Kohtulahend

1-14-8848 maksekorraldusele viitenumber 99914700026562. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number 1-14-8848. Välja mõistetud summad tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kriminaalasjas nr 14750000046 süüdistatakse Egeth Küppar`it (J.L) KarS § 298 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et Egeth Küppar andis vara, s o raha selle eest, et ametiisik paneks oma ametiseisundit ära kasutades toime seadusega mittelubatud teo. Vastavalt Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.11.2010 määrusele nr 98 „Maanteeameti põhimäärus“ on Maanteeamet Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus. Vabariigi valitsuse seaduse § 43 lg 1 kohaselt teostavad valitsusasutuste hallatavad riigiasutused seaduse alusel täidesaatvat riigivõimu. Seega on Maanteeamet ning selle struktuuriüksus Lääne regiooni Liiklusregistri Haapsalu büroo riigiasutus. Maanteeamet Lääne regiooni Liiklusregistri Haapsalu büroo peaspetsialistide tööülesanneteks on muuhulgas teooria- ja sõidueksamite vastuvõtmine ja eksamitulemuste vormistamine. Peaspetsialistidel on õigus esindada bürood oma tegevusala piires. Peaspetsialisti töö käigus eksamite vastuvõtmise korda reguleerib Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21.06.2011 määrus nr 50 „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele“ (edaspidi kord). Korra § 2 kohaselt juhi eksamineerimise eesmärk on hinnata isiku teadmiste, oskuste, käitumise ja hoiakute vastavust juhi kvalifikatsiooninõuetele. Korra lisa nr 1 kohaselt peab A,B,C-kategooria auto juhtimisõiguse taotleja sooritama teooriaeksami ning teise järgu sõidueksami. Korra lisa 2 tabel 2 sätestab, et Akategooria juhtimisõigust taotlev isik peab vastama 30-e minuti jooksul 30-le eksamiküsimusele, millest vähemalt 26-le peab ta vastama õigesti. Kui vigu on rohkem, peab eksamineerija kuulutama teooriaeksami mittesooritatuks ning isikut sõidueksamile ei lasta. B-kategooria juhtimisõigust taotlev isik peab vastama 30-e minuti jooksul 30-le eksamiküsimusele, millest vähemalt 26-le peab ta vastama õigesti. Kui vigu on rohkem, peab eksamineerija kuulutama teooriaeksami mittesooritatuks ning isikut sõidueksamile ei lasta. C-kategooria juhtimisõigust taotlev isik peab vastama 35-e minuti jooksul 35-le eksamiküsimusele, millest vähemalt 30-le peab ta vastama õigesti. Kui vigu on rohkem, peab eksamineerija kuulutama teooriaeksami mittesooritatuks ning isikut sõidueksamile ei lasta. 2 (4)

1-14-8848 Korra lisa 4 punkt 2 sätestab, et kui eksamineerija eksamit läbi viies märkab tõsist viga või mitut vähemtõsist viga, kohustub ta lugema eksami mittesooritatuks. Lisa 4 punkt 3 sätestab, et eksami käigus tehtud vead, hinnangud ja otsuse sõidueksami sooritamise või mittesooritamise kohta kannab eksamineerija sõidueksami kaardile. Korra § 5 lg 4 ei tohi eksamineeritav kasutada kõrvalist abi ning peab sooritama eksami iseseisvalt. Vastavalt liiklusseaduse § 98 lg 1 ja 2 annab Maanteeamet esmase juhiloa välja kümne tööpäeva jooksul kohase eksami sooritamisest arvates. Sätte sõnastusest tulenevalt puudub ametil diskretsioon otsustamisel, kas väljastada isikule juhiluba või mitte – kui isik on sooritanud kohase eksami, on Maanteeamet kohustatud väljastama juhiloa. Seega on eksamineerijal sõidueksami kaarti täites võimalik mõjutada seda, kas eksamineeritav saab esmase juhiloa või mitte. Kui eksamineerija märgib sõidueksami kaardile, et isik ei sooritanud sõidueksamit, siis Maanteeamet isikule esmast juhiluba ei väljasta. Kui ta märgib aga, et eksamineeritav sooritas eksami, väljastatakse isikule esmane juhiluba. Isikule esmase juhiloa väljastamine sõltub otseselt eksamineerija poolt sõidueksami kaardile märgitavast. Eksamineerija täites peaspetsialistina eksamikaardi, teeb kolmandate isikute suhtes siduvaid õiguslikke toiminguid ja sellest tulenevalt omab ametiseisundit. Seega on tema eelkirjeldatud tööülesanded vaadeldavad kui järelevalveülesanded karistusseadustiku § 288 lg 1 mõttes. Järelikult on Maanteeameti Lääne regiooni Liiklusregistri Haapsalu büroo peaspetsialistide ehk eksamineerijate puhul tegemist ametiisikutega. Eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal ja kohas 2012 a maksis Egeth Küppar x sularahas 800 eurot. Egeth Küppari ja x vahelise kokkuleppe kohaselt pidi x talle antud sularaha eest tagama, et Egeth Küppar läbib igal juhul positiivselt B-kategooria sõidueksami. X kandis Egeth Küppari poolt altkäemaksuna antud sularahast 550 eurot x, kes vahendas altkäemaksu ja eksami sooritamist. X teatas Maanteeameti eksamineerijale x E. Küppari eksami sooritamise aja ning andis üle xle E. Küppari B-kategooria sõidueksami eest 200 eurot altkäemaksu. Sõidueksami garantii seisnes selles, et isegi siis kui isik teeb eksami käigus selliseid vigu, mis muidu õigusaktide kohaselt välistaksid eksami positiivse sooritamise ja mille esinemisel eksamineerija peaks märkima sõidueksami kaardile eksami tulemuseks „mittesooritatud“, loeb Maanteeameti eksamineerija x eksami „sooritatuks“. Egeth Küppar taotles sularaha maksmisega x seda, et ametiisik x paneks toime seadusega mittelubatud teo. 19.09.2012 leppisid x ja Egeth Küppar kokku, et x sõidutab Egeth Küppari ise 20.09.2012 kell 11.41 toimuva B-kategooria sõidueksami ajaks Tallinnast Haapsallu, kus tehakse tema autokooli tunnistusele tempel, peale mida ta saab minna sõidueksamile. Egeth Küppar maksis x altkäemaksu vahendamise eest sularahas 250 eurot. X lubas talle antud raha eest x , et Egeth Küppar läbib kindlasti Maanteeameti Lääne regiooni Haapsalu esinduses toimuva eksami positiivselt. 20.09.2012 kell 11.41 toimus Egeth Küpparil Haapsalu linnas B-kategooria sõidueksam, mille Egeth Küppar sooritas positiivselt. Seega Egeth Küppar, altkäemaksu andmisega, s o ametiisikule vara andmisega vastutasuna selle eest, et ametiisik oma ametiseisundit kasutades paneb edaspidi toime seadusega mittelubatud teo, pani toime KarS § 298 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör taotles Egeth Küppar süüdi tunnistamist KarS § 298 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 73 lg 1, 3 alusel jätta mõistetud vangistus täielikult täitmisele pööramata kui Egeth Küppar ei pane 3 (kolme) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust arvestada alates kohtuotsuse kuulutamisest.

3 (4)

1-14-8848

MAAKOHTU SEISUKOHT

Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatava süüditunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav on ennast süüdi tunnistanud. Tema käitumises teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Süüdistatav tuleb süüdi tunnistada ning mõista karistus vastavalt kokkuleppele. Tsiviilhagi ei ole. Asitõendeid ei ole. Tõkendit kohaldatud ei ole. Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Seega tuleb süüdlaselt välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 ja § 180 lg 1 alusel riigituludesse sundraha 532,50 €, ja kaitsjale tasu riigi õigusabi eest 72 €. Kohtueelses menetluses on kaitsjale hüvitatud 48 €. Kaitsja on kohtule esitanud taotlus-aruande, mille kohaselt kuulub advokaadile tasumisele kohtuistungil osalemise eest 20 €, millisele lisandub käibemaks 20%, s.o. 4 €. Kokku moodustab taotletav riigi õigusabi tasu 24 €. Eesti Advokatuuri juhatuse 18.06.2013.a otsusega kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja korra“ (edaspidi Kord) p 18 kohaselt määratud kaitsja tasu kriminaalasja kohtuliku kokkuleppemenetlusese istungil osalemise eest on 20 eurot iga poole tunni kohta. 19. punkti kohaselt tasu arvestamine kohtuistungil osalemise eest toimub kohtuistungi protokollis märgitud istungi alguse ja lõpu kellaaegade järgi ning lähima pooltunnini ümardamise põhimõttel. Kohus leiab, et taotlus vastab Korras sätestatule ja riigi õigusabi kulud tuleb RÕS § 23 lg 1 alusel advokaadile hüvitada. /allkirjastatud digitaalselt/ Rubo Kikerpill Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.