Kriminaalasi nr 1-14-1374
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
29 oktoober 2014.a Jõgeva kohtumaja
Kriminaalasja number
1-14-1374
Täitmiskohtunik
Liivi Loide
Kohtuistungi sekretär
Viivi Kalme
Prokurör
Margit Pärn (esitas arvamuse kirjalikult)
Taotlus
D.Z-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu
D.Z isikukood 39403253510; asukoht: viibib karistuse kandmisel Tartu Vanglas; elukoht vabanemisel: puudub
Jätta D.Z Tartu Maakohtu 24.03.2014.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-14-1374 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päe va jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
D.Z on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 24.03.2014.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 114-1374 KarS § 266 lg 2 p 1, 3 järgi ja karistuseks on mõistetud 4 kuud vangistust; KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi ja karistuseks on mõistetud 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel liideti karistused üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja liitkaristuseks kuritegude kogumi eest mõisteti D.Z-ile 7 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti D.Z-i poolt kahtlustatvana kinnipidamisel viibitud aeg 07-08.02.2013.a, s.o 2 päeva, karistusaja hulka. Kuritegude eest mõistetud karistuse kandmata osa on 6 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel liideti mõistetud karistus Tartu Maakohtu Põlva kohtumajas 31.10.2013.a otsusega kriminaalasjas 1-139771 mõistetud karistusega, mis on 1 aasta 6 kuud 15 päeva vangistust, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti D.Z-ile 1 aasta 10 kuud
1 (3)
vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel arvestati liitkaristuse algust alates 31.10.2013.a. Kohtuotsus jõustus 08.04.2014.a. Kinnipeetava karistusaeg algas 31.10.2013.a ja lõpeb 31.08.2015.a. KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo ettevaatamatus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 30.09.2014.a. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava D.Z-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist, kuna tal puudub vabanemisjärgne elukoht. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör ei toeta ennetähtaegset vabastamist. D.Z avaldas, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda.
KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo ettevaatamatus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Käesolevaks ajaks on D.Z temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Seega esinevad formaalsed alused D.Z-i tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. D.Z on kriminaalkorras mitu korda karistatud, käesolev vangistus on esimene. Tema poolt toimepandud kuritegude dünaamika ei ole muutunud. Varasemalt on teda karistatud varguse, sissetungi, arvutikelmuse, dokumendi varguse eest, käesolevalt varguste ja sissetungimiste eest. D.Z on olnud allutatud kriminaalhooldusele, kuid talle mõistetud tingimuslik karistus pöörati täitmisele, kuna kinnipeetav rikkus korduvalt käitumiskontrolli nõudeid ja ei täitnud määratud lisakohustusi. Lisaks on ta katseajal pannud toime uued kuriteod. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et kriminaalhooldusega kaasnev käitumiskontroll ei ole olnud piisav mõjutamaks isikut käituma seaduskuulekalt. Vabanemisjärgne elukoht D.Z puudub. Kriminaalhooldaja andmeil on võimalik taotleda eluaset Tartus Lubja tn varjupaigas, kuid konkreetne kokkulepe selle kohta puudub. Enne vangistust sai D.Z väidetavalt töövõimetuspensioni ja töötas juhutöödel, vabanemise korral garanteeritud töökoht puudub. Lähedasi, kes võiksid D.Z-i vabaduses toetada, ei ole. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et D.Z-i puhul ei ole täidetud tingimused, mis võimaldaksid teda tingimisi enne tähtaega vabastada. Eelkõige on D.Z-i vabastamist mittevõimaldavaks asjaoluks tema vabanemisjärgsed elutingimused (elukoha puudumine) ja varasem elukäik (katseaja tingimuste rikkumine ja katseajal toimepandud kuriteod). Samuti pole vähetähtis asjaolu, et D.Z on viis kehtivat distsiplinaarkaristust. Isik, kes soovib vabaneda enne tähtaega, peaks enesele teadvustama, kuivõrd oluline on kehtestatud normide järgimine ja seda ka range kontrolli tingimustes.
2 (3)
Eelneva põhjal leiab kohus, et D.Z-i käesolevalt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine oleks ennatlik ning vastuolus õiguskorra kaitsmise huvidega ning ta tuleb jätta vabastamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.