Kriminaalasi nr 1-13-5939
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
29. oktoober 2014.a Jõgeva kohtumaja
Kriminaalasja number
1-13-5939
Täitmiskohtunik
Liivi Loide
Kohtuistungi sekretär
Viivi Kalme
Prokurör
Margit Pärn (esitas arvamuse kirjalikult)
Taotlus
M.D tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu
M.D isikukood xxx; asukoht: viibib karistuse kandmisel Tartu Vanglas; elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
Jätta M.D Tartu Maakohtu 26.06.2013.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-5939 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 26.06.2013.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-5939 tunnistati M.D süüdi KarS § 424 järgi ja mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 tulenevalt suurendati mõistetavat karistust 24.08.2011.a Tartu Maakohtu Valga kohtumaja otsusega M.D-le mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 5 kuud vangistust ja lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 1 aasta ja 1 kuu vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvan gistuses viibitud aeg 25-26.06.2013.a, s.o 2 päeva ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 1 aasta ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 5 kohaselt asendati vangistus üldkasuliku tööga KarS § 69 sätteid arvestades. KarS § 69 alusel asendati karistuseks mõistetud vangistus 1 aasta ja 28 päeva üldkasuliku tööga 776 tundi, mis tuli teha 18 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.
1 (3)
Üldkasuliku töö tegemise ajal tuli M.D järgida KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi ning mitte tarvitada sellel ajal alkoholi ja narkootikume. Kohtuotsus jõustus 08.04.2014.a. Tartu Maakohtu 19.12.2013.a määrusega pöörati täitmisele M.D-le Tartu Maakohtu 26.06.2013.a kohtuotsusega mõistetud karistus 1 aasta ja 28 päeva vangistust, millest arvestati maha üldkasuliku töö tunnid, kandmata karistuseks jäi 11 kuud. Tartu Maakohtu 20.01.2014.a määrusega täpsustati täitmisele pööratud karistust. Mõistetud karistusest arvati maha täiendavalt sooritatud üldkasuliku töö tunnid ja M.D poolt ärakandmata karistuseks loeti 9 kuud ja 22 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 17.02.2014 .a ja lõpeb 09.12.2014.a. KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo ettevaatamatus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 17.08.2014.a. Kohtule e sitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava M.D vangistusest tingi misi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör ei toeta ennetähtaegset vabastamist, kuna varasemad karistused ei ole oma eesmärki täitnud ja isiku käitumist õiguskuulekamaks muutnud. Karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Prokuröri hinnangul ei esine selliseid asjaolusid M.D suhtes. Prokurör leiab, et kui isik soovib oma karistusaja lõpuni kanda, siis ei ole otstarbekas teda allutada 1 aastaks kriminaalhooldusele. M.D avaldas, et ei soovi tingimisi enne tähtaega vabaneda. Kinnipeetav soovib karistusaja lõpuni kanda ning seejärel välismaale tööle asuda.
KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo ettevaatamatus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Käesolevak s ajaks on M.D temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Seega esinevad formaalsed alused M.D tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. M.D on kriminaalkorras korduvalt karistatud ja varem reaalset vangistust kandnud. Varasemalt on teda karistatud nii väärteokorras kui kriminaalkorras joobes juhtimise eest, viimati 24.08.2011.a Tartu Maakohtu otsusega kriminaalasjas 1-11-9318, kui karistus jäeti tingimuslikult täitmisele pööramata. Käesolevat karistust kannab M.D taaskord mootorsõiduki joobes juhtimise eest, kuriteo sooritas katseajal. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Väidetavalt mõistab M.D oma kuritegeliku käitumise põhjust ning motivatsioon seadusekuuleka elu alustamiseks on vangla hinnangul kasvamas.
2 (3)
Kinnipeetavale ei ole vangis koostatud individuaalset täitmiskava, kuna tema karistusaeg on alla ühe aasta. Vangistuses taasühiskonnastavates ja hõivetegevuses osalenud ei ole. Distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul puuduvad. Vabanemisjärgne elukoht asubxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kinnipeetav omab seal isiklikku kolmetoalist korterit. M.D on lahutatud, eksabikaasaga on kaks last, suhted on säilinud. Lähedasteks on M.D ema, isa, vend, kes kõik on nõus M.D vabanemisel toetama. M.D omab varasemat töökogemust, kuid enne vangistust oli töötuna arvel Töötukassas, vabanemise korral töökoht puudub. Kohtu hinnangul ei ole täidetud tingimused, mis võimaldaksid M.D tingimisi enne tähtaega vabastada. Eelkõige on M.D vabastamist mittevõimaldavaks asjaoluks tema varasem elukäik . Talle on mõistetud eriliigilisi karistusi, mis ei ole soovitud mõju avaldanud. M.D on katseaja tingimusi rikkunud ja katseajal toime pannud uue kuriteo. Lisaks avaldas M.D kohtuistungil, et ta ei soovi ennetähtaega vabaneda, seega ei ole kohtul veendumust, et süüdimõistetu on valmis täitma tingimisi ennetähtaegse vabastamisega kaasnevat käitumiskontrolli . Kõige eelneva põhjal leiab kohus, et M.D tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.