Kohtulahend

Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistused on põhjendatud ning kvalifitseeritud õigesti ning kõik avaldatud tõendid on lubatavad. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, millega süüdistus on tõendatud: 11.10.2013 kella 21:16 episoodis: Maxima Eesti OÜ avaldusga, milles palutakse õigusrikkumise menetlust alustada O.N ́i suhtes, kes jättis 11.10.2013.a. kell 21:16 Maxima kaupluses, mis asub aadressil Maardu, Keemikute 2 tasumata kauba (alkohoolne jook Gin Long Drink) eest 31,56 eurot. /tl 3/; Tunnistaja XXXülekuulamise protokolliga, milles tunnistaja on andnud ütlusi, et 11.10.2013.a. kella 21:16 paiku Maxima töötaja O.N ületas kassaliini 12 1,5 liitrise pudeli Gin Long Drinkiga, mis asusid tal musta värvi kilekotis. Kilekotti hoidis Sergei üle õla seljas. Ühe 1,5 liitrise pudeli Gin Long Drink maksumus on 2,63 eurot kokku kogumaksumus on 31,56 eurot. O.N lahkus kauplusest Maxima võetud kauba eest tasumata. /tl 4-5/; Asitõendi (salvetise) vaatlusprotokolliga, millest nähtub, kuidas 11.10.2013.a. kell 21:16:08 kaupluse välisuksest väljub meesterahvas, kes on tumedat tooni lühikeste juustega, seljas kirjut tooni jope, jalas kirjud püksid ja valget värvi botased ning üle õla selja peal on ümaralt täis musta värvi kilekott. Kell 21:15:49 on kaamerast näha, kuidas sama meesterahvas müügisaalis kõnnib ning parem käsi on rinna peal hoides kinni musta värvi kotist, mis ripub üle parema õla selja peale. Kell 21:13:42 on näha kaamerast, et meesterahvas (O.N) tõstab traataia ääres laua pealt 1 aluse, kus on heledate toonidega pudelid. /tl 21-22, lisad tl 23-24/; Kahtlustatava O.N-i ülekuulamise protokolli, milles ta tunnistab kuriteo toimepanemist ja andis ütlusi, et kuna sel päeval oli tuttaval sünnipäev ja ta oli alkoholijoobes siis ta ei mäleta, miks ta käis kaupluses Maxima ning varastas sealt. Kodus on tal järgi 6 tühja 1,5 liitrist pudelit Gin Long Drinki. Kahetseb tehtud ja soovib kahju hüvitada. /tl 40-43/ Ülaltoodud tõenditega on tõendamist leidnud, et antud episoodi varguse pani toime O.N. Vargust tõendab videosalvestus, millest nähtub O.N ́i tegevus Maxima kaupluses aadressil Keemikute 2 Maardu. Videosalvestuselt nähtuv tegevus on kokkulangev tunnistaja ütlustega, kui ka O.N ́i enda ütlustega. Kuna O.N lahkus kauba eest tasumata poest, tekitas ta sellega Maxima Eesti OÜ-le kahju summas 31,56 eurot, mis tuleb temalt välja mõista. O.N 11.10.2013 kella 21:56 episoodis: Maxima Eesti OÜ avaldusega, milles palutakse õigusrikkumise menetlust alustada O.N ́i suhtes, kes jättis 11.10.2013.a. kell 21:56 Maxima kaupluses, mis asub aadressil Maardu, Keemikute 2 tasumata kauba (40 pudelit Mernaja na moloke) eest 238 eurot. /tl 2/; Tunnistaja Sergei Smirnovi ülekuulamise protokolliga, milles tunnistaja on andnud ütlusi, et 11.10.2013.a. Maxima XX poodi asukohaga Keemikute 2 Maardu tuli kell 21:50 kodanik, kes läks Maxima lattu ja võttis 2 karpi viina. Ühes karbis oli 20 pudelit ning pudeli hind oli 5,95 eurot. Laost läks isik mööda kassa liini number 15 ja ei tasunud kauba eest. 33 pudelit on rikkumatult tagastatud ning 7 pudelit on rikutud. Kahju summa 41,65 eurot. Varguse toime pannud isikuks oli töötaja O.N ning kohe, kui ta tööle tuli, kutsus politsei. /tl 14-15/; Tunnistaja XXXülekuulamise protokolliga, milles tunnistaja on andnud ütlusi, et 11.10.2013.a. kella 21:56 paiku Maxima laotöötaja O.N varastas Maxima XX asukohaga Keemikute 2 Maardu 40 l pudelit viina Mõrnaja maksumusega 5,95 eurot kogumaksumusega 238 eurot. O.N väljus kaubaga kauplusest läbi kassa liini alkoholi eest maksmata. 40 pudelit viina asusid 2-s pappkastis. Pappkastid kukkusid Maxima ees tänaval varga käest maha, millest 5 pudelit

viina purunes ja 35 pudelit jäid terveks. O.N pääses põgenema. 5 rikutud viina Mõrnaja maksumus on 29,75 eurot. Kui järgmisel päeval tuli O.N tööle, kutsuti talle politsei. /tl 4-5/; Asitõendi vaatlusprotokolliga, millest nähtub, et videosalvestisel on fikseeritud, kuidas 11.10.2013 kell 21:55 meesterahvas liigub kaupluses kahe karbiga ning möödus karpidega kassaliinist. Samuti nähtuvad protokollist ja selle lisadest katkised viinapudelid /tl 17-18, lisad 19-20). Kahtlustatava O.N-i ülekuulamise protokolliga, milles ta tunnistab kuriteo toimepanemist ja andis ütlusi, et ta töötab kaupluses Maxima XX, mis asub Maardu linnas. 11.10.2013.a. oli tal tööpäev ja oli tööl kella 10.00-st kuni kella 17.00ni. Seejärel pidi otse töölt sünnipäevale minema. Sünnipäeval võtsid alkoholi ning ta läks tänavale suitsetama ja rohkem midagi ei mäleta. Järgmisena mäletab ja teab, et ärkas 12.10.2013.a. kell 07:30 kodus ja kell 07:45 lahkus kodunt, et tööle minna kauplusesse Maxima. Tööle jõudes turvatöötaja ütles talle, et turvasalvestise kohaselt oli ta poest viina varastanud. Seejärel turvatöötaja kutsus politsei ning viis ta ka turvaruumi, kus olid tema poolt varastatud viin. Kahetseb tehtud. /tl 32-35, 40-43/. Ülaltoodud tõenditega on tõendamist leidnud, et antud vargusekatse episoodi on toime pannud O.N . Varguskatse toimepanemine on leidnud tõendamist videosalvestusega, millest nähtub O.N ́i tegevus, mis on kokkulangev tunnistajate ütlustega. Antud kuritegu jäi katsestaadiumisse, kuna turvatöötaja järgnes O.N ́ile ning kaupluses ees kukkusid pappkastid maha, mille tõttu purunes 5 viinapudelit ning sellega tekitati Maxima kauplusele kahju 29,75 eurot. O.N kahetseb ja oli nõus kahju hüvitama. Muud dokumendid: Karistusregistri väljavõte, millest nähtub, et O.N ́it on varem kriminaalkorras karistatud 3-l korral varavastaste kuritegude eest. Samuti on isikut karistatud 5-l korral väärteokorras, s.o. KarS § 218 lg 1 alusel. /tl 46-47/. Viru Maakohtu 1.03.2012 otsus, millega O.N mõisteti süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja mõisteti liitkaristuse korras 11 kuud ja 21 päeva vangistust. /tl 50-51/. 5.04.2014 kiirmenetluse otsus väärteoasjas, millega O.N karistati 5.04.2014 toime pandud varguse eest rahatrahviga 64 eurot. /tl 68-69/. Kohus leiab, et süüdistuses kirjeldatud teod on aset leidnud, need pani toime süüdistatav. Süüdistatava tegevuses õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Süüdistatava tegu oli õigusvastane ja ta on süüdi kuriteo toimepanemises, ta on süüvõimeline isik ja tegutses tahtlikult. Süüdistatav tuleb süüdi mõista võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Karistus KarS § 56 lg 1 sätestatu kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatavale KarS § 199 lg 2 p 9 alusel inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus 5 aastat. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse

liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga karistuse eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. O.N on karistusregistri andmete kohaselt varem kriminaalkorras karistatud 3-l korral. Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse teda kahes varavastase kuriteo episoodis, millest üks jäi katsestaadiumisse ning teine on viidud lõpuni. O.N vabanes karistuse kandmiselt 15.02.2013.a. ning veidi vähem kui kaheksa kuu möödudes asus toime panema uusi kuritegusid. Sellisest käitumisest järeldab kohus, et O.N ei ole endale teinud mingeid järeldusi talle varem mõistetud karistustest ja ei ole ka uue karistuse hirmus hoidunud uute kuritegude toimepanemist. Kohus on seisukohal, et isiku puhul, kes on varem karistatud süstemaatilise varguse eest ja peale reaalse vangistuse ärakandmist jätkab uute poevarguste toimepanemist tuleb mõista karistuseks vangistus ning mingil juhul ei ole võimalik isikut karistada rahalise karistusega. O.N ́il on ka varasemalt määratud rahatrahvid osaliselt tasumata ning talle lisanduvad käesoleva kriminaalasjaga seonduvad menetluskulud, kui ka tsiviilhagide tasumise kohustus. Karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, mida siis edasiselt, vastavalt kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemisele, nihutada kas üles või allapoole. Kohus on seisukohal, et kui isiku käitumisele ei ole senised karistused mõju avaldanud, tuleb teda karistada varasemate karistustega võrreldes rangemalt. O.N ́i süü suurust hinnates võtab kohus arvesse asjaolu, et toime on pandud kaks varavastase kuriteo episood. Karistuse määra valikul lähtub kohus nii süüdistatava süü suurusest, karistust kergendavat asjaolu (puhtsüdamlik kahetsus) ja raskendavaid asjaolusid (puuduvad) ja ka asjaolu, et süüdistatav tunnistab oma süüd. Kohus peab põhistatuks karistada O.N ́it KarS § 199 lg 2 p 9 järgi 6 kuulise vangistusega, millest tuleb kriminaalasja lahendamisel lühimenetluse korras, tulenevalt KrMS § 238 lg 2 maha arvata üks kolmandik, seega on O.N ́ile mõistetavaks karistuseks 4 kuud vangistust. Samuti tuleb KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg lugeda karistusaja hulka. Kohus leiab, et mõistetud vangistuse võib asendada üldkasuliku tööga. Tsiviilhagi Tsiviilhagi puudutavalt märgib kohus järgmist. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju õigusvastane, kui sellega kahjustati kannatanute omandit. Kuivõrd vargusega on kahjustatud kannatanute omandit, oli tegemist õigusvastase kahjuga. Tulenevalt VÕS § -st 1043, õigusvastaselt tekitatud kahju puhul peab õigusvastaselt kahju tekitaud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohtus on O.N ́i süü kannatanutele kuulunud asjade suhtes varguste toimepanemises tõendamist leidnud. Kohus leiab, et tsiviilhagi ja selle suurus on täielikult tõendatud teiste käesolevas kriminaalasjas kogutud ning eelpool kohtuotsuses käsitletud tõenditega, samuti süüdistatav tunnistas kohtuistungil tsiviilhagi. Kohus asub eeltoodut arvestades seisukohale, et kriminaalasjas esitatud kannatanu Maxima Eesti OÜ poolt esitatud tsiviilhagi summas 61,31 eurot on põhjendatud täies ulatuses ning kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele. Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, kuuluvad O.N ́ilt KrMS § 175, § 179 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras, s.o. 532,50 eurot ning samuti riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasud. Kohtu hinnangul ei esine O.N ́il erandlikke asjaolusid, mis tingiks temalt väljamõistetavate menetluskulude vähendamise, tegemist on töövõimelise meesterahvaga, kes on võimeline tasu eest töötama nii vabaduses viibides, kui ka vanglas olles. Kohus leiab, et menetluskulude tasumiseks võib süüdistatavale anda mõistliku aja. Asitõend

•

2 CD- plaat salvestusega, mis asub kriminaalasja juures, peale kohtuotsuse jõustumist jätta kriminaalasja juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel.

Kohus juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,9, § 179 lg 1 p 2; § 237; § 238 lg 1 p 4; § 238 lg 2, § 311; § 312, § 313, § 315, VÕS § 1043 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada O.N ́i KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistada 6 kuulise vangistusega. Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 4 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata O.N ́il karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 12.10.2013.a. s.o 1 päeva, kandmata karistus vangistus 3 kuud ja 29 päeva. KarS § 69 lg 1,2,3,4 alusel asendada vangistus 3 kuud ja 29 päeva üldkasuliku tööga 238 tundi. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 18 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel on O.N kohustatud täitma üldkasuliku töö tegemise ajal KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: • elama kohtu määratud alalises elukohas XXX; • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata O.N Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Välja mõista O.N ́ilt tsiviilhagi summas 61,31 eurot Maxima Eesti OÜ kasuks (raha kanda a/a XXX Swedbank). Välja mõista O.N ́ilt 532,50 eurot sundraha ja kaitsjatasu summas 192 eurot riigi tuludesse. Menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse O.N ́ile e-posti või posti teel. Samuti võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõend • 2 CD- plaat salvestusega, mis asub kriminaalasja juures, peale kohtuotsuse jõustumist jätta kriminaalasja juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel.

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Margot Mikler Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.