Kohtulahend

1) pöörduda psühhiaatri poole vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul, läbida narkootikumide sõltuvusvastane ravikuur ning esitada kriminaalhooldajale sellekohane tõend; 2) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul; 3) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased.

vabanemist on aadressil XXX. Garanteeritud töökoht puudub. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabanemist. Marko Tombaku kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetava vend ja vanaema iseloomustavad M. Tombakit positiivsest küljest ning kinnitavad, et ennetähtaegse vabanemise korral on nõus teda nii rahaliselt kui moraalselt toetama. Elukoht peale vanglast vabanemist on aadressil XXX. Käesoleval ajal elab korteris kinnipeetava isa üksi. Ennetähtaegse vabanemise korral puudub M. Tombakil garanteeritud töökoht. Marko Tombak taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Prokuröri abi Paul Pikma edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt prokuröri abi toetab Marko Tombak’u tingimisi ennetähtaegset vabanemist, nõustudes vangla arvamusega, mis on toodud 27.05.2014 koostatud kinnipeetava iseloomustuses. Kaitsja taotleb kohtuistungil kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna see on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kinnipeetava käitumine vanglas on olnud korrektne, isik on teinud enda käitumisest vajalikud järeldused. Vabaduses on olemas kõik tingimused vabastamiseks. Isik on nõus tegelema oma narkoprobleemiga. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja kaitsja arvamuse, leiab, et Marko Tombaku võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Marko Tombaku isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kahel korral, praegust karistust kannab narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Ennetähtaegsel vabastamisel arvestab kohus kinnipeetava korrektset käitumist vanglas, kuna kehtivad distsiplinaarkaristused kinnipeetaval puuduvad. Sellest saab järeldada, et kinnipeetav püüdleb õiguskuuleka elu poole ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Samuti saab järeldada, et kinnipeetav on võimeline oma käitumist korrigeerima paremuse suunas ning kehtivaid reegleid austama, neist kinni pidama. Seda, et kinnipeetav püüdleb õiguskuuleka elu poole, kinnitab ka tema resotsialiseeriv tegevus vangistuse ajal. Vähetähtis ei ole ka kinnipeetava kohtuistungil avaldatud kahetsus toimepandud kuritegude üle ning tema valmisolek enam narkootikume mitte tarvitada ning pöörduda vabaduses ka vastavale ravile. Nimetatu on oluline, kuna vastavalt esitatud materjalidele on kuriteod toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil tingituna sõltuvusest narkootikumidest, M. Tombak on remissioonis uimastisõltlane ning on läbinud Tartu Vanglas aktiivse sõltuvusrehabilitatsiooni vastavalt uimastipreventsiooni kontseptsioonile. Iseloomustuse kohaselt on prognoos rehabilitatsiooniks soodne, kuna isik analüüsib ratsionaalselt oma elukäiku ja on hea intellektuaalse ressursiga, tunnistab sõltuvust ja on valmis probleemiga tegelema. Kohtu hinnangul aitab narkootikumidest hoidumine eelduslikult ka ära hoida uued süüteod. M. Tombaku ennetähtaegset vabastamist toetavad ka prokurör ja vangla. Uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosust järgmise kahe aasta jooksul on vangla hinnanud 24 %. Eeltoodust lähtuvalt usub kohus, et praeguseks kantud karistus on oma eesmärgi täitnud – mõjutanud süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele kohaldada tema üle

käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas M. Tombakule võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma sõltuvusainetest. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Vastavalt kriminaalhooldusseaduse §-le 1 lg 1 valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Pärast vabanemist on M. Tombakul olemas ka kindel elukoht ning lähedaste toetus. Nimetatud asjaolud aitavad kohtu hinnangul samuti kaasa M. Tombaku edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Positiivsena käsitleb kohus ka vangla iseloomutuses märgitut, et kinnipeetav kriminaalseid hoiakuid ei väljenda, väärtustab peresuhteid, vaimset komforti ja stabiilsust. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning tahab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Kohus annab kinnipeetavale võimaluse näidata, et teda saab usaldada.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.