Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Anatoli Jaroslavski Juhindudes KrMS § 175; 179, 180 lg 3, 237; 238, 311313, 318, 319, VÕS § 1043, 1045, TsMS § 440 lg 1,3, KarS § 83 kohus otsustas:

RESOLUTSIOON

Tunnistada Jaan Väljak KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks vangistus 4 (neli) aastat. Tunnistada Jaan Väljak KarS § 205 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks vangistus 6 (kuus) kuud. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõista liitkaristuseks vangistus 4 (neli) aastat. Vastavalt KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Jaan Väljak’ule mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 2 (kaks) aastat ja 8 (kaheksa) kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 23.01.2013.a, so 1 (üks) päev. Ärakandmisele kuuluvaks vangistuseks lugeda 2 (kaks) aastat 7 (seitse) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise 02.04.2012.a Harju Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, so 1 kuu ja 28 päeva võrra, mõistes lõplikuks liitkaristuseks vangistus 2 (kaks) aastat 9 (üheksa) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva. Karistusaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, so. 28.10.2014.a. Tõkendiks valida Jaan Väljak’u suhtes – vahistamine, võtta isik vahi alla kohtusaalis.

1-14-5642

Asitõendid Jaan Väljak’ult tema kinnipidamisel 23.01.2013.a ära võetud mobiiltelefon Sony Ericsson K800i koos Tele2 SIM-kaardiga ja isikutunnistus nr XXX (tagastatud Jaan Väljak’ule 23.01.2013.a) – jätta peale kohtuotsuse jõustumist Jaan Väljak’ule. Jaan Väljak’ult tema kinnipidamisel 23.01.2013.a ära võetud plastikust vutlaris sinist värvi plastmasskäepidemega ehitusnuga, mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoiuruumis - konfiskeerida ja hävitada kohtuotsuse jõustumisel kui kuriteo toimepanemise vahend. CD-R plaat kõnesalvestusega, mis asub kriminaaltoimiku materjalide juures – jätta peale kohtuotsuse jõustumist kriminaaltoimiku materjalide juurde. 22.01.2013.a haigla töötaja poolt üle antud katkilõigatud ja verega määrdunud XXXriietusesemed (valget värvi kaitsekombinesoon, musta värvi T-särk, pruuni värvi meeste kampsun), mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas – hävitada peale kohtuotsuse jõustumist. CD plaat salvestustega, mis asub kriminaaltoimiku materjalide juures – jätta peale kohtuotsuse jõustumist kriminaaltoimiku materjalide juurde. Tulekahjus hävinud sõiduk Chrysler Voyager reg.nr XXX, mis on paigutatud 17.07.2012.a sõidukite hoiukohta (tagastatud XXX) – jätta peale kohtuotsuse jõustumist XXX.

Tsiviilhagid VÕS § 1043 ja KrMS § 310 lg 1 alusel välja mõista Jaan Väljak’ult OÜ Good-Bye kasuks tsiviilhagi summas 8000,00 eurot (kaheksa tuhat eurot). Tsiviilhagi tasuda OÜ Good-Bye arveldusarvele XXXXXXXXXXX Swedbank’is. VÕS § 1043 ja KrMS § 310 lg 1 alusel välja mõista Jaan Väljak’ult OÜ Hastom Metall kasuks tsiviilhagi summas 629,47 eurot (kuussada kakskümmend üheksa eurot ja

1-14-5642 nelikümmend seitse eurosenti). Tsiviilhagi tasuda OÜ Hastom Metall arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXX Swedbank’is.

Menetluskulud Jaan Väljak’ult välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena: KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisitasud summas 826,00 eurot (kaheksasada kakskümmend kuus eurot). KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu Imbi Seimar’ile summas 345,60 eurot (kolmsada nelikümmend viis eurot ja kuuskümmend eurosenti). KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu Natalia Lausmaa’le summas 64,80 eurot (kuuskümmend neli eurot ja kaheksakümmend eurosenti). KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 887,50 eurot (kaheksasada kaheksakümmend seitse eurot ja viiskümmend eurosenti). Väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid on kajastatud kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfo lehel).

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutsiooni kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15

1-14-5642 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 päeva möödumisel apellatsiooniteate esitamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.

ESITATUD SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK

Jaan Väljak’ut süüdistatakse selles, et 22.01.2013.a kella 18.19 ajal oma töökohas Tallinnas, Telliskivi 60 asuva firma AS Laudon-S tootmistsehhis, lõi ühise alkoholitarvitamise käigus töökaaslast XXX(XXX) ehitusnoaga paremale poole rindkeresse. Vastavalt 28.02.2013.a koostatud isiku kohtuarstlikule ekspertiisiaktile nr XXXtuvastati XXX22.01.2013.a torkelõikehaav paremal pool rindkere eespinnal VII roide kõrgusel koos diafragma ja maksa parema sagara vigastustega, tegemist on eluohtliku tervisekahjustusega, mis vajas kirurgilist sekkumist erakorralise operatsiooni näol. Selliselt Jaan Väljak pani toime tahtlikult raske tervisekahjustuse põhjustamise, millega on põhjustatud oht elule ehk KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Jaan Väljak’ut selles, et tema põhjustas ettevaatamatusest tulekahju 16.07.2012.a kella 23:13 paiku aadressil Telliskivi 15, Tallinn asuva OÜ-le Good-Bye kuuluva kohvik „Foorum“ juures, parkides enda kasutuses oleva, töötava mootoriga sõiduauto Chrysler Voyageri reg.nr XXX kohviku puidust terrassi pilliroost ääre vastu, mille tagajärjel süttis põlema kohviku terrass, samuti süttis põlema sõiduauto Chrysler Voyager reg.nr XXX ja kahjustada sai kohviku kõrvale pargitud sõiduauto Lexus reg.nr XXX. Kohvikus „Foorum“ oli tulekahju tekkeajal kaks inimest. Selliselt on Jaan Väljak toime pannud KarS § 205 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o võõra asja rikkumise või hävitamise ettevaatamatusest üldohtlikul viisil.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1-14-5642 13.oktoobril 2014.a toimunud kohtuistungil kinnitas süüdistatav Jaan Väljak, et esitatud süüdistus on talle arusaadav ning ta tunnistab ennast süüdi mõlemas episoodis. Jaan Väljak avaldas, et uut ülekuulamist ta ei soovi ning on nõus hüvitama tsiviilhagid. Jaan Väljak jäi toimunud kohtuistungil oma taotluse juurde lahendada kriminaalasi lühimenetluses. Samuti lisas süüdistatav Jaan Väljak, et tervisega tal probleeme ei ole. Viimase sõna korras avaldas süüdistatav Jaan Väljak, et ta kahetseb toime pandud kuritegusid väga. Prokurör asus seisukohale, et kogutud tõenditega on leidnud tuvastamist Jaan Väljak’u süü nii KarS § 205 järgi kui ka KarS § 118 lg 1 p 1 järgi. Seega palus prokurör süüdistatav esitatud süüdistustes süüdi mõista KarS § 205 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 6 kuud. Samuti süüdi mõista Jaan Väljak KarS § 118 lg 1 p 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 4 aastat. KarS § 64 lg 1 alusel palus prokurör lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ning mõista liitkaristuseks vangistus 4 aastat, mida vähendada 1/3 võrra lühimenetluse sätteid arvesse võttes, mõistes karistuseks 2 aastat ja 8 kuud vangistust, millest maha arvata 1 päev eelvangistuses viibitud aeg (so 23.01.2013.a), kandmata karistuseks lugeda 2 aastat 7 kuud ja 29 päeva. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada seda karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 1 kuu ja 28 päeva võrra, lõplikuks ärakandmata liitkaristuseks mõista 2 aastat 9 kuud 27 päeva. Samuti palus prokurör kohtul võtta seisukoht ka tsiviilhagide küsimuses. Asitõendite osas märkis prokurör, et Jaan Väljak’ult tema kinnipidamisel 23.01.2013.a ära võetud mobiiltelefon Sony Ericsson K800i koos Tele2 sim-kaardiga ja isikutunnistus nr XXX on tagastatud J.Väljakule. Jaan Väljak’ult tema kinnipidamisel 23.01.2013.a ära võetud plastikust vutlaris sinist värvi plastmasskäepidemega ehitusnuga, mis asub asitõendite hoiuruumi, tuleb otsuse jõustumisel hävitada. CD-R plaat kõnesalvestusega, mis asub kriminaaltoimiku materjalide juures, tuleb jätta toimiku juurde. 22.01.2013.a haigla töötaja poolt üle antud katkilõigatud ja verega määrdunud XXXriietusesemed (valget värvi kaitsekombinesoon, musta värvi T-särk, pruuni värvi meeste kampsun), mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas, tuleb hävitada. CD plaat salvestustega toimikus, tuleb jätta toimiku juurde. Tulekahjus hävinud sõiduk Chrysler Voyager reg.nr XXX, mis on paigutatud 17.07.2012.a sõidukite hoiukohta, on tagastatud kannatanule. Samuti märkis prokurör, et kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses tekkinud menetluskulud tuleb jätta süüdistatava kanda.

1-14-5642 Kannatanu XXX kinnitas toimunud kohtuistungil, et süüdistatav Jaan Väljak on tema isa ning ta soovib loobuda 2500 euro suurusest tsiviilhagist. Kannatanu XXX soovis lisada, et Jaan Väljak on hea inimene ja suurepärane isa. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistus on põhjendatud ning kvalifikatsioon õige. Samuti leidis kaitsja, et kriminaalasja saab arutada lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et asjaolud on selged ning Jaan Väljak tunnistab ja kahetseb ka teise episoodi toime panemist. Siiski soovis kaitsja märkida seoses KarS § 205 järgnevat. Jaan Väljak ei soovinud ettevaatamatuse tõttu põlemist, kuid see juhtus ikkagi. Kaitsja nõustus kvalifikatsiooniga. Samuti nõustus kaitsja prokuröriga, et karistus peab olema reaalne, sest tegemist on ikkagi KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteoga, see on raske tervisekahjustus. Kaitsja asus seisukohale, et kuna prokurör palus KarS § 118 lg 1 p 1 järgi karistamist minimaalse karistusega ning kergema karistuse katmist raskemaga, ei hakka ta paluma KarS § 205 alusel isiku karistamist rahalise karistusega. Samuti märkis kaitsja, et eelmise kohtuotsuse järgi kandmata karistus tuleb liita mõistetavale karistusele. Kaitsja märkis, et Jaan Väljak on aru saanud, et ta peab karistust kandma, samas palus kaitsja, et võimalusel mitte võtta Jaan Väljak’ut vahi alla kohtusaalist, vaid võimaldada tal oma töö juures asjad korda ajada. Samuti palus kaitsja ajatada menetluskulud aasta peale.

TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU JÄRELDUSED

Kohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab et Jaan Väljak’u, süüd KarS § 118 lg 1 p 1 ja KarS § 205 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises tõendavad järgmised kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõendid. Jaan Väljak’u süü KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on leidnud tõendamist järgmiste tõenditega: kannatanu XXX ütlustega, tunnistaja Svetlana Issakova ütlustega, 22.01.2013.a SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla poolt koostatud väljavõtega XXX haigusloost nr XXX ja 22.01.2013.a kiirabikaardiga, 22.01.2013.a koostatud isiku (XXX) läbivaatuse protokolliga koos fototabeliga, 28.02.2013.a koostatud isiku kohtuarstliku ekspertiisiaktiga nr XXX, 26.02.2013.a koostatud asitõendi (Jaan Väljak’ult kinnipidamisel äravõetud

verekahtlaste

jälgedega

ehitusnuga

vutlariga)

vaatlusprotokolliga

koos

fototabelitega, mis anti hoiule asitõendite hoidlasse, 23.01.2013.a koostatud asitõendi (Jaan Väljak’u mobiiltelefon) vaatlusprotokolliga koos fototabelitega, mis tagastati Jaan Väljak’ule, 01.02.2013.a koostatud asitõendi (XXX’il 22.01.2013.a haiglasse jõudmisel seljas olnud riided) vaatlusprotokolliga koos fototabelitega, mis saadeti asitõendite hoiuruumi, asitõendi (CD-R

1-14-5642 plaadil kõnesalvestusega kolmel kõnefailil 22.01.2013.a kell 18:12, 18:24) vaatlusprotokolliga, Jaan Väljak’u kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga, Jaan Väljak’u kahtlustatavana antud ütlustega. Samuti leiab kohus, et Jaan Väljak’u süü KarS § 205 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on leidnud tõendamist järgmiste tõenditega: sündmuskoha vaatlusprotokolliga koos fototabelitega, tulekahjuekspertiisi aktiga nr XXX, kannatanu OÜ Good-Bye esindaja XXXütlustega, OÜ Good-Bye hagiavaldusega, kannatanu Hastom Metall OÜ esindaja XXXütlustega, kannatanu Hastom Metall OÜ hagiavaldusega, 19.07.2012.a koostatud isiku (Jaan

Väljak)

läbvaatuse

protokoll

fototabelitega,

16.07.2012.a

Tallinna

Kiirabi

kiirabikaardiga, saatekirjaga joobeseisundi tuvastamise toimingute tegemiseks ja joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga, kannatanu XXX ütlustega, kannatanu XXXi hagiavaldusega, sõiduki registreerimistunnistusega, väljakutse andmetega, tunnistaja Heiki Soolmanni ütlustega, tunnistaja XXXütlustega, tunnistaja XXXütlustega, tunnistaja XXX ütlustega, Jaan Väljak’u kahtlustatavana 16.04.2013.a antud ütlustega ja 19.04.2013 kahtlustatavana antud ütlustega, OÜ Good Bye kahjujuhtumi materjalidega, OÜ Haston Metall kahjujuhtumi materjalidega. Samuti on kohtule esitatud süüdistust toetavad Jaan Väljak’ut iseloomustavad tõendid. Nimelt Jaan Väljak’u karistusregistri väljavõte, kohtuotsus nr 1-12-1770, tõend maksustatava tulu kohta (2012.a) ja tõend keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta (2011.a).

Kohus analüüsib järgmisena raske tervisekahjustuse tekitamist, kui sellega on põhjustatud oht elule episoodi:

Oluliseks tõendiks kriminaalasjas on kannatanu XXX30.01.2013.a antud ütlused, millest nähtub, et 22.01.2013.a jäid koos temaga peale tööd (peale kella 15:30) tööle süüdistatav Jaan Väljak ja XXX. Koos hakkati napsu võtma. Kuskil kella 16:30 läks XXX koju ning kannatanu ja süüdistatav jäid kahekesi tööle edasi. Koos joodi ära kuskil 1,4 liitrit viina ning selle tulemusena tekkis kannatanul probleem mäluga. Ütluste kohaselt, kui kannatanu toibus, leidis ta ennast seina ääres seismas ja tema rinna piirkonnas paremal küljel oli veritsev haav, millest jooksis väga kõvasti verd. Kannatanu helistas selle peale kiirabisse, mis saabumisel toimetas ta haiglasse. Haiglasse saabudes teostati kannatanule operatsioon ning järgmisel päeval viidi ta üle intensiivteraapia palatisse. Kannatanu sõnade kohaselt ütles tema raviarst talle, et haiglasse

1-14-5642 saabudes oli tal suur verekaotus. Samuti nähtub ütlustest, et kannatanu ei oska täpselt öelda, kes teda noaga lõi. Tõendina on kriminaalasjas avaldatud ka tunnistaja Svetlana Issakova 22.01.2013.a antud ütlused, millest nähtub, et 22.01.2013.a EMO-sse toodud XXX’il oli paremal rindkerepiirkonnas haav ning seljas olnud riided olid mustad ja verega määrdunud, mis lõigati arstide poolt katki. Samuti nähtub ütlustest, et tunnistaja annab üle XXX riided (T-särk, kaitsekombinesoon, kampsun) ja väljavõtte haigusloost ning kiirabi- ja patsiendikaartide koopiad. Olulise tõendina on kohtulikul uurimisel avaldatud ka 22.01.2013.a SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla poolt koostatud väljavõte XXX haigusloost nr 1 332 207, millest nähtub, et 22.01.2013.a saabus EMO’sse patsient, kelle paremal pool rindkeres oli umbes 6-7 roide kõrgusel horisontaalselt ca 10-14 cm pikkune lõikehaav, mis ulatus roieteni. Samuti nähtub, et paremal rindkere seinas on minimaalne emfüseem ja hematoom 7x2 cm. Tõendist nähtub ka asjaolu, et kannatanu maksa paremas sagaras S5 (7.roide alusi) on subkapsulaarsel kolmnurkne madalama tihedusega hajusate kontuuridega ala 1,5x1,5 cm. Samuti on tõendina esitatud 22.01.2013.a kiirabikaart, millest nähtub, et patsienti on noaga löödud. Samuti nähtub, et patsiendi roidekaare all on umbes 10 cm haav. Kohtulikul uurimisel avaldati ka 22.01.2013.a kell 22.10 koostatud isiku (XXX) läbivaatuse protokoll koos fototabeliga, millest nähtub, et XXXparemal küljel alaroide piirkonnas horisontaalne ligikaudu 10 cm pikkune õmmeldud haav. Kohtulikul uurimisel avaldati tõendina 28.02.2013.a koostatud isiku kohtuarstlik ekspertiisiakt nr XXX, millest nähtub, et XXX’il esineb torke-lõikehaav paremal pool rindkere esipinnal VII roide kõrgusel koos diafragma ja maksa parema sagara vigastusega, mis võis olla tekitatud 22.01.2013.a löögist teravaservalise torke-lõikevahendiga (nuga). Samuti nähtub, et kannatanu tervisekahjustus on eluohtlik. Ekspertiisiakti kohaselt vajas tervisekahjustus kirurgilist sekkumist erakorralise operatsiooni näol. Sellise tervisekahjustuse iseeneseslikku taastumist ei toimu. Tõendina on avaldatud 26.02.2013.a kell 12:10 koostatud asitõendi (Jaan Väljak’ult kinnipidamisel äravõetud verekahtlaste jälgedega ehitusnuga vutlariga) vaatlusprotokoll koos fototabelitega, millest nähtub, et vaadeldavaks objektiks on plastikust vutlaris asuv ehitusnuga, sinist värvi plastmasskäepidemega. Noa vutlari vasakul küljel on plastmasskinnitus vöörihmal kandmiseks. Samuti noa vutlari küljel on kiri „NOVI Pro“. Vutlari pinna peal on hulgalised värvikirjud jäljed. Noa kogupikkus on 200 mm, tera pikkus 88 mm, tera laius on 16

1-14-5642 mm. Tera on valmistatud metallist. Noatera vasakul küljel on kiri „NOVI Pro“. Noatera vasakul küljel, otsa lähedal, on pruuni värvi, verekahtlased jäljed. Samuti on tõendiks 01.02.2013.a koostatud asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt, mille kohaselt anti seoses 22.01.2013.a Tallinnas firma AS Laudon-S tootmistsehhis toimunud kehavigastuste tekitamisega hoiule verekahtlase ainega määrdunud ehitusnuga (vutlaris). Samuti on avaldatud tõendina 23.01.2013.a kell 11:00 teostatud asitõendi (Jaan Väljak’u mobiiltelefon) vaatlusprotokoll koos fototabelitega, millest nähtub, et vaadeldavaks objektiks on pruuni värvi mobiiltelefon Sony Ericsson K800i. Telefoni korpuse pealispinnal ja ka ekraanil on hulgaliselt väiksemaid kriimustusi ja hõõrdumisi. Mobiiltelefon on välja lülitatud ning sees asub Tele2 sim-kaart numbriga XXX. Mobiiltelefoni tagumisel poolel on imei-kood XXX. Klahvi komninatsiooni *#06# vajutamisel valgustub sama imei-kood XXX(-70). Samuti on tõendiks 23.01.2013.a süüdistatava Jaan Väljak’u kinnitus, et talle on tagastatud muuhulgas Sony Ericsson K800i koos Tele2 sim-kaardiga. Kohtulikul uurimisel on avaldatud tõendina ka 01.02.2013.a kell 11:30 koostatud asitõendi (XXX’il 22.01.2013.a haiglasse jõudmisel seljas olnud riided) vaatlusprotokoll koos fototabelitega, millest nähtub, et esimeseks vaadeldavaks objektiks oli katkine ja verekahtlase ainega määrdunud valget värvi kangast kaitsekombinesoon, pikkade varrukate ja kapuutsiga. Kombinesoon on lahti lõigatud kaelaosast kuni alaosani. Enamus vereplekkidest asub kombinesooni paremal pool (kõhu piirkonnas). Samuti on paremal pool kombinesoonil kaks põigiti lõiget. Teiseks vaadeldavaks objektiks on musta värvi T-särk, mis on katki lõigatud eestpoolt. T-särgi pind on määrdunud verekahtlase ainega, mille enamus asub T-särgi esiosa siseküljel. Kolmandaks vaadeldavaks objektiks on katkine ka verekahtlase ainega määrdunud pruuni värvi meeste kampsun. Kampsuni varrukad on katki lõigatud, samuti on katki lõigatud kaelaosast kuni alaosani. Kampsuni pinnal on hulgaliselt värvikirjuid tilgakujulisi jälgi. Eespool, paremal, on ümmarguse kujuga verekahtlane kuivanud plekk, läbimõõduga u 12 cm. Samuti on tõendiks 01.02.2013.a koostatud asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt, mille kohaselt anti seoses 22.01.2013.a Tallinnas firma AS Laudon-S tootmistsehhis toimunud kehavigastuste tekitamisega hoiule verekahtlase ainega määrdunud T-särk, kudum ja kombinesoon paberkottis. Oluliseks tõendiks, on ka 07.03.2013.a kell 15:00 teostatud asitõendi (CD-R plaadil kõnesalvestusega kolmel kõnefailil 22.01.2013 kell 18:12, 18:24) vaatlusprotokoll, millest nähtub, et häirekeskuse telefoninumbrilt 628 7599 saabus teade Põhja prefektuuri juhtimiskeskuse numbrile 110, kus teati väljakutsest Telliskivi 60, kus meesterahval on haav kõhu piirkonnas, helistaja telefoninumber XXX(XXXi telefon) ja süüdistatava poolt tehtud

1-14-5642 kõne telefonile 110, teatab, et lõi kannatanut noaga, nad on töö juures aadressil Telliskivi 60. Antud tõend kinnitab, et häirekeskusesse helistasid nii kannatanu kui ka süüdistatav. Tõendiks on ka Jaan Väljak’u kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, millest nähtub, et isik peeti kinni 23.01.2012.a kell 11:45 aadressil Telliskivi 60. Seoses kannatanule XXX’ile raske tervisekahjustuse tekitamisega on omapoolsed ütlused andnud ka Jaan Väljak, millest nähtub, et peale tööpäeva lõppu jäi süüdistatav koos kannatanuga edasi tsehhi, kus nad koos töötavad. Koos istuti ja räägiti oma probleemidest ning joodi ära kaks 0,7-liitrist pudelit. Ütluste kohaselt tuli suhtlemise käigus juttuks, et süüdistatav ei saaks kannatanut noaga lüüa. Kannatanu rääkis oma tormilisest elust 1990ndatel ja kuidagi jõudis vaidlus noalöögini. Süüdistatava ütluste kohaselt, mäletab ta, et ta võttis töönoa (sinist värvi plastmasskäepidemega ehitusnuga) ning lõi sellega seisvat XXX kuhugi paremasse külge. Noahoop lõikas XXX seljas olnud kombinesooni katki ja haavast hakkas verd jooksma. Seda nähes ehmus süüdistatav ja proovis kiirabisse helistada, kuid tema mobiili aku sai tühjaks. Ka XXX hakkas ise kiirabisse helistama ning pärast seda suundus kuhugi välja. Süüdistatava ütluste kohaselt jooksis ta naaberfirmasse poiste juurde, et need aitaksid kiirabi kutsuda. Tagasi tulles, ei leidnud süüdistatav XXX enam kuskilt, samuti ei õnnestunud tal järgmisel päeval haiglatest lisa informatsiooni saada. Jaan Väljak’u sõnade kohaselt kahetseb ta toimepandud kuritegu.

Järgmisena analüüsib kohus asja rikkumist või hävitamist ettevaatamatusest üldohtlikul viisil episoodi:

Oluliseks tõendiks kriminaalasjas on 17.07.2012.a kell 01:00 teostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabelitega, millest nähtub, et aadressil Tallinn Telliskivi 15 asub valget värvi ühekorruseline baar-saunamaja. Baar-sauna vastas on mööblimaja. Baar-sauna juures mööblimaja poolt on pargitud kaks sõiduautot. Üks sõiduauto on beež värvi Lexus reg.nr XXX. Baar-sauna küljes on veranda, mis on vigastatud. Teine sõiduauto on lillat värvi Chrysler reg.nr XXX. Chrysler on läbipõlenud. Lexuse tagaküljel, pagasiruumil ja vasakpoolsel tagatulel on põlenguvigastused. Lexuse kõrval asub baar-sauna plastiksein on vigastatud. Lexuse tagaklaas on terve. Lexuse tagakülje juures on Chrysler. Chrysleri esikülg on terve, kuid ülejäänud küljed on vigastatud. Chrysleri esiklaas on katki. Juhiuks on lahti. Tagaosal on tugevad põlenguvigastused. Chrysler seisab tagaküljega veranda suunas baar-sauna juures, millel on põlenguvigastused. Chrysleri salong on täiesti läbipõlenud. Chrysleri tagaosa on

1-14-5642 rohkem

vigastatud,

kui

esiosa.

Verandal

esimene

pink,

laud

ja

piirdeaed

on

põlenguvigastustega. Chrysleri parempoolne tagatuli puudub, juhtmed koos pirnidega on väljas. Chrysleri tagapoole kerevärv on muutunud valgeks. Vasakpoolne tagatuli on sulanud. Veranda piirdeaed on õlgedest, lauad ja pingid on puidust. Veranda päikesevari on vigastatud. Üks laud ja pink on vigastatud. Vigastatud laua juures on baar-sauna aken ja sein on vigastatud. Tõendina on avaldatud ka 30.08.2012.a teostatud tulekahjuekspertiisi akt nr XXX, millest nähtub, et tulekahjukolle paikneb sõiduki (Chrysler) parempoolse tagumise nurga piirkonnas. Tulekahju on põhjustatud vastavalt ekspertiisiaktile kõrgetemperatuurilise summuti termilisest toimest õlgedele või puidule. Ekspert ei tuvastanud tule levikut soodustavatele asjaoludele viitavaid tunnuseid. Kohtulikul uurimisel avaldati ka kannatanu OÜ Good-Bye esindaja XXX 31.07.2012.a antud ütlused, millest nähtub, et õhtul (16.07.2012.a kell 23:55) sai ta kõne baarmen XXX ja G4S turvafirmast, milles anti teda, et tema baari ees põleb auto. Kuna kannatanu ei pidanud vajalikuks öösel kohale minna otsustas ta minna tööle järgmisel päeval kella 09:00 ajal. Kohale jõudes nägi kannatanu, et peale põlengut on tugevalt kahjustada saanud baari eesmine parempoolne väliskülg koos katusega ning ka aknaklaas on temperatuuriga purunenud. Samuti on kahjustada saanud ka baari veranda. Ütluste kohaselt on baar kindlustatud ERGO Kindlustuses. Oluliseks tõendiks on ka OÜ Good-Bye hagiavaldus, millest nähtub, et varalise kahju kogusumma on 14000 eurot, millest ERGO Kindlustus kompenseeris 6000 eurot. Seega tekitatud varaline kahju OÜ’le Good-Bye on 8000 eurot. Samuti on tõendina kohtulikul uurimisel avaldatud ka kannatanu Hastom Metall OÜ esindaja XXX18.07.2012.a antud ütlused, millest nähtub, et 16.07.2012.a kell 14:00 parkis kannatanu esindaja Hastom Metall OÜ’le kuuluva sõiduauto Lexus reg.nr XXX Mööblimaja parklasse baari seina kõrvale, kuna kannatanu kodu aknast on Mööblimaja parkla nähtav. 17.07.2012.a kuskil kella 00:30 ajal nägi kannatanu Mööblimaja parklast tulevat suitsukuma ning leeke. Koos sõbraga mingi asja uurima. Kohale jõudes oli tulekahju juba peaaegu kustutatud. Peale tulekahju kustutamist märkas kannatanu, et üks politseinikest teeb pilte tema autost. Lexusel sai tulekahju tulemusena kannatada tagumine osa. Kannatanu ülekuulamise protokollile on lisatud ka volikiri, sõiduki registreerimistunnistus ja koopiad sõiduki kindlustuspoliisist ja liikluskindlustuse poliisist. Tõendiks on ka kannatanu Hastom Metall OÜ hagiavaldus, millest nähtub, et Hastom Metall OÜ’le põlenguga põhjustatud varalise kahjus suurus on 629,47 eurot.

1-14-5642 Tõendina on avaldatud ka 19.07.2012.a kell 10:10 koostatud isiku (Jaan Väljak) läbivaatuse protokoll fototabelitega, millest nähtub, et vasakpoolne põsk on vähe paistes. Parempoolse küünarnukki all on näha marrastusi ning parempoolse kõhu piirkonnas on näha kokkukasvanud 4 cm haava. Vasakpoolse küünarnuki juures on näha hematoomi ja väikest marrastusjälge. Kohtulikul uurimisel avaldati tõendina ka 16.07.2012.a Tallinna Kiirabi kiirabikaart, millest nähtub, et patsient istus autos ja auto põles. Patsient oli purjus, visuaalselt traumatunnusteta. Tõendiks on ka saatekiri joobeseisundi tuvastamise toimingute tegemiseks ja joobeseisundi tuvastamise saatekiri, millest nähtuvalt võeti J.Väljakult 17.07.2012.a vereproov alkoholijoobe tuvastamiseks ja EKEI-s tuvastati alkoholijoove 3,12±0,06 mg/g. Oluliseks tõendiks antud kriminaalasjas on ka kannatanu XXX’i 20.07.2012.a antud ütlused, millest nähtub, et tema on sõiduk Chrysler Voyager reg.nr XXX omanik. Peale tema kasutab antud sõidukit ka kannatanu isa Jaan Väljak. Ütluste kohaselt oli sõiduk tehniliselt korras ja seega ei saanud ise süttida. Samuti ei olnud sõidukis põlevvedelikke ega aineid, mis võiksid ise süttida. Ütluste kohaselt peaks sõiduki turuväärtus olema 2500 eurot. Tõendina

on

avaldatud

ka

kannatanu

XXX’i

hagiavaldus,

sõiduki

registreerimistunnistus, millest nähtub, et varalise kahju suurus on 2500 eurot. Samuti nähtuvad auto andmed. Tõendiks on kriminaalasjas ka väljakutse andmed, millest nähtub, et 17.07.2012.a kell 00.03 teatati telefonilt XXX (XXX) transpordivahendi tulekahjust Telliskivi 15, Tallinn. Kriminaalasjas on avaldatud tõendina ka tunnistaja Heiki Soolmanni 14.08.2012.a antud ütlused, millest nähtub, et jõudes kohale kell 00:08 põles Chrysleri salong lahtise leegiga, juhi uks oli avatud. Sõiduk oli tagumist otsa pidi baari välisterrassi vastas, mille tagajärjel oli süttinud osaliselt ka terrass ja baari seina vooder oli saanud kuumakahjustusi. Samuti oli saanud kuumakahjustusi Chrysleri kõrval olev Lexuse tagumine osas. Samuti on avaldatud tõendina ka tunnistaja XXX07.11.2012.a antud ütlused, millest nähtub, et 17.07.2012.a olles teenistuses koos koerajuht Rimma XXXa peatuti kell 00:06 Telliskivi ja Ristiku kõrval asuvas autoparklas. Parklas tuli nende juurde keegi noormees, kes teavitas, et Telliskivi 15 grillbaar põleb. Koos mindi kohapeale vaatama. Hiljem kaotati noormees silmist. Kohale jõudes nähti, et baari terrass põleb. Politseiautoga sõideti lähemale, paariline Rimma Soosaar hakkas juhtimiskeskust teavitama juhtunust ja tunnistaja haaras tööautos oleva tulekustuti, et minna tuld kustutama. Minnes baarile lähemale, märkas

1-14-5642 tunnistaja, et üks auto oli pargitud tagaosaga baari terrassi peale ja auto tagaosa põles juba. Põles sõiduauto parempoolne taganurk ja parem rehv. Minnes sõiduautole lähemale ja avades juhiukse, nägi tunnistaja, et rooli peal on kummargil meesterahvas, kelle tunnistaja tiris autost välja. Kui meesterahvas muutus kontaktivõimeliseks, siis oli arusaada, et ta on purjus. Isik pandi kiirabi ootamise ajaks välijuhi autosse istuma. Samuti nähtub ütlustest, et kohale jõudes oli baari juures juba turvafirma G4S, alguses kedagi rohkem ei olnud parklas, hiljem väljus baarist mingi naisterahvas. Tõendina on avaldatud ka tunnistaja XXX18.03.2013.a antud ütlused, millest nähtub, et minnes 16.07.2012.a tööle Telliskivi 15 asuvasse baari ei pannud tunnistaja parklasse pargitud sõidukeid tähele. Ütluste kohaselt ei olnud Chrysler kella 21:00 ajal pargitud terassi vastu, muidu oleks tunnistaja seda märganud. Samuti ei olnud katki terrass. Millal auto sinna tekkis ei oska tunnistaja täpselt öelda, kuid kella 22:30 ajal, kui tunnistaja koristas baaris laudu oli see juba terrassi peal. Ütluste kohaselt oli antud õhtu baaris rahulik. Umbes kella 23:30 paiku märkas tunnistaja baari aknast auto tagaosa juures valgust. Minnes aknale lähemale paistis, et auto tagaosa juures on lõke. Kuna tunnistaja arvas, et tegemist on väikese põlenguga läks ta kööki vett tooma, et põleng ära kustutada, aga kohe süttis sõiduk suure leegiga põlema ja tunnistaja helistas tuletõrjesse. Oluliseks tõendiks kriminaalasjas on ka tunnistaja XXXChrysler/Lancia/Jeep toodete tehnilise juhina 21.08.2013.a antud vastused küsimustele sõiduki Chrysler Voyager kesklukustuse kohta ja süütevõtme asendist autoraadio tööle hakkamise kohta. Vastustest nähtub, et sõiduki kesklukustus lukustub automaatselt kui sõiduki kiirus ületab 25 km/h. Samuti nähtub, et automaatset kesklukustuse funktsiooni on võimalik välja lülitada, juhend asub kasutaja käsiraamatus Ütluste kohaselt on keskluku automaatne lukustus seotud eelkõige sõiduki kiirusega. Juhul kui sõiduki kiirus on üle 25 km/h, lukustub kesklukk automaatselt ning sõiduki seisma jäämisel see automaatselt ei deaktiveeru, selleks tuleb avada juhiuks. Seisval sõidukil vastavalt ütlustele kesklukustus automaatselt ei aktiveeru. Samuti nähtub, et autoraadio hakkab tööle, kui süütelukk on asendis ON või ACC. Antud kriminaalasjas on tõendina avaldatud Jaan Väljak’u 16.04.2013.a antud ütlused, millest nähtub, et Jaan Väljak ei ole nõus andma ütlusi ilma kaitsja osavõtuta. Samuti on tõendina avaldatud ka 19.04.2013.a kahtlustatavana antud ütlused, milles Jaan Väljak ennast ettevaatamatusest üldohtlikul viisil tulekahju põhjustamises süüdi ei tunnista. Samuti esitab Jaan Väljak oma versiooni 16.07.2012.a kohviku „Foorum“ juures toimunust ja tulekahju tekkimisest.

1-14-5642 Tõendina kriminaalasjas on avaldatud ka OÜ Good Bye kahjujuhtumi materjalid, millest nähtub tekitatud kahju täpne suurus. Samuti on tõendina avaldatud ka OÜ Hastom Metall kahjujuhtumi materjalid, millest nähtub OÜ’le Hastom Metall tekitatud kahju täpne suurus.

Järgmisena analüüsib kohus Jaan Väljak’ut iseloomustavaid materjale:

Tõendina on esitatud Jaan Väljak’u karistusregistri väljavõte, millest nähtub, et Jaan Väljak’ul on üks kehtiv kriminaalkaristus. Isikut on karistatud Harju Maakohtu poolt KarS § 424 järgi vangistusega 2 kuud, katseajaga 3 aastat. Katseaeg algas 02.04.2012.a ning katseaeg lõppeb 01.04.2015.a. Kriminaalasjas on tõendina kohtulikul uurimisel avaldatud ka Harju Maakohtu kohtuotsus nr 1-12-1770, mille kohaselt mõisteti Jaan Väljak süüdi KarS § 424 järgi ja teda karistati 2 (kahe) kuulise vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatava kinnipeetuna olemise aeg, so. 2 päeva ning lõplikuks karistuseks mõisti Jaan Väljak’ule 1 (üks) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 73 lg 1, 3 sätete alusel jäeti mõistetud karistus tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu Jaan Väljak ei pane 3 (kolme) aastase katseaja kestel tahtlikult toime uut kuritegu. Samuti on tõendina esitatud ka tõend maksustatava tulu kohta (2012.a), millest nähtub, et Jaan Väljak’u tulud 2012.a eest olid 3488 eurot. Tõendiks kriminaalasjas on ka tõend keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta (2011.a), millest nähtub, et keskmine päevasissetuleku suurus peale mahaarvamisi oli 5,52 eurot. Samuti nähtub, et Jaan Väljak’ul ei ole ülalpeetavaid.

Kohus asub seisukohale, et Jaan Väljak on kohtus end esitatud süüdistustes süüdi tunnistanud ja tunnistajate ütlused on kooskõlas ka teiste kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega ning Jaan Väljak’u süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on täielikult tõendamist leidnud, st et Jaan Väljak pani kavatsetult toime teisele inimesele raske tervisekahjustuse tekitamise, kui sellega on põhjustatud oht elule. Antud kuriteoga rünnatakse inimese tervist. Tervis on üks tähtsamaid individuaalseid õigushüvesid, mille õiguskaitse tuleneb PS § 28. Tervis on inimese kehalise ja vaimse heaolu seisund. Kehaline heaolu on organismi korrasolek, so. seisund, milles kõik koed ja elundid on terviklikud ja

1-14-5642 funktsioneerivad häireteta. KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse koosseisu moodustab raske tervisekahjustuse tekitamine. Tervisekahjustus on inimese kehalise või vaimse heaolu häirituse seisund, mis objektiivsel hinnangul vajab väljaravimist, st tervise taastamine eeldab sel puhul meditsiinilist sekkumist. Raske on tervisekahjustus, mis vastab KarS § 118 tunnustele. Tekitamine on samatähenduslik mõistega põhjustamine. Tegu, millega raske tervisekahjustus tekitati, kvalifitseerimisel tähtsust ei oma, kuna tegemist on suvalise teokirjelduse koosseisuga. Oluline on vaid see, et süüdlase tegevus või tegevusetus oleks tagajärjega põhjuslikult seotud. Antud koosseis näeb tagajärjena ette kindlatele tunnustele vastava tervisekahjustuse. Oht elule on põhjustatud sellise tervisekahjustusega, millesse inimene ilma meditsiinilise abita sureks. Oht kannatanu elule peab tulenema otseselt tekitatud tervisekahjustuse iseloomust, st. tegemist peab olema eluohtliku tervisekahjustuse tekitamisega. Eluohtlikud on eelkõige elutähtsate organite vigastused, samuti kehavigastused, millega kaasneb suur verekaotus. Kohus on seisukohal, et kannatanule tekitatud tervisekahjustused olid eluohtlikud ja ilma õigeaegse arstiabita oleks kannatanu surm vältimatult saabunud. Ainult tänu sellele, et süüdistatav Jaan Väljak ise ja kannatanu XXX helistasid häirekeskusesse, suudeti kannatanu elu päästa. Samuti nähtub kohtuarstlikust ekspertiisiaktist nr XXX, et kannatanul XXX’il olnud tervisekahjustus oli eluohtlik, mille iseeneseslik taastumine ei ole võimalik. Kohus on seisukohale, et Jaan Väljak’u tegevuse tagajärjel tekitati kannatanule raske tervisekahjustus, millega põhjustati ohtu elule, kuna selle vigastusega kaasnes muuhulgas suur verekaotus. Subjektiivsest küljest eeldab antud koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et isik pidi teadma, et rünnates kannatanut noaga ja lüües teda rindkeresse on suur tõenäosus, et kannatanu mõni siseorgan võib saada vigastada ja inimene võib ilma õigeaegse abita verekaotuse tagajärjel surra. Samuti näitab süüdistatava tahtlust asjaolu, et isik olles purjus arvas, et oleks tore kannatanut kihlveo tagajärjel noaga lüüa. Samuti on Jaan Väljak pannud toime asja rikkumise ja hävitamise ettevaatamatusest üldohtlikul viisil. KarS § 205 järgi kvalifitseeritava teo objektiivne koosseis on asja rikkumine või hävitamine üldohtlikul viisil ja kui sellega on tekitatud suur kahju. Subjektiivsest küljest eeldab antud koosseis ettevaatamatust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik paneb koosseisupärase teo toime vähemalt hooletusega. Hooletuse all mõeldakse siinkohal, asjaolu, kui isik ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise

1-14-5642 korral oleks ta pidanud seda ette nägema. Kohus leiab, et Jaan Väljak pani KarS § 205 järgi kvalifitseeritava teo toime hooletusest. Hoolsuskohustuse sisuks on isiku poolt süüteokoosseisu tähenduses hoolsusvastase teo sooritamine või sooritamata jätmine. Tunnistamaks isikut süüdi ettevaatamatusest toimepandud süüteos, peab isiku käitumises olema esmalt tuvastatud objektiivne hoolsuskohustuse rikkumine (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20.11.2006.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-90-06, p. 21). Selleks et tuvastada objektiivse hoolsuskohustuse rikkumine, tuleb aga ära näidata, kuidas oleks isik pidanud tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral käituma, s.t konstrueerida hoolsuskohustusele vastav käitumine. Selleks on vaja püstitada küsimus, kuidas toiminuks süüdistatava (menetlusaluse isiku) asemel keskmiselt kohusetundlik

ja

ettenägelik,

samas

eluvaldkonnas

tegutsev

isik

(vt

Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 05.02.2009.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-83-08, p 13). Kohus leiab, et Jaan Väljak otsustades asuda juhtima mootorsõidukit alkoholijoobes ning põhjustades sellega asja rikkumise ja hävitamise ettevaatamatusest üldohtlikul viisil, rikkus hoolsuskohustust. Kohus leiab, et keskmine kohusetundlik inimene ei oleks asunud juhtima mootorsõidukit, olles samal ajal alkoholijoobes, seega ei oleks keskmine kohusetundlik inimene põhjustanud KarS § 205 järgi kvalifitseeritavat kuritegu. Kohus märgib, et isik tagurdas auto kohviku puidust terrassi pilliroost ääre vastu, mille tagajärjel süttis põlema kohviku terrass ning Jaan Väljak’u kasutuses olev sõiduauto, samuti sai kannatada kõrval asetsev Lexus. Kohus on seisukohale, et Jaan Väljak olles joonud 16.07.2012.a palju alkoholi (tuvastatud alkoholijoove 3,12±0,06 mg/g.), ei ole suuteline mäletama täpselt, mis antud õhtul aset leidis, antud asjolu kinnitas ka Jaan Väljak oma ütlustes, et peale autosse istumist ei mäleta ta midagi. Kohus asub seisukohale, et Jaan Väljak’ule esitatud süüdistused on õigesti kvalifitseeritud, ta on süüvõimeline ja teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Vastavalt toime pandud kuritegudele tuleb Jaan Väljak’ut karistada.

KARISTUS

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava isikut, süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalusega mõjutada neid edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatavat Jaan Väljak’ut on varasemalt karistatud kriminaalkorras. Jaan Väljak’ul on 1 (üks) kehtiv kriminaalkaristus. Nimelt karistati teda 02.04.2012.a Harju Maakohtu poolt KarS § 424 ehk mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Jaan Väljak’ut karistati 2 (kaks) kuulise

1-14-5642 vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatava kinnipeetuna olemise aeg, so 2 päeva ning lõplikuks karistuseks mõisti Jaan Väljak’ule 1 (üks) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 73 lg 1, 3 sätete alusel jäeti mõistetud karistus tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu Jaan Väljak ei pane 3 (kolme) aastase katseaja kestel tahtlikult toime uut kuritegu. Katseaeg algas Jaan Väljak’ul 12.04.2012.a ja katseaeg lõppeb 01.04.2015.a Väärteokorras Jaan Väljak’ul karistused puuduvad. Jaan Väljak on käesolevas kriminaalasjas pannud toime katseajal ühe esimese astme kuriteo ja ühe teise astme kuriteo. Karistust kergendavaks asjaoluks on KarS § 57 järgi puhtsüdamlik kahetsus ühes episoodis, so. süüdistuses KarS § 118 lg 1 p 1 järgi. Samuti on karistust kergendavaks asjaoluks teises episoodis, so KarS § 205 järgi kvalifitseeritavas kuriteos puhtsüdamlik kahetsus ja süü tunnistamine. Raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus on seisukohal, et Jaan Väljak’ut ei ole mõttekas ega otstarbekas karistada rahalise karistusega, kuna see ei kannaks oma eesmärke. Lisaks märgib kohus, et Jaan Väljak’ult kuuluvad väljamõistmisele menetluskulud, ta peab hüvitama tsiviilhagid ning seega ei ole KarS § 205 eest mõttekas mõista karistuseks rahalist karistust. Kohus selgitab, et Jaan Väljak’u poolt toime pandud kuritegudest näeb KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu karistusena ette ainult vangistuse. Seega ei ole kohtul võimalik kaaluda rahalise karistuse mõistmise võimalikust Jaan Väljak’ule. Kohus on seisukohal, et Jaan Väljak’ut on võimalik karistada vangistusega toime pandud raskeima kuriteo eest sanktsiooni miinimummääras ning seda põhjendusel, et Jaan Väljak kahetseb toimepandud kuritegusid puhtsüdamlikult ning süüdistatava poolt tehtud kõne hädaabisse, et kannatanule kutsuda kiirabi, millega suudeti kannatanu elu päästa. Raskendavad asjaolud puuduvad. Eelpool toodud arvestades asub kohus seisukohale, et Jaan Väljak tuleb tunnistada KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks vangistus 4 (neli) aastat. Samuti tuleb Jaan Väljak tunnistada KarS § 205 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks vangistus 6 (kuus) kuud. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõista ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks vangistus 4 (neli) aastat. Vastavalt KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Jaan Väljak’ule mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 2 (kaks) aastat ja 8 (kaheksa) kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 23.01.2013.a, so 1 (üks) päev. Ärakandmisele kuuluvaks

1-14-5642 vangistuseks lugeda 2 (kaks) aastat 7 (seitse) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise 02.04.2012.a Harju Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, so 1 kuu ja 28 päeva võrra, mõistes lõplikuks liitkaristuseks vangistus 2 (kaks) aastat 9 (üheksa) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva.päeva. Karistusaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, so. 28.10.2014.a. Tõkendiks valida Jaan Väljak’u suhtes – vahistamine, võtta isik vahi alla kohtusaalis.

TSIVIILHAGI

Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 25 sätestab igaühe õiguse talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. KrMS § 310 lg 1 kohaselt juhul, kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Seega vastutab isik teisele isikule kahju tekitamise eest juhul, kui kahju on tekitatud isiku poolse tegevuse või tegevusetuse tagajärjel, selline tegevus on õigusvastane ning isik on kahju tekitamises süüdi.

1-14-5642 Käesoleval juhul on tõendamist leidnud, et kannatanutele OÜ’le Good-Bye, OÜ’le Hastom Metall ja XXX on kahju põhjustatud Jaan Väljak oma tegevusega. 13.10.2014.a toimunud kohtuistungil loobus kannatanu XXX esitatud 2500 euro suurusest tsiviilhagist. 13.10.2014.a. toimunud kohtuistungil kinnitas süüdistatav Jaan Väljak, et on kannatanute OÜ’le Good-Bye, OÜ’le Hastom Metall poolt esitatud tsiviilhagid nõus hüvitama. Seega on Jaan Väljak hagid õigeks võtnud. Kohus leiab, et kannatanute OÜ’le Good-Bye, OÜ’le Hastom Metall poolt esitatud tsiviilhagid on põhjendatud ja esitatud mõistlikus suuruses ning milline on tekitatud süüdistatava õigusvastase käitumisega, mistõttu kuuluvad tsiviilhagid täies mahus süüdistatavalt Jaan Väljak’ult väljamõistmisele.

ASITÕENDID

Käesolevas kriminaalasjas on asitõenditeks Jaan Väljak’ult tema kinnipidamisel 23.01.2013.a ära võetud mobiiltelefon Sony Ericsson K800i koos Tele2 SIM-kaardiga ja isikutunnistus nr XXX, Jaan Väljak’ult tema kinnipidamisel 23.01.2013.a ära võetud plastikust vutlaris sinist värvi plastmasskäepidemega ehitusnuga, 22.01.2013.a haigla töötaja poolt üle antud katkilõigatud ja verega määrdunud XXXriietusesemed (valget värvi kaitsekombinesoon, musta värvi T-särk, pruuni värvi meeste kampsun), 2 CD plaati ja tulekahjus hävinud sõiduk Chrysler Voyager reg.nr XXX. KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt võidakse kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. KrMS § 126 lg 3 p 3 kohaselt muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale. KrMS § 126 lg 3 p 4 kohaselt väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. KarS § 83 lg 1 lubab kohtul konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Antud seisukohta on väljendanud ka Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 29. mai 2013.a otsuses nr 3-1-1-51-13, p 10.

Lähtudes eelpool toodust asub kohus seisukohale, et 2 CD plaati, mis asuvad kriminaaltoimiku materjalide juures tuleb jätta peale kohtuotsuse jõustumist kriminaaltoimikumaterjalide juurde.

1-14-5642 Samuti 22.01.2013.a haigla töötaja poolt üle antud katkilõigatud ja verega määrdunud XXXriietusesemed (valget värvi kaitsekombinesoon, musta värvi T-särk, pruuni värvi meeste kampsun), mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas tuleb peale kohtuotsuse jõustumist hävitada. Jaan Väljak’ult tema kinnipidamisel 23.01.2013.a ära võetud mobiiltelefon Sony Ericsson K800i koos Tele2 SIM-kaardiga ja isikutunnistus nr XXX, mis on tagastatud 23.01.2013.a Jaan Väljak’ule tuleb jätta peale kohtuotsuse jõustumist Jaan Väljak’ule ning tulekahjus hävinud sõiduk Chrysler Voyager reg nr XXX, mis on paigutatud 17.07.2012.a sõidukite hoiukohta, mis on tagastatud XXX tuleb jätta peale kohtuotsuse jõustumist XXX. Jaan Väljak’ult tema kinnipidamisel 23.01.2013.a ära võetud plastikust vutlaris sinist värvi plastmasskäepidemega ehitusnuga, mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoiuruumis tuleb KarS § § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja peale kohtuotsuse jõustumist, kui kuriteo toimepanemise vahend, hävitada.

MENETLUSKULUD

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja alljärgnevalt: KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisitasud summas 826,00 eurot (kaheksasada kakskümmend kuus eurot). KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu Imbi Seimar’ile summas 345,60 eurot (kolmsada nelikümmend viis eurot ja kuuskümmend eurosenti). KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu Natalia Lausmaa’le summas 64,80 eurot (kuuskümmend neli eurot ja kaheksakümmend eurosenti). KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 887,50 eurot (kaheksasada kaheksakümmend seitse eurot ja viiskümmend eurosenti). Samas peab kohus põhjendatuks menetluskulude osas kohaldada KrMS § 180 lg 3 sätteid ning määrata süüdistatavalt väljamõistetud menetluskulud hüvitamisele ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul. Kohus arvestab siinkohal asjaoludega, et kinnipidamisasutuses on kohtuotsuse täitmine menetluskulusid

puudutavas

osas

süüdistataval

Jaan

Väljak’ul

raskendatud,

kuna

kinnipidamisasutuses viibiva süüdimõistetu töötamise võimalus on piiratud.

1-14-5642 Violetta Kõvask Kohtunik /Digitaalselt allkirjastatud/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.