Kohtulahend

Lk 2 / 4

1-13-11709 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

V.L süüdistatakse: KarS § 305 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises mis seisnesid selles, et tema, isikuna kes viibis vahi all Tartus Turu 56 asuvas Tartu Vanglas, saatis: Sellega pani V.L toime KarS § 305 järgi kvalifitseeritavad kuriteod, see on seoses tema osalemisega õigusemõistmisel. KarS § 323 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema, isikuna kes viibib vahi all Tartus Turu 56 asuvas Tartu Vanglas, saatis 18.04.2013 saabunud kirja kokku 1l lehel, antud kiri adresseeritud Sellega pani V.L toime KarS § 323 järgi kvalifitseeritavate kuriteo, see on vägivalla kasutamise kannatanu suhtes, et maksta kannatanule kätte tema õiguspärase tegevuse eest kriminaalmenetluses. KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises, mis seisnesid selles, et: Sellega pani V.L toime KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteod, s.o vägivalla toimepanemise seoses tema ametikohustuste täitmisega. KarS § 275 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises, mis seisnesid selles, et: . Sellega pani V.L toime KarS § 275 järgi kvalifitseeritava kuriteod, s.o seoses tema ametikohustuste täitmisega. Prokurör ja süüdistatav kaitsja juuresolekul on sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt prokurör nõudis kohtus: V.L-i süüdi tunnistamis KarS § 305 järgi ning karistuseks mõista 1 aasta vangistust; KarS § 323 järgi ning karistuseks mõista 2 aastat vangistust; KarS § 274 lg 1 järgi ning karistuseks mõista 2 aastat ja 7 kuud vangistust ning KarS § 275 järgi ning karistuseks mõista 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergemad karistused kaetuks raskeimaga ja liitkaristuseks mõista 2 aastat ja 7 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja KarS § 64 lg 1 alusel lugeda Tartu Ringkonnakohtu 28.05.2014. aasta otsusega kriminaalasjas nr 1-12-11593 mõistetud karistus kaetuks käesolevas kriminaalasjas mõistetava karistusega ja mõista V.L-ile liitkaristuseks 2 aastat ja 7 kuud vangistust. Kars § 68 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 14.09.2012-31.12.2013, s.o 1 aasta 3 kuud ja 18 päeva karistusaja hulka ja lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 3 kuud ja 12 päeva. Mõistetud 1 aasta 3 kuu ja 12 päeva kuu pikkusest vangistusest jääb V.L 1 aasta 2 kuud Lk 3 / 4

1-13-11709 ja 12 päeva pikkuse vangistuse osas tingimuslikult vabastatuks Tartu Ringkonnakohtu poolt 28.05.2014. aastal kriminaalasjas nr 1-12-11593 tehtud otsuses kajastatud tingimustel. Liitkaristuse ülejäänud osa, so 1 kuu pikkust vangistust, ei pöörata täielikult täitmisele, kui V.L ei pane 18 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid.

MAAKOHTU SEISUKOHT

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav kohtuistungil ennast süüdi ei tunnistanud, kuid oli nõus sõlmitud kokkuleppega ja kinnitas, et kokkuleppe oli vabatahtlik. Kohtupraktika kohaselt ei eelda kokkuleppemenetlus seda, et süüdistatav end süüdi tunnistab, vaid piisab sellest, kui isik on nõus koos kaitsjaga riikliku süüdistajaga sõlmitud kokkuleppe tingimustega. V.L-i käitumises teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega ka eeltoodu ei välista kokkuleppe kinnitamist. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5 kohus otsustas kokkuleppe kinnitada - süüdi tunnistada V.L vastavalt kokkuleppele ning mõista karistus vastavalt kokkuleppele. Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Kaitsja taotlus KrMS § 180 lg 3 alusel väärib tähelepanu. Arvestades liitkaristuse mõistmist KarS § 65 lg 1 alusel ja KrMS § 180 lg -d 3, tuleb jätta sundraha 532.50 eurot seoses II astme kuriteo toimepanemisega riigi kanda. Välja tuleb mõista V.L-ilt menetluskuludena riigituludesse tasu riigi õigusabi eest vähendatult KrMS § 180 lg 3 alusel summas 300 eurot ja anda selle tasumiseks tähtaeg 1 (üks) aasta kohtuotsuse jõustumisest ilma graafikuta. S.t. V.L on võimalik vastavalt enese võimalustele ise maksta aasta jooksul ilma ette antud graafiku igakuiste tähtaegadeta. KrMS § 180 lg 3 rakendamine on põhjendatud, kun a V.L on invaliiduspensionär 80 % ulatuses ja tema kuu sissetulek jääb alla kolmesaja euro. Seetõttu riigi õigusabi kulud summas 506.64 eurot tuleb samuti jätta riigi kanda. Tõkendit ei ole. Tsiviilhagi ei ole esitatud. Asitõendid pakendid 1, 2 ja 3 jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Nummert Kohtunik

Lk 4 / 4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.