Tõendamist on leidnud KarS § 200 realiseerimiseks vajalik võõras vallasasi, selle äravõtmine, mis seisnes senise valduse lõpetamises ja uue valduse kehtestamises, mis toimus senise valdaja tahte vastaselt ja nõusolekuta. Tuvastatud on ka see, et süüdistatav R.O kasutas kannatanu suhtes vägivalda – nimelt tuleneb tõendikogumist, et varastatud eseme valduse säilitamiseks ning kannatanu võimaliku vastupanu takistamiseks lükkas R.O kannatanu liftist välja. Selle tagajärjel kukkus kannatanu vastu trepikoja seina ning sai Ida-Tallinna Keskhaigla poolt fikseeritud tervisekahjustused. Kohtu veendumuse kohaselt tõendab tõendikogum sedagi, et R.O kasutas vägivalda asjade hõivamiseks ja asja üle saadud valduse säilitamiseks, välistades sellega kannatanu võimaliku vastupanu - seda kinnitab tema objektiivselt avaldunud tegevus. R.O ütlustest ja teo tehioludest lähtuvalt on kohus veendumusel, et R.O pani talle inkrimineeritava röövimise toime kavatsetult, tegutsedes ettekavatsetult ja sihipäraselt. 09.07.2014 episood (MJ kuldketi ja medaljoni ning risti röövimise episood) Täiendavalt on R.O’le esitatud süüdistus röövimise toimepanemises, mis seisnes selles, et ta 09.07.2014 kella 10.30 paiku Tallinnas, X maja trepikoja neljandal korrusel rebis MJ kaelast kuldketi, mille küljes rippusid kullast Veevalaja kujutisega ripats ja kullast rist. Kaelaketi väärtus oli 190,40 eurot, kuldripatsi väärtus 150 eurot ja risti väärtus 50 eurot, ehete koguväärtus 390,40 eurot. R.O põgenes pärast kuldketi kaelast rebimist koos keti, risti ja ripatsiga trepikojast ning müüs hiljem kuldketi pandimajja ja risti ning ripatsi vähetuttavale noormehele. R.O põhjustas MJ’le kuldketi kaelast rebimisega füüsilist valu ja tervisekahjustuse - 35 cm pikkuse ja 1 cm laiuse marrastuse kaelal ning varalist kahju summas 390,40 eurot. Tutvudes vaatlusaluse süüteoepisoodiga seonduva tõendikogumiga, siis leiab kohus, et peale R.O süü tunnistamise nii kohtueelsel menetlusel kui kohtus, on tema süü tõendatud kannatanu MJ ütlustega, millede kohaselt elab ta neljakorruselise maja neljandal korrusel, aadressil XX ning 09.07.2014 kella 10.30 paiku tuli ta poest koju. Trepikojas välisukse juures seistes ja oma postkasti kontrollides kuulis ta, et keegi annab väljast fonoluku kaudu kella, kuid isikule

ei vastatud. Selle peale vajutas tema nuppu ja lubas selle isiku trepikotta. Trepikotta astus talle tundmatu pikemat kasvu noormees. Noormees talle midagi ei öelnud, vaid jooksis trepist üles. Kui tema oli teisele korrusele jõudnud, otsustas ta seal veidi puhata ning kuulis, et trepikojas pole keegi sellele noormehele ust avanud. Jõudes neljandale korrusele nägi ta noormeest, kes seisis korteri nr 16 ukse ees. Noormees pöördus tema poole ja ütles, et tal elab seal sõber nimega B ning kas B on kodus või mitte. Tema selgitas noormehele, et kõnealuses korteris mingit B ei ela. Seal elab pensionärist meesterahvas koos abikaasaga. Seejärel astus noormees tema juurde, haaras kinni tema kaelaketist, tõmbas seda järsult ning rebis tema kaelast ära keti koos medaljoni ja ristikesega. Tema karjatas valust, sest ehmatas, et isik murrab ära tema kaela. Seejärel põgenes noormees trepist alla. Ta üritas noormehele järgi jõuda. Samuti tulid tema karjumise peale välja naabrinaised. Üks neist oli eestlannast neiu, kes ka politsei välja kutsus. Temalt röövitud kaelakett oli valmistatud 595 prooviga kullast, kaalus 11,91 grammi, oli umbes 50 cm pikk, laiusega umbes 6-7 mm. Kaelaketi väärtus oli 2978 krooni, see oli ostetud 24.07.2000. Kaelaketil oli ka ümmargune kullast ripats Veevalaja kujutisega. Kõnealuse ripatsi kinkis talle tütar 2009 aastal ja see oli väärtusega 150 eurot. Samuti oli kaelaketil kullast ristike suurusega 2 cm, Kristuse kujutisega ning kirjaga. Ristikese väärtus oli 50 eurot. Temalt kaelaketi varastanud isik oli pikemat kasvu, umbes 185 cm pikkune, kõhna kehaehitusega, nägu piklik ja kiitsakas, pika nina, heleda näonaha ja heledate silmadega, vanuses umbes 25-30 aastat. Seljas oli tal heledat värvi triibuline särk (tl 155 160). 09.07.2014 teostatud kannatanu läbivaatluse protokolli kohaselt koos fototabeliga tuvastati MJ ümber kaela olev punast värvi kriimustus pikkusega 35 cm ja laiusega 1 cm (tl 161-166). Kannatanu politsei poole pöördumist tõendab ka asitõendi vaatlusprotokoll, millest nähtub, et vaadeldavaks on olnud 09.07.2014 kell 10.50.31 salvestatud kõne kestusega 04.38 minutit, mis tehti juhtimiskeskuse numbrile 110 telefoninumbrilt 58174381. Kõnealusest protokollist nähtub politseile edastatud informatsioon MJ suhtes toimepandud süüteo kohta, samuti informatsioon isiku välise kirjelduse ja teo toimepanemise asjaolude kohta, mida kannatanu on andnud ka ülekuulamisel (tl 139-143). Kohtueelsel menetlusel on ka R.O tunnistanud talle inkrimineeritava röövimise toimepanemist, selgitades, et ei kasutanud kannatanu suhtes mingit vägivalda. Täpselt kuupäeva mäletamata, kuid see võis olla 09.07.2014, viibis ta Kopli piirkonnas endise kaupluse Kajakas läheduses ning märkas seal eakat naisterahvast, kellel rippus kaelas kahe ripatsiga kuldkett. Ta otsustas selle keti koos ripatsitega varastada, mistõttu läks sellele naisterahvale järele. Ta jõudis 5korruselise maja välisukseni ning avanud trepikoja ukse, lasi naisterahvas ette. Ta otsustas minna üles, et jälgida, mis korrusele naisterahvas läheb, et siis samale korrusele suunduda, ära rebida talt kett ning seejärel ära joosta. Kui naisterahvas oli jõudnud 4ndale või 5ndale korrusele, siis küsis ta naisterahvalt B kohta, kes justkui elaks 16ndas korteris. Pärast seda, kui naisterahvas vastas talle, et B 16ndas korteris ei ela ning seal elab pensionär, läks ta naisterahva juurde, rebis talt kaelast ära keti koos ripatsitega ning jooksis kohe ära. Ketti ära rebides ta naisterahvale näkku ei vaadanud. Kui ta ketti koos ripatsitega ära hakkas võtma, karjus naisterahvas talle, et on elajas. Ta ei näinud, kas naisterahvas ka kukkus või mitte, kuid tema naisterahvast ei tõuganud ega peksnud. Trepikojast välja joostes suundus ta hoovide kaudu Paldiski maantee poole. Seal läks ta Paldiski maanteel asuvasse pandimajja, et kett sinna pantida. Pandimajas töötanud meesterahvas küsis talt, kas dokumendid on vaja vormistada ametlikult. Pärast seda, kui tema oli sellele eitavalt vastanud, võttis meesterahvas karbist 150 eurot, andis selle talle ja võttis talt ära keti. Peale raha kättesaamist läks ta ära. Pärast seda sõitis ka Koplisse Sirbi tänavale, kus kohtas visuaalselt tuttavat noormeest, kes tarvitab narkootikume. Talle müüs ta 10 euro eest maha risti ning 20 euro eest teise ripatsi. Saadud raha kulutas aga toidu ja narkootikumide peale (tl 189-196). Peale süüd tunnistavate ütluste on R.O ütluste ja olustiku seostamise protokolli kohaselt ette näidanud ka koha, kus ta röövimise toime pani ning kuhu ta röövitud esemed pantis. Nii tuleneb kõnealusest tõendist, et peale seda, kui ta oli ette näidanud koha, kus ta oli toime pannud varguse X majas, tegi R.O ettepaneku sõita Paldiski maanteele, kus ta näitas ette pandimaja, kuhu ta müüs keti, mille ta rebis kaelast ära naisterahvalt, kes elab Kopli

piirkonnas. Saabunud Paldiski mnt ja jõudmata tuletõrjeni, palus kahtlustatav auto peatada. Autost väljudes näitas kahtlustatav aadressil X asuvat pandimaja ja seletas, et müüs keti sinna. Edasi tegi ta ettepaneku sõita Kopli piirkonda. Sõites mööda Kari tänavat, palus kahtlustatav peatada auto maja X juures. Jõudes viimase trepikoja juurde, seletas kahtlustatav, et välisukse ees seisnud naisterahvas avas ukse ja lasi teda trepikotta. Seejärel läks ta 4ndale korrusele, kuhu mõne aja möödudes jõudis ka naisterahvas, kes ta trepikotta oli lasknud. Kui naisterahvas oli astunud oma korteri juurde, siis küsis ta naisterahvalt B kohta. Sellele vastas naisterahvas, et B siin ei ela ning siis rebis ta naisterahvalt kaelast ära kuldketi koos kahe ripatsiga. Peale seda jooksis ta minema. Seejärel andis ta keti samal päeval Paldiski mnt pandimajja, kaks ripatsit müüs aga visuaalselt tuttavale noormehele. See toimus aga paar päeva hiljem (tl 197-220). Lisaks R.O detailselt antud ütlustele koos täpselt ettenäidatud kohtadega, kus ta teo toime pani ning kuhu ta röövitud eseme võõrandas, kinnitab tema seotust süüteo toimepanemisega ka sideettevõtjalt saadud andmete protokoll, millest nähtub, et R.O kasutuses olnud abonentnumber xxxxxxxx on viibinud kuriteo toimepanemise ajal selliste tugijaamade piirkonnas, mis katavad ära ka kuriteo toimepanemise koha. Nimelt nähtub, et 09.07.2014 kell 10.41 oli abonentnumber xxxxxxxx, kasutajaks R.O, kasutades imei-koodi xxxxxxxxxxxxxxx tugijaama Puhangu3 all, kui laekus kõne abonentnumbrilt xxxxxxxx, mis oli pikkusega 39 sekundit. Kell 10.52 oli abonentnumber xxxxxxxx, kasutaja R.O, tugijaama Puhangu1 all, kui helistas abonentnumbrile xxxxxxxx. Kell 10.53 abonentnumber xxxxxxxx, kasutaja R.O, oli tugijaama Puhangu2 all, kui laekus kõne abonentnumbrilt xxxxxxxx, pikkusega 36 sekundit. Kell 10.55 abonentnumber xxxxxxxx, kasutaja R.O, oli tugijaama Puhangu1 all, kui laekus kõne abonentnumbrilt xxxxxxxx, pikkusega 21 sekundit. Kell 11.03 abonentnumber xxxxxxxx, kasutaja R.O, oli tugijaama Ehtetorn4 all, kui laekus kõne abonentnumbrilt xxxxxxxx, pikkusega 21 sekundit. Kell 11.06 abonentnumber xxxxxxxx, kasutaja R.O oli tugijaama Ehtetorn4 all, kui laekus kõne abonentnumbrilt xxxxxxxx, pikkusega 6 sekundit. Elisa tugijaamad Puhangu1, Puhangu2, Puhangu3 ja Ehtetorn4 katavad ära aadressi Kari tn, Tallinn (tl 146-147). Täiendavalt on põhjendatud viidata ka tunnistaja KS ütlustele ning äratundmiseks esitamise protokollile. Nimelt on KS andnud ütlusi selle kohta, et ta töötab vastuvõtjana X asuvas pandimajas. Täpset kuupäeva mäletamata, kuid see võis toimuda 09.07.2014 ajavahemikul kella 12.00st kuni kella 12.30ni tuli pandimajja keskmist kasvu kõhna kehaehitusega keskmiste juustega, paremale poole kammitud tukaga tundmatu noormees, kes tahtis pandimajja pantida kullast kaelaketti. Kui ta palus noormehel dokumendid esitada, siis selgitas noormees talle, et dokumente tal kaasas ei ole. Seejuures selgitas noormees talle, et kett kuulub temale ning tal on kiiresti raha vaja. Kuna see talle kahtlasena ei tundunud ning noormees rääkis väga tõepäraselt, siis jäi ta uskuma, et kett kuulub noormehele ning ütles noormehele, et võib temalt keti eraisikuna sularaha eest dokumente vormistamata ära osta. Noormees nõustus. Niipalju kui mäletab, maksis ta keti eest 150 eurot. Peale seda noormees lahkus. Seda, et kett võiks olla varastatud, ta ei kahtlustanud. Alguses soovis ta keti endale jätta, kuid hiljem müüs ta selle vähetuttavale Koplist pärit noormehele maha. Seda, et kett oli varastatud, sai ta teada alles siis, kui nende juurde tuldi politseist. Kui ta sai teada, et kett oli varastatud eakalt naisterahvalt, otsustas ta keti eest tagastada raha, kandes selle eest kannatanu kontole 11.08.2014 (tl 175-180). KS suhtes teostatud äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt on KS ära tundnud talle esitatud fototabelilt foto nr 1 all oleva noormehe, kelle ta tundis ära näo, juuste ja kammitud tuka järgi ning kes tõi 09.07.2014 pandimajja kuldketi. Fototabeli fotol nr 1 on olnud R.O (tl 181-186). Seega on ka tunnistaja R.O’s ära tundud isiku, kes kannatanult röövitud kaelaketi pandimajja tõi. Osutatud tõendikogumit analüüsides leiab kohus, et tõendikogum tõendab R.O poolt röövimise toimepanemist. Tõendamist on leidnud KarS § 200 realiseerimiseks vajalik võõras vallasasi, selle äravõtmine, mis seisnes senise valduse lõpetamises ja uue valduses kehtestamises, mis toimus senise valdaja tahte vastaselt ja nõusolekuta. Tuvastatud on ka see, et süüdistatav R.O kasutas kannatanu suhtes vägivalda – see seisnes füüsilises vägivallas, mida põhjustas keti ära rebimine ning millega kaasnenud vigastused on fikseeritud isiku läbivaatuse protokollis. Kohtu veendumuse kohaselt tõendab tõendikogum sedagi, et R.O

kasutas vägivalda asjade hõivamiseks – nimelt pole kogutud tõendeid selle kohta, et kannatanu oleks olnud valmis vabatahtlikult kaelaketi koos ripatsitega loovutama, mistõttu oli R.O’l ainuvõimalik saada kett koos ripatsitega kätte kannatanu vastupanu murdmise ja/või valu põhjustaval teel. Märgitu on vaadeldav asjade hõivamisena vägivallaga. R.O ütlustest ja teo tehioludest lähtuvalt on kohus veendumusel, et R.O pani talle inkrimineeritava röövimise toime kavatsetult, tegutsedes ettekavatsetult ja sihipäraselt. Kohtueelsel menetlusel on riiklik süüdistaja R.O teod kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p-de 5 ja 9 ning KarS § 200 lg 2 p 4 järgi. Kehtiva kohtupraktika kohaselt eeldab süstemaatiline vargus (KarS § 199 lg 2 p 9), et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust ja seejuures ei oma tähendust, kas teod subsumeeritakse üksikult võetuna KarS § 199 või § 218 alla. Käesoleval juhul inkrimineeritakse R.O’le kahe varguse toimepanemist. Tutvudes R.O isikut puudutava karistusregistri väljavõttega (tl 227-229), siis nähtub sellest, et R.O on küll kohtuvälise menetleja 24.06.2014 otsusega karistatud KarS § 218 lg 1 järgi, kuid tõendid selle kohta, et osutatu seonduks varguse toimepanemisega, puuduvad. Seega järeldub, et eeldused süstemaatilise varguse toimepanemise kohta täidetud ei ole ning seega ei ole võimalik R.O tegu varguste toimepanemisel kvalifitseerida KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Samas nagu öeldud, inkrimineeritakse käesoleval juhul R.O’le kahe varguse toimepanemist ning enne viimase varguse toimepanemist on ta toime pannud ka röövimise (vt HM röövimise episood). Seega esinevad õiguslikud alused lugeda R.O isikuks, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise, mistõttu tuleb tema teod varguste toimepanemisel kvalifitseerida KarS § 199 lg 2 p 4 järgi. Mis puudutab R.O tegude kvaliftiseerimist KarS § 199 lg 2 p 5 järgi, siis tuleb osutada 07.07.2014 toime pandud varguse episoodile (RT’lt toimepandud vargus), millega seonduvast tõendikogumist tuleneb üheselt, et R.O suundus kannatanu juurde ja võttis oma käega kannatanu kaelas olnud kaelaketist kinni ja tõmbas selle keti ära selliselt, et talle jäi kätte kulon. Kuna vargus loetakse toime panduks avalikult, kui see pannakse toime kannatanu või kolmanda isiku nähes ja kui toimepanija arvab, et süüteokohal viibiv isik saab aru tema teo õigusvastasusest, siis nimetatud arusaamast johtuvalt tuleb nentida, et R.O pani varguse toime kannatanu nähes ning sai aru, et ka kannatanu sai tema õigusvastasest teost aru. Seega esineb õiguslik alus kvalifitseerida taoline käitumine võõra vallasaja äravõtmisena avalikult, kuid vägivalda kasutamata, so KarS § 199 lg 2 p 5 järgi. Nagu märgitud, on kohtueelsel menetlusel R.O käitumine kvalifitseeritud ka KarS § 200 lg 2 p 4 järgi. KarS § 200 lg 2 p 4 sätestab vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga ja isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise või tapmise seoses röövimisega või muul omakasu motiivil või väljapressimise. Kohtu hinnangul on riiklik süüdistaja süüdistatava teod röövimise episoodides õigesti ja kriminaaltoimiku materjalidega kooskõlas olevalt kvalifitseerinud KarS § 200 lg 2 p 4 järgi. Nimelt luges kohus eelnevalt tõendatuks, et R.O pani toime nii 04.07.2014 kui ka 09.07.2014 röövimise. Seega on sedastatav süüteo faktiline korduvus ehk R.O on isikuks, kes on varem toime pannud röövimise ja see annabki aluse kvalifitseerida süüdistatava käitumist KarS § 200 lg 2 p 4 järgi. Lisaks sellele on teda eelnevalt karistatud ka KarS § 214 lg 1 ehk väljapressimise eest Harju Maakohtu 17.01.2013 otsusega (tl 230-232), milline karistus ei olnud röövimiste toimepanemise ajaks ega ka käesolevaks ajaks kustunud, mistõttu ka sellest aspektist vaadatuna esinevad õiguslikud alused kvalifitseerida R.O teod KarS § 200 lg 2 p 4 järgi. Eelosutatust tulenevalt leiab kohus, et esinevad õiguslikud alused kvalifitseerida R.O teod KarS § 199 lg 2 p-de 4 ja 5 ning § 200 lg 2 p 4 järgi.

TSIVIILHAGID

Kohtueelsel menetlusel on kannatanud VD (tl 10-11), HM (tl 41-42) ja MJ (tl 172-173) esitanud tsiviilhagid vastavalt 100 euro, 1000 euro ja 200 euro nõudes. Kannatanu VD hagi vastab temalt varastatud rahasumma väärtusele. MJ hagi põhineb temalt varastatud kullast ripatsite väärtusel kogusummas 200 eurot ning HM nõude aluseks on moraalse kahju nõue. Kohtuistungil on R.O kannatanute esitatud nõudeid eelosutatud summades tunnistanud ja on need õigeks võtnud. Sellest johtuvalt leiab kohus, et kannatanute esitatud hagid kuuluvad TsMS § 440 lg 1, VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldamisele seoses hagi õigeksvõtuga R.O poolt ning R.O’lt tuleb kannatanute kasuks välja mõista vastavalt 100 eurot, 1000 eurot ja 200 eurot. Kohtulikus vaidluses asus kaitsja seisukohale, et kannatanu HM esitatud tsiviilhagi põhjendused ei ole arvestatavad ning esitatud hagi tuleks jätta rahuldamata. Kohus leiab siiski, et vastavalt omaks võetud kohtupraktikale kohaldatakse kriminaalmenetluses tsiviilhagi läbivaatamisel tsiviilkohtumenetluse nõudeid kui need ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldpõhimõtetega. Kuivõrd süüdistatav vastas kohtu konkreetsele küsimusele esitatud tsiviilhagide osas, et ta tunnistab neid ja seda täies ulatuses, siis kohalduvad TsMS § 440 lg 1 sätted, mille kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, siis rahuldab kohus hagi. See aga tähendab, et kohus on kostja poolt nõude õigeksvõtuga seotud ja kohus ei hakka esitatud tsiviilhagi revideerima ei selle suuruse ega põhjendatuse osas ning rahuldab hagi. Esitatud hagi ei ole seotud TsMS § 440 lg 4 sätetest tuleneva erisusega, millise puhul ei ole kohus kostja hagi õigeksvõtuga seotud. Seetõttu kuuluvad esitatud hagid täies ulatuses rahuldamisele ja süüdistatavalt kannatanute kasuks välja mõistmisele.

KARISTUSE MÕISTMINE JA MENETLUSKULUD

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Seadusandja on KarS § 199 lg 2 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastat. Seadusandja on KarS § 200 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena vangistuse kolmest kuni viieteistkümne aastani. Kuivõrd KarS § 199 lg 2 puhul on seadusandja antud karistusliik sätestatud alternatiivsena, siis kujundab kohus enne süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Hinnates rahalise karistuse kohaldamise võimalikkust, siis tuleb nentida, et käesoleval ajal puuduvad kohtul andmed selle kohta, et R.O töötaks või omaks mõnda muud legaalset sissetulekuallikat. Rahalise karistuse kohaldamise võimalikkuse kaalumisel on põhjendatud osutada sellelegi, et EMTA väljatrüki kohaselt R.O sissetulek 2012 aastal olnud 6198 eurot ning 2013 on tal sissetulek täielikult puudunud (tl 233). Kõrvuti majandusliku seisundiga on põhjendatud karistusliigi kaalumisel võtta arvesse sedagi, et R.O on eelnevalt kriminaalkorras karistatud isiku põhiõigusi enimriivava karistusliigiga, teda on vangistusest tingimuslikult vabastatud, ent ta on jätkanud talle määratud katseajal kuritegude toimepanemist. Eelneva pinnalt leiab kohus, et olukorras, kus süüdistataval puudub legaalne igakuiselt saadav sissetulek või muu vara, millega oleks võimalik rahalist karistust täita, millele viitavad ka temale inkrimineeritud kuritegude varavastane iseloom, puudub võimalus rahalise karistuse kohaldamiseks. Kuna ka temale eelnevalt mõistetud karistused pole teda õiguskuulekale käitumisele suunanud, siis esinevad objektiivsed alused rahalise karistuse kohaldamata jätmiseks. Ühtlasi tähendab see, et R.O tuleb karistada vangistusega. Hinnates süü suurust seoses varguste toimepanemisega, siis leiab kohus vargustega tekitatud kahju suurust, episoodide arvu ning tegude tehiolusid arvestades, et süü pole väga suur. Samas tuleb ilmas tuleb pidada, et teod on toime pandud suure intensiivsusega ja tegemist ei ole olnud juhuslikku laadi sündmustega. Süü suurust mõjutab ka kahe kvalifitseeriva tunnuse olemasolu ning süütegude toimepanemine teadvalt eakate isikute suhtes. Samas tuvastas kohus ka kergendava asjaolu esinemise, millest märgib allpool karistuse mõistmisel röövimise eest. Mis puudutab karistust kergendavate või raskendavate asjaolude esinemist, siis on R.O kohtueelsel menetlusel väljendanud kahetsust ning riiklik süüdistaja on märkinud

süüdistuaktis karistust raskendava asjaoluna süütegude toimepanemist teadvalt kõrges eas isikute suhtes (KarS § 58 p 3). Hinnates R.O kahetsust, siis leiab kohus menetluse käigus uuritud tõendite pinnalt, et süüdistatava kahetsus ei ole olnud siiras ning kahetsusse tuleb suhtuda kriitiliselt. Nagu kohus eelnevalt viitas, pole arutuse all olevad kuriteoepisoodid olnud juhuslikku laadi, vaid on hinnatavad eesmärgipärase planeeritud tegevusena. Vaatamata sellele, et süüdistatavat on eelnevalt kriminaalkorras karistatud, jätkas süüdistatav oma kuritegelikku ja teiste isikute vara kahjustatavat tegevust. Seejuures ei saa jätta märkimata, et süüdistatava kuritegelik käitumine on olnud äärmiselt intensiivne. Kohtu hinnangul näitab taoline käitumine igasuguse kahetsuse puudumist ja pühendumist kavatsetusega toimepandavate varguste toimepanemisele saamaks elatusvahendeid kõrvaliste isikute arvelt. Seonduvalt karistust raskendava asjaolu esinemisega märgib kohus, et riikliku süüdistajaga tuleb nõustuda selles, et R.O poolt välja valitud isikud, kelle suhtes süütegu toime pandi, olid eranditult kõik kõrges eas naisterahvad, mis ei saanud jääda ka R.O’le mõistmatuks. Seega esinevad objektiivsed alused sedastada R.O teos karistust raskendava asjaoluna süüteo toimepanemine kõrges eas isiku suhtes (KarS § 58 p 3). Muude karistust raskendavate asjaolude esinemist kohus ei tuvastanud. Hinnates süüdistatav R.O süü suurust röövimiste toimepanemisel, leiab kohus teo tehiolusid, episoodide arvu, kannatanute tervisekahjustusi ning tekitatud kahju kogumis arvestades, et R.O süü on küll suur, kuid pole nii suur, mis tingiks karistuse mõistmise sanktsiooni keskmises määras. Süü suuruse hindamisel võtab kohus arvesse, et tuvastamist leidis ka ühe kvalifitseeriva tunnuse olemasolu, mis on R.O süüd suurendav. Süüdistatav on ka röövimise episoodide puhul avaldanud kahetsust, kuid nagu kohus juba varguse episoodidega seonduvalt märkis, ei ole võimalik suhtuda R.O kahetsusse kui siirasse kahetsusse. Taas tuleb sellise seisukoha põhjenduste juures viidata süütegude toimepanemise intensiivsusele, kõrgeealiste kannatanute nö teadlik valik ning iseäranis küüniline on ka R.O väidetu, et ühe röövimise pani ta toime vahetult enne politseijaoskonda minekut. R.O käitumine viitab kohtu arvates järjekindlale teadvale õigusvastasele käitumisele ja igasuguse kahetsuse puudumisele. Teisisõnu märgituna asub kohus süüdistatava objektiivselt avaldanud käitumise pinnalt seisukohale, et süüdistatava kahetsus on kantud ootusest võimalikule karistuse kergendamisele. Küll peab kohus võimalikuks kõigi inkrimineeritud kuritegude puhul arvestada kergendava asjaoluna süüteo avastamisele aktiivset kaasaaitamist KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Taolise asjaolu esinemine on tuvastatav kriminaaltoimiku materjalidest, kus küll pärast valdavas osas tõendite kogumist, näitas süüdistatav menetlejale ette sündmuskohad, andis selgitusi süütegude toimepanemiste asjaolude kohta ning sellisel viisil kogutud tõendid riimusid teiste asjas kogutud tõenditega peaaegu kõigi tuvastatud asjaolude osas. Samas ei pea kohus võimalikuks arvestada karistust kergendava asjaoluna nö süüdistatava puhtsüdamliku süü ülestunnistamisega. Seda põhjusel, et karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 esimese alternatiivi mõttes on tegemist süü ülestunnistamisele ilmumisega. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt ei ole võimalik järeldada, et süüdistatav ise oleks süü ülestunnistamisele ilmunud, vaid ta on süüd tunnistanud olukorras, kus menetleja poolt olid juba olulised menetlustoimingud teostatud ja piisav ja oluline tõendusteave R.O seotuse kohta varguste ja röövimiste toimepanemisel kogutud. Seega ei ole võimalik sedastada karistust kergendava asjaoluna ka KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes süü ülestunnistamisele ilmumist. Puutuvalt kaitsja märgitud kahju hüvitamisse kui kergendava asjaoluna arvestamisse leiab kohus, et ka seda ei ole võimalik arvestada kergendava asjaoluna, kuivõrd süüdistatav ei ole kogu menetluse käigus ühelegi kannatanule kahju hüvitanud. Ühele kannatanule kuulunud vallasasi saadi menetlustoimingute läbiviimise tulemusena kätte pandimajast ja teisele kannatanule hüvitas osa varalisest kahjust pandimaja töötaja kui sai teada, et omandatud ja seejärel võõrandatud vallasasi osutus varastatuks. Seega tegutses pandimaja töötaja KS iseenda huvides, vältimaks vastutusele võtmist, mitte tegutsedes nö tsiviilkostjana R.O huvides, hüvitamaks kuriteoga tekitatud varalist kahju.

Kuna R.O pani ka KarS § 200 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritavad süüteod toime teadvalt kõrges eas isikute suhtes, siis on selle näol kohtu hinnangul tegemist karistust raskendava asjaoluga KarS § 58 p 3 mõttes. Muid karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid kohus kriminaalasja lahendamisel ei tuvastanud. Karistuse määra valikul võtab kohus isiku süü suuruse hindamisel arvesse süü suurust ja süüteo toimepanemisega rünnatud õigushüve olulisust, samuti karistust kergendava asjaolu ja raskendava asjaolu esinemist, samuti kannatanutel tekkinud kahju ning tervisekahjustuse suurust. Kuna käesoleval juhul tuleb nö korduvus süüteo faktilisest korduvusest ja süüdistatavat on ka eelnevalt väljapressimise eest karistatud, siis vaatamata sellele, et R.O realiseeris oma tegevusega KarS § 200 lg 2 p 4 koosseisu, pole süüdistatava süü kohtu hinnangul nii suur, et see tingiks karistuse mõistmise ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Neil põhjendustel asub kohus seisukohale, et süüdistatavale võib karistuse mõista sanktsiooni alamäära ületavas määras ehk määras, mis jääb oluliselt alla sanktsiooni keskmist määra. Liitkaristuse mõistmisel peab kohus oluliseks asjaolu, et süüdistatav pani toime samaliigilised kuriteod, so omandi vastu suunatud süüteod. Seejuures on avalik vargus ja röövimised toime pandud sarnasel viisil ja kahe süüteo röövimisena kvalifitseerimise tingib võõraste vallasasjade äravõtmisel kasutatud vägivalla suurem ja kannatanute tervist kahjustanud vägivalla intensiivsus. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergeimat karistuse liitmise viisi, mille kohaselt loetakse kergem karistus kaetuks raskeima üksikkaristusega. Kriminaaltoimikust nähtuvalt pani süüdistatav temale inkrimineeritud kuriteod toime eelmise, so Harju Maakohtu 17.01.2013 otsusega määratud katseajal ning selle otsusega mõistetud karistus on osaliselt ärakandmata. Sellest tulenevalt tuleb süüdistatavale KarS § 64 lg 1, § 65 lg 2 ja § 74 lg 5 alusel mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristus, liites käesoleva otsusega mõistetavale karistusele eelmise otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse täies ulatuses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuluks määratud kaitsja tasu, määratud kaitsjale kriminaaltoimikust koopiate tegemise kulu ja esimese astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha. Mis puudutab menetluskulude väljamõistmist, siis tuleb tõdeda, et ankeetandmete kohaselt süüdistataval puudub töökoht või muu legaalne sissetulek, mis tagaksid talle igakuised legaalsed elatusvahendid, kuid siinkohal ei saa jätta märkimata, et süüdistatava näol on tegemist täisealise ja töövõimelise isikuga, kelle puhul kohus eeldab tema tööle asumist. Samuti puuduvad kriminaalasjas tõendid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud rahasumma tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Lisaks on olnud kuriteo toimepanek süüdistatava enda vaba ja teadlik valik. Seega tuleb kriminaalmenetluse käigus tekkinud menetluskulu süüdistatavalt täies mahus välja mõista. Samas leiab kohus, et töökoha ning sissetuleku puudumine ja isiku põhivabadusi enimriiva karistusliigi kohaldamine annavad aluse võimaldada menetluskulude hüvitamist KrMS § 180 lg 3 ja KrMS § 313 lg 1 p-des 7 ja 12 alusel kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul igakuiste võrdsete osamaksetena. Kohus selgitab ka, et maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.