Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
22. oktoober 2014, Tallinn
Kriminaalasja number
1-12-5921
Kohtukoosseis
Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Urmas Reinola ja Orvi Tali
Kohtuistungi sekretär
Liina Kaev
Kohtuistungi toimumise aeg ja koht
22. september 2014, Tallinn
Kriminaalasi
M.V süüdistuses KarS § 211 lg 1 järgi; E.V , A.E ja D.B süüdistuses KarS § 211 lg 1 - § 22 lg 3 järgi; AS Gild Financial Advisory Services süüdistuses KarS § 211 lg 2 - § 22 lg 3 järgi
Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 30. mai 2014 aasta otsus üldmenetluses
Apellatsiooni esitajad
Kaitsjad
Prokurör
Riigiprokurör Steven-Hristo Evestus
Süüdistatavad
M.V, ik: XXX, varem kriminaalkorras karistamata, vahistatud ei olnud, käesoleval ajal tõkend puudub, E.V, ik: XXX, varem kriminaalkorras karistamata, vahistatud ei olnud, käesoleval ajal tõkend puudub, A.E , ik: XXX, varem kriminaalkorras karistamata, vahistatud ei olnud, käesoleval ajal tõkend puudub,
D.B , ik: XXX, varem kriminaalkorras karistamata, vahistatud ei olnud, käesoleval ajal tõkend puudub AS GILD Financial Advisory Services( uus ärinimi I.O registrikood XXX, esindaja Šarunas Skyrius , juriidiline aadress Roosikrantsi 11-54, Tallinn,
Kannatanute lepinguline esindaja Kaitsjad
Vandeadvokaat Maria Mägi- Rohtmets Vandeadvokaadid Aadu Luberg, Jüri Leppik, Andres Simson, Jaanus Tehver, Margus Mugu
Tühistada Harju Maakohtu 30. mai 2014 aasta otsus kirminaalasjas nr 1-12-5921 osaliselt:
- E OÜ( ( reg XXXXXXXX) kasuks 700 000 eurot, - A OÜ ( reg. XXXXXXXX) kasuks 200 000 eurot, - S Sihtasutuse( reg. XXXXXXXX) kasuks 200 000 eurot, - M OÜ ( reg. XXXXXXXX) kasuks 300 000 eurot, - A OÜ( reg XXXXXXXX) kasuks 51 000 eurot, - E OÜ( reg. XXXXXXXX) kasuks 50 000 eurot, - PJ ’i( XXXXXXXXXXX) kasuks 50 000 eurot, - VA( ik: XXXXXXXXXXX) kasuks 63 000 eurot, - AŽ’e( ik: XXXXXXXXXXX) kasuks 60 000 eurot, - RR’e( ik:XXXXXXXXXXX) kasuks 290 000 krooni, - P OÜ( reg XXXXXXXXXXX) kasuks 25 000 eurot, - AM’i ( ik: XXXXXXXXXXX) kasuks 20 000 eurot, - K OÜ( reg. XXXXXXXXX) kasuks 80 000 eurot, - OÜ N ( reg. XXXXXXXXX) kasuks 50 000 eurot, - AH’i ( XXXXXXXXXXX) kasuks 25 000 eurot, - M OÜ ( reg. 11086826) kasuks 65 000 eurot. KrMS § 274 lg 4, § 310 lg 3 alusel jätta D.B suhtes esitatud tsiviilhagid läbi vaatamata. Kannatanutel on õigus esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras.
- AŽ-e kasuks M.V-lt 400,00 eurot, A.E ’ilt, E.V ’ilt ja AS-t Gild FAS( I.O) igaühelt 247,43 eurot. -RR-e kauks M.V -lt 400,00 eurot, A.E’ilt, E.V’ilt ja AS -t Gild FAS( AS I.O) igaühelt 247,43 eurot.
Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul.
AS GILD Financial Advisory Services poolseks ametlikuks projektijuhiks ja kontaktisikuks oli võlakirjade emissiooni korraldamisel kapitaliturgude grupi juht D.B , kes koordineeris ja juhtis emissiooni ettevalmistamist ning osales emissioonitingimuste ja projekti esitluse väljatöötamisel, kiitis heaks emissioonitingimuste viimase versiooni, aitas leida potentsiaalseid investoreid, edastas investoritele e-kirja teel emissioonitingimused, osales nende tutvustamisel potentsiaalsetele investoritele, juhendas investoreid e-kirja teel märkimiskorralduste vormistamisel, samuti edastas tema investoritele 27.07.2007.a. e-kirja teel valeinformatsiooni emissiooni ülemärkimise kohta. Seega soodustasid eelnimetatud isikud oma aktiivse füüsilise ja vaimse kaasaitamistegevusega võlakirjade emissiooni korraldamist ja investeeringute saamist valeandmete esitamise teel. Mitmele potentsiaalsele investorile anti 2007.a kevadsuvel M.V, A.E ja E.V poolt eelteavet korraldatava emissiooni kohta ning usaldusest emissiooni korraldaja AS GILD Financial Advisory Services ja sellega seotud isikute suhtes näitasid potentsiaalsed investorid üles suuremat huvi projekti vastu. 29.06.2007.a saatis D.B potentsiaalsetele investoritele teabe selle kohta, et Gild Bankers on käivitamas struktureeritud võlakirjade investeerimise võimalust maa arendamise projekti Aserbaidžaanis, projekti oodatavaks tuluks prognoositi 70% aastas. 23.07.2007.a. toimus Leedu Vabariigis, Vilniuses Aserbaidžaani projekti tutvustav üritus, kuhu kutsus potentsiaalsed investorid 18.07.2007.a. ekirjaga D.B, sellel üritusel tutvustasid projekti, sellega seotud tingimusi M.V ja D.B.24.07.2007.a. toimus Tallinnas, Rävala pst 3 Aserbaidžaani projekti tutvustav üritus potentsiaalsetele investoritele, kus tutvustasid investoritele kasumlikku projekti ja selle tingimusi emissiooni korraldaja GILD Bankers esindaja D.B , kuid samuti emitendi SRB esindajatena M.V ja A.E . Projekti elluviijaks Aserbaidžaanis, Bakuus pidi olema ettevõte Delta Investment Group eesotsas GILD Financial Advisory Services juhatuse liikme E.V -ga . 2007.a täpselt kohtueelse menetluse käigus tuvastamata ajal, ajaperioodil august-september korraldas M.V potentsiaalsetele investoritele investeerimisprojektiga tutvumise Aserbaidžaanis, Bakuus, milles osales ka A.E. Võlakirjade emissiooni ettevalmistamise ja korraldamise käigus ilmnesid järgnevad täitmata või tingimustele mittevastavad asjaolud, millest ei teavitatud potentsiaalseid investoreid ega katkestatud emissiooni läbiviimist, seega esitati emissioonitingimustes ja esitlustel emitendi ja tema esindaja ning emissiooniga seotud teiste ülalnimetatud isikute poolt investoritele investeeringu saamise eesmärgil valeandmeid järgmiste emissioonitingimuste punktide täidetuse osas: Punkt 3.1.4.7, mille kohaselt pidi mandaadileping AS GILD Financial Advisory Services ja Emitendi vahel olema sõlmitud enne emissioonitingimuste kinnitamist; punkt 3.1.4.8, mille kohaselt seotud isikud märgivad, omandavad ja tasuvad vähemalt 20% emiteeritavatest võlakirjadest; punkt 5.10, mille kohaselt emissioon katkestatakse korraldaja AS GILD Financial Advisory Services ja emitendi Seaside Residence Baku OÜ otsusega, kui punktis 5.11.1 või 5.11.2 sätestatud eeltingimused ei ole täidetud väärtuspäevaks, s.o 27.07.2007.a. Punkti 5.11.1 kohaselt oli emissiooni lõpuleviimise eeltingimuseks, et Aserbaidžaani Vabariigi krediidiasutus on võtnud kohustuse rahastada projekti infrastruktuuri väljaehitamist summas 10 000 000 EUR, mis on deponeeritud korraldaja AS GILD Financial Advisory Services kontole; Punkti 5.11.2 kohaselt oli emissiooni lõpuleviimise eeltingimuseks, et Aserbaidžaani Vabariigis tegutsev õigusbüroo on väljastanud õigusliku hinnangu vastusena õigusabipalvele ja nimetatud õigusliku hinnangu põhjal on korraldaja AS GILD Financial Advisory Services ja Emitent jõudnud järeldusele, et ei esine mingeid olulisi takistusi projekti elluviimisel. Kuni punktis 5.11.2 sätestatud eeltingimuse täitmiseni ei olnud Emitendil õigust väljastada ESH Trading Ltd-le ja Delta Land Ltd-le laenu. Emissioonitingimuste punkt 8.3.1. kohaselt pidi Emitent võlakirjade märkimisest saadud summad 100%-liselt edasi laenama
Aserbaidžaani äriühingutele ESH Trading Ltd ja Delta Land Ltd. Punkt 5.10 kohaselt ei olnud emitendil enne õigusliku hinnangu saamist õigust väljastada eelnimetatud äriühingutele laenu; Punktis 5.11.3 oli sätestatud, et emissiooni lõpuleviimise eeltingimuseks on ka audiitoriga sõlmitud leping. Punkt 5.10 kohaselt ei olnud audiitoriga lepingu sõlmimine emissiooni katkestamise aluseks, kuid punkti 2.1.6. kohaselt pidid punktis 5.11 loetletud tingimused olema täidetud enne võlakirjade emiteerimist, ülekandmist investorite väärtpaberikontodele ja väljamaksmist. Eeltoodud emitendi ja selle esindaja M.V ning E.V, A.E, D.B ja AS GILD Financial Advisory Services kaasabil esitatud valeandmed näitasid pakkumist soodsamas valguses ja motiveerisid investoreid investeerima, samuti tekitas detailne tingimuste väljatoomine ning nende esitlus ja esitlejad kindlustunnet ja usaldusväärsust projekti kaalutletuse ja realiseeritavuse osas, mille tulemusena laekus 25.07.2007 – 22.10.2007 Emitendi OÜ Seaside Residence Baku AS Swedbank arvelduskontole investoritelt – OÜ T, PJ, OÜ E , OÜB , OÜA , OÜ E.V.I,UAB R , OÜN, SE S, AS A , OÜH , OÜF, MG, UAB P, K, VA, OÜ I, OÜ E, OÜ K – rahalisi vahendeid kokku summas 15 410 700 eurot, millest omakorda OÜ K poolt AS GILD Financial Advisory Services juhatuse liikme E.V juhendamisel investeeritud raha summas 3 299 000 eurot oli tegelikkuses investorite enda poolt varem investeeritud raha. Seega laekus reaalselt emissiooni tulemusel Emitendi arvelduskontole raha summas 12 111 700 eurot ning kuna emissioonimahtu ei näidatud õigesti, ei kajastatud investoritele vastavalt emissioonitingimuste punktile 6.10. müüdud võlakirjade arvu õigesti. Eelkirjeldatud võlakirjade emissiooniga seotud investorite jaoks ei olnud lõpptulemusena sellise investeeringu eesmärk kantud pikaajalise kasusaamise eesmärgil tehtud rahapaigutusest, sest investeeritud rahalisi vahendeid nad emissiooni mittekatkestamise tõttu ning emissiooni eesmärgi realiseerimatuse tõttu tagasi ei saanud ega sellest kasumit ei teeninud. Selline tulemus oli tingitud asjaolust, et enne emissiooni lõpetamist olid emissiooni lõpuleviimise eeltingimused täitmata. Sellise tegevusega pani M.V toime KarS § 211 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o investeeringu saamise majandustegevuses osaleva isiku poolt üldsusele emissiooniprospektis ja esitlustel valeandmete esitamise teel. E.V , A.E , Šar unas Skyrius panid toime KarS § 211 lg 1 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tahtliku füüsilise ja vaimse kaasabi osutamise investeeringu saamisele majandustegevuses osaleva isiku poolt üldsusele emissiooniprospektis ja esitlustel valeandmete esitamise teel. AS Gild Financial Advisory Services/ I.O) oma juhatuse liikme E.V tegevuse kaudu pani toime KarS § 211 lg 1,2 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tahtliku füüsilise ja vaimse kaasabi osutamise investeeringu saamisele majandustegevuses osaleva isiku poolt üldsusele emissiooniprospektis ja esitlustel valeandmete esitamise teel, mis on toime pandud juriidilise isiku poolt.
Kohaldas M.V suhtes tõkendit vahistamine otsuse jõustumisel, mille tühistas karistuse kandmisele asumisel. Tunnistas E.V süü di KarS § 211 lg 1 - § 22 lg 3 järgi ja karist as 2(kahe) aasta ja 6(kuue) kuulise vangistusega. KarS § 73 lg 1,2,3 alusel määras koheselt ärakandmisele 6(kuus) kuud vangistust, ülejäänud 2(kaks) aastat vangistust jättis E.V’i suhtes tingimisi kohaldamata, määrates 3 (kolme) aastase katseaja. Kohaldas otsuse jõustumisel E.V suhtes tõkendit vahistamine, mille tühistas karistuse kandmisele asumisel. Tunnistas A.E süüdi KarS § 211 lg 1 - § 22 lg 3 järgi ja karist as 2(kahe) aasta ja 3(kolme) kuulise vangistusega. KarS § 73 lg 1,2,3 määras koheselt ärakandmisele 3 (kolm) kuud vangistust, ülejäänud 2(kaks) aastat vangistust jättis A.E’i suhtes tingimisi kohaldamata, määrates 3 (kolme) aastase katseaja. Kohaldas otsuse jõustumisel A.E suhtes tõkendit vahistamine, mille tühistas karistuse kandmisele asumisel. Tunnistas Šar unas D.B süüdi KarS § 211 lg 1 - § 22 lg 3 järgi ning karistas 2(kahe) aasta ja 3 (kolme) kuulise vangistusega. KarS § 73 lg 1,2,3 alusel määras koheselt ärakandmisele 3 (kolm) kuud vangistust, ülejäänud 2(kaks) aastat vangistust jättis D.B ’e suhtes tingimisi kohaldamata, määrates 3(kolme) aastase katseaja. Kohaldas o tsuse jõustumisel Šarunas Skyrius ’e suhtes tõkendit vahistamine, mi lle tühistas karistuse kandmisele asumisel. Tunnistas AS GILD Financial Advisory Services (uue nimega I.O ) süüdi KarS § 211 lg 2 - § 22 lg 3 järgi ning mõistis karistuseks rahalise karistuse 150 000(ükssada viiskümmend tuhat) eurot.
Seega on käesolevas asjas välistatud valeandmete esitamine emissiooniprospektis, kuna nimetatu d tõendit käesolevas asjas ei ole, sellist dokumenti pole olemas ega pidanudki olema, sest tegemist ei olnud väärtpaberite avaliku pakkumisega. Kohtuotsusest ei selgu maakohtu motiivid, kaalutlused ega põhjendused, mille kohaselt on kohus lugenud, et emissioonitingimused on asjas käsitletavad emissiooniprospektina, seega on kohtuotsus ebaseaduslik KrMS § 339 lg 1 p 7 rikkumise tõttu, samuti on rikutud kaitseõigust. Eeltoodust tulenevalt on jäänud vaid võimalus, et valeandmeid esitati muus üldsusele suunatud teabes, s.t süüdistatavatele KarS § 211 sätestatu inkrimineerimiseks peab olema tõendatud, et Seaside Residence Baku 18.07.2007.a emissioonitingimused ning esitlustel edastatud teave olid suunatud üldsusele. OÜ Seaside Residence Baku kui emitendi ja Gildi kui emitendi nõustaja poolt väljavalitud investoritele emiteerimistingimuste edastamist ei saa pidada üldsusele suunatud teabeks KarS § 211 tähenduses. Ei ole ka tõendatud, et projekti esitlustel esitatud materjalid on käsitletavad üldsusele suunatud teabena. Teave korraldatava emissiooni kohta oli suunatud kitsale piiritletud isikute ringile ning kannatanud said selle eraviisiliselt ainult süüdistatavate kaudu informatsioonina, mis ei sisaldanud andmeid investeeringu kohta. Selline esialgne teave ei koosnenud valeandmetest, mistõttu ei saa seda teavet võtta vastutuse aluseks KarS § 211 mõttes. Süüdistusaktis ei ole väidetud ega tõendatud, et materjalid olid mis tahes viisil kättesaadavad üldsusele. Järelikult projekti esitlusmaterjalid olid kättesaadavad vaid kitsale emitendi määratud isikute ringile ning selline teave ei ole käsitletav üldsusele suunatud teabena KarS § 211 tähenduses. Emissioonitingimuste p 5.8 kohaselt võlakirjade emissioon viidi läbi mitteavaliku pakkumise teel, millest tulenevalt võlakirjade pakkumine emissioonitingimuste järgi ei kujutanud endast võlakirjade avalikku pakkumist väärtpaberituru seaduse § 12 tähenduses. Kirjalikud tõendid näitavad, et emissiooni korraldajatel ei olnud kavatsust läbi viia avalikku emissiooni ega esitada emissiooniga seotud pakkumist ega teavet avalikkusele (kd 1 lk 123, kd 4 lk 116). Eeltoodust tuleneb, et ei ole täidetud investeerimiskelmuse objektiivne koosseis, mille kohaselt valeandmeid sisaldav teave peab sisalduma emissiooniprospektis või muul viisil üldsusele suunatud teabes, mistõttu süüdistatavate tegu on ekslikult kvalifitseeritud KarS § 211 järgi.
Seadusevastaselt ühtegi eelpool nimetatud vastuväidet kohtuotsuses ei käsitleta ega nende kõrvalejätmist ei põhjendata. E.V seisis emitendi huvide eest (kelle huvides oli just madalam teenuse hind) ja mitte I.O- i huvide eest (kelle huviks oli võimalikult suur teenuse hind). Seega ei tegutsenud T. Haavel süüdistatava I.O huvides, vaid iseenda huvides I.O kliendina, kuna tal olid emitendiga seotud huvid. Kohtuotsuses nimetatud asjaolusid ei käsitleta.
Kõik kohtu poolt viidatud informatsiooni nõudmised leidsid aset olulisel määral pärast seda, kui emissioon oli toimunud ja lõpule viidud. Järelikult ei ole kohtu poolt viidatud asjaoludel seost tõendamisesemega. Seda asjaolu, et valeandmeid oleks potentsiaalsetele investoritele edastatud investeeringu saamise eesmärgil, s.t. enne emissiooni lõpuleviimist, maakohus otsuses tuvastanud ei ole (rääkimata sellest, kes valeandmeid esitas ja kas seda tehti tahtlikult või mitte). Seda, et süüdistatavad tegutsesid valeandmete esitamisel kooskõlastatult, pole väidetud süüdistusaktis. Sellist kooskõlastatud tegevust ei kinnita mitte ükski tõend. Kohtu seisukoht süüdistatavate kooskõlastatud tegevusest on ka vastuolus kohtuotsuse lõppjäreldusega, mille kohaselt mõisteti üks süüdistatav süüdi investeerimiskelmuse täideviimises ja ülejäänud sellele kaasaaitamises. Kohtu seisukoht , et projekti korraldajad seadsid eesmärgiks valeandmete esitamise ning soovisid investorite vara enda või kolmandate isikute kasuks pöörata." ei rajane asjas kogutud tõenditel ja tegemist on alusetute järeldustega. Süüdistusaktis ei ole väidetud, et süüdistatavad pidid emissiooni käigus võlakirjadesse investeerima. Sellise kavatsuse olemasolu ei nähtu mitte ühestki tõendist ning mitte keegi pole menetluses väitnud, et ta sellise kavatsuse olemasolu eeldas või sellega arvestas. Isiku seotus emissioonitingimuste väljatöötamisega ei anna iseenesest alust väiteks, et isik oli teadlik ka emissiooni lõpuleviimise tingimuste täidetusest ja emissiooni käigus "väljapakutu" lõpuleviimise võimatusest. Tõendeid, mis kinnitaksid seda, et D.B oli teadlik emissioonitingimuste mittetäidetusest ja/või emissiooni eesmärgi saavutamise võimatusest ja andis investoritele teadlikult valeteavet, käesolevas kriminaalasjas ei ole. Eeltoodust järeldub, et maakohus on oma otsuse peamiselt rajanud seisukohtadele, millel puudub tõenduslik alus ning mille osas ei ole võimalik aru saada, kuidas maakohus on sellistele seisukohtadele jõudnud. Selline kohtuotsus ei ole seaduslik ega põhjendatud.
tulenevaid kohustusi oma kliendi ehk SRB ees, pole kriminaalasja menetluses keegi väitnud, rääkimata sellest, et tegemist oleks süüdistusaktis käsitletud etteheitega. VPTS § 85 lg 1 ja § 87 lg 2 kohaldamine antud kaasuses on ebaõige ka seetõttu, et kohtuotsuses ei ole tuvastatud, et Gild FAS oleks neid sätteid rikkunud.
kuni 22.10.2007.a. Isegi süüdistuses esitatud etteheidete piirest väljumisel ei saaks lugeda kuriteo toimepanemise lõppemise ajaks hilisemat päeva kui 05.10.2007.a. Seega möödus aegumistähtaeg 05.10.2012.a. ning kohtu alla andmine toimus pärast aegumistähtaja möödumist. Järelikult tuleb asuda seisukohale, et D.B süüdimõistmine ja karistamine on kuriteo aegumise tõttu välistatud.
Ringkonnakohtul tuleb kohaldada KrMS § 341 lg 2 ja 3, tühistada maakohtu otsus ning saata asi uueks arutamiseks Harju Maakohtule teises kohtukoosseisus. Vaatamata sellele, et käesolevas kaasuses esinevad KrMS § 341 lg 2 ja 3 tulenevad alused asja saatmiseks Harju Maakohtule uueks läbivaatamiseks, leia b kaitsja, et Šarunas Skyrius't puudutavas osas on võimalik ringkonnakohtus teha KrMS § 337 lg 2 p 1 alusel määrus kriminaalmenetluse lõpetamise kohta KrMS § 199 p 2 tunnustel (kuriteo aegumistähtaeg on möödunud). Olukorras, kus apellatsioonkaebuse lahendamisel on võimalik tuvastada kriminaalmenetlust välistava asjaolu ja seega kriminaalmenetluse lõpetamise alus, ei ole menetluslikult otstarbekas jätta kriminaalmenetlus ringkonnakohtus lõpetamata ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks, kus vastav menetlusotsus (kriminaalasja lõpetamine KrMS § 199 p 2 alusel) igal juhul teha tuleks. Kriminaalasja saatmine maakohtule uueks ar utamiseks Šarunas Skyrius't puudutavas osas on kaitsja hinnangul põhjendatud vaid juhul, kui ringkonnakohtu seisukoha järgi ei võimalda menetlusõiguse rikkumised maakohtus seda, et ringkonnakohus hakkab ise kuriteo toimepanemise aega tuvastama ning sellest tulenevalt ei ole ringkonnakohtus võimalik aegumise küsimust lahendada.
M.V -le karistuse mõistmisel on kohus kriminaalmenetlust oluliselt rikkunud KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes, mis on kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise aluseks KrMS § 338 p 3, p 4 järgi. Kaitsja on seisukohal, et kohus on otsuse resolutsiooni punktis 3 ebaõigesti kohaldanud M.V suhtes tõkendina vahistamist.
või kiri saadeti, siis pidanuks see kohe Aserbaidžaani riigi vastava ametkonna poolt saadetama emitendile. Kaitsja taotleb ringkonnakohtul anda hinnang esitatud tõendile, so Aserbaidžaani Vabariigi kaitseministri 12. detsembri 2007 kirjale nr 186 / 910 ja tunnistada see asjakohaseks antud kriminaalasjas sedastades ühtlasi, et algsete maade saamise võimatus selgus ajaliselt peale Väärtuspäeva, mitte enne seda. Olles saanud teada, et Mardakan – Šuvalani maad ei saa, osutubki käesolevas asjas oluliseks nn asendusmaa küsimus. Kuna enamus investorid ei soovinud rikkumisjuhtumit( default) välja kuulutada ka peale seda, kui selgus algsete maade saamise võimatus ja nad olid ka asendusmaadest teadlikud, siis see tähendas automaatselt et nad aktsepteerisid asendusmaad ja koos sellega ka M.V jõupingutusi nende omandamiseks Delta Land'le. Õiguslikult tähendab investorite poolt asendusmaade aktsepteerimine vaadeldaval juhul, et katkeb põhjuslik kuse ahel KarS § 211 teo koosseisupärasuse mõttes - investorite poolt teostatud investeeringu ning saabunud tagajärje – so neile väidetavalt tekitatud kahju vahel. Antud aspekti – mille kaitsja esitas juba maakohtus - ei ole maakohus apelleeritavas otsuses käsitlenud, milline olukord palun lugeda kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks KrMS § 339 lg 2 alusel. Kaitsja leiab, et asendusmaaga seonduv temaatika kuulub käesoleva kriminaalasja tõendamise esemesse ( küsimus M.V käitumise subjektiivsest küljest, aga ka küsimus väidetava k ahju olemasolust, selle täpsest suurusest kannatanutel ) ning kaitsja tugineb selles ka Riigikohtu kindlalt väljakujunenud praktikale. Apelleeritavas otsuses ei ole antud aspekti ( so asendusmaa kuulumine tõendamisesemesse ) käsitletud. Antud asjas on asendusmaa temaatika oluline selgitamaks, kas M.V-lesines kuritegelik tahtlus KarS § 211 mõttes. Kaitsja leiab, et kriminaalasjast johtuvalt näitab asendusmaade temaatika ( asendusmaade leidmine, rendilepingute ülesostmine kohalikelt ela nikelt, ostu – müügi aktide / lepingute vormistamine, riigilõivude maksmine kohalikule omavalitsusele jne ) M.V kuritegeliku kavatsuse ehk tahtluse KarS § 211 lg 1 mõttes puudumist ning ka sel põhistusel tulnuks ta õigeks mõista. Oluline on küsimus asendusmaa väärtusest. Maakohus on otsuses ( lk 31 ) leidnud, et KrMS § 123 alusel ei saa kohtule esitatud hindamisaruannet ega selle lisa tõendina kasutada, kuivõrd see on esitatud erinevate maatükkide kohta ja esitamata on lisad C ja D ( hindamisakti punktid
rikkumine apelleeritavas otsuses KrMS § 339 lg 2 alusel ja KrMS § 328 lg 1 p 2 alusel kriminaalasi saata uueks arutamiseks esimese astme kohtule. 2) Kui ringkonnakohus asub apellatsiooni sisuliselt läbi vaatama, palub tühistada Harju Maakohtu 30. mai 2014 kohtuotsus täies mahus ning mõista M.V temale mõistetud süüdistuses KarS § 211 lg 1 järgi õigeks jättes esitatud tsiviilhagid läbi vaatamata 3) Kui ringkonnakohus ei näe alust M.V süüdimõistva otsuse tühistamiseks ning tema õigeksmõistmiseks, palun tühistada Harju Maakohtu 30. mai 2014 kohtuotsus karistuse mõistmise ning tsiviilhagide rahuldamise osas - karistada M.V karistusega, mis ei ole seotud reaalse vangistusega ning jätta tsiviilhagid läbi vaatamata 4) Süüdistatava menetluskulud ( kulud valitud kaitsjale ) kõikides senistes menetlusstaadiumites vastavalt maakohtus esitatud kuludokumentidele ning käesolevale apellatsioonile lisatud kuludokumentidele jätta seadusliku aluse tekkimisel täies mahus riigi eelarveliste vahendite kanda.
Tegelikult ei olegi vaidlust, et A.E osales 2007.a kevadsuvel eelteabe jagamisel mitmele potentsiaalsele investorile 24.07.2007.a projekti tutvustaval üritusel potentsiaalsetele investoritele Tallinnas, Rävala pst 3, Osales 2007.a august september Bakuus projekti tutvustamisel Rohkem süüdistusakt talle sisuliselt mitte midagi ette ei heida. Need on kõik positiivsed tegevused, mis subjektiivsest küljest otseselt kinnitavad tema head tahet ja usku selles projektis osaleda ja viia see positiivse resultaadini. A.E kui kaasaaitaja rolli kohta selles võtmes, et ta teadlikult osales investeerimiskelmuses sellele kaasaaitamise vormis, ei leia mitte ühtegi ei selget ega kaudset tõendit. Süüteokoosseisu esinemiseks ja selle tõendamiseks peaks subjektiivse külje poolt esinema A.E tahtlus investeerimiskelmuse toimepanemiseks eelnevalt. Meil ei ole kriminaalasjas ei dokumente, e-maile, tunnistajate ütlusi jne, mis kinnitaksid, et A.E oli eelnevalt pahatahtlik kavatsetus. Asjas on tõendid ainult selle kohta, et isikud reaalselt tahtsidki projekti ellu viia. Eeltoodu alusel leiab, et käesolevas asjas on kohus tõendeid hinnanud pealiskaudselt ja puuduvad objektiivsed tõendid, mille alusel asuda seisukohale, et süüdistatav on toime pannud temale inkrimineeritud teo. Esinevad kõrvaldamata kahtlused isiku süüs, mistõttu lähtuvalt KrMS § 7 lg 3 tuleks süüdistatav õigeks mõista. 6.3.Kohus leidis, et emissioonitingimuste pealkiri „Mitteavalik pakkumine erainvesteeringu teel“ ning märge lk 2 „konfidentsiaalne“ (Maa -arendusprojekt Aserbaidžaanis) ei tähenda veel, et tegemist oleks mitteavaliku emissiooniga. Kohus on ilmselgelt eksinud osundatud tõendi hindamisel ja osundatud tõend tähendab vältimatult, et tegemist oli kinnise emissiooniga, mis omakorda välistab KarS § 211 kohaldamise (puudub süüteokoosseisu objektiivne tunnus) ja põhikuriteo puudumise tõttu ei ole ka kaasaaitajat võimalik vastutusele võtta. Kohus on seega kohaldanud ebaõigesti KarS § 211 ja sellest tulenevalt ka KarS § 211 lg 1 - § 22 lg 3 A.E suhtes. 6.4 Ei süüdistusaktist ega kohtuotsusest ei nähtu, milliseid konkreetseid valeandmeid esitas A.E . Samuti ei selgu, milles konkreetselt seisnes kaasaaitamistegu, ehk milline konkreetne A.E tegu aitas väidetavalt kaasa investeerimiskelmuse toimepanemisele ja millistest asjaoludest oli või pidi olema A.E teadlik. Kohtuotsusest ega ka uuritud tõenditest ei nähtu, milliseid väidetavalt ebaõigeid andmeid sisaldavaid tingimusi lisas või aitas lisada A.E emissioonitingimustesse. Ka süüdistusaktis ei ole vastavaid väiteid esitatud, nagu varasemalt viidatud, on ka süüdistusakt ebakonkreetne. Süüdistuse ja kohtuotsuse ülesehitus ei vasta selles osas seaduse nõuetele, kuivõrd isiku teopanus või kaasaaitamistegu on jäänud täielikult avamata.
Vaidlust ei ole, et E.V ́i kutsus juhatusest tagasi nõukogu oma 16.07.2007.a otsusega. Kohtu poolt loetletud tõendid kinnitavad E.V ́i poolt selgitatut, et ta emissiooni korraldaja poolt ei ole tegev olnud. Samuti ei ole ta emitendi poolt tegev olnud. Kohtuotsuses puuduvad igasugused põhjendused, miks kohus ei arvestanud tegelikku faktilist asjaolu, et E.V ei olnud alates 16.07.2007. a AS GILD Financial Advisory Services juhatuse liige. Kohtuotsuses tuvastatu, et E.V oli kuni 20.09.2007 AS GILD Financial Advisory Services juhatuse liikmeks, on vale. Harju Maakohus ei ole pööranud vähimatki tähelepanu asjaolule, et antud emissioonitingimustele tuginemine sai toimuda vaid ajani, kui informeeriti esialgse soetatava maa omandamise võimatusest. Kohtuotsuse kohaselt on püütud näidata, et emitent teostas investeeringuid vastuolus emissioonitingimustele. Samas jätab kohus tähelepanuta, et emissioonitingimuste kohaselt oli suurinvestoritel aktiivne roll otsustamaks kas ja millistel tingimustel väärtpaberiemissiooni võib läbi viia. Suurinvestorid (enamus) ei teinud midagi, et antud emissioonitingimuste kohast emissiooni lõpetada. Nii nagu nähtub asja materjalidest, alates veebruarist 2009 võtsid nad emitendi üle.
kohtuistungil apellatsiooni täiendused läbi vaatamata, rahuldamisele ei kuulu. Asjaolu millal jätab ringkonnakohus apellatsioonile esitatud täiendused läbi vaatamata, ei ole apellatsiooni esitamise tähtaja ennistamise aluseks. Seetõttu jätab ringkonnakohus apellatsiooni täienduse KrMS § 323 lg 2 p 1 esitatud põhimõttest tulenevalt tähelepanuta. Ringkonnakohus peab siinkohal vajalikuks viidata Riigikohtu lahendis nr 3-1-2-4-12 p 31 selgitusele, et KrMS § 319 lg 2 esimene lause näeb ette, et apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsusega tutvumise võimalus KrMS § 319 lg 2 esimese lause mõttes tähendab üksnes seda, et kohtuotsuse terviktekst on kohtus pooltele kättesaadav, ega olene sellest, kas mingid muud asjaolud takistavad poolel otsusega tutvuda. Vastasel korral võiks teatud juhtudel tekkida olukord, kus puudub selgus, kas kohtuotsus on jõustunud või mitte. KrMS § 408 lg 2 esimese lause kohaselt jõustub kohtuotsus, kui apellatsiooni või kassatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. Kohtul pole üldjuhul ülevaadet sellest, kas kohtumenetluse pool, kes kohtuotsuse teatavaks tegemisest viieteistkümne päeva jooksul apellatsiooni ei esita, sai kohtu poolt kättesaadavaks tehtud otsusega tutvuda või esinesid objektiivsed põhjused, mis takistasid poolel seda teha. Seega juhul, kui KrMS § 319 lg-s 2 nimetatud võimalus kohtuotsusega tutvuda eeldaks peale kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavaks tegemise ka seda, et ei esine asjaolusid, mis takistaksid mõnel kohtumenetluse poolel tutvumisvõimaluse kasutamist, ei oleks kohtul võimalik määratleda apellatsioonitähtaja möödumise ja seega ka kohtuotsuse jõustumise hetke. Seetõttu leiabki kolleegium, et nii nagu apellatsiooniteate esitamise tähtaega arvestatakse KrMS § 319 lg 1 kohaselt kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest, tuleb ka apellatsioonitähtaega arvestada kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavaks tegemisest (välja arvatud KrMS § 319 lg-s 3 ette nähtud erandjuhtumil).
M.V kaitsja loobub täiendavate tõendite kriminaalasja materjalide juurde võtmise taotlusest. Samuti märgib, et maakohus on oma määrusega parandanud ka kohtuotsuse tervikteksti resolutiivosas tehtud vead, mistõttu selles osas etteheited otsusele puuduvad. Muus osas jääb esitatud apellatsiooni juurde. Teised apellandid- kaitsjad toetavad esitatud apellatsioone. Prokuröri arvamuse kohaselt on kohtuotsus seaduslik ja põhjendatud, kooskõlas materiaal-ja kriminaalmenetlusõiguse normidega. Palub jätta apellatsioonid rahuldamata kohtuotsuse muutmata. Kannatanu esindaja palub jätta apellatsioonid rahuldamata. Kohtuotsuse tühistamiseks alused puuduvad, ringkonnakohus saab vajadusel lisada tsiviilhagi rahuldamise materiaalõiguslikke aluseid.
rikkumise KrMS § 339 lg 1 p -de 1-11 tähenduses, tuleb ringkonnakohtul, juhindudes KrMS § 341 lg-st 1 või 2 maakohtu otsus vältimatult tühistada ja saata kriminaalasi esimese astme kohtule uueks arutamiseks. Sellisel juhul puuduvad ringkonnakohtul volitused asuda kriminaalmenetlusõiguse rikkumist ise kõrvaldama. KrMS § 341 lg 3 esitatud põhimõtte kohaselt KrMS § 339 lg 1 p 12 ja lg 2 nimetatud rikkumise puhul maakohtule asja tagasisaatmine on seaduslik vaid juhul kui rikkumist pole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Eeltoodust tulenevalt annab kolleegium hinnangu kaitsjate apellatsioonides viidatud maakohtu poolsetele menetlusnormi olulistele rikkumistele ning neist tulenevalt kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks saatmise taotlusele.
A.E kaitsja on viidanud samale asjaolule ning on leidnud, et tegemist on KrMS § 339 lg 1 p 12 ettenähtud ausa ja õiglase kohtumõistmise põhimõtte rikkumisega. E.V k aitsja on viidates resolutiivosade erinevustele leidnud, et tegemist on KrMS § 339 lg 1 p 1 rikkumisega ehk korduva asja lahendamisega on samas asjas erineva kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Samas on ka leidnud, et kui sellise käsitusega ringkonnakohus ei nõustu, on tegemist kohtunike nõupidamissaladus e rikkumisega KrMS § 339 lg 1 p 5 mõttes. Samuti leiab, et kuna kohtuotsuse põhiosas ei ole esitatud põhjendusi, miks terviktekstis esitatud resolutsioon erineb resolutiivotsuse st, ei ole kohtuotsus kontrollitav, mis on käsitatav kohtuotsuse s põhjenduste puudumisena KrMS § 339 lg 1 p 7 tähenduses. Kohtukolleegium, pidamata vajalikuks argumenteerida kõikide kaitsjate erinevaid seiskohti eraldi, märgib kokkuvõtvalt, et resolutiivotsuse ja otsuse tervikteksti resolutiivosa erinevuse puhul pole tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega. Siinkohal viitab kolleegium Riigikohtu lahendis nr 3-1-2-3-09 sedastatule, et ekslik on arusaam, nagu oleks kohtuotsuse kuulutamisel kuulutatud resolutiivosa ja hiljem koostatud tervikliku kohtuotsuse näol tegu kahe erineva kohtuotsusega. Kohus võib vastavalt KrMS § 315 lg-le 4 kuulutada üksnes otsuse resolutiivosa, millele tuleb lähtuvalt KrMS § 315 lg-st 8 vajadusel lisada põhiosa. Seega on seadusandja kohtute töö hõlbustamiseks ja kohtuotsuste kvaliteedi tõstmiseks näinud ette võimaluse, et kohtuotsuse erinevate osade vormistamisel võivad olla erinevad tähtajad. See aga ei tähenda, et ühes kriminaalasjas tehakse kaks kohtuotsust. Kuna üks ja seesama kohtuotsus võib olla vormistatud kahe erineva dokumendina, siis ei ole välistatud, et nende vormistamisel võivad tekkida vead ja sellest tulenevalt ka erinevused. Vastuolu korral kohtuotsuse erineval ajal vormistatud resolutiivosade vahel tuleb lähtuda sellest resolutiivosast, mis on kuulutatud KrMS § 315 lg 4 kohaselt. Seda põhjusel, et kohtunik teeb sisulise otsustuse kõikide kriminaalasjas tähtsate faktiliste ja juriidiliste asjaolude kohta juba kohtuotsuse resolutiivosa vormistamisel, vastates KrMS § -des 313 või 314 sisalduvatele küsimustele. Kui kohtumenetluse pooled seejärel teatavad, et nad soovivad kasutada apellatsiooniõigust, tuleb kohtul lähtuvalt KrMS § 315 lg-st 8 koostada kohtuotsus tervikuna, s.t lisada eelnevalt juba tehtud otsusele KrMS § -s 312 sätestatu. Käesoleval juhul on ühe kohtuotsuse erineval ajal vormistatud resolutiivosade kokku langema pidava teksti mittekattumise näol tegemist ebaselgusega, mille kohus on KrMS § 306 lg 5 antud õigusega karistuste mõistmiste osas kõrvaldanud. Eeltoodu alusel lähtub kolleegium antud juhul KrMS § 315 lg 4 kohasest resolutiivosast, mis kuulutati 30.05.2014 aasta kohtuistungil ( 22 kd. t.lk. 24-26).
Kui maakohtu otsuse põhistusvead on käsitatavad kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 tähenduses, peab ringkonnakohus igal üksikjuhul hindama, kas tal on võimalik kriminaalasi ise lahendada või tuleb see saata maakohtule uueks arutamiseks. Juhul kui ei ole ülekaalukaid põhjuseid, mis eeldaksid kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks saatmist, tuleb ringkonnakohtul kriminaalasi ise ära lahendada. Põhistamiskohustuse aspektist pole tähtsust sellel, et maakohtu järeldused tõendite lubatavuse küsimuses rajanesid valdavalt menetlusseaduse väärtõlgendustel. Kohtu põhistuste ekslikkus ei ole samastatav nende puudumisega. Seega toimub apellatsioonimenetluses kriminaalasja sisuline arutamine, kusjuures ringkonnakohtul on õigus tuvastada faktilisi asjaolusid ja hinnata tõendeid samasuguses ulatuses nagu esimese astme kohtul. Teisalt pole apellatsioonimenetlus pelgalt sama asja teistkordne käsitlemine teises kohtukoosseisus, vaid eelkõige esimese astme kohtu tegevuse kontrollimine apellatsioonkaebuse piires. Uute faktiliste asjaolude tuvastamine ringkonnakohtus peaks olema erandlik. Seda võib teha eelkõige juhul, kui pärast esimese astme kohtuotsuse tegemist on asjas ilmnenud täiendavaid tõendeid. Seejuures võib täiendava tõendiga olla tegemist ka siis, kui maakohus on tunnistanud selle põhjendamatult lubamatuks ja jätnud tõendikogumist välja. Kohtukolleegium leiab, et antud otsuse pinnalt ei ole tuvastatav kohtuotsuses tervikuna põhjenduste puudumist ega ka mõne süüdistatava osas otsuse koostamata jätmist, mis tooks kaasa apellatsioonide sisulise arutamiseta kohtuotsuse tühistamise ja maakohtule tervikuna uueks arutamiseks saatmise. Küll aga kolleegium tõdeb, et mõneti teistsugune on olukord tsiviilhagide lahendamise osas, kuid selles osas tehtud vead ei välista antud juhul ringkonnakohtu poolt apellatsioonide alusel süüdistatavate tegevusele karistusõigusliku hinnangu andmist. Tsiviilhagi puudutavalt esitab kolleegium oma põhjendused ja järeldused allpool, otsuse p- s
M.V kaitsja on läbi süüdistusele esitatud etteheidete leidnud, et M.V-le on esitatud süüdistus ja ta on süüdi tunnistatud KarS § 211 järgi ebaõigesti kuna emitendi OÜ SRB suhtes on menetlus lõpetatud. Samas oli just juriidiline isik majandustegevuses osalevaks isikuks, ning süüdistuse kohaselt tegutses M.V vaid emitendi seadusliku esindajana ja tema huvides. KarS § 211 ettenähtud objektiivne koosseis eeldab subjektina majandustegevuses osalevat isikut. Vaidlus puudub selles, et juriidiline isik OÜ SRB, olles emitendiks, osales majandustegevuses. Samuti puudub vaidlus selle üle, et süüdistuses äranäidatud ajal oli M.V OÜ SRB juhatuse liige, kes juhtis osaühingu majandustegevust ja vahetult tegeles süüdistuses esitatud emissiooniprojektiga. Kolleegium leiab, et antud juhul pole M.V vastutusele võtmine KarS § 211 lg 1 järgi välistatud põhjusel, et majandustegevuses osalevale OÜ-le SRB pole süüdistust esitatud.
väärikust. Suunava küsimuse esitamiseks eraldi luba ei pea kohus andma kui sellisele ajaolule ei viita vastuväites teine pool. Seega tunnistajale esitatava küsimuse kõrvalejätmiseks peab olema esitatud teise poole taotlus, mis peab sisaldama selge viite kas siis küsimuse lubamatusele või mitteasjakohasusele. Seaduse kohaselt on kohtul küll võimalus taotluse alusel küsimuse kõrvalejätmiseks, kuid kindlasti ei ole see kohtule kohustuseks. 10.6 E.V kaitsja on leidnud, et on toimunud kohtu menetlusväline mõjutamine, mis on rikkunud aus at ja õiglast kohtumenetlust. Eeltoodud väidet on kaitsja sisustanud korduvate eelistungite läbiviimistega. Kolleegium osutab, et kohtumenetlust, sealhulgas kohtulikku eelmenetlust, viib läbi ja korraldab kohus ning kui kohtunik seaduslike aluste, milledeks on muuhulgas ka menetluspoolte esitatud erinevate taotluste lahendamine ( käesolevas asjas kohtuniku taandamistaotluse, kui ka kriminaalasja kohtuliku arutamise ümberplaneerimiseks), kutsub kokku korraldava istungi, pole selles midagi ebaseaduslikku ega anna alust tuvastada mingisuguseid menetlusväliseid mõjutusi. Siinjuures pole ka kaitsja konkretiseerinud millised välised jõud kohtunikku mõjutasid, mis annaks aluse tuvastada ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtte rikkumist. Vastavalt istungi protokollidele on kohtunik selgitanud igakord korraldava istungi läbiviimise vajadust, nendele on viidanud ka apellant ja kohtuistungi protokollid on kriminaalasja materjalide juures nagu ka taotluste lahendamise määrused. Siinjuures kolleegium osutab, et kui kaitsja leidis, et kohtulikul eelmenetlusel on kohtunik rikkunud ausa kohtumenetluse printsiipi, oli kaitsjal võimalik esitada kohtuniku taandamistaotlus kohtumenetluses kohtuistungi rakendamisel. Kaitsja ei ole sellekohast põhistatud taotlust esitanud.
Kolleegium leiab, et KrMS § 339 lg 2 tähenduses pole süüdistuse konkretiseerimatus tuvastatav. M.V kaitsja on märkinud, et investeerimiskelmus on materiaalne kuritegu ning väidetava kasu/kahju iseloom ja suurus tuleb obligatoorselt süüdistuses ära näidata ja menetluses tuvastada. Süüdistuses ei ole nimetatudki, et M.V tegutses eesmärgiga saada varalist kasu ega ka seda, et M.V oleks varalist kasu saanud või et kannatanud oleksid kahju saanud. P ole välja toodud kahju iseloom ja suurus. Kolleegium nõustub kaitsja käsitusega, et investeerimiskelmus on materiaalse koosseisuga, valeandmete esitamine peab tagajärjena kaasa tooma investeeringu ehk pikaajalise kasusaamise eesmärgil tehtava rahapaigutuse. Samas leiab, et s üüdistuses on ära näidatud millises ulatuses erinevad isikud investeerisid, mistõttu ei saa nõustuda kaitsja etteheitega süüdistuses kahju iseloomu ja suuruse esitamata jätmises. Varaline kahju kannatanul ei ole otsesõnu investeerimiskelmuse paragrahvis ette nähtud, kuid antud juhul ei saa kaitsjaga nõustuda, et kannatanutele tekitatud kahju laad ja suurus pole süüdistusakti alusel tuvastatav. Süüdistuses on tekitatud kahju suurus esitatud läbi investeeritud summade, mis olid kannatanute pool üle kantud ning jõudnud emitendile kuuluvale arveldusarvele.
menetluslike asjaolude tuvastamiseks. Pooled said maakohtus avalikul ja suulisel uurimisel enda seisukohad esitada, mistõttu ei olnud vaja neid ringkonnakohtus uuesti ja täies mahus suuliselt ette lugedes avaldada. Siinjuures kolleegium osutab, et alates 01.07.2014, seega pärast eelviidatud Riigikohtu lahendi kuulutamist, jõustunud KrMS § 15 tehtud muudatuse kohaselt ei näe seadus enam ette ringkonnakohtus tõendite suulist esitamist. Ringkonnakohtuistungil esitas E.V kaitsja konkreetse taotluse eelistungi ühe protokolli ja tema kaitsekõne teeside avaldamiseks, millise ringkonnakohus ka rahuldas. Samuti rahuldas ringkonnakohus prokuröri taotluse maakohtus vahetult uuritud tõendite apellatsioonimenetluses avaldamise osas KrMS § 335 lg 2 ettenähtud esimese astme kohtu istungi protokolli avaldamise teel. Prokuröri taotlusega nõustusid kõik teised kaitsjad kui ka kannatanute seaduslik esindaja.
võimalik samastada tegu ja teost ajaliselt ning ruumiliselt eraldatud tagajärge, mis on käsitatav kas konkreetse välismaailma muudatusena või sellise põhjendatult ootuspärase muudatuse ärajäämisena. Investeerimiskelmus on kelmuse eriliik, mille koosseisutegu on valeandmete esitamine emissiooniprospektis või muus üldsusele suunatud teabes. Seega, juhinduvalt KarS § 10 , saab teo toimepanemise ajana käsitada valeandmete esitamise aega ehk viimast sellekohast käitumisakti. D.B-le ( tegelikult kõikidele süüdistatavatele) esitatud süüdistuse kohaselt on kuriteo toimepanemise ajaks märgitud ajavahemik mai 2007 kuni 22.10.2007. Ringkonnakohtu istungil põhjendas riiklik süüdistaja viimast kuupäeva asjaoluga, et siis laekus emitendi OÜ SRB arvelduskontole investoritelt viimane rahasumma. Eeltoodud Riigikohtu lahendi pinnalt saab tulla järeldusele, et prokuröri ja ka maakohtu, kes on aktsepteerinud prok uröri eeltoodud käsitust, seisukoht on ekslik kuna investeeringu saamine on koosseisuliseks tagajärjeks, mille saabumise ajal KarS § 10 teise lause kohaselt investeerimiskelmuseks ettenähtu teo toimepanemise aja seisukohalt tähtsust pole. Kaitsja on leidnud, et pärast 27.07.2010 ei ole süüdistuse kohaselt D.B teinud ühtegi etteheidetavat tegu. Nimelt süüdistuse kohaselt väljastas ta 27.07.2007 aastal investoritele ekirja teel valeinformatsiooni emissooni ülemärkimise kohta. Antud juhul kolleegium sellise järeldusega ei nõustu kuna kuriteost osavõtu puhul algab aegumistähtaeg põhiteo lõpuleviimisest täideviija poolt. Antud kriminaalasjas oli kõikidele süüdistatavatele esitatud süüdistuse sisu analoogne ning kuriteo täideviijana käsitatud M.V on süüdistusest nähtuvalt investeerimisprospekti tutvustanud 2007 aasta augustseptember. S üüdistusest nähtuvalt pole alates 01.10. 2007 kuriteo täideviijale ühtegi valeandmete esitamisega seotud tegu ette heidetud. Kolleegium leiab, et esitatud süüdistuse piiridest väljumata, on koosseisuteona ettenähtud kuriteo toimepanemise ajaks 01.10.2007 , millest KarS § 81 lg 1 kohaselt aegumistähtaega arvestatakse ning KarS § 81 lg 1 p 2 ettenähtud viie aastane tähtaeg saabus 01.10.2012. KarS § 81 lg 5 annab menetlustoimingute loetelu, millised katkestavad kuriteo aegumise ning esmaseks toiminguks on asjakohasteks kahtlustatavale või süüdistatavale tõkendi kohaldamine või tema vara arestimine. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ei ole D.B suhtes tõkendit kohaldatud ega tema vara arestitud. Siinkohal kolleegium osutab, et M.V suhtes on kohaldatud tõkend 20.11.2009. E.V suhtes 05.04.2010 ja A.E suhtes 06.04.2010. Samuti on arestitud E.V, M.V, A.E ja ka AS Gild Financial Advisory Services vara 09.04.2010 aastal, mistõttu nende suhtes kuriteo aegumine katkes. Teiseks kuriteo aegumise katkemise aluseks on süüdistatava kohtu alla andmine. Vastavalt toimikus olevale määrusele on süüdistatavate, sealhulgas D.B kohtu alla andmine toimunud 19. oktoobril 2012, seega pärast tema suhtes süüteo aegumist. Kuna süüdistatav, toetades kaitsja apellatsiooni, taotleb apellatsioonis kriminaalmenetluse lõpetamist seoses aegumisega, tuleb r ingkonnakohtul juhinduvalt KrMS § 337 lg 2 p 1 ja Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-34-13 antud tõlgendusest, süüdimõistev otsus D.B osas tühistada ning tema suhtes KrMS § 199 lg 1 p 2 alusel kriminaalmenetluse aegumise tõttu lõpetada. i anna Seetõttu kolleegium e sisulist hinnangut D.B kaitsja apellatsiooni muudele väidetele.
koosseissulisele subjektile. Teistele süüdistatavatele on esitatud süüdistus kuriteost osavõtus, mistõttu nende suhtes pole eritunnus vajalik. Koosseisut eona on ettenähtud valeandmete esitamine alternatiivselt kas siis emissiooniprospektis või muul viisil üldsusele suunatud teabes . Kolleegium leiab, et KarS § 211 sätestatud süüteokoosseis ei ole blanketne, sest selles avatakse ammendavalt karistatava teo kirjeldus. Blanketse kuriteokoosseisu korral tuleb koosseis sisustada seadusest või muudest õigusaktidest tulenevate kohustuste või keeldudega, mille rikkumises koosseisu realiseerimine seisneb. Seetõttu ei saa nõustuda E.V kaitsja seisukohaga, et koosseis on blanketne ning maakohus on materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud. Maakohus on leidnud, et KarS § 211 koosseisu täidab nii avalik kui ka mitteavalik pakkumine ning on väärtpaberite üldsusele pakkumise mõiste avanud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2003/71/EÜ avatud mõiste kaudu kui ka läbi VPTS vastavate sätete. Sellise selgituse andmine pole käsitatav koosseisu sisustamisena kohtu poolt nagu on ekslikult leidnud apellandid.
AS I.O) kaitsja on apellatsioonis leidnu d, et käesoleval juhul puudub emissiooniprospekt kuna süüdistuses ja kohtuotsuses on räägitud emissioonitingimustest. Kohtukolleegium sellise käsitusega ei nõustu. Maakohus on juba otsuses kajastanud, et prospekt on kirjalik reklaami või infotrükis, mille alusel investor võiks otsustada investeeringu tegemise. Seega on prospektina võimalik käsitada igasugust kirjalikku materjali, mis sisaldab tutvustust investeerimisvõimaluste kohta. Pole oluline millise pealkirjaga on trükis, mis sellist investeerimist reklaamib ja tutvustab. Oluline on teabe sisu, kas on tegemist emissiooni reklaami ja tutvustamisega ning emiteeritud väärtpaberite pakkumisega. Kohtukolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et antud juhul on kannatanutele, potentsiaalsetele investoritele teabekandjal antud emisioonitingimused ning lisatud maaarendusprojekti tutvustus käsitatavad emissooniprospektina. Kohtukolleegium nõustudes maakohtuga leiab, et kaitsjate käsitus nagu KarS § 211 koosseis eeldaks vaid avalikku emissiooni on ekslik. Selline tõlgendus on koosseisu kitsendav kuna eeltoodud seadus ei kehtesta, et tegemist saab olla vaid VPTS § 12 lg 1 mõttes avaliku väärtpaberite pakkumisega. Ettenähtud dispositsiooni kohaselt on kuriteokoosseis täidetud emissooniprospektis valeandmete esitamisega. Antud juhul on maakohus esitanud põhjendatud seisukoha ja viidanud seejuures kirjalike tõendite kõrval ka kannatanute ütlustele (otsuse lk 59-61) pakkumisest teadasaamise ja liitumise asjaolude osas, mis andsid maakohtule aluse järeldada, et tegemist oli sisuliselt avaliku pakkumisega VPTS § 12 lg 1 mõttes. Kolleegium nõustub maakohtuga ja leiab, et tegemist ei olnud kindlatele ja üksikutele inimestele suunatud emissooniprospektiga, vaid kannatanute poolt saadi investeerimisvõimalustest teada nii AS Gild FAS kodulehelt, kui ka erinevatelt inimestelt ning prospektiga tutvustamise aktsioonidel ei piiratud inimeste ringi, kõik said presentatsioonile tulla ning kannatanu VA on ka kinnitanud, et M.V tegi talle ettepaneku veel investoreid kaasata. Kolleegium nõustub maakohtuga, et emisioonitingimused ja selle lisa projekti nõol on käsitatavad emissiooniprospektina ning nende korduvatel esitlustel piiramatule isikute ringile konkreetse investeeringu saamiseks jagatud muu teave on käsitatav muul viisil üldsusele suunatud teabena. Valeandmete esitamise osas kolleegium märgib, et maakohus on kohtuotsuses kajastanud need emissoonitingimused, millised on süüdistus kohaselt ebaõiged, kuid olid süüdistatavate poolt
investoritele esitatud kui tõesed, mistõttu ei saa nõustuda kaitsjate poolt kohtule tehtud etteheitega koosseisuteo äranäitamata jätmises. Tõnis Taaveli kaitsja leiab, et jääb selgusetuks milliste tingimuste osas valeandmed esitati ning kuidas need mõjutasid investeeringu tegemist. Kolleegium ei saa sellise seisukohaga nõustuda. Emissioonitingimuste esitamine, nende presenteerimine, korduv kinnitamine, et tegemist on kasuliku investeeringuga, oli läbi viidud ju investeeringu saamise eesmärgil ja põhjusel. Mingit muud eesmärki emissoonitingimuste väljatöötamine ega nende esitamine emi ssooniprospektis nagu ka investeerimise agitatsioon endas ei kandnud. Rikkumiste osas on kohus toonud välja, et täitmata olid emissooni lõpuleviimise eeltingimused. Puudus Azerbaid žaani Vabariigi krediidiasutuse kinnitus projekti rahastamises, nagu ka samas tegutseva õigusbüroo poolt tehtud ja väljastatud õiguslik hinnang, et projekti elluviimisel pole takistusi. Tingimuste p 5.10 kohaselt tuli AS GILD FAS ja OÜ SRB otsusega emissioon katkestada kui väärtuspäevaks ei olnud eeltingimused täidetud. Eeltingimused ei olnud 27.07.2007 täidetud, kuid emissooni ei katkestatud. Siinkohal kolleegium märgib, et I.O kaitsja viited laenu andmise päevale on ekslikud kuna emissioonitingimuse eeltoodud punktis on viidatud just väärtuspäevale. Emitendi ja AS Gild FAS vahel ei olnud sõlmitud mandaadilepingut , see sõlmiti alles 26.oktoober 2007, kuigi tingimustes (p 3.1.4.7) oli selline kinnitus kirjas nagu ka tagatislepingu osas. Viimane sõlmiti alles 2008 aasta märtsis. OÜ I.O kaitsja poolt viidatud lepingud (15 kd. t.lk. 51- 76) pole eeltoodud mandaadilepinguna käsitatavad. Samuti on kohus tuvastanud, et kuigi tingimuste (p 3.1.4.8.) kohaselt kinnitati investoritele, et OÜ SRB-ga seotud isikud märgivad, omandavad ja tasuvad vähemalt 20% võlakirjade eest, siis tegelikkuses sellist kohustust ei täidetud. Maakohus on tuvastanud ka, et sellise asjaolu varjamiseks märkimispäeva järgselt oli liigutatud juba investoritelt saadud rahalisi vahendeid millega nagu oleks 20 % osaluse kohustus täidetud, kuid tegelikult ei tehtud seda emitendiga seotud isikute rahaliste vahendite arvelt. Nimetatud asjaoludele vaatamata oli D.B poolt teatatud 26.07.2007 aastal investoritele, et emissioon on edukalt lõpule viidud. Kohtukolleegium leiab, et tõendamist on leidnud, et emissioonitingimused, kus olid esitatud valeandmed, kui ka nende presenteerimisel antud katteta kinnitused ja prognoosid kasulikust rahapaigutusest ja edukast projektist, lõid kannatanutele ebaõige ettekujutuse tegelikest asjaoludest ning tõid kaasa kannatanute poolt investeeringute tegemise. Nimetatud asjaolusid on kinnitanud kannatanud ka kohtuistungitel ja kohus on nende ütlusi ka otsuse lk 57-59 refereerinud. Kolleegiumi seisukohalt on üheselt tuvastatav, et investeeringu tegemise otsustamisel olid nii emissoonitingimustes, selle lisas märgitu kui ka presentatsioonidel kinnitatu olulise kaaluga. Kannatanute, näiteks H esindaja, B esindaja, AM, VA ütluste kohaselt oli investeerimise tegemisel oluline nn emitendiga seotud isikute finantsosalus kui ka nende jaoks usaldusväärse äriühingu AS GILD FAS korraldajana ja tagatisagendina olemine kui ka isiklikult E.V osalemine projektis. Antud juhul puudub igasugune vaidlus sellest, et isikud ka investeeringu teostasid ning maakohus on otsuses selgelt välja toonud kannatanute poolt emitendi arvele ülekantud rahasummade suurused. Kolleegium ei pea vajalikuks uuesti koosseisuks vajaliku tagajärje, investeeringu saamist, põhjendada, ning maakohus on õigesti tuvastanud, et investeeringu saamisega o li investeerimiskelmus lõpule viidud.
tutvustus. A.E oli isikuks kes osales aktiivselt prospekti koostamisel kui ka tutvustamisel investorite le ning kes kinnitas kogu materjali õigsuses, kuigi isegi eeltingimused ei olnud täidetud ning tegelikkuses ettenähtud maa ostuvõimaluste reaalsus ei olnud välja selgitatud. M.V poolt antud ütluste kohaselt oli E.V isikuks, kes tegi talle ettepaneku hakata tegele ma konkreetse projektiga Azerbaidžaanis. E.V toetas pakkumisel ka A.E. Samuti olid just E.V ja A.E-ks, kes teda viisid kokku H ja SG-ga Bakuust. Kinnitab, et projektis olid rollid jaotatud. E.V AS Gild F AS poolt oli isikuks, kes hakkas otsima projektile finantseerijaid ning kes algatas äriühingus võlakirjaemissiooni korraldamise arutelu. E.V oli finantsist ja struktuuride looja. M.V ja A.E ülesandeks oli igapäevane töö projektiga. A.E koordineeris projekti elluviimist( 1 kd. t.lk. 155-192). Kolleegium leiab, et süüdistuses esitatud kaasaaitamisteod olid täideviimistegu toetavad ning olid tagajärje saabumise osas põhjuslikud. Kaasaaitamise subjektiivsete koosseisutunnuste realiseerimiseks peab kaasaaitajal olema nn kahekordne tahtlus. Esiteks peab kaasaaitajal olema vähemalt kaudne tahtlus kaasaaitamisteo toimepanemiseks. Teiseks peab tal vähemalt kaudse tahtluse vormis olema tahtlus ka toimepanija poolt õigusvastase teo toimepanemise suhtes. (3-1-1-97-09, p 7.4.) Kaasaaitaja tahtlus õigusvastase põhiteo suhtes peab hõlmama põhiteo olulist ebaõigussisu. Tahtlus toimepanija poolt tahtliku õigusvastase teo toimepanemiseks tähendab minimaalselt vähemalt seda, et kaasaaitaja peab võimalikuks konkreetse koosseisupärase teo toimepanemist täideviija poolt ja möönab seda. Kaasaaitamise jaoks on vajalik, et kaasaaitaja kujutaks endale konkreetset individualiseeritavat kuriteosündmust selle ebaõigussisu olulisemates joontes ette. Olulisemate joontena tuleb mõista kahjustatava õigushüve liiki ja õigushüve kahjustamise viisi ja määra. Kolleegium leiab, et emisiooniprospektina käsitatavas materjalis ja presentatsioonides suuliselt v õimalikele investoritele edastatud teabes valeandmete esitamine oli M.V täideviimisteona ning kaassüüdistatavate poolt kaasaaitamisteona toime pandud tahtlikult. Süüdistatavad olid teadlikud eeltingimuste täitamata jätmisest, millega jäeti välja selgitamata muuhulgas ka investoritele esitatud maa ostmise reaalsus. Samuti teadsid, et sõlmimata on vajalikud lepingud kui ka täitmata on omaosaluse kohustus. Sellel vaatamata olid selliste asjaolude kinnitus investoritele nii kirjalikult kui suuliselt esitatud eesmärgiga viimaste poolt rahapaigutuse tegemiseks. Samuti oldi omade rahaliste vahendite paigutamata jätmisel teadlikud, et kogutud oli oluliselt väiksem rahasumma kui projekti elluviimiseks oli vaja ja tingimustes näidatud. Kuid sellele vaatamata D.B teatas investoritele emissiooni eduka st lõpuleviimisest. M.V kaitsja viited viimase poolt nn asendusmaade otsimisele pärast investeerimisekelmuse lõpuleviimist koosseisulise subjektiivse külje tuvastatust ei väära. Maakohus on analüüsinud M.V käitumist, seejuures kannatanute investeeringute kasutamist mittesihtotstarbeliselt pärast rahaliste vahendite kandmist OÜ SRB arvele, ehk pärast investeerimiskelmuse lõpuleviimist, mistõttu kolleegium ei pea vajalikuks seda korrata.
karistuse mõistmine ka ebaotstarbekas arvestades suures ulatuses tekitatud kahju heastamise kohustust. Riigikohus on korduvalt sedastanud (nt lahend nr 3-1-1-113-12), et kohus ei ole karistuse mõistmisel seotud ei prokuröri ega kaitsja taotlustega. Samas on kohus kohtumenetluse poolte karistustaotlustega seotud üldise põhjendamiskohustuse kaudu. Kui kohus leiab, et konkreetses asjas tuleb süüdistatavale mõista raskem karistus, kui seda on taotlenud prokurör, tuleks seda ka eraldi põhjendada. Prokurör on karistusmäärade osas taotlenud M.V karistamist 2 aastase vangistusega, E.V ja A.E 7 kuulise vangistusega ning AS- Gild FAS rahalise karistusega 50 000 eurot. Maakohus on M.V karistanud 3 aastase vangistusega, E.V 2 aasta ja 6 kuulise vangistusega, A.E 2 aasta ja 3 kuulise vangistusega ning AS-i Gild FAS 150 000 euroga. Seega on kõik kohtu poolt mõistetud karistused võrreldes prokuröri taotlusega raskemad ja kolme viimase süüdistatava osas ka oluliselt raskemad. Samas aga ei ole kohus, sellisel määral taotletust raskema karistuse mõistmisel, piisavalt järginud ettenähtud põhistamise nõuet. Täielikult on maakohtu poolt jäänud arvestamata asjaolu, et kuritegude toimepanemisest on möödunud küllaltki pikk aeg kuna investeerimiskelmus oli lõpule viidud süüdistuse kohaselt 2007 aasta oktoobri lõpus. Kolleegium leiab, et kuigi kohus pole seaduslikult tuvastanud menetluse lõpetamise aluseid seoses mõistliku menetlusaja möödumisega, on siiski käesoleval juhul karistuse mõistmisel ajalise faktoriga arvestamise alused olemas ning kolleegiumi veendumuse kohaselt on prokuröri poolt taotletud karistusmäärad vastavuses süü suurusega, teopanusega, süüdistatavate isikutega ning arvestatud on ka asjaoluga, et kuriteo lõpuleviimisest on möödunud küllaltki pikk aeg, mistõttu kolleegium tühistab otsuse maakohtu poolt mõistetud karistusmäärade osas ning uue otsusega mõistab eelnimetatud süüdistatavatele prokuröri poolt maakohtus taotletud tähtajalised vangistused. Samuti kolleegium nõustub kaitsjate seisukohaga, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud füüsilisest isikust süüdistatavatele KarS § 73 ettenähtud karistuse osaliselt täitmisele pööramist. Antud juhul on maakohtu istungil prokurör taotlenud süüdistatavate KarS § 73 alusel karistusest tingimisi vabastamist. Maakohus on aga pööranud mõistetud karistused süüdistatavate suhtes osaliselt täitmisele . Kohtu viited eripreventiivsete eesmärkide täitmiseks nn š okivangistuse mõistmiseks , pole kooskõlas süüdistatavate isikutega kuna maakohus on ise tuvastanud, et tegemist on eelnevalt karistamata isikutega. Kolleegiumi seisukohalt ei täida antud juhul aastaid tagasi toimepandud kuriteo toimepanemise eest mõistetav lühiajalaine reaalne vangistus süüdistatavate suhtes karistuse eripreventiivset eesmärki. Kolleegium leiab, et maakohtu otsus kuulub tühistamisele ka KarS § 73 alusel karistuse osaliselt täitmisele pööramise osas. Seoses eeltooduga, kuulub tühistamisele maakohtu otsus ka tõkendi, vahistamine, kohaldamise osas. Kuna tõkendi kohaldamise seaduslikud alused on ära langenud ei pea kolleegium vajalikuks anda hinnangut kohtu põhistusele tõkendi kohaldamise osas.
Skyriuse vastu esitatud tsiviilhagi nõuded jätta läbi vaatamata. Samas ei ole välistatud tema vastu nõuete esitamine tsiviilkohtupidamise korras. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb tsiviilhagi lahendamisel kriminaalmenetluses juhinduda tsiviilkohtumenetluse reeglistikust, kui see ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldiste põhimõtetega. Riigikohus on oma lahendites (3-1-1-41-09; 3-1-1-41-11) selgitanud, et TsMS § 656 lg 1 p 5 kohaselt saadab ringkonnakohus asja maakohtule uueks läbivaatamiseks siis, kui otsust ei ole seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. St olukorras, kus ringkonnakohus ei saa mingil erandlikul põhjusel tsiviilhagi ise lahendada, tuleb kriminaalasi saata tsiviilhagi puudutavas osas KrMS § 341 lg -te 1 või 2 ja TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Tsiviilhagi lahendamine ringkonnakohtu poolt on aga välistatud juhul, kui maakohus jätab tsiviilhagi läbi vaatamata. Sellisel juhul peab ringkonnakohus tulenevalt KrMS § 340 lg 2 p-st 5 ja lg 4 p-st 5 koostoimes TsMS §-ga 427 saatma kriminaalasja tsiviilhagi puudutavas osas maakohtule uueks arutamiseks. Käesolevas asjas on esitanud tsiviilhagi P OÜ esindaja KT-V summas 1 000 000 EUR nõudes kõigi süüdistatavate vastu. Kohus on nimetatud hagi ka menetlusse võtnud. Istungil jäi hageja oma esitatud hagi juurde ( 4 kd. t.lk. 14 -16). Samuti esitas tsiviilhagi MK 15 000 EUR nõudes M.V vastu. Istungil kinnitas hagi ning jäi selle juurde ( 15 kd. t.lk. 200 pöördel). Maakohtu otsusest ei nähtu, et maakohus oleks P OÜ ja MK esitatud tsiviilhagi üldse kuidagi lahendanud. Puudub vähimgi põhjendus otsuse põhisosas nende tsiviilhagide osas otsustuse tegemisest ja neile pole viidet tehtud ka otsuse resolutiivosas. Seetõttu on kohtukolleegium seisukohal, et maakohus on sisuliselt jätnud P OÜ ja MK tsiviilhagid läbi vaatamata s.t pole hagi faktilise ja õigusliku põhjendatuse kohta üldse seisukohta võtnud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on rikkunud kriminaalmenetlusõigust jättes nimetatud tsiviilhagid sisuliselt läbi vaatamata. Tsiviilhagi saab kohus jätta läbi vaatamata ainult siis, kui selleks on menetlusseadustikus ette nähtud alus. Kuna tsiviilhagi lahendamisel kriminaalmenetluses juhindutakse tsiviilmenetluse regulatsioonist, kui see ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldiste põhimõtetega, siis tuleb kriminaalmenetluses järgida ka tsiviilkohtumenetluse seadustikus - eeskätt selle §-s 423 - sätestatud hagi läbi vaatamata jätmise aluseid. Tsiviilhagi saab jätta läbivaatamata vaid KrMS § 271 lg 2; § 272 lg 2 ja § 2631 lg-s 2 sätestatud või TsMS § -des 371 ja 423 sätestatud juhtudel. Vaidlusaluse otsusega on jätnud maakohus aga nimetatud tsiviilhagid läbi vaatamata ilma ühegi põhjenduseta ning seadusliku aluseta. Leides, et maakohus on jätnud tsiviilhagi seadusliku aluseta läbi vaatamata ja ka põhistused esitamata ei saa ringkonnakohus tulenevalt KrMS § 340 lg 2 p-st 5 koostoimes TsMS §- ga 427 asuda ise otsustama tsiviilhagi põhjendatuse üle, vaid peab saatma kriminaalasja tsiviilhagi puudutavas osas maakohtule uueks arutamiseks. Käesolevas asjas on maakohus mõistnud kõik tsiviilhagid (v.a eelnimetatud P OÜ ja MK) välja solidaarselt kõigilt süüdista tavatelt. Samas on kannatanute, A OÜ, M OÜ, RA , VG, TP, RK , ID ja UAB R, poolt esitatud tsiviilhagid konkreetselt M.V vastu ning kannatanud on jäänud istungil oma nõuete juurde. Riigikohtu lahendist nr 3-1-1-106-12 tuleneb, et kui kannatanu on esitanud tsiviilhagi konkreetse süüdistatava vastu, ei saa kohus tsiviilhagi nõuet omal algatusel teise süüdistatava vastu suunata. Seda, et nõue on esitatud solidaarselt kõigi süüdistatavate vastu, saab eeldada vaid siis, kui kannatanu ei ole nõude adressaati täpsustanud ega nõuet osadeks jaganud. Käesolevas asjas ei ole kannatanud, kes on esitanud tsiviilhagi konkreetselt M.V vastu, nõude adressaati ka kohtuistungil täpsustanud ega osadeks jaganud, vaid on jäänud esitatud nõude juurde.
Kohtukolleegiumi hinnangul puudus maakohtul seaduslik alus suunata kannatanute, A OÜ, M OÜ, RA , VG, TP, RK , ID ja UAB R, poolt sõnaselgelt väljendatud nõue omal algatusel solidaarselt kõigi nende süüdistatavate vastu, keda pole kõnealuses tsiviilhagis nõude adressaadina nimetatud. Samuti on OÜ T esitanud nõude summas 25 000 eurot hoopis OÜ Seaside Residence Baku vastu. Kohtuistungil on jäänud OÜ T esindaja küll oma nõude juurde, kuid samas ei ole ta olnud veendunud kelle vastu nõuet tahaks esitada, vaid on andnud ütlusi, et tahab raha sellelt kes selle sai (kd 4 lk 145 pöördel). Kannatanu MG on algselt esitanud nõude summas 80 000 kõigi süüdistatavate vastu, kuid maakohtu istungil esitas nõude OÜ Seaside Residence Baku vastu (kd 15 lk 198 pöördel). Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-13-14 p 37 väljendanud seisukohta, et olukorras, kus kannatanu esitab kohtule tsiviilhagi täienduse, milles on nõude adressaadina käsitatud vaid osasid algses tsiviilhagis nimetatud isikuid, tuleb kohtul selgitada, kas kannatanu soovib ülejäänud isikute osas hagi tagasi võtta (TsMS § 424) või hagist loobuda (TsMS § 429). Tsiviilhagi tagasivõtmise korral tuleb see TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata jätta. Tsiviilhagist loobumise tagajärjeks on kriminaalmenetluses aga hagi rahuldamata jätmine. Käesoleval juhul ei ole maakohus välja selgitanud kas OÜ T soovib loobuda või tagasi võtta OÜ Seaside Residence Baku vastu esitatud nõudest ning esitada see kellegi teise vastu või solidaarselt kõikide süüdistatavate vastu. Samuti ei ole maak ohus välja selgitanud samasid asjaolusid MG soovi osas, kes on maakohtus väljendanud soovi kahju väljamõistmiseks hagiavaldusest erinevalt adressaadilt OÜ-lt SRB. Välja ei ole selgitatud kas MG soovib algselt hagis esitatud adressaatide (kõik süüdistatava d) vastu esitatud nõudest loobuda või selle tagasi võtta ning esitada hagi OÜ Seaside Residence Baku vastu. Tähele tuleb panna ka seda, et OÜ Seaside Residence Baku ei ole käesolevas kriminaalasjas süüdistatavaks ega menetlusse kaasatud prokuratuuri ega KrMS § 39 lg-s 1 sätestatud korras määrusega tsiviilkostjaks tunnistatud. Eeltoodust tulenevalt kuulub tühistamisele maakohtu otsuse resolutsiooni p 25 , milles on välja mõistetud tsiviilhagid kannatanutele A OÜ, M OÜ, RA, VG, TP, RK, ID ja UAB R solidaarselt kõikidelt süüdimõistetutelt ning mõistab kannatanute A OÜ, M OÜ, RA , VG, TP, RK , ID ja UAB R tsiviilhagid välja M.V-lt. Täiendavalt selgitab kohtukolleegium, et kuigi M OÜ ei ole oma nõudes märkinud kelle vastu ta hagi esitab on maakohus põhjendatult mõistnud kannatanu kasuks nõude välja solidaarselt kõigilt süüdimõistetutelt. Nimelt on Riigikohus lahendis nr 3 -1-1-79-09 p 136 väljendanud seisukohta, et kriminaalmenetluses - eeskätt kohtueelses menetluses - on aga võimalik esitada hagi veel määratlemata isiku vastu, kelle kuriteo koosseisulistele tunnustele vastav tegu moodustab ühtlasi kannatanu tsiviilnõude aluse või olulise osa sellest. Sellise tsiviilhagi läbivaatamisel tuleb kohtul eeldada, et kannatanu tsiviilnõue on suunatud isiku(te) vastu, kellele on süüdistusaktis ette heidetud käitumist, mis ühtlasi moodustab tsiviilhagi aluse või osa sellest. Mitme süüdistatava korral tuleb juhul, kui kannatanu ei ole nõude adressaati täpsustanud ega nõuet osadeks jaganud, eeldada, et nõue on esitatud solidaarselt kõigi süüdistatavate vastu. Eeltoodut arvestades on maakohtu poolt solidaarse vastutuse printsiipi kohaldanud õigesti kannatanute OÜ T, B OÜ; AS A, E OÜ, A OÜ, S Sihtasutus, M, A OÜ, E OÜ, PJ, VA, AŽ, RR, P OÜ, AM, K OÜ, OÜ N, AH ja M OÜ kasuks kahjunõuete väljamõistmise osas.
Samuti on seaduslikult ja kooskõlas hagiavalduses kajastatuga kohaldatud solidaarsusvastutuse põhimõtet maakohtu otsuse p 26 kannatanute H OÜ ja F OÜ kasuks esitatud kahjunõuete väljamõistmisel M.V -lt, E.V-lt, A.E-lt ja AS Gild FAS( OÜ I.O). Kaitsjad on asjakohaselt viidanud ka maakohtu otsuse minetusele seonduvalt nõuete rahuldamise aluseks olevate õigusnormide puuduliku kajastamisega. Juhinduvalt Riigikohtu poolt lahendis nr 3-1-1-41-09 sedastatust on ringkonnakohtul võimalik selline puudus kõrvaldada, lisades otsusesse nõuete materiaalõiguslikke aluseid. Antud juhul kohaldub VÕS § 1043, mille kohaselt kannatanule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. VÕS § 1045 lg 4 kohaselt loetakse kahju tekitanud teole kaasaaitaja käitumine võrdseks kahju tekitaja käitumisega ja vastutavad samadel alustel. Tõendatud on kuriteo toimepanemine süüdistatavate poolt, nende süü kuriteo toimepanemises ning põhjuslik seos süülise käitumise ja kannatanutel kahju tekkimise vahel. Nõuete suurused on vastavuses kannatanute poolt investeeritud summadega, millises osas on esitatud ka tsiviilhagid. Eelpooltoodud põhistusel ja arvestades Riigikohtu lahen dis nr 3-1-1-24-14 märgitut tuleb kriminaalasi saata maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus seoses P OÜ ja MK tsiviilhagi läbi vaatamata jätmisega. Samuti on põhjendatud maakohtus uus kohtulik arutamine kannatanute OÜ T ja MG poolt esitatud tsiviilhagide osas. Selline uus arutamine on kannatanutele vähemkoormavaks kui uuesti asja menetlemine tsiviilkohtumenetluses. Seda enam, et ka nende tsiviilhagide lahendamisel on sedastatavad maakohtu minetused. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-13- 14 väljendatud seisukohast tulenevalt tuleb maakohtul esmalt välja selgitada kas OÜ T ja MG soovivad algselt esitatud tsiviilhagis nimetatud isikute osas hagi tagasi võtta või sellest loobuda ning kelle vastu, arvestades, et OÜ-d Seaside Residence Baku ei ole käesolevas kriminaalasjas tsiviilkostjaks tunnistatud, soovivad nimetatud isikud oma nõuet esitada.
kaasa kohtuotsuse tühistamise menetluskulude väljamõistmise osas ja selle osas uue otsuse tegemise. Antud juhul on M.V kuriteo täideviija ning teised tema õigusvastasele teole kaasaaitajad. Selline erinev süüaste on kaasa toonud nii diferentseeritud taotluse karistusmäära suhtes kui ka maakohtu poolt erineva karistusmääraga süüdistatavate karistamise. Kuna maakohus oleks pidanud D.B suhtes menetluse lõpetama ning menetluskulud saab välja mõista vaid süüdimõistva otsuse korral, tuleb antud juhul menetluskulud jagada alljärgnevalt. Vastavalt kannatanute esindaja taotlusele ning taotlusele lisatud tasumist tõendavatele dokumentidele ning arvetele tuleb H OÜ kasuks välja mõista 3698,16 eurot, millest tuleb M.V-lt välja mõista 1000.00 eurot, A.E-lt, E.V-lt, AS Gild FAS (I.O) eraldi igaühelt 899,38 eurot. Kannatanu F OÜ-le kuulub hüvitamisele 3698,16, millest tuleb M.V -lt välja mõista 1000,00 eurot, A.E-lt , E.V -lt , AS -lt Gild FAS (I.O ) igaühelt eraldi 899,38 eurot, Kannatanu A OÜ –le kuulub hüvitamisele esindajatasu summas 2798,16 eurot, millest tuleb M.V -lt välja mõista 798,16 eurot ja A.E-lt, E.V -lt, AS -lt Gild FAS (I.O ) igaühelt eraldi 666,66 eurot. Kannatanu S Sihtasutuse kasuks 2798,16 millest tuleb M.V -lt välja mõista 798,16 eurot, A.E-lt, E.V-lt, AS- lt Gild FAS (I.O) igaühelt eraldi 666,66 eurot. Kannatanu A OÜ- le tuleb hüvitada esindajatasu summas 2331,80 eurot, millest tuleb M.V-lt välja mõista 700.00 eurot, A.E-lt, E.V -lt, AS-lt Gild FAS (I.O) igaühelt eraldi 543,93 eurot. Kannatanu E OÜ- le kuulub hüvitamisele esindajatasu summas 2798,16 eurot, millest erki M.V -lt tuleb välja mõista 798,16 eurot, A.E-lt, E.V -lt, AS -lt Gild FAS (I.O ) igaühelt eraldi 666,66 eurot. VA- le tuleb hüvitada esindajatasu summas 1043,96 eurot, millest tuleb M.V-lt välja mõista 300.00 eurot ja A.E-lt, E.V --lt, AS lt Gild FAS (I.O ) igaühelt eraldi 247,99 eurot. Kannatanu AM- ile tuleb hüvitada esindajale makstus tasu summas 484,62 eurot, millest tuleb erki M.V -lt välja mõista 150,00 eurot ja ja A.E-lt, E.V-lt, AS -lt Gild FAS (I.O) igaühelt eraldi 111,54 eurot. Kannatanu M OÜ-le tuleb hüvitada esindajale makstus tasu summas 2798,16, millest tuleb M.V-lt välja mõista 798,16 eurot, A.E-lt, E.V-lt, AS-lt Gild FAS (I.O) igaühelt eraldi 666,66 eurot. Kannatanu E OÜ-le tuleb hüvitada esindajale makstud kulutused summas 2331,8 eurot, millest tuleb M.V-lt välja mõista 7 00.00 eurot, A.E-lt, E.V-lt, AS-lt Gild FAS (I.O) igaühelt eraldi 543,93 eurot. Kannatanu PJ’ile kuulub hüvitamisel esindajatasu summas 1653,66 eurot, millest tuleb M.V-lt välja mõista 500.00 eurot, A.E-lt, E.V-lt, AS-lt Gild FAS (I.O) igaühelt eraldi 384,54 eurot. Kannatanu MG kasuks kuulub hüvitamisele esindajatasu summas 2798,16, millest tuleb M.V-lt välja mõista 798,16 eurot, A.E-lt , E.V -lt , AS -lt Gild FAS (I.O ) igaühelt eraldi 666,66 eurot. Kannatanu AŽ-ele kuulub hüvitamisele 1142,30 eurot, millest tuleb M.V-lt välja mõista 400,00 eurot, A.E-lt, E.V-lt, AS lt Gild FAS (I.O) igaühelt eraldi 247,43 eurot.
Kannatanu RR-e kasuks kuulub hüvitamisele 1142,30 eurot, millest tul eb M.V-lt välja mõista 400,00 eurot, A.E-lt, E.V-lt, AS lt Gild FAS (I.O) igaühelt eraldi 247,43 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 3, § 180 lg 1,2 alusel tuleb välja mõista Eesti Vabariigi kasuks M.V -lt 100,00 ( ükssada) eurot, A.E’ilt, E.V’ilt- ja AS t Gild FAS( I.O) igaühelt 49,96 eurot ekspertiisi tegemisega seotud kulude katteks. KrMS § 178 lg 1 p 3 alusel kuuluvad tunnistaja HR menetluses osalemisega seotud kulutused hüvitamisele summas 1962,00 eurot, millise kohus jagab võrdselt ja mõistab igaühelt välja 490,00 eurot.
A.E-le osutas õigusabi teenust RÕS kohaselt määratud vandeadvokaat, seega kuulub kaitsjale hüvitamisele KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. KrMS § 185 lg 1 kehtestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lg 1 p 2 -4 või lg 2 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik. Seega kuulub antud menetluses nii kaitsjatele kui kannatanute esindajale makstus mõistliku suurusega tasu hüvitamisele riigi poolt. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-60-14 selgitanud, et kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse üle otsustamisel tuleb kohtul silmas pidada nii kaitsja ühe tööühiku hinda kui ka osutatud õigusteenuse vajalikkust. Seejuures on kohtul kaalutlusruum, hindamaks tehtud kaitsetoimingute ja selleks koostatud dokumentide vajalikkust, samuti nende koostamisele kulunud aega. Isikule tuleb hüvitada kaitsjatasu üksnes ulatuses, mis on seotud põhjendatud kaitsetoimingutega. Kohtu poolt ebavajalikeks loetavate teenuste eest või õigusabi osutamiseks liigselt kulutatud aja eest makstud tasu isikule ei hüvitata. A.E kaitsja on taotluses õigusabi osutamisega seotud menetlustoimingutena ära näidanud apellatsiooni koostamise 6 tundi ehk 12 pooltundi ja kohtuistungil osalemise ajakulu 4 tundi ehk 8 pooltundi. Kohtukolleegium leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kaitsja on apellatsioonimenetluseks ettevalmistumise eest taotlenud maksimaalse tasumäära väljamõistmist, kuid kolleegium leiab, et antud juhul on selline taotlus põhjendatud. Kohtuistungi aja on kaitsja viinud vastavusse kohtuistungi protokollis äranäidatud ajaga, seega saab lugeda KrMS § 175 lg 2 p 4 mõttes põhjendatuks ja h üvitamisele kuuluvaks vastavalt eelmenetluse eest 360.00 eurot ja kohtuistungil osalemise eest 240,00 eurot, kokku 600,00 eurot, millel lisandub käibemaks 20 % ja seega kokku 720.00 eurot nagu on ka kaitsja taotlenud. AS Gild FAS ( I.O ) lepinguline kaitsja on taotlenud apellatsioonimenetluses menetluskulude hüvitamist 3264,00 euro ulatuses. Kohtukolleegium leiab, et arvestades asjaolu, et kaitsja on esitanud ka apellatsiooni ning osales kohtuistungil saab nimetatud summat hinnata mõistlikuks ning KrMS § 175 lg 1 p 1 kooskõlas olevaks. D.B kaitsja esitas apellatsioonimenetluse s taotluse hüvitada süüdistatavale õigusabiga seotud kulutuste katteks 38 tunni ja 45 minuti eest tasu kogusummas 4650.00 eurot. Apellatsiooni ettevalmistumiseks kulutatud ajakulu ks on näidatud 35 tundi ja 45 minutit. E.V kaitsja on märkinud taotlustes apellatsioonimenetluseks ettevalmistumise ajaks, sh kohtuotsusega tutvumine, apellatsiooni koostamine, kord uv nõupidamine, kohtuistungiks ettevalmistumine, 42 tundi. Eraldi on kaitsja ka märkinud apellatsiooni täienduse koostamise ajakuluks 5,5 tundi. Kolleegium leiab, et kuna apellatsiooni täiendused olid esitatud seaduses ettenähtud tähtaega rkkuvalt, ei olnud nende koostamine vajalik, mistõttu kaitsjale hüvitamisele ei kuulu. M.V kaitsja on apellatsioonis menetluseks ettevalmistumise kohta märkinud tutvumis e kohtuotsusega ja selle analüüs 15 tundi, maakohtu otsuse seisukohtade selgitamise kliendile 6,6 tundi ja apellatsiooni koostamise 25 tundi, kokku 46,6 tundi. Kaitsja on märkinud taotluses, et kokkuleppeliselt tasus M.V apellatsioonimenetluses kokku koos käibemaksuga 7560.00 eurot. Kohtukolleegium leiab, et E.V kaitsja, D.B kaitsja kui ka M.V kaitsja poolt taotlustes äranäidatud apellatsioonimenetluse ettevalmistamisega seotud ajakulu ei saa hinnata mõistlikuks. Kuigi kohtuotsust saab hinnata keskmisest mahukamaks, pole antud
juhul pikad ega ka väga põhjalikud kohtu enda poolt esitatud põhjendused. Ka kaitsjad on apellatsioonides viidanud asjaolule, et kohtuotsus on põhjendamata ja baseerub süüdistusaktil. Seega ei olnud kaitsjatel selle analüüsiks vajadus kulutada kümneid tunde. Kaitsjad on tõepoolest koostanud ka apellatsioonid, kuid ka nende koostamisel on kaitsjad paljuski korranud juba maakohtus kirjalikult esitatud kaitseteeside argumente. Seega ei seisnud kaitsjate ees keerukaod juriidilisi probleeme apellatsiooni koostamisel. E.V kaitsja on sisustanud osa apellatsiooni kohtuistungi protokolli kopeerimisega või kriminaalasja materjalide juures olevate tõendite ja mittepuutava kirja taasesitamisega, milleks puudus igasugune vajadus. Samuti kolleegium märgib, et aktsepteeritavaks saab küll lugeda kaitsja poolt teiste kaitsjate poolt esitatud apellatsioonidega tutvumist, kuid mitte 5 tunnist analüüsi nagu on märkinud D.B kaitsja oma taotluses. Siinjuures peab kolleegium vajalikuks märkida, et nii A.E kui ka AS Gild FAS( I.O ) kaitsjatel oli vajalik analüüsida sama kohtuotsust ning nende poolt oli ka koostatud apellatsioonid, siis puuduvad igasugused põhistused miks sama töömahu juures on E.V , D.B ja M.V kaitsja taotlustes märgitud ajakulu taotluste kohaselt kolmkümmend ja enam tundi erinevad võrreldes nende kolleegide taotlustega. Kohtukolleegium leiab, et arvestades asjaolu, et kõik kaitsjad osalesid maakohtu istungitel, et kohtuotsuses esitatud põhjendus ei ole mahukas, et kaitsjate apellatsioonide argumendid on sarnased maakohtus esitatutega, seejuures ka kirjalike teesidega, ning arvestades ka apellatsioonimenetluse põhimõtteid ja piire, s aab KrMS § 175 lg 1 p 1 mõttes lugeda mõistlikuks ajakuluks apellatsioonimenetluseks ettevalmistumise eest maksimaalselt 25 tundi. D.B kaitsja on ära näidanud tunni hinnaks 120.00 eurot, seega saab lugeda mõistlikuks ja põhjendatus kuluks 3000,00 eurot. E.V kaitsja on taotluses tunni hinnaks näidanud 127,82 eurot, seega on põhjendatud kuluks 3195,50 eurot. M.V on märkinud vaid kaitsealusega kokku lepitud summad. Kohtukolleegium leiab, et mõistlikuks ja vajalikuks saab lugeda 3780,00 eurot. Apellatsioonikohtu istung kestis 4 tundi. Seega kuulub lisaks ettevalmistamiseks kulutatud ajale hüvitamisele D.B kaitsjale 480,00 eurot. Taotluse kohaselt pole kaitsja käibemaksu väljamõistmist taotlenud, mistõttu kuulub kokku saab hinnata seaduslikuks 3480,00 eurot. E.V kaitsjale kuulub istungil osalemise eest hüvitamisele 511,28 eurot, kokku 3706,78, millel lisandub käibemaks ja kokku kuulub hüvitamisele 4448,13 eurot. M.V kaitsjale kuulub kohtuistungist osavõtu eest hüvitamisele 500.00 eurot, seega kokku on hüvitamisele kuuluvaks summaks 4280,00 eurot. Kannatanute lepinguline esindaja on hüvitamise taotluse juurde lisanud spetsifikatsioonid, milledest nähtuvalt on taotlenud hüvitada esindajatasu 40 tunni ja 20 minuti eest. Kolleegium leiab, et nimetatud taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kannatanud ei ole läbi esindaja pidanud vajalikuks otsust apelleerida ehk on nõustunud nii kohtu põhjenduste kui järeldustega. Seega asjaolu, et esindaja pidas vajalikuks tutvustada pärast apellatsiooni esitamiseks ettenähtud tähtaega klientidele maakohtu otsust pole seotud apellatsioonimenetlusega. Kannatanu esindaja poolt on tutvutud kaitsjate apellatsioonidega 13 tundi ning sellele lisaks on veel ka peetud vajalikuks koostada kirjalikud seisukohad, milleks on taotluse kohaselt advokaat veel kulutanud 15 tundi. Kolleegium leiab, et kui kannatanute esindaja on kokkuleppel klientidega, kuid ilma ringkonnakohtu poolt pandud kohustuseta, pidanud vajalikuks apellatsioonimenetluses kannatanute huve kaitsta, ei saa pidada mõistlikuks ega ka vajalikuks lisaks kohtuotsuse analüüsile ja ka apellatsioonide analüüsile veel 15 tunnist seisukohtade kirjalikku koostamist.
Kolleegium leiab, et apellatsioonimenetluseks ettevalmistumise eest saab lugeda vajalikuks ja mõistlikuks analoogselt kaitsjatega 25 tunnist ajakulu ja sellele lisandub kohtuistungil viibitud aja eest tasu hüvitamine. Kolleegium leiab, et võttes aluseks taotluse ja selle lisad kuulub kannatanute esindaja poolt äranäidatud igale 9 kannatanule hüvitamisele koos käibemaksuga 483,30 eurot.
Ivi Kesküla (allkirjastatud digitaalselt)
Urmas Reinola (allkirjastatud digitaalselt)
Orvi Tali (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.