lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-13-11231/10

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 28.10.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-13-11231/10
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
28.10.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1097
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

28. oktoober 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-12-11231 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Mati Kartau

Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 23. septembri 2014 määrus Reimo Koortile mõistetud liitkaristuse ülevaatamise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse

süüdimõistetu Reimo Koort, määruskaebus

liik

RESOLUTSIOON

Tartu Maakohtu 23. septembri 2014 määrus jätta muutmata ning süüdimõistetu Reimo Koorti määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1.Tartu Maakohtu 17.10.2001 otsusega mõisteti Reimo Koort süüdi KrK § 101 p 1 järgi ning karistuseks mõisteti 15 aastat vangistust, KrK § 141 lg 1 järgi - 5 aastat vangistust, KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi - 4 aastat vangistust, KrK § 140 lg 2 p 1, 3 järgi - 2 aastat vangistust, KrK § 1411 lg 2 p 2 järgi - 2 aastat vangistust, KrK § 185 lg 2 järgi - 6 kuud vangistust ja KrK § 197 lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust. KrK § 40 lg 1 ja § 40 lg 3 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 19 aastat vabadusekaotust. KrK § 40 lg 3 alusel liideti mõistetud karistusele osaliselt 19.12.2000 otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa 1 aasta 1 kuu ja 24 päeva vangistust ning kohtuotsuste kogumis mõisteti R. Koortile liitkaristuseks 20 aastat vangistust, millest loeti kantuks 17.10. – 11.12.2000 vahi all viibitud aeg 1 kuu ja 26 päeva. Lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti R. Koortile 19 aastat 10 kuud ja 4 päeva vangistust. Tartu Ringkonnakohtu 11.12.2001 otsusega tühistati Tartu Maakohtu eeltoodud otsus osaliselt, s.o R. Koorti süüditunnistamises ja karistamises KrK § 101 p 1 järgi ja karistuste liitmise osas KrK § 40 lg 1, § 40 lg 3 ja § 40 lg 3 1 alusel. R. Koort tunnistati

süüdi KrK § 107 lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõisteti antud kuriteo toimepanemise eest 8 aastat vangistust. KrK § 40 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 12 aastat vangistust. KrK § 40 lg 3 alusel liideti osaliselt 19.12.2000 otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa, s.o 1 aasta 1 kuu ja 24 päeva vangistust ning kohtuotsuste kogumis mõisteti liitkaristuseks 13 aastat vangistust, millest loeti kantuks vahi all viibitud aeg ning lõplikuks ära kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 12 aastat 10 kuud ja 4 päeva vabadusekaotust.

2.12.09.2014 esitas süüdimõistetu R. Koort Tartu Maakohtule taotluse temale Tartu Ringkonnakohtu 11.12.2001 otsusega mõistetud liitkaristuse üle vaatamiseks, kuna hetkel kehtiv karistusseadustik on karistuste liitmise reeglite osas tema olukorda kergendav.
3.Tartu Maakohtu 23.09.2014 määrusega jäeti R. Koorti esitatud taotlus Tartu Ringkonnakohtu 11.12.2001 otsusega mõistetud liitkaristuse üle vaatamiseks rahuldamata. Maakohus leidis, et hetkel kehtiv karistusseadustik ei kergendaks R. Koorti olukorda, kuna selle kohaldamisel võiks talle mõista sama suure liitkaristuse, kui on talle mõistetud Tartu Ringkonnakohtu 11.12.2001 otsusega kriminaalasjas nr 2-1433/2001. Maakohus selgitas, et kuna R. Koort mõisteti süüdi ka I astme kuritegude toimepanemises, siis lähtus kohus talle hiljem tuvastatud kogumi eest liitkaristuse moodustamisel KrK § 43 lg 31 sätetest ning mõistis lõplikuks liitkaristuseks KrK eriosa vastavas paragrahvis ettenähtud raskema karistuse ülemmäärast raskema karistuse. Maakohus märkis, et ka karistusseadustik näeb nii kuritegude kogumi kui ka hiljem tuvastatud kogumi korral liitkaristuse moodustamiseks ette põhimõtteliselt samasugused reeglid. Erinevus seisneb siiski selles, et KarS § 64 lg 1 ja 3 kohaselt ei tohi mõistetav liitkaristus ületada mõistetud üksikkaristuste summat ega karistusseadustiku eriosa vastavas paragrahvis sätestatud raskeima karistuse ülemmäära. Seega ei tohi liitkaristus ka I astme kuritegude puhul ületada mõistetud üksikkaristuste summat ega karistusseadustiku eriosa vastavas paragrahvis sätestatud raskeima karistuse ülemmäära. Siinkohal juhtis maakohus tähelepanu aga KarS 200 lg 2 p 4, 5 (KrK § 141 lg 1 ja §§ 140 lg 2 p 1, 3), mille kohaselt oleks R. Koortile võimalik karistuseks mõista kuni 15 aasta pikkune vangistus. Eeltoodule tuginedes jättis maakohus R. Koorti taotluse rahuldamata, sest kehtiv karistusseadustik ei ole R. Koortile soodsam, mistõttu ei oma see tagasiulatuvat jõudu. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
4.R. Koort taotleb maakohtu määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega vaadatakse talle mõistetud liitkaristus karistuste liitmise osas ümber, et see vastaks hetkel kehtiva KarS §-des 64 ja 65 sätestatule. Kaebuse esitaja juhib tähelepanu maakohtu otsuses toodule, mille kohaselt maakohus leiab, et järelikult on karistusseadustik liitkaristuse moodustamise reeglite osas kriminaalkoodeksiga võrreldes R. Koortile soodsam. Samas viitab maakohus ka sellele, et üle tuleks vaadata paragrahvid, mille eest R. Koort süüdi mõisteti.

Süüdimõistetu märgib, et viimati nimetatut ei tohi aga teha, sest need paragrahvid on muutunud raskemaks. Kaebuse esitaja leiab, et seadust tuleb tõlgendada selliselt, mis on kinnipeetavale soodsam aga mitte võtta arvesse neid paragrahve, mis on läinud raskemaks ning kinnipeetava olukorda halvendaksid. R. Koort leiab, et temale mõistetud karistus ei ole hetkel kehtiva seadusega kooskõlas ning see tuleb ümber vaadata ainult liitkaristuse mõistmise osas. Kinnipeetav leiab, et see soodustaks tema olukorda ning omab seetõttu KarS § 5 lg 2 kohaselt tagasiulatuvat jõudu.

Ringkonnakohtu seisukoht

5.Ringkonnakohus, olles tutvunud maakohtu määruse, esitatud kaebuse ja kohtutoimiku materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning esitatud määruskaebus rahuldamata. Kuna ringkonnakohus maakohtu määruses toodud seisukohtadega nõustub, märgib ringkonnakohus vastuseks määruskaebusele vaid järgnevat. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses tooduga, mille kohaselt Tartu Ringkonnakohtu 11.12.2001 otsusega mõistetud liitkaristuse ümbervaatamiseks ja muutmiseks puudub alus, sest kehtivas karistusseadustikus toodud sätted ei anna alust R. Koortile mõistetud liitkaristuse muutmiseks (kergendamiseks). Ringkonnakohus märgib, et R. Koortile mõistetud liitkaristus tuleks üle vaadata ning vähendada juhul kui mõistetud liitkaristus ületaks varasema seaduse järgi kõige rangemini sanktsioneeritud üksikteo eest uues karistusseadustikus ettenähtud sanktsiooni ülemmäära. Maakohus on juba tuvastanud, et käesoleval juhul oleks selleks määraks KarS § 200 lg 2 p 4, 5 kohaselt kuni 15 aasta pikkune vangistus, mistõttu ei ületa R. Koortile mõistetud liitkaristus (13 aastat vangistust) kehtivas karistusseadustikus ettenähtud sanktsiooni ülemmäära. Maakohus küll möönis, et KarS § 64 lg 1 ja 3 kohaldamine oleks R. Koortile liitkaristuse mõistmise osas võrreldes KrK soodsam (liitkaristus ei tohi ületada raskeima karistuse ülemmäära), kuid arvestades karistusseadustiku eriosa vastavas paragrahvis sätestatud raskeima karistuse ülemmäära, milleks on käesoleval juhul 15 aastat vangistust, ei lähe R. Koortile mõistetud 13 aasta pikkune liitkaristus KarS § 64 lg 1 ja 3 sätestatuga vastuollu. Seega ei kergendaks praegu kehtiv Karistusseadustik R. Koorti olukorda, sest ka selle kohaldamisel võiks talle määrata sama suure liitkaristuse määras, mis on mõistetud varasema Tartu Ringkonnakohtu 11.12.2001.a otsusega.
6.Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja süüdimõistetu R. Koorti määruskaebuse rahuldamata.

Tiit Lõhmus

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.