lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-12-5921/240

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 22.10.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-12-5921/240
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
22.10.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
20 478
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-12-5921/202Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja30.05.20141-12-5921/324Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium14.03.20161-12-5921/425Riigikohtu kriminaalkolleegium20.12.2019

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (5)

lahend.ee
1-12-7365/130Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja08.07.20262-23-15279/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium10.10.20242-10-34967/76Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja06.09.20173-16-519/21Riigikohtu halduskolleegium30.08.20172-16-5120/13Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium01.07.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. oktoober 2014, Tallinn

Kriminaalasja number

1-12-5921

Kohtukoosseis

Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Urmas Reinola ja Orvi Tali

Kohtuistungi sekretär

Liina Kaev

Kohtuistungi toimumise aeg ja koht

22. september 2014, Tallinn

Kriminaalasi

M.V süüdistuses KarS § 211 lg 1 järgi; E.V , A.E ja D.B süüdistuses KarS § 211 lg 1 - § 22 lg 3 järgi; AS Gild Financial Advisory Services süüdistuses KarS § 211 lg 2 - § 22 lg 3 järgi

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 30. mai 2014 aasta otsus üldmenetluses

Apellatsiooni esitajad

Kaitsjad

Prokurör

Riigiprokurör Steven-Hristo Evestus

Süüdistatavad

M.V, ik: XXX, varem kriminaalkorras karistamata, vahistatud ei olnud, käesoleval ajal tõkend puudub, E.V, ik: XXX, varem kriminaalkorras karistamata, vahistatud ei olnud, käesoleval ajal tõkend puudub, A.E , ik: XXX, varem kriminaalkorras karistamata, vahistatud ei olnud, käesoleval ajal tõkend puudub,

D.B , ik: XXX, varem kriminaalkorras karistamata, vahistatud ei olnud, käesoleval ajal tõkend puudub AS GILD Financial Advisory Services( uus ärinimi I.O registrikood XXX, esindaja Šarunas Skyrius , juriidiline aadress Roosikrantsi 11-54, Tallinn,

Kannatanute lepinguline esindaja Kaitsjad

Vandeadvokaat Maria Mägi- Rohtmets Vandeadvokaadid Aadu Luberg, Jüri Leppik, Andres Simson, Jaanus Tehver, Margus Mugu

RESOLUTSIOON

Tühistada Harju Maakohtu 30. mai 2014 aasta otsus kirminaalasjas nr 1-12-5921 osaliselt:

1.
M.V -le KarS § 211 lg 1 järgi mõistetud karistusmäära ja KarS § 73 lg 1,2, 3 alusel karistuse osaliselt täitmisele pööramise osas,
2.M.V suhtes tõkendi, vahistamine, kohaldamise osas,
3.E.V-le KarS § 211 lg 1 -22 lg 3 järgi mõistetud karistusmäära ja KarS § 73 lg 1,2,3 alusel karistuse osaliselt täitmisele pööramise osas,
4.E.V suhtes tõkendi, vahistamine, kohaldamise osas,
5.A.E-le KarS § 211 lg 1 -22 lg 3 järgi mõistetud karistusmäära ja KarS § 73 lg 1,2,3 alusel karistuse osaliselt täitmisele pööramise osas,
6.A.E suhtes tõkendi, vahistamine, kohaldamise osas,
7.D.B süüdi tunnistamises ja karistamises KarS § 211 lg 1 - 22 lg 3 järgi, KarS § 73 lg 1,2,3 ja tõkendi, vahistamine, kohaldamise osas,
8.D.B-lt sundraha summas 532, 50 väljamõistmise osas,
9.AS-le Gild FAS( I.O) KarS § 211 lg 2 - 22 lg 3 järgi rahaliseks karistuseks 150 000 euro, mõistmise osas,
10.KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt infotehnoloogia ekspertiisi tegemisega seotud kulude M.V-lt, E.V -lt, A.E-lt, D.B-lt ja AS-lt Gild FAS solidaarselt väljamõistmise osas,
11.M.V-lt , E.V-lt , A.E-lt , D.B-lt ja AS -lt Gild FAS kannatanute kasuks tsiviilhagide solidaarselt väljamõistmise osas( maakohtu otsuse p 25),
12.Šarunas Škyriusele kokkuleppel kaitsja taotluse kaitsekulude hüvitamiseks rahuldamata jätmise ja õigusabiga seotud kulutuste süüdistatava D.B kanda jätmise osas,
13.Solidaarselt M.V-lt, E.V -lt, A.E-lt, D.B-lt ja AS -lt Gild FAS kannatanute kasuks esindajale makstud tasu kogusummas 32 450,28 euro väljamõistmise osas( maakohtu otsus p 30),
14.Solidaarselt M.V-lt, E.V -lt, A.E-lt, D.B-lt ja AS-lt Gild FAS tunnistaja sõidukulu summas 1962 eurot väljamõistmise osas( maakohtu otsuse p 31)
15.P OÜ, MK poolt esitatud tsiviilhagide läbi vaatamata jätmise osas, Uue otsusega:
1.L õpetada KrMS § 199 lg 1 p 2 alusel kuriteo aegumi stähtaja möödumise tõttu D.B suhtes KarS § 211 lg 1 - § 22 lg 3 järgi toimuv kriminaalmenetlus.
2.Karistada M.V KarS § 211 lg 1 järgi 2(kahe) aastase vangistusega. KarS § 73 lg 1,3 alusel jätta mõistetud 2 aastane vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui M.V ei pane 3(kolme) aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.
3.Karistada E.V KarS § 211 lg 1 - § 22 lg 3 järgi 7 (seitsme) kuulise vangistusega. KarS § 73 lg 1,3 alusel jätta mõistetud 7 kuuline vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui E.V ei pane 3(kolme) aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.
4.Karistada A.E KarS § 211 lg 1 - § 22 lg 3 järgi 7(seitsme) kuulise vangistusega. KarS § 73 lg 1,3 alusel jätta mõistetud 7 kuuline vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui A.E ei pane 3(kolme) aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.
5.Karistada AS GILD FAS ( I.O) KarS § 211 lg 2 - § 22 lg 3 järgi rahalise karistusega 50 000,00 ( viiskümmend tuhat) eurot.
6.Rahuldades esitatud tsiviilhagid välja mõista M.V-lt: - A OÜ( reg. XXXXXXXXX) kasuks 100 000 eurot, - M OÜ ( reg. XXXXXXXX) kasuks 300 000 eurot, - RA’e ( ik:XXXXXXXXXXX, eluk: XXXXXXXXXXX XXX-X, XXXXXX, XXXXX XXXXXXX, XX-XXXXX) kasuks 2000 eurot, - VG’e ( ik: XXXXXXXXXXX, eluk. XXXXXXXX XX, XXXXXX, XXXXX XXXXXXXX, XX-XXXXX) kasuks 50 000 eurot, - TP ’e ( ik:XXXXXXXXXXX, eluk. XXXXXXXXXX XX- XX, XXXXXXX, XXXXX XXXXXXXX) kasuks 17 000 eurot, - RK’e ( ik: XXXXXXXXXXX, eluk: XXXXXXXXXX XX- XX, XXXXXXX, XXXXX XXXXXXXX) kasuks 10 000 eurot, - ID( ik: XXXXXXXXXXX, eluk: XXXXX XX- XXXXXXXXX, XXXXX XXXXXXXX kasuks 1000 eurot, - UAB R( Leedu reg., XXXXXXXXX) kasuks 50 000 eurot.
7.Rahuldades esitatud tsiviilhagid välja mõista M.V -lt, E.V -lt, A.E-lt ja AS-lt Gild FASAS ( I.O) solidaarselt - OÜ T( reg. XXXXXXXX) kasuks 890 000 eurot, - B OÜ ( reg. XXXXXXXXX) kasuks 750 000 eurot, - AS A( reg. XXXXXXXX) kasuks 300 000 eurot,

- E OÜ( ( reg XXXXXXXX) kasuks 700 000 eurot, - A OÜ ( reg. XXXXXXXX) kasuks 200 000 eurot, - S Sihtasutuse( reg. XXXXXXXX) kasuks 200 000 eurot, - M OÜ ( reg. XXXXXXXX) kasuks 300 000 eurot, - A OÜ( reg XXXXXXXX) kasuks 51 000 eurot, - E OÜ( reg. XXXXXXXX) kasuks 50 000 eurot, - PJ ’i( XXXXXXXXXXX) kasuks 50 000 eurot, - VA( ik: XXXXXXXXXXX) kasuks 63 000 eurot, - AŽ’e( ik: XXXXXXXXXXX) kasuks 60 000 eurot, - RR’e( ik:XXXXXXXXXXX) kasuks 290 000 krooni, - P OÜ( reg XXXXXXXXXXX) kasuks 25 000 eurot, - AM’i ( ik: XXXXXXXXXXX) kasuks 20 000 eurot, - K OÜ( reg. XXXXXXXXX) kasuks 80 000 eurot, - OÜ N ( reg. XXXXXXXXX) kasuks 50 000 eurot, - AH’i ( XXXXXXXXXXX) kasuks 25 000 eurot, - M OÜ ( reg. 11086826) kasuks 65 000 eurot. KrMS § 274 lg 4, § 310 lg 3 alusel jätta D.B suhtes esitatud tsiviilhagid läbi vaatamata. Kannatanutel on õigus esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras.

8.KrMS § 175 lg 1 p 3, § 180 lg 1,2 alusel välja mõista Eesti Vabariigi kasuks M.V -lt 100,00 ( ükssada) eurot, A.E ’ilt, E.V ’ilt ja AS-t Gild FAS( I.O ) igaühelt 49,96 eurot ekspertiisi tegemisega seotud kulude katteks.
9.KrMS § 175 lg 1 p 1 , § 180 lg 1,2 alusel välja mõista kannatanute esindajale makstud tasu katteks: - H OÜ kasuks M.V-lt 1000.00 eurot, A.E’ilt, E.V’ilt ja AS-t Gild FAS( AS I.O) igaühelt 899,38 eurot. - F OÜ kasuks M.V-lt 1000,00 eurot, A.E’ilt, E.V’ilt ja AS-t Gild FAS( AS I.O) igaühelt 899,38 eurot. -A OÜ kasuks M.V -lt 798, 16 eurot ja A.E’ilt, E.V’ilt ja AS-t Gild FAS( AS I.O) igaühelt 666,66 eurot. - S Sihtasutuse kasuks M.V-lt 798,16 eurot, A.E’ilt, E.V’ilt ja AS- t Gild FAS( AS I.O) igaühelt 666,66 eurot. - A OÜ kasuks M.V-lt 7 00,00 eurot, A.E’ilt, E.V ’ilt ja AS-t Gild FAS( AS I.O) igaühelt 543,93 eurot, -E OÜ kasuks M.V-lt 798,16 eurot, A.E’ilt, E.V’ilt ja AS-t Gild FAS( AS I.O) igaühelt 666,66 eurot, - VA kasuks M.V-lt 300,00 eurot, A.E’ilt, E.V’ilt ja AS Gild FAS( AS I.O) igaühelt 247,99 eurot, - AM-i kasuks M.V-lt 150,00 eurot, A.E’ilt, E.V’ilt ja AS Gild FAS( AS I.O) igaühelt 111,54 eurot, - M OÜ kasuks M.V-lt 798,16 eurot, A.E’ilt, E.V ’ilt ja AS -t Gild FAS( I.O ) igaühelt 666,66 eurot, -E OÜ kasuks M.V-lt 700,00 eurot, A.E’ilt, E.V’ilt ja AS-t Gild FAS( AS I.O) igaühelt 543,93 eurot, - PJ-i kasuks M.V-lt 500,00 eurot, A.E’ilt, E.V’ilt ja AS-t Gild FAS( AS I.O) igaühelt 384,54 eurot, - MG kasuks M.V-lt 798,16 eurot, A.E’ilt, E.V’ilt ja AS-t Gild FAS( AS I.O) igaühelt 666,66 eurot,

- AŽ-e kasuks M.V-lt 400,00 eurot, A.E ’ilt, E.V ’ilt ja AS-t Gild FAS( I.O) igaühelt 247,43 eurot. -RR-e kauks M.V -lt 400,00 eurot, A.E’ilt, E.V’ilt ja AS -t Gild FAS( AS I.O) igaühelt 247,43 eurot.

10.KrMS § 178 lg 1 p 3 alusel välja mõista M.V -lt, A.E’ilt, E.V’ilt ja AS-t Gild FAS( I.O) igaühelt 490,50 eurot kriminaalmenetlusega tekkinud kulutuste katteks tunnistaja HRkasuks ( Swedbank a/a XXXXXXXXXXXXXXX).
11.Välja mõista Eesti Vabariig ilt D.B kasuks lepingulise kaitsja poolt kohtueelses menetluses ja maakohtu menetluses õigusabi osutamisega seotud kulutuste katteks 21 750,00( kakskümmend üks tuhat seitsesada viiskümmend) eurot.
12.Täpsustada kohtuotsuse resolutiivosa arestitud vara puudutavas osas, jättes sealt välja teksti, et vara kuulub aresti alt vabastamisele kohtuotsuse täitmise korral, so kohtuotsusega välja mõistetud tsiviilhagide täieliku hüvitamise korral.
13.Saata kriminaalasi P OÜ, OÜ T, MK ja MG tsiviilhagide lahendamist puudutavas osas uueks arutamiseks Harju Maakohtule teises kohtukoosseisus.
14.Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.
15.Kaitsjate apellatsioonid rahuldada osaliselt.
16.KrMS § 185 lg 1,2 alusel mõista Eesti Vabariigilt välja apellatsioonimenetluses õigusabi osutamise eest makstud tasu hüvitamiseks: - I.O kasuks 3264,00 ( kolm tuhat kakssada kuuskümmend neli) eurot, -D.B kasuks 3480,00 ( kolm tuhat nelisada kaheksakümmend ) eurot, - E.V kasuks 4448,13 ( neli tuhat nelisada nelikümmend kaheksa eurot ja 13 senti), - M.V kasuks 4280, 00 ( neli tuhat kakssada kaheksakümmend) eurot, - H OÜ kasuks 483,30 ( nelisada kaheksakümmend kolm eurot ja 30 senti), -F OÜ kasuks 483,30 ( nelisada kaheksakümmend kolm eurot ja 30 senti), -E OÜ kasuks 483,30 ( nelisada kaheksakümmend kolm eurot ja 30 senti), -A OÜ kasuks 483,30 ( nelisada kaheksakümmend kolm eurot ja 30 senti), -S Sihtasutuse kasuks 483,30 ( nelisada kaheksakümmend kolm eurot ja 30 senti), -M OÜ kasuks 483,30 ( nelisada kaheksakümmend kolm eurot ja 30 senti), -A OÜ kasuks 483,30 ( nelisada kaheksakümmend kolm eurot ja 30 senti), -E OÜ kasuks 483,30 ( nelisada kaheksakümmend kolm eurot ja 30 senti)ja - MG kasuks 483,30 nelisada kaheksakümmend kolm eurot ja 30 senti). A.E-le apellatsioonimenetluses osutatud õigusabiga seotud kulutused jäävad riigi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul.

SÜÜDISTUS:

1.M.V täideviijana ja E.V, A.E, D.B ja AS GILD Financial Advisory Services kuriteole kaasaaitajatena panid toime investeerimiskelmuse, mis seisnes investeeringu saamise eesmärgil emitendi OÜ Seaside Residence Baku juhatuse 18.07.2007 otsusega heakskiidetud emissioonitingimustes ja esitlustel valeandmete esitamises investoritele ning seda alljärgnevatel asjaoludel. OÜ Seaside Residence Baku juhatuse liige ajavahemikul 19.12.2006 kuni 11.12.2009 oli M.V . Võlakirjade emissiooni korraldas AS GILD Financial Advisory Services (tegevusaladeks olid mh investeerimispangandus ja nõustamistegevus) ajavahemikul 18.07.2007 - 26.07.2007 ning vastava ettepaneku AS GILD Financial Advisory Services kaasamiseks tegi juhatuse liige E.V, samuti oli nimetatud äriühingule kokku lepitud edukustasuks 217 950 eurot. Emissioon oli planeeritud kogumahuga 16 500 000 eurot, võlakirjade nimiväärtuseks oli 1000 eurot ning oli korraldatud 147 ha maa omandamiseks Aserbaidžaani Vabariigis Bakuu oblastis asuva Mardakan -Šuvalani küla lähistel, kehtestamaks omandatud maal detailplaneering, ehitamaks välja infrastruktuur ning seejärel oleks kuulunud maa edasimüümisele. M.V tegevus antud projektis väljendus emissioonitingimuste punkt 3.1 kohaselt emitendi OÜ Seaside Residence Baku majandustegevuse juhtimises ning emitendi sellekohaseks kohustuseks oli emiteerida emissioonitingimustes kindlaksmääratud tingimustel ja korras võlakirju ning täita sellega kaasnevaid kohustusi investorite ees. Samuti oli emitent emissioonitingimuste punkti 3.1.4.7 kohaselt kinnitanud, et on korraldaja ja tagatisagendi ASga GILD Financial Advisory Services sõlminud mandaadilepingu, mis tegelikkuses sõlmiti alles 26.10.2007. A.E aitas Emitendi OÜ Seaside Residence Baku juhatuse liikmel M.V emissioonitingimustes märgitud projekti nii Eesti Vabariigis kui Aserbaidžaani Vabariigis korraldada ja koordineerida, osales emissioonitingimuste koostamisel, projekti ettevalmistamisel ja korraldamisel ning potentsiaalsete investorite otsimisel ning neile projekti ja sellega seotud tingimuste tutvustamisel ja tõusetunud küsimustele vastamises. Samuti tegeles emissiooni ja selle tingimuste ettevalmistamisega, projekti presentatsiooni koostamisega, emitendi tegevuse juhendamisega ning potentsiaalsete investoritega suhtlemisega seoses Aserbaidžaani projektiga AS GILD Financial Advisory Services juhatuse liige E.V (juhatuse liige ajavahemikul 16.02.2005 -20.09.2007). E.V tegevus oli kantud tahtest ja soovist tegutseda AS GILD Financial Advisory Services huvides, millisele äriühingule määrati emissiooni korraldamise eest edukustasu summas 217 950 eurot. Emissioonitingimuste punkt 3.2 kohaselt oli AS GILD Financial Advisory Services emissiooni korraldaja ja punkt 3.2.1. kohaselt organiseeris võlakirjade esmalevitamise vastavalt emissioonitingimustes sätestatud korrale ning punkti 3.3 kohaselt oli ka emissiooni tagatisagent. AS GILD Financial Advisory Services ja Seaside Residence Baku OÜ vahelise mandaadilepingu punkt 1.2 kohaselt oli AS GILD Financial Advisory Services ülesandeks projekti analüüsimine, punkt 1.3 kohaselt müügimaterjalide ettevalmistamine ja punkt 1.6 kohaselt läbirääkimiste pidamine potentsiaalsete investoritega.

AS GILD Financial Advisory Services poolseks ametlikuks projektijuhiks ja kontaktisikuks oli võlakirjade emissiooni korraldamisel kapitaliturgude grupi juht D.B , kes koordineeris ja juhtis emissiooni ettevalmistamist ning osales emissioonitingimuste ja projekti esitluse väljatöötamisel, kiitis heaks emissioonitingimuste viimase versiooni, aitas leida potentsiaalseid investoreid, edastas investoritele e-kirja teel emissioonitingimused, osales nende tutvustamisel potentsiaalsetele investoritele, juhendas investoreid e-kirja teel märkimiskorralduste vormistamisel, samuti edastas tema investoritele 27.07.2007.a. e-kirja teel valeinformatsiooni emissiooni ülemärkimise kohta. Seega soodustasid eelnimetatud isikud oma aktiivse füüsilise ja vaimse kaasaitamistegevusega võlakirjade emissiooni korraldamist ja investeeringute saamist valeandmete esitamise teel. Mitmele potentsiaalsele investorile anti 2007.a kevadsuvel M.V, A.E ja E.V poolt eelteavet korraldatava emissiooni kohta ning usaldusest emissiooni korraldaja AS GILD Financial Advisory Services ja sellega seotud isikute suhtes näitasid potentsiaalsed investorid üles suuremat huvi projekti vastu. 29.06.2007.a saatis D.B potentsiaalsetele investoritele teabe selle kohta, et Gild Bankers on käivitamas struktureeritud võlakirjade investeerimise võimalust maa arendamise projekti Aserbaidžaanis, projekti oodatavaks tuluks prognoositi 70% aastas. 23.07.2007.a. toimus Leedu Vabariigis, Vilniuses Aserbaidžaani projekti tutvustav üritus, kuhu kutsus potentsiaalsed investorid 18.07.2007.a. ekirjaga D.B, sellel üritusel tutvustasid projekti, sellega seotud tingimusi M.V ja D.B.24.07.2007.a. toimus Tallinnas, Rävala pst 3 Aserbaidžaani projekti tutvustav üritus potentsiaalsetele investoritele, kus tutvustasid investoritele kasumlikku projekti ja selle tingimusi emissiooni korraldaja GILD Bankers esindaja D.B , kuid samuti emitendi SRB esindajatena M.V ja A.E . Projekti elluviijaks Aserbaidžaanis, Bakuus pidi olema ettevõte Delta Investment Group eesotsas GILD Financial Advisory Services juhatuse liikme E.V -ga . 2007.a täpselt kohtueelse menetluse käigus tuvastamata ajal, ajaperioodil august-september korraldas M.V potentsiaalsetele investoritele investeerimisprojektiga tutvumise Aserbaidžaanis, Bakuus, milles osales ka A.E. Võlakirjade emissiooni ettevalmistamise ja korraldamise käigus ilmnesid järgnevad täitmata või tingimustele mittevastavad asjaolud, millest ei teavitatud potentsiaalseid investoreid ega katkestatud emissiooni läbiviimist, seega esitati emissioonitingimustes ja esitlustel emitendi ja tema esindaja ning emissiooniga seotud teiste ülalnimetatud isikute poolt investoritele investeeringu saamise eesmärgil valeandmeid järgmiste emissioonitingimuste punktide täidetuse osas: Punkt 3.1.4.7, mille kohaselt pidi mandaadileping AS GILD Financial Advisory Services ja Emitendi vahel olema sõlmitud enne emissioonitingimuste kinnitamist; punkt 3.1.4.8, mille kohaselt seotud isikud märgivad, omandavad ja tasuvad vähemalt 20% emiteeritavatest võlakirjadest; punkt 5.10, mille kohaselt emissioon katkestatakse korraldaja AS GILD Financial Advisory Services ja emitendi Seaside Residence Baku OÜ otsusega, kui punktis 5.11.1 või 5.11.2 sätestatud eeltingimused ei ole täidetud väärtuspäevaks, s.o 27.07.2007.a. Punkti 5.11.1 kohaselt oli emissiooni lõpuleviimise eeltingimuseks, et Aserbaidžaani Vabariigi krediidiasutus on võtnud kohustuse rahastada projekti infrastruktuuri väljaehitamist summas 10 000 000 EUR, mis on deponeeritud korraldaja AS GILD Financial Advisory Services kontole; Punkti 5.11.2 kohaselt oli emissiooni lõpuleviimise eeltingimuseks, et Aserbaidžaani Vabariigis tegutsev õigusbüroo on väljastanud õigusliku hinnangu vastusena õigusabipalvele ja nimetatud õigusliku hinnangu põhjal on korraldaja AS GILD Financial Advisory Services ja Emitent jõudnud järeldusele, et ei esine mingeid olulisi takistusi projekti elluviimisel. Kuni punktis 5.11.2 sätestatud eeltingimuse täitmiseni ei olnud Emitendil õigust väljastada ESH Trading Ltd-le ja Delta Land Ltd-le laenu. Emissioonitingimuste punkt 8.3.1. kohaselt pidi Emitent võlakirjade märkimisest saadud summad 100%-liselt edasi laenama

Aserbaidžaani äriühingutele ESH Trading Ltd ja Delta Land Ltd. Punkt 5.10 kohaselt ei olnud emitendil enne õigusliku hinnangu saamist õigust väljastada eelnimetatud äriühingutele laenu; Punktis 5.11.3 oli sätestatud, et emissiooni lõpuleviimise eeltingimuseks on ka audiitoriga sõlmitud leping. Punkt 5.10 kohaselt ei olnud audiitoriga lepingu sõlmimine emissiooni katkestamise aluseks, kuid punkti 2.1.6. kohaselt pidid punktis 5.11 loetletud tingimused olema täidetud enne võlakirjade emiteerimist, ülekandmist investorite väärtpaberikontodele ja väljamaksmist. Eeltoodud emitendi ja selle esindaja M.V ning E.V, A.E, D.B ja AS GILD Financial Advisory Services kaasabil esitatud valeandmed näitasid pakkumist soodsamas valguses ja motiveerisid investoreid investeerima, samuti tekitas detailne tingimuste väljatoomine ning nende esitlus ja esitlejad kindlustunnet ja usaldusväärsust projekti kaalutletuse ja realiseeritavuse osas, mille tulemusena laekus 25.07.2007 – 22.10.2007 Emitendi OÜ Seaside Residence Baku AS Swedbank arvelduskontole investoritelt – OÜ T, PJ, OÜ E , OÜB , OÜA , OÜ E.V.I,UAB R , OÜN, SE S, AS A , OÜH , OÜF, MG, UAB P, K, VA, OÜ I, OÜ E, OÜ K – rahalisi vahendeid kokku summas 15 410 700 eurot, millest omakorda OÜ K poolt AS GILD Financial Advisory Services juhatuse liikme E.V juhendamisel investeeritud raha summas 3 299 000 eurot oli tegelikkuses investorite enda poolt varem investeeritud raha. Seega laekus reaalselt emissiooni tulemusel Emitendi arvelduskontole raha summas 12 111 700 eurot ning kuna emissioonimahtu ei näidatud õigesti, ei kajastatud investoritele vastavalt emissioonitingimuste punktile 6.10. müüdud võlakirjade arvu õigesti. Eelkirjeldatud võlakirjade emissiooniga seotud investorite jaoks ei olnud lõpptulemusena sellise investeeringu eesmärk kantud pikaajalise kasusaamise eesmärgil tehtud rahapaigutusest, sest investeeritud rahalisi vahendeid nad emissiooni mittekatkestamise tõttu ning emissiooni eesmärgi realiseerimatuse tõttu tagasi ei saanud ega sellest kasumit ei teeninud. Selline tulemus oli tingitud asjaolust, et enne emissiooni lõpetamist olid emissiooni lõpuleviimise eeltingimused täitmata. Sellise tegevusega pani M.V toime KarS § 211 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o investeeringu saamise majandustegevuses osaleva isiku poolt üldsusele emissiooniprospektis ja esitlustel valeandmete esitamise teel. E.V , A.E , Šar unas Skyrius panid toime KarS § 211 lg 1 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tahtliku füüsilise ja vaimse kaasabi osutamise investeeringu saamisele majandustegevuses osaleva isiku poolt üldsusele emissiooniprospektis ja esitlustel valeandmete esitamise teel. AS Gild Financial Advisory Services/ I.O) oma juhatuse liikme E.V tegevuse kaudu pani toime KarS § 211 lg 1,2 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tahtliku füüsilise ja vaimse kaasabi osutamise investeeringu saamisele majandustegevuses osaleva isiku poolt üldsusele emissiooniprospektis ja esitlustel valeandmete esitamise teel, mis on toime pandud juriidilise isiku poolt.

HARJU MAAKOHTU OTSUS:

2.Maakohus tunnistas M.V süüdi KarS § 211 lg 1 järgi ning karistas 3 (kolme) aastase vangistusega. KarS § 73 lg 1,2,3 alusel määras koheselt ärakandmisele 6(kuus) kuud vangistust, ülejäänud 2(kaks) aastat 6(kuus) kuud vangistust jättis M.V suhtes tingimisi kohaldamata, määrates 3 (kolme) aastase katseaja.

Kohaldas M.V suhtes tõkendit vahistamine otsuse jõustumisel, mille tühistas karistuse kandmisele asumisel. Tunnistas E.V süü di KarS § 211 lg 1 - § 22 lg 3 järgi ja karist as 2(kahe) aasta ja 6(kuue) kuulise vangistusega. KarS § 73 lg 1,2,3 alusel määras koheselt ärakandmisele 6(kuus) kuud vangistust, ülejäänud 2(kaks) aastat vangistust jättis E.V’i suhtes tingimisi kohaldamata, määrates 3 (kolme) aastase katseaja. Kohaldas otsuse jõustumisel E.V suhtes tõkendit vahistamine, mille tühistas karistuse kandmisele asumisel. Tunnistas A.E süüdi KarS § 211 lg 1 - § 22 lg 3 järgi ja karist as 2(kahe) aasta ja 3(kolme) kuulise vangistusega. KarS § 73 lg 1,2,3 määras koheselt ärakandmisele 3 (kolm) kuud vangistust, ülejäänud 2(kaks) aastat vangistust jättis A.E’i suhtes tingimisi kohaldamata, määrates 3 (kolme) aastase katseaja. Kohaldas otsuse jõustumisel A.E suhtes tõkendit vahistamine, mille tühistas karistuse kandmisele asumisel. Tunnistas Šar unas D.B süüdi KarS § 211 lg 1 - § 22 lg 3 järgi ning karistas 2(kahe) aasta ja 3 (kolme) kuulise vangistusega. KarS § 73 lg 1,2,3 alusel määras koheselt ärakandmisele 3 (kolm) kuud vangistust, ülejäänud 2(kaks) aastat vangistust jättis D.B ’e suhtes tingimisi kohaldamata, määrates 3(kolme) aastase katseaja. Kohaldas o tsuse jõustumisel Šarunas Skyrius ’e suhtes tõkendit vahistamine, mi lle tühistas karistuse kandmisele asumisel. Tunnistas AS GILD Financial Advisory Services (uue nimega I.O ) süüdi KarS § 211 lg 2 - § 22 lg 3 järgi ning mõistis karistuseks rahalise karistuse 150 000(ükssada viiskümmend tuhat) eurot.

APELLATSIOONID:

3.AS GILD Financial Advisory Services (uue nimega I.O) suhtes vaidlustatakse otsust KrMS § 338 p 1, 2, 3 ja KrMS § 339 lg 1 p 7 alusel (kohtuliku uurimise ühekülgsus või puudulikkus, materiaalõiguse ebaõige kohaldamine, kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine – kohtuotsuses puudub põhjendus). Apellant taotleb Harju Maakohtu 30.05.2014.a otsuse tühistamist osas, millega mõisteti süüdi I.O (likvideerimisel) ning teha uus otsus, millega I.O mõista õigeks kõigis temale süüksarvatud tegudes. Jätta rahuldamata kõik I.O vastu esitatud tsiviilhagid.
3.1.Kaitsja leiab, et k ohtu otsustus tõendite „pealiskaudseks“ hindamise kohta on põhjendamatu (KrMS § 339 lg 1 p 7 rikkumine).
3.2.KarS § 211 ei kuulu kohaldamisele. Kohtuotsuses puudub igasugune põhjendus, milliste tunnuste alusel on kohus leidnud, et emissioonitingimused on sama, mis emissiooniprospekt vms. Seega – I.O ei ole kohtu alla antud valeandmete esitamise eest emissiooniprospektis ning ka kohus pole teda selles süüdi mõistnud.

Seega on käesolevas asjas välistatud valeandmete esitamine emissiooniprospektis, kuna nimetatu d tõendit käesolevas asjas ei ole, sellist dokumenti pole olemas ega pidanudki olema, sest tegemist ei olnud väärtpaberite avaliku pakkumisega. Kohtuotsusest ei selgu maakohtu motiivid, kaalutlused ega põhjendused, mille kohaselt on kohus lugenud, et emissioonitingimused on asjas käsitletavad emissiooniprospektina, seega on kohtuotsus ebaseaduslik KrMS § 339 lg 1 p 7 rikkumise tõttu, samuti on rikutud kaitseõigust. Eeltoodust tulenevalt on jäänud vaid võimalus, et valeandmeid esitati muus üldsusele suunatud teabes, s.t süüdistatavatele KarS § 211 sätestatu inkrimineerimiseks peab olema tõendatud, et Seaside Residence Baku 18.07.2007.a emissioonitingimused ning esitlustel edastatud teave olid suunatud üldsusele. OÜ Seaside Residence Baku kui emitendi ja Gildi kui emitendi nõustaja poolt väljavalitud investoritele emiteerimistingimuste edastamist ei saa pidada üldsusele suunatud teabeks KarS § 211 tähenduses. Ei ole ka tõendatud, et projekti esitlustel esitatud materjalid on käsitletavad üldsusele suunatud teabena. Teave korraldatava emissiooni kohta oli suunatud kitsale piiritletud isikute ringile ning kannatanud said selle eraviisiliselt ainult süüdistatavate kaudu informatsioonina, mis ei sisaldanud andmeid investeeringu kohta. Selline esialgne teave ei koosnenud valeandmetest, mistõttu ei saa seda teavet võtta vastutuse aluseks KarS § 211 mõttes. Süüdistusaktis ei ole väidetud ega tõendatud, et materjalid olid mis tahes viisil kättesaadavad üldsusele. Järelikult projekti esitlusmaterjalid olid kättesaadavad vaid kitsale emitendi määratud isikute ringile ning selline teave ei ole käsitletav üldsusele suunatud teabena KarS § 211 tähenduses. Emissioonitingimuste p 5.8 kohaselt võlakirjade emissioon viidi läbi mitteavaliku pakkumise teel, millest tulenevalt võlakirjade pakkumine emissioonitingimuste järgi ei kujutanud endast võlakirjade avalikku pakkumist väärtpaberituru seaduse § 12 tähenduses. Kirjalikud tõendid näitavad, et emissiooni korraldajatel ei olnud kavatsust läbi viia avalikku emissiooni ega esitada emissiooniga seotud pakkumist ega teavet avalikkusele (kd 1 lk 123, kd 4 lk 116). Eeltoodust tuleneb, et ei ole täidetud investeerimiskelmuse objektiivne koosseis, mille kohaselt valeandmeid sisaldav teave peab sisalduma emissiooniprospektis või muul viisil üldsusele suunatud teabes, mistõttu süüdistatavate tegu on ekslikult kvalifitseeritud KarS § 211 järgi.

3.3.Kohtuotsusest ei selgu, milliste tõendite või asjaolude alusel on kvalifitseeritud M.V tegu investeerimiskelmusena ja mitte omastamisena. Ei selgu, millised asjaolud välistavad omastamise: täiel ikult on puudu põhjendus, mille kohaselt kohus kaalus mõlemat võimalust ning otsustas neist ühe kasuk s. Süüdistusest ei selgu, milliste kaalutluste alusel on välistatud, et M.V pani toime kelmuse ja mitte omastamise, ka kohtulikul uurimisel ei ole sellist kvalifikatsiooni millegagi põhjendatud ega tõendatud. Süüdistuses esitatud asjaolude kohaselt ei ole võimalik süüdistada I.O-i seotuses omastamisega, millist tegu sai toime panna ainult peale investeeringu väljakuulutamist ja selle läbiviimist (s.t peale investoritelt investeeringu – raha – saamist).
3.4.E.V volitused I.O juhatuse liikmena lõppesid 16.07.2007.a, s.t enne, kui kinnitati emissioonitingimused ning toimusid esitlused. Kohtuotsuses seda asjaolu ühelgi viisil ei käsitleta, kohus ei põhjenda, miks käesolevas asjas ei kuulu Riigikohtu nimetatud seisukohad arvestamisele, seega on kohtuotsus ebaseaduslik KrMS § 338 p 1 ja § 339 lg 1 p 7 sätestatu tõttu. E.V ei tegutsenud emissiooniga seotult OÜ Gild Financial Advisory Services huvides, see ei kuulunud tema vastutusalasse juhatuse liikme ülesannete ega tööülesannete järgi.

Seadusevastaselt ühtegi eelpool nimetatud vastuväidet kohtuotsuses ei käsitleta ega nende kõrvalejätmist ei põhjendata. E.V seisis emitendi huvide eest (kelle huvides oli just madalam teenuse hind) ja mitte I.O- i huvide eest (kelle huviks oli võimalikult suur teenuse hind). Seega ei tegutsenud T. Haavel süüdistatava I.O huvides, vaid iseenda huvides I.O kliendina, kuna tal olid emitendiga seotud huvid. Kohtuotsuses nimetatud asjaolusid ei käsitleta.

3.5.Süüdistusakti kohaselt süüdistatakse I.O i selles, et äriühing juhatuse liikme E.V tegevuse kaudu aitas kaasa M.V poolt toime pandud investeerimiskelmusele, mis seisnes investeeringu saamise eesmärgil emitendi OÜ Seaside Residence Baku juhatuse 18.07.2007.a. otsusega heakskiidetud emissioonitingimustes ja esitlustel (s.o Vilniuses 23.07.2007.a ja Tallinnas 24.07.2007.a) valeandmete esitamises investoritele. Asjas uuritud tõendid ei kinnita selliseid süüdistuse väiteid. Kõik ülekuulatud kannatanud on kinnitanud, et emissiooniga seoses ei suhelnud nad 2007.a E.V-ga. Kõikide tunnistajate ja kannatanute ütlustel ei osalenud E.V ka Vilniuses ja Tallinnas toimunud investorite esitlusel. Seega on igal juhul täielikult põhjendamatu ning kõigi asjas uurit ud tõenditega vastuolu s E.V ning I.O-i süüdimõistmine valeandmete esitamise eest esitlusel.
3.6.Süüdistuses ja kohtuotsuses on ebaõigesti hinnatud emissiooni käigus tekkinud õigussuhteid, mis on kaasa toonud ebaõige hinnangu AS Gild Financial Advisory Services käitumisele ning talle ekslikult kriminaalsüüdistuse esitamise. Emissioon toimus emitendi Seaside Residence Baku OÜ (laenusaaja) huvides, kes soovis saada laenu. AS Gild Financial Advisory Services sai emissiooni läbiviimiseks vajalikku teavet ainult emitendilt ning ei vastuta emitendi poolt esitatud andmete õigsuse eest, samuti puudus tal võimalus ning kohustus kinnitada või tagada emitendi esitatud andmete õigsust. Emissioonil esitatud andmete õigsuse eest vastutas emitent. AS-l Gild Financial Advisory Services puudusid kohustused investorite ees, ta ei vastutanud laenuraha eesmärgipärase kasutamise eest. Süüdistusest ega kohtuotsusest ei selgu, kuidI.O E.V kaudu nimetatule tahtlikult kaasa aitas. I.O- le ei saa omistada ühtegi E.V tegu peale 16.07.2007.a, millisest ajast ei olnud E.V enam I.O juhatuse liige.
3.7.kohtuotsuses puuduvad motiivid, kuidas on kohus jõudnud vastupidistele järeldustele ning miks on kaitsja vastuväited jäetud arvestamata. Seega on kohtuotsus ebaseaduslik KrMS § 339 lg 1 p 7 sätestatud põhjusel.
4.D.B kaitsja poolt esitatud apellatsioonis taotletakse juhindudes KrMS § 183, § 337 lg 2 p 1 ja 2 ja § 341 lg 2 ja 3 tühistada Harju Maakohtu 30.05.2014.a. otsus ja lõpetada kriminaalmenetlus D.B suhtes seoses kuriteo aegumistähtaja möödumisega, või saata kriminaalasi uueks arutamiseks Harju Maakohtule teises kohtukoosseisus; Kriminaalmenetluse lõpetamise korral mõista riigilt D.B kasuks välja kriminaalmenetluse kulud, sh kohtueelses menetluses ja maakohtu menetluses kantud menetluskulud summas 29 278,44 eurot ja apellatsioonimenetluse kulud vastavalt täiendavalt esitatavatele tõenditele; kriminaalmenetluse lõpetamisel jätta D.B vastu esitatud tsiviilhagid läbi vaatamata.
4.1.Kohtuotsuse tõlkimata jätmine kahjustas olulisel määral Šar unas Skyrius'e õigust ausale ja õiglasele kohtumenetlusele ning see asjaolu kvalifitseerub kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks KrMS § 339 lg 1 p 12 ning IPKK artikkel 6 lg 1 ja lg 3(c) kohaselt.
4.2.Kohtuotsuses puuduvad mistahes põhjendused tõkendi kohaldamiseks, mistõttu on tõkendi kohaldamise osas tegemist KrMS § 339 lg 1 p 7 tunnustele vastava kohtuotsusega.
4.3.Kohtuotsuse nn raha liikumist puudutav osas (I) nn võlakirju puudutav osas (II) nn emissioonitingimusi puudutavas osas (III) ole mitte ühtegi faktilist asjaolu seostatud D.B-le omistatud kuriteo koosseisuliste tunnustega. Kohtuotsuse osas, mis käsitleb karistuse määramist on küll konstateeritud, et süüdistatavad panid teo toime kavatsetult, kuid kohtuotsusest ei sel gu, millistele tõenditele on see järeldus rajatud ning kuidas kujunes kohtuniku siseveendumus sellisele seisukohale jõudmisel. Kohtuotsuses puudub täielikult kuriteo subjektiivsete tunnuste tuvastamise põhistus iga süüdistatava kohta eraldi, mis on aga vältimatult vajalik kasvõi üksnes sellest tulenevalt, et süüdistatavad jagunesid väidetavateks täideviijateks ja kaasaaitajateks ning on ilmselge, et süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused on kuriteo toimepanemise eri vormide (täideviija, osavõtja) puhul erinevad. Kohtuotsuses ei sisaldu järeldust, et D.B aitas kaasa investeerimiskelmuse toimepanemisele ja sooritas seeläbi KarS § 211 lg 1 - § 22 lg 3 tunnustele vastava kuriteo. Kohtuotsuse põhiosas ei ole vähimalgi määral käsitlemist leidnud KarS § 22 lg 3 tunnused Maakohtu otsuses ei ole tuvastatud ka KarS § 211 lg 1 sätestatud kuriteo tunnusteks olevaid asjaolusid, mh seda, et süüdistatavad esitasid investeeringu saamise eesmärgil valeandmeid ja valeandmeid esitati emissiooniprospektis või muul viisil üldsusele suunatud teabes. Eeltoodut silmas pidades on täiesti ilmselge, et maakohtu otsuses puudub põhjendus (KrMS § 339 lg 1 p 7).
4.4.Maakohtu otsuses ei ole toodud põhjendusi süüdistatava ütlustega mittearvestamise kohta. Maakohtu otsuses pole üldse hinnatud ega analüüsitud tunnistajate RT, LI, KH, AV ja MK ütlusi selle kohta, kuidas toimus võlakirjaemissiooni korraldamine ning milline oli Gild FAS-i roll selles. Sisuliselt on kohtuotsuse tegemisel tähelepanuta jäetud kõik ütlused ja dokumentaalsed tõendid, mis kinnitavad kaitsepositsiooni aluseks olevat väidet, et investoritele esitatava teabe õigsuse eest vastutas emitent (SRB) ning Gild FAS ja temaga seotud isikud ei teadnud tegelikkusele mittevastavast informatsioonist ega saa selle eest ka vastutada. Maakohus on antud asjas otsuse tegemisel rikkunud otsuse põhjendamise kohustust (KrMS § 339 lg 1 p 7) ning see on käsitletav kohtuliku uurimise ühekülgsuse ja puudulikkusena KrMS § 338 p 1 tähenduses.
4.5.Kõiki asjaolusid, sh. kannatanute ja tunnistaja RT ütlusi kogumis hinnates ei ole võimalik asuda seisukohale, et käesolevas asjas leidis tõendamist võlakirjaemissiooni puudutava teabe avalikustamine interneti kodulehe kaudu. Ükski kannatanu ei ole väitnud, et tema eest varjati emissiooni kajastavaid materjale, sh projekti presentatsiooni. Kohtuotsusest ei ole võimalik aru saada, kuidas saab kõigile potentsiaalsetele investoritele tsiteeritud teabe edastamist silmas pidades asuda seisukohale, et kannatanuid ei informeeritud projekti konfidentsiaalsusest. Kohtu poolt tuvastatud asjaolu ei ole kooskõlas asjas kogutud tõenditega, järelikult on see asjaolu ebaõigesti tuvastatud. Kohtuotsuses ei ole tuvastatud, et valeandmete esitamist investoritele oleks "ette planeeeritud", rääkimata selle kindlakstegemisest, kes, millal, mis eesmärgil ja millistel asjaoludel seda planeeris.

Kõik kohtu poolt viidatud informatsiooni nõudmised leidsid aset olulisel määral pärast seda, kui emissioon oli toimunud ja lõpule viidud. Järelikult ei ole kohtu poolt viidatud asjaoludel seost tõendamisesemega. Seda asjaolu, et valeandmeid oleks potentsiaalsetele investoritele edastatud investeeringu saamise eesmärgil, s.t. enne emissiooni lõpuleviimist, maakohus otsuses tuvastanud ei ole (rääkimata sellest, kes valeandmeid esitas ja kas seda tehti tahtlikult või mitte). Seda, et süüdistatavad tegutsesid valeandmete esitamisel kooskõlastatult, pole väidetud süüdistusaktis. Sellist kooskõlastatud tegevust ei kinnita mitte ükski tõend. Kohtu seisukoht süüdistatavate kooskõlastatud tegevusest on ka vastuolus kohtuotsuse lõppjäreldusega, mille kohaselt mõisteti üks süüdistatav süüdi investeerimiskelmuse täideviimises ja ülejäänud sellele kaasaaitamises. Kohtu seisukoht , et projekti korraldajad seadsid eesmärgiks valeandmete esitamise ning soovisid investorite vara enda või kolmandate isikute kasuks pöörata." ei rajane asjas kogutud tõenditel ja tegemist on alusetute järeldustega. Süüdistusaktis ei ole väidetud, et süüdistatavad pidid emissiooni käigus võlakirjadesse investeerima. Sellise kavatsuse olemasolu ei nähtu mitte ühestki tõendist ning mitte keegi pole menetluses väitnud, et ta sellise kavatsuse olemasolu eeldas või sellega arvestas. Isiku seotus emissioonitingimuste väljatöötamisega ei anna iseenesest alust väiteks, et isik oli teadlik ka emissiooni lõpuleviimise tingimuste täidetusest ja emissiooni käigus "väljapakutu" lõpuleviimise võimatusest. Tõendeid, mis kinnitaksid seda, et D.B oli teadlik emissioonitingimuste mittetäidetusest ja/või emissiooni eesmärgi saavutamise võimatusest ja andis investoritele teadlikult valeteavet, käesolevas kriminaalasjas ei ole. Eeltoodust järeldub, et maakohus on oma otsuse peamiselt rajanud seisukohtadele, millel puudub tõenduslik alus ning mille osas ei ole võimalik aru saada, kuidas maakohus on sellistele seisukohtadele jõudnud. Selline kohtuotsus ei ole seaduslik ega põhjendatud.

4.6.Maakohus on võlakirjaemissiooni käsitlemisel avaliku emissioonina materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ja jõudnud seetõttu ebaõigele järeldusele emissiooni kvalifitseerimise küsimuses. Maakohtu seisukoht, et kõnealune võlakirjaemissioon ei vastanud VPTS § 12 lg 2 p 3 tingimustele, ei ole õige. Tuleb asuda seisukohale, et võlakirjade esmalevitamisel peeti emissioonitingimuste punktides 5.8 ja 6. 1 sätestatud tingimusest kinni -- võlakirju pakuti omandamiseks minimaalselt 50 000 euro eest ühe investori kohta -- ning järelikult oli VPTS § 12 lg 2 p 3 tingimus täidetud. Kuivõrd emissioon vastas VPTS § 12 lg 2 p 3 tingimusele, ei loetud seda avalikuks pakkumiseks VPTS § 12 lg 1 kohaselt. Maakohtu järeldus, et emissiooni mitteavalikkus (kinnisus) oli näilik ja seetõttu tühine, on alusetu ja väär. Emissioon ei vasta TsÜS § 89 lg 1 sätestatud näiliku tehingu tunnustele ja TsÜS § 89 lg 2 kohaldamiseks alus puudub. Eeltoodust järeldub, et maakohus kohaldas VPTS § 12 lg 1 vääralt ning leidis põhjendamatult, et tegemist oli avaliku emissiooniga. Materiaalõiguse õigel kohaldamisel tuleb asuda seisukohale, et antud kaasuses läbiviidud võlakirjaemissioon ei olnud avalik.
4.7.Materiaalõiguse ebaõige kohaldamine (VPTS § 85 ja 87) Maakohus on viidatud VPTS § 85 lg 1 ja § 87 lg 2 sätteid ebaõigesti kohaldanud ning nendest tehtud järeldus ei ole õige. Viidatud normid käsitlevad investeerimisühingu kohustusi klientide ees. Antud juhul oli Gild FAS-i klient emitent (SRB), mitte emitendilt võlakirju ostnud isikud ehk investorid (kriminaalmenetluses kannatanud). Seda, et Gild FAS ei täitnud seadusest

tulenevaid kohustusi oma kliendi ehk SRB ees, pole kriminaalasja menetluses keegi väitnud, rääkimata sellest, et tegemist oleks süüdistusaktis käsitletud etteheitega. VPTS § 85 lg 1 ja § 87 lg 2 kohaldamine antud kaasuses on ebaõige ka seetõttu, et kohtuotsuses ei ole tuvastatud, et Gild FAS oleks neid sätteid rikkunud.

4.8.Maakohus on otsuse tegemisel jätnud tähelepanuta millised on KarS §- is 211 sätestatud kuriteo objektiivsed tunnused. Üheks oluliseks KarS § 211 sätestatud teo objektiivse koosseisu tunnuseks on valeandmete esitamine emissiooniprospektis või muul viisil üldsusele suunatud teabes. Seega tuleb KarS § 211 kohaldamiseks tuvastada, et süüdistatavale omistatav valeandmete esitamine toimus kas (a) emissiooniprospektis või (b) muul viisil üldsusele suunatud teabes. Antud juhul ei ole kohtuotsuse põhiosas tuvastatud kumbagi nimetatud olulistest asjaoludest. Siinkohal on oluline rõhutada, et ka süüdistusaktis ei olnud sisustatud seda, mida käsitleti süüdistuse kontekstis emissiooniprospektina. Seega tuleb asuda seisukohale, et maakohus ei tuvastanud valeandmete esitamist emissiooniprospektis ning sellise asjaolu tuvastamiseks puudub alus. KarS § 211 koosseis võib olla täidetud ka siis, kui valeandmeid ei esitatud emissiooniprospektis. Sellisel juhul on vaja tuvastada, et valeandmeid esitati muul viisil üldsusele suunatud teabes. Antud juhul ei ole maakohtu otsuses tuvastatud, et süüdistatavad oleksid mistahes teavet üldsusele suunanud, rääkimata sellest, et üldsusele suunati valeandmeid sisaldanud teavet. Antud kaasuses ei ole täidetud KarS § 211 objektiivne süüteokoosseis ning kohus pidanuks süüdistatavad kuriteokoosseisu puudumise tõttu õigeks mõistma. K aitsjad vaidlustasid KarS § 211 koosseisuliseks tunnuseks oleva asjaolu (teabe üldsusele suunamise) tõendatuse ja maakohus ei ole oma argumentatsioonis seda argumenti mitte millegagi ümber lükanud. See, et antud kaasuses leidis aset emissiooniprospekti avalikustamine või muul viisil teabe suunamine üldsusele, on tõendamisesemesse kuuluv asjaolu (KrMS § 62 p 1 ja 2). Süüdimõistva kohtuotsuse tegemise eelduseks on, et vastav asjaolu on tõendatud. Antud juhul ei ole see asjaolu tõendatud ning asjaolu pole ka kohtuotsuse põhiosas märgitud nagu nõuab KrMS § 312 p 1. Järelikult ei ole kohtuotsus seaduslik ega põhjendatud (KrMS § 3051 lg 1). Kuriteo tehiolude tuvastamata jätmine kohtuotsuses rikub süüdistatava kaitseõigust ja on käsitletav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 tähenduses (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuse nr 3-1-1-146-05 p 11). 4.9.M aakohtu järeldus aegumise küsimuses on ühemõtteliselt väär ning selle järelduse põhistamiseks esitatud seisukohad on asjakohatud ja ebaõiged. D.B suhtes kohtueelses menetluses tõkendit ei kohaldatud ning järelikult tema suhtes aegumine KarS § 81 lg 5 p 1 alusel ei katkenud. See asjaolu, kas D.B oli teadlik menetluse jätkumisest või mitte, on aegumise kontekstis asjassepuutumatu. Aegumise käsitluse lõpetuseks märgib maakohus otsuses, et kohtu alla andmine toimus 05.11.2012.a D.B suhtes pidi aegumine katkema enne 22.10.2012.a. Kui kohus ei tuvastanud D.B osas aegumise katkemist enne nimetatud kuupäeva (tõkendit tema suhtes ei olnud kohaldatud ning kohtu alla andmise ajana viitas kohus 05.11.2012.a.), siis pidanuks maakohus tuvastama, et aegumistähtaeg on möödunud ning D.B süüdimõistmine on KarS § 81 lg 1 tulenevalt välistatud. Sisuliselt ei ole maakohtu seisukohad aegumise kohaldamise osas lugejale arusaadavad ning kohtuotsus on vastavas osas põhjendamata (KrMS § 339 lg 1 p 7). Süüdistuses oli kuriteo toimepanemise aeg määratletud vääralt. Süüdistusest nähtub, et peale 27.07.2007.a. ei ole D.B teinud mitte midagi, mida talle süüdistusakti kohaselt ette heidetaks. Järelikult ei saa tema suhtes lugeda teo toimepanemise ajaks ajavahemikku mai 2007

kuni 22.10.2007.a. Isegi süüdistuses esitatud etteheidete piirest väljumisel ei saaks lugeda kuriteo toimepanemise lõppemise ajaks hilisemat päeva kui 05.10.2007.a. Seega möödus aegumistähtaeg 05.10.2012.a. ning kohtu alla andmine toimus pärast aegumistähtaja möödumist. Järelikult tuleb asuda seisukohale, et D.B süüdimõistmine ja karistamine on kuriteo aegumise tõttu välistatud.

4.10.Maakohus ei ole karistuse motiive nõuetekohaselt avanud ning kohtuotsus karistuse määramise osas on sisuliselt põhjendamata. Maakohus on kriminaalasja lahendamisel lähtunud mitte seadusest ja asjas kogutud tõenditest, vaid menetlusvälistest asjaoludest -- eelkõige sellest, mida ühiskond kohtuniku arvates temalt ootas. Seega ei tegutsenud kohus kriminaalasja lahendamisel sõltumatult ja erapooletult. P rokurör taotles süüdistatavale oluliselt kergemat karistus t. Kuigi prokuröri taotlus karistuse osas ei ole kohtule siduv, peab kohus otsuses poolega mittenõustumist põhjendama. Antud juhul vastav põhjendus kohtuotsuses ei sisaldu ning see on KrMS § 312 p 5 nõuete rikkumine. Kaitsja hinnangul ei esine käesolevas kaasuses asjaolusid, mis õigustaksid D.B-le prokuröri poolt taotletust raskema karistuse mõistmist. Maakohtu poolt mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule (KrMS § 338 p 4).
4.11.M aakohtu otsus tsiviilhagide rahuldamist puudutavas osas on ebaõige ja kuulub tühistamisele põhjusel, et D.B suhtes tehtud süüdimõistev kohtuotsus on tervikuna ebaõige ja sellest tulenevalt tulnuks esitatud tsiviilhagid KrMS § 310 lg 2 kohaselt läbivaatamata jätta. Lisaks sellele on kõnealune kohtuotsuse osa ebaõige järgmistel põhjustel. A. Kannatanute OÜ H ja OÜ F hagid on osas, milles need olid suunatud Šarūnas S kyrius'e vastu, üldse lahendamata jäetud. Kohtuotsus ei vasta KrMS § 313 lg 1 p 10 ja § 310 lg 1 nõuetele. Kohtuotsus tsiviilhagide rahuldamist puudutavas osas olulises ulatuses põhjendamata ning see on oluline menetlusõiguse normi rikkumine KrMS § 339 lg 1 p 7 kohaselt.
4.12.Maakohtu otsus menetluskulude jaotamist puudutavas osas on ebaõige ja kuulub tühistamisele põhjusel, et D.B suhtes tehtud süüdimõistev kohtuotsus on tervikuna ebaõige. Sellest tulenevalt pidanuks menetluskulud hüvitama riik vastavalt KrMS § 181 lg 1. Maakohtu otsus, millega menetluskulud on välja mõistetud süüdistatavatelt solidaarselt, on vastuolus KrMS § 180 lg 2 sätestatuga. S üüdistatavatelt on solidaarselt välja mõistetud kokku 32 450,28 eurot 12 erineva isiku kasuks, kusjuures kohtuotsusest ei selgu, millises ulatuses on iga viidatud kannatanu õigustatud menetluskulude hüvitist nõudma. Sellisel viisil menetluskulude hüvitamise kohustuse panemine süüdistatavatele ei ole kooskõlas KrMS § 180 lg 1 ja § 313 lg 1 p 12 nõuetega.
4.13.Kokkuvõtvalt D.B kaitsja leiab, et maakohtu otsus ei ole vaidlustatud osas seaduslik ega põhjendatud (KrMS § 305 1 lg 1) ning see kuulub tühistamisele. Maakohus on D.B alusetult kuriteo toimepanemises süüdi mõistnud. Kohtulik uurimine on olnud ühekülgne ja puudulik (KrMS § 338 p 1). Otsuse tegemisel on valesti kohaldatud materiaalõigust (KrMS § 338 p 2). Maakohus on otsuse tegemisel oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust (KrMS § 338 p 3), mh on rikutud KrMS § 339 lg 1 p 7, 12 ja lg 2 nõudeid. Maakohtu poolt mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule (KrMS § 338 p 4). Seega esinevad antud kaasuses kõik KrMS §-is 318 loetletud kohtuotsuse tühistamise alused.

Ringkonnakohtul tuleb kohaldada KrMS § 341 lg 2 ja 3, tühistada maakohtu otsus ning saata asi uueks arutamiseks Harju Maakohtule teises kohtukoosseisus. Vaatamata sellele, et käesolevas kaasuses esinevad KrMS § 341 lg 2 ja 3 tulenevad alused asja saatmiseks Harju Maakohtule uueks läbivaatamiseks, leia b kaitsja, et Šarunas Skyrius't puudutavas osas on võimalik ringkonnakohtus teha KrMS § 337 lg 2 p 1 alusel määrus kriminaalmenetluse lõpetamise kohta KrMS § 199 p 2 tunnustel (kuriteo aegumistähtaeg on möödunud). Olukorras, kus apellatsioonkaebuse lahendamisel on võimalik tuvastada kriminaalmenetlust välistava asjaolu ja seega kriminaalmenetluse lõpetamise alus, ei ole menetluslikult otstarbekas jätta kriminaalmenetlus ringkonnakohtus lõpetamata ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks, kus vastav menetlusotsus (kriminaalasja lõpetamine KrMS § 199 p 2 alusel) igal juhul teha tuleks. Kriminaalasja saatmine maakohtule uueks ar utamiseks Šarunas Skyrius't puudutavas osas on kaitsja hinnangul põhjendatud vaid juhul, kui ringkonnakohtu seisukoha järgi ei võimalda menetlusõiguse rikkumised maakohtus seda, et ringkonnakohus hakkab ise kuriteo toimepanemise aega tuvastama ning sellest tulenevalt ei ole ringkonnakohtus võimalik aegumise küsimust lahendada.

5.M.V kaitsja märgib maakohtu otsuse tühistamise alustena materiaalõiguse ebaõige kohaldamis e ( KrMS § 338 p 2 ), kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumis e ( KrMS § 338 p 3 ), mõistetud karistuse mittevastavuse kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule ( KrMS § 338 p4)
5.1.Karistuse mõistmisel on kohus ebaõigesti arvestamata jätnud asjaolu, et kriminaalmenetluse ajendiks oli M.V kuriteoteade. Edasiselt on ta kohtueelses menetluses andnud korduvalt sisulisi põhjalikke ütlusi, vastanud konkreetselt küsimustele, edastanud menetlusele hulgaliselt asjas tõe tuvastamise seisukohalt olulisi dokumente omal initsiatiivil, aga ka menetleja vastava täiendava soovi korral esimesel võimalusel. Tegemist on KarS § 57 lg 1 p 3 ettenähtud kergendava asjaoluga. Kui aga ringkonnakohus kaitsjaga eeltoodus ei nõustu, palun loetletud asjaolusid käsitleda M.V karistust kergendavate asjaoludena KarS § 57 lg 2 mõttes. Asjaolu, et omand asendusmaadele saadakse emissioonil saadud rahaliste vahendite arvelt ka M.V töötamise ajal sõlmitud rendi – ja omandi ülemineku aktide / lepingute alusel on kaitsja arvates käsitletav abi andmisena kannatanutele M.V poolt KarS § 57 lg 1 p 1 mõttes. Maakohus pidanuks apelleeritavas otsuses prokuröri poolt küsitud karistusest karmima karistuse määramist M.V suhtes täiendavalt põhjendama, mida apelleeritavas otsuses aga tehtud ei ole
30.mail 2014 kuulutatud kohtuotsuse resolutiivosa ei sisaldu kaitsjale 16. juunil kättesaadavaks tehtud kohtuotsuse terviktekstis. Kaitsja leiab, et tegemist on kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 2 alusel, mille õiguslik järelm saab olla apelleeritava otsuse tühistamine ja KrMS § 328 lg 1 p 2 alusel kriminaalasja uueks arutamiseks saatmine esimese astme kohtule KrMS § 339 lg 2 sätestatud alusel. Kaitsja ei nõustu kohtu käsitlusega šokivangistusest. Kohtuotsuses puudub põhjendus selle kohta, miks ei ole M.V senine elukogemus piisav, miks on M.V-le vaja näidata tema kuriteo tõsidust ja ulatuslikkust ning miks on kohus seisukohal, et süüdistatav sellest muidu aru ei saa, kui alles kuuekuulist reaalset vabadusekaotusega seotud karistust kandes. Teiseks ei nõustu kaitsja kohtu käsitlusega šokivangistuse pikkuse osas, milleks kohus antud juhul on lugenud kuus kuud.

M.V -le karistuse mõistmisel on kohus kriminaalmenetlust oluliselt rikkunud KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes, mis on kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise aluseks KrMS § 338 p 3, p 4 järgi. Kaitsja on seisukohal, et kohus on otsuse resolutsiooni punktis 3 ebaõigesti kohaldanud M.V suhtes tõkendina vahistamist.

5.2.Investeerimiskelmus on materiaalne kuritegu ning väidetava kasu / kahju iseloom ja suurus tuleb obligatoorselt süüdistuses ära näidata ja menetluses tuvastada. Süüdistuses ei ole nimetatudki, et M.V tegutses eesmärgiga saada varalist kasu ega ka seda, et M.V oleks varalist kasu saanud. Kaitsja arvates on eelnevalt toodud süüdistuse minetused sedavõrd tõsised, et kujutavad endast piisavat alust apelleeritava otsuse tühistamiseks ja M.V suhtes õigeksmõistva otsuse tegemiseks. Palub kirjeldatud olukord lugeda kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks KrMS § 339 lg 2 alusel ning tõdeda, et see on endaga toonud kaasa materiaalõiguse ebaõige kohaldamise, mis väljendub M.V ebaõiges süüditunnistamises KarS § 211 järgi. Kaitsja nõustub sellega, et KarS § 211 järgi kvalifitseeritavat süütegu saab toime panna vaid majandustegevuses osalev isik, kelleks oli emitent - OÜ Seaside Residence Baku. Kriminaalmenetlus OÜ SRB suhtes on lõpetatud, süüteokoosseisu ei ole OÜ SRB käitumises nähtud. Kui emitendi kui juriidilise isiku käitumises süüteokoosseisu ei nähtud, kuidas saab süüteokoosseis sisalduda M.V käitumises olukorras, kus temale esitatud süüdistusest nähtub, et kõik teod pani M.V toime emitendi seadusliku esindajana ja emitendi huvides. Antud asjas on M.V-le esitatud süüdistus, mis koosneb ainult lõpposast. Kaitsja leiab, et nimetatud asjaolu kujutab endast kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist KrMS § 339 lg 1 p 8 alusel. Kohtuotsuse resolutiivosa järelduse kohaselt on süüdi mõistetud füüsiline isik M.V , tõendamisesemesse kuulub aga süüdistuse versioon, so OÜ Seaside Residence Baku väidetavad minetused emissiooni läbiviimisel. Kaitsja möönab, et antud olukorda võib vaadelda ka kui kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist KrMS § 339 lg 2 alusel.
5.3.Kaitsja jääb maakohtus esitatud seisukohtade juurde ja osundab, et maakohus apelleeritavas otsuses ( lk 35 – 36 ) on ühe vaidlusaluse küsimuse – kas emissioon oli avalik või mitte – lahendamisel viidanud õigusaktidele, millised viited süüdistuses puuduvad. Nendeks on Väärtpaberituru seadus ( VPTS ) § 11, § 12 lg 1 ja lg 2, § 79 lg 5 ; viidatud on ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivile 2003 / 71 / EÜ ja direktiivile 2001 / 34 / EÜ ning tehakse järeldus, et KarS § 211 koosseisuna on käsitletav nii avalik kui ka mitteavalik pakkumine. Nimetatud viited ja nendest johtuvad õiguslikud järelmid pidanuks M.V tõhusa kaitseõiguse tagamiseks olema toodud juba süüdistuses, et süüdistataval oleks olnud võimalus nendega väidelda. Seda enam, et viidatud Euroopa direktiivid ei ole siseriiklikus õiguses otsekohalduvad. Palub maakohtu tuginemine M.V süüdimõistmisel süüdistuses mittesisalduvatele blanketsetele viidetele tunnistada kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks KrMS § 339 lg 2 alusel.
5.4.Aserbaidžaani riigiorganite otsusest, tulenes, et esialgset emissiooni käigus taotletud maad ei saadud. Aserbaidžaani presidendi 27. 10. 2007 otsuse nr 2957 ega ka kaitseministri 12. detsembri 2007 kirja adressaat ei olnud emitent ning ei ole õige eeldada, et kui otsus vastu võeti

või kiri saadeti, siis pidanuks see kohe Aserbaidžaani riigi vastava ametkonna poolt saadetama emitendile. Kaitsja taotleb ringkonnakohtul anda hinnang esitatud tõendile, so Aserbaidžaani Vabariigi kaitseministri 12. detsembri 2007 kirjale nr 186 / 910 ja tunnistada see asjakohaseks antud kriminaalasjas sedastades ühtlasi, et algsete maade saamise võimatus selgus ajaliselt peale Väärtuspäeva, mitte enne seda. Olles saanud teada, et Mardakan – Šuvalani maad ei saa, osutubki käesolevas asjas oluliseks nn asendusmaa küsimus. Kuna enamus investorid ei soovinud rikkumisjuhtumit( default) välja kuulutada ka peale seda, kui selgus algsete maade saamise võimatus ja nad olid ka asendusmaadest teadlikud, siis see tähendas automaatselt et nad aktsepteerisid asendusmaad ja koos sellega ka M.V jõupingutusi nende omandamiseks Delta Land'le. Õiguslikult tähendab investorite poolt asendusmaade aktsepteerimine vaadeldaval juhul, et katkeb põhjuslik kuse ahel KarS § 211 teo koosseisupärasuse mõttes - investorite poolt teostatud investeeringu ning saabunud tagajärje – so neile väidetavalt tekitatud kahju vahel. Antud aspekti – mille kaitsja esitas juba maakohtus - ei ole maakohus apelleeritavas otsuses käsitlenud, milline olukord palun lugeda kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks KrMS § 339 lg 2 alusel. Kaitsja leiab, et asendusmaaga seonduv temaatika kuulub käesoleva kriminaalasja tõendamise esemesse ( küsimus M.V käitumise subjektiivsest küljest, aga ka küsimus väidetava k ahju olemasolust, selle täpsest suurusest kannatanutel ) ning kaitsja tugineb selles ka Riigikohtu kindlalt väljakujunenud praktikale. Apelleeritavas otsuses ei ole antud aspekti ( so asendusmaa kuulumine tõendamisesemesse ) käsitletud. Antud asjas on asendusmaa temaatika oluline selgitamaks, kas M.V-lesines kuritegelik tahtlus KarS § 211 mõttes. Kaitsja leiab, et kriminaalasjast johtuvalt näitab asendusmaade temaatika ( asendusmaade leidmine, rendilepingute ülesostmine kohalikelt ela nikelt, ostu – müügi aktide / lepingute vormistamine, riigilõivude maksmine kohalikule omavalitsusele jne ) M.V kuritegeliku kavatsuse ehk tahtluse KarS § 211 lg 1 mõttes puudumist ning ka sel põhistusel tulnuks ta õigeks mõista. Oluline on küsimus asendusmaa väärtusest. Maakohus on otsuses ( lk 31 ) leidnud, et KrMS § 123 alusel ei saa kohtule esitatud hindamisaruannet ega selle lisa tõendina kasutada, kuivõrd see on esitatud erinevate maatükkide kohta ja esitamata on lisad C ja D ( hindamisakti punktid

3.11 ja 3. 12 ). Kaitsja esitab nii lisa C kui lisa D tõlke valmimisel ja taotleb, et ringkonnakohus võtaks need täiendavalt esitatavad lisade tõlked vastu ning annaks neile hinnangu apellatsiooni läbivaatamisel tunnistades need asjassepuutuvaks. Kaitsja palub ringkonnakohtul sedastada, et nn asendusmaade leidmine, vormistamine jne M.V olulisel osalusel näitab M.V kuritegeliku tahte puudumist KarS § 211 mõttes.
5.5.Kaitsja palub võtta Aserbaidžaani Vabariigi Bakuu Linna raskete kuritegude kohtu 15. 02. 2012 kohtuotsuse tõlke täiendavalt vastu ning annaks sellele hinnangu apellatsiooni läbivaatamisel tunnistades selle asjassepuutuvaks. Otsusest tulenevalt ei ole asjakohane maakohtu etteheide apelleeritavas otsuses selle kohta, et rendilepingute puhul enampakkumist ei toimunud – antud olukorras, lähtudes kohtuotsuse väljavõttes toodud faktoloogiast, ei pidanudki see toimuma. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes KrMS §§ 318 lg 1 ; 319 lg 1, lg 2 ; 321 ; 337 lg 1 p 4 ; 338 p 2, 3, 4 ; 339 lg 1 p 7, lg 2 ; 340 lg 2 p 1, 4, 5 palub 1) Kui ringkonnakohus toetab käsitlust seoses süüdistatavatele A.E-le ja D.B-le mõistetud karistuse ebaselgusega – sedastada kriminaalmenetlusõiguse oluline

rikkumine apelleeritavas otsuses KrMS § 339 lg 2 alusel ja KrMS § 328 lg 1 p 2 alusel kriminaalasi saata uueks arutamiseks esimese astme kohtule. 2) Kui ringkonnakohus asub apellatsiooni sisuliselt läbi vaatama, palub tühistada Harju Maakohtu 30. mai 2014 kohtuotsus täies mahus ning mõista M.V temale mõistetud süüdistuses KarS § 211 lg 1 järgi õigeks jättes esitatud tsiviilhagid läbi vaatamata 3) Kui ringkonnakohus ei näe alust M.V süüdimõistva otsuse tühistamiseks ning tema õigeksmõistmiseks, palun tühistada Harju Maakohtu 30. mai 2014 kohtuotsus karistuse mõistmise ning tsiviilhagide rahuldamise osas - karistada M.V karistusega, mis ei ole seotud reaalse vangistusega ning jätta tsiviilhagid läbi vaatamata 4) Süüdistatava menetluskulud ( kulud valitud kaitsjale ) kõikides senistes menetlusstaadiumites vastavalt maakohtus esitatud kuludokumentidele ning käesolevale apellatsioonile lisatud kuludokumentidele jätta seadusliku aluse tekkimisel täies mahus riigi eelarveliste vahendite kanda.

6.A.E kaitsja leiab, et kohutuotsuse resolutiivosa ja tervikotsus on vastuolus, süüdistus on konkretiseerimata ja kohus on eksinud tõendite hindamisel, mida tuleb lugeda kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks KrMS § 339 lg 2 järgi ja mis on kohtuotsuse tühistamise aluseks KrMS § 338 p 3 järgi. Samuti on kohus rikkunud otsuse põhistamiskohustust, mis on menetlusõiguse rikkumine KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes. Kriminaalmenetlusõiguse normide rikkumine on viinud materiaalõigus e normi KarS § 211 lg 1 -§ 22 lg 3 ebaõige kohaldamiseni süüdistatav A.E suhtes, mis on otsuse apellatsiooni korras tühistamise aluseks KrMS § 338 p 2 kohaselt
6.1.A.E kaitsja leiab, et resolutiivotsus ja tervikotsus on vastuolus. Kahe erineva karistuse mõistmine on ebaseaduslik ja rikutud on ausa ja õiglase kohtumõistmise põhimõtet KrMS § 339 lg 1 p 12 järgi. Kohtuotsuse ülesehitus keskendub liigselt asjaoludele, millel ei ole kriminaalasja lahendamisel tähtsust. Kohtuotsuse põhjendustest ei leia süüteokoosseisule vastavat ja kohtupraktikas nõutavat kolmeastmelise deliktistruktuuri analüüsi A.E suhtes. Kaevatavas otsuses puudub A.E osas süüteokoosseisule vastav analüüs ja tõendite seostamine konkreetsete süüteo olemasolu seisukohast relevantsete asjaoludega. Apellant leiab, et deliktistruktuurile vastava arutluskäigu puudumise tõttu on kohtuotsus põhjendamata, mis on kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine KrMS § 339 lg 1 p 7 kohaselt. Ühtlasi ei ole eelneva rikkumise tulemusel kohtu siseveendumuse kujunemine A.E süüküsimust puudutavas osas jälgitav, mis tähendab, et Harju Maakohus on rikkunud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes. Süüdistus on jätkuvalt piisavalt konkretiseerimata ja süüdistuse ebakonkreetsus sellisel tasemel ilmselge menetlusnormide oluline rikkumine.
6.2.Apellant on seisukohal, et kohus ei ole hinnanud kõiki tõendeid ja on osadest tõenditest teinud põhjendamatuid järeldusi. Kõiki aspekte, mida püütakse A.E-le ette heita selle nurga alt, et ta valmistas ette investeerimiskelmust näidatakse süüdistuse kohaselt positiivses võtmes st kirjeldatakse tema tegevust, millega ta tõepoolest planeeriski emissiooni, tutvustas projekti Eestis, käis investoritega välismaal. Mitte ühtegi tõendit selle kohta, et ta planeeris kelmust või investoreid petta või isegi sellele kaasa aidata, prokuratuur kohtulikul uurimisel esitanud ei ole. Süüdistusakt keskendub lühidalt teo toimepanemisele, mis seisneb emissiooni korraldamises, projekti tutvustamises, emissioonitingimuste koostamises.

Tegelikult ei olegi vaidlust, et A.E osales 2007.a kevadsuvel eelteabe jagamisel mitmele potentsiaalsele investorile 24.07.2007.a projekti tutvustaval üritusel potentsiaalsetele investoritele Tallinnas, Rävala pst 3, Osales 2007.a august september Bakuus projekti tutvustamisel Rohkem süüdistusakt talle sisuliselt mitte midagi ette ei heida. Need on kõik positiivsed tegevused, mis subjektiivsest küljest otseselt kinnitavad tema head tahet ja usku selles projektis osaleda ja viia see positiivse resultaadini. A.E kui kaasaaitaja rolli kohta selles võtmes, et ta teadlikult osales investeerimiskelmuses sellele kaasaaitamise vormis, ei leia mitte ühtegi ei selget ega kaudset tõendit. Süüteokoosseisu esinemiseks ja selle tõendamiseks peaks subjektiivse külje poolt esinema A.E tahtlus investeerimiskelmuse toimepanemiseks eelnevalt. Meil ei ole kriminaalasjas ei dokumente, e-maile, tunnistajate ütlusi jne, mis kinnitaksid, et A.E oli eelnevalt pahatahtlik kavatsetus. Asjas on tõendid ainult selle kohta, et isikud reaalselt tahtsidki projekti ellu viia. Eeltoodu alusel leiab, et käesolevas asjas on kohus tõendeid hinnanud pealiskaudselt ja puuduvad objektiivsed tõendid, mille alusel asuda seisukohale, et süüdistatav on toime pannud temale inkrimineeritud teo. Esinevad kõrvaldamata kahtlused isiku süüs, mistõttu lähtuvalt KrMS § 7 lg 3 tuleks süüdistatav õigeks mõista. 6.3.Kohus leidis, et emissioonitingimuste pealkiri „Mitteavalik pakkumine erainvesteeringu teel“ ning märge lk 2 „konfidentsiaalne“ (Maa -arendusprojekt Aserbaidžaanis) ei tähenda veel, et tegemist oleks mitteavaliku emissiooniga. Kohus on ilmselgelt eksinud osundatud tõendi hindamisel ja osundatud tõend tähendab vältimatult, et tegemist oli kinnise emissiooniga, mis omakorda välistab KarS § 211 kohaldamise (puudub süüteokoosseisu objektiivne tunnus) ja põhikuriteo puudumise tõttu ei ole ka kaasaaitajat võimalik vastutusele võtta. Kohus on seega kohaldanud ebaõigesti KarS § 211 ja sellest tulenevalt ka KarS § 211 lg 1 - § 22 lg 3 A.E suhtes. 6.4 Ei süüdistusaktist ega kohtuotsusest ei nähtu, milliseid konkreetseid valeandmeid esitas A.E . Samuti ei selgu, milles konkreetselt seisnes kaasaaitamistegu, ehk milline konkreetne A.E tegu aitas väidetavalt kaasa investeerimiskelmuse toimepanemisele ja millistest asjaoludest oli või pidi olema A.E teadlik. Kohtuotsusest ega ka uuritud tõenditest ei nähtu, milliseid väidetavalt ebaõigeid andmeid sisaldavaid tingimusi lisas või aitas lisada A.E emissioonitingimustesse. Ka süüdistusaktis ei ole vastavaid väiteid esitatud, nagu varasemalt viidatud, on ka süüdistusakt ebakonkreetne. Süüdistuse ja kohtuotsuse ülesehitus ei vasta selles osas seaduse nõuetele, kuivõrd isiku teopanus või kaasaaitamistegu on jäänud täielikult avamata.

6.5.Apellant leiab, et projekti ettevalmistamisel osalemine, samuti meilivahetuses osalemine, millega projekti ette valmistati ei ole käsitatav kuritegeliku käitumisena. Puuduvad igasugused tõendid, mis kinnitaksid, et A.E oleks aidanud kelmusele füüsiliselt või vaimselt kaasa. Puudub kaasaaitamisteo objektiivne koosseis – tegu, mis põhjuslikus seoses põhiteoga seda toetaks. Tõenditest nähtuvalt on tingimuste ettevalmistamises osalenud suur hulk erinevaid isikuid, kellest osad on mingi apellandile teadmata valiku või kriteeriumi alusel kohtu alla antud. Miks selline valik, ei selgu ka kohtuotsusest.
6.6.Kui kohus siiski asub seisukohale, et mingi ettenägematu ja konkretiseerimatu A.E tegevus täidab kaasaaitamisteo koosseisu, juhib tähelepanu, et puudub subjektiivne külg. A.E ei teadnud ega pidanud teadma, et võidakse toime panna mingit kelmust. Kogu tema tegevus oli suunatud sellele, et projekt õnnestuks. Apellant leiab, et kelmust ka ei esinenud. Igal juhul puudub A.E tegevuses subjektiivse koosseisu jaatamiseks vajalik topelttahtlus, kuna ta ei saanud teada, et võivad esineda mingid valeandmed. A.E ei esitanud mingeid valeandmeid ja võimalike rikkumistega kokku ei puutunud. Seetõttu on ainetu asuda seisukohale, et ta oleks esitanud valeandmeid või oleks olnud teadlik, et keegi teine tingimustes valeandmeid esitab. Ilmselgelt tõendid ei kinnita A.E subjektiivse külje esinemist. Mõistes isiku subjektiivse külje puudumisele vaatamata süüdi, on Harju Maakohus ebaõigesti kohaldanud KarS § 211 lg 1 -§ 22 lg 3.
6.7.Apellandi hinnangul on kahju käesolevas asjas jätkuvalt hüpoteetiline ja tõendamata. Seoses taotlusega süüdistatav õigeks mõista palub tsiviilhagi jätta läbi vaatamata. Eeltoodust tulenevalt ja lähtudes KrMS § 338 p 2, 3 ja § 340 lg 2 p 1 palub tühistada Harju Maakohtu 30.05.2014 otsus kriminaalasjas osas, millega A.E mõisteti süüdi KarS § 211 lg 1 - § 22 lg 3 järgi, rahuldati tsiviilhagi ja mõisteti välja menetluskulud; Teha tühistatud osas uus otsus, millega A.E mõista õigeks KarS § 211 lg 1 -§ 22 lg 3 järgi, tsiviilhagi jätta läbi vaatamata ja menetluskulud jätta riigi kanda.
7.E.V kaitsja taotleb Harju Maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega taotleb E.V ́i õigeks mõistmist. Juhul kui ringkonnakohus tuvastab eelistungil või asja sisulisel arutamisel olulised menetlusnormi rikkumised, mis ei võimalda ringkonnakohtul teha uut otsust, vaid asi saadetakse uueks arutamiseks maakohtule, siis saab ringkonnakohus kasutada seadusest tulenevaid muid volitusi apellatsiooni lahendamisel.
7.1.Kohtuotsuse tervikteksti resolutsioon erineb oluliselt resolutiivosa teatavaks tegemise resolutsioonist. Esialgne resolutsioon oli 31-punktiline, siis terviktekstiga teatavaks tehtud kohtuotsuses on see 30- punktiline. Erinevused karistuse mõistmisel on kohtuotsuse resolutsioonides p 11, 12, 15 ja p 16. Punktides 24, 25, ja 26 on erinevu si resolutiivotsuse ja tervikteksti vahel ja p 31 on tervikotsusest tervikuna puudu. Esineb alus Harju Maakohtu otsuse tühistamiseks ja asi tuleb saata maakohtusse uueks arutamiseks lähtudes KrMS § 327 lg 1 ja § 328 lg 1 p 2.
7.2.Harju Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme. Maakohus kohaldas ebaõigesti direktiivi kui õiguse allikat. Vastavalt Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versioonile (2012/C 362/01, Euroopa Liidu Teataja C326/1 art 288 (endine EÜ asutamislepingu art 249) lg 3kohaselt ei ole direktiiv otsekohalduv Euroopa Liidu õigusakt, vaid direktiivi alusel peab iga liikmesriik viima enda seadused direktiiviga vastavusse. Samas jääb iga liikmesriigi otsustada milliseid vorme ja meetodeid ta direktiivi eesmärkide saavutamiseks kohaldab. Eeltoodust johtuvalt ei ole karistusõiguslikult võimalik laiendada siseriiklikku õiguslikku regulatsiooni direktiivile tuginedes. Eeltoodust tulenevalt on kohus KarS § 211 sisustanud ebaõigesti Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2003/71/EÜ artikli 2 p 1 d kaudu, sest direktiiv ei ole ühegi liikmesriigi õigusesse otsekohalduv (EL leping art 288 lg 3).
7.3.Kaitsja on seisukohal, et KarS § 211 on oma olemuselt blanketne norm. Käesoleval juhul ei ole kohus antud normi blanketsena käsitlenud. Seega on Harju Maakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi. Harju Maakohus on analüüsinud VPTS § 12 lg 2 sisu ja asunud seisukohale, et käesoleval juhul võlakirja emissioon ei vastanud ühelegi VPTS § 12 lg-s 2 sätest atud tingimusele. Kuidas kohus selle tuvastas, jääb kaitsjale teadmata. Juhul kui direktiivi art 3 lg 2 ja VPTS § 12 lg 2 tähenduses esineb välistus, et tegemist ei ole avaliku pakkumisega, ei ole võimalik ka KarS § 211 kohaldada. Harju Maakohtu viide Saksa StGB § 263- le jääb arusaamatuks.
7.4.Harju Maakohus on ebaõigesti sisustanud koosseisulise tunnuse „valeandmete esitamise“ Eeldatavalt ei ole vaidlust, et KarS § 211 puhul on tegemist materiaalse koosseisuga, so valeandmete esitamine peab kaasa tooma tagajärjena investeeringu. Seega ainiti valeandmete tuvastamine ei aita sisustada KarS § 211 toodud koosseisu tunnust. Süüdistus ei ole näidanud, millised väidetavad valeandmed tõid kaas materiaalse tagajärjeinvesteeringu. Süüdistus ei ole esitanud hüpoteesi, et valeandmetena oleks esitletud maatükki, mida reaalsuses ei kavatsetud omandada. Kõik kannatanud on kinnitanud, et kui emissioonitingimustes plaanitud maa omandamine oleks õnnestunud, ei oleks olnud kahtlust ka antud projekti tulemuslikkuses. Harju Maakohtu otsusest ei ilmne, millistest emissioonitingimustest kohus lähtus. Kaitsja on seisukohal, et prokuratuur on oma tõendamiskohustuse jätnud täitmata.
7.5.Harju Maakohus ei ole loogiliselt jälgitavalt tuvastanud teo toimepanija teo koosseisupärasust. E.V ́ile on esitatud süüdistus selles, et ta aitas väidetaval teo toimepanijal tegu toime panna. Kaasaaitaja saab kanda vastutust vaid juhul, kui tegu on toime pandud. Kaasaaitaja teo koosseisupärasuse tuvastamisel tuleb tuvastada ka topelttahtlus, so nii põhiteo kui ka kaasaaitava teo suhtes. Käesoleval juhul kohtuotsuse sellised põhjendused puuduvad. Eeltoodu on kaasa toonud materiaalõiguse ebaõige kohaldamise.
7.6.Maakohtu otsuses tuvastatud faktilised asjaolud E.V ́i seotuse kohta ei haaku süüdistuse väidetava teopanusega Kohus on E.V ́i kohtuotsuses toodud tegude määratlemisel tuvastanud eelkõige tuginedes M.V kuriteoteates esitatule ja kohtueelses menetluses antud ütlustele tuginedes. Kohus on esitanud endapoolse süüstava käsitluse ilma, et oleks hinnatud süüdistatava ja tema kaitsja poolt esitatud asjaolusid ja nende seost tõenditega. Kaitsja osundab ja toob näiteid M.V ütluste eluliselt ebausutavuse osas. Leiab, et M.V kohtueelses menetluses antud ütlused võivad olla mõjutatud. E.V on algusest peale rääkinud, et tema roll antud emissiooniga kokkupuutumisel piirdus M.V ja D.B kokku viimises. 06.06.2007.a GILD FAS-i sisemisest kirjavahetusest nähtub, et enne seda kui E.V M.V ja D.B kokku viis, oli ta saanud LI-elt indikatsiooni kui palju emissiooni korraldamise teenus Arusaamatuks jääb kohtu määratlus, et E.V ́i kohtueelses menetluses antud ütlused on ebausaldusväärsed seetõttu, et nad on pealiskaudsed. Käesoleval juhul on kohus esitanud vaid süüstavaid asjaolusid, sisustades neid võrreldes süüdistusaktiga laiemalt. Eeltoodu on kaasa toonud olulise menetlusnormi rikkumise, so puuduvad kohtuotsuse motiivid (KrMS § 339 p 7) ja kohtu poolt võistleva kohtumenetluse printsiibi rikkumine on kaasa toonud KrMS § 339 lg 1 p 12 rikkumise.

Vaidlust ei ole, et E.V ́i kutsus juhatusest tagasi nõukogu oma 16.07.2007.a otsusega. Kohtu poolt loetletud tõendid kinnitavad E.V ́i poolt selgitatut, et ta emissiooni korraldaja poolt ei ole tegev olnud. Samuti ei ole ta emitendi poolt tegev olnud. Kohtuotsuses puuduvad igasugused põhjendused, miks kohus ei arvestanud tegelikku faktilist asjaolu, et E.V ei olnud alates 16.07.2007. a AS GILD Financial Advisory Services juhatuse liige. Kohtuotsuses tuvastatu, et E.V oli kuni 20.09.2007 AS GILD Financial Advisory Services juhatuse liikmeks, on vale. Harju Maakohus ei ole pööranud vähimatki tähelepanu asjaolule, et antud emissioonitingimustele tuginemine sai toimuda vaid ajani, kui informeeriti esialgse soetatava maa omandamise võimatusest. Kohtuotsuse kohaselt on püütud näidata, et emitent teostas investeeringuid vastuolus emissioonitingimustele. Samas jätab kohus tähelepanuta, et emissioonitingimuste kohaselt oli suurinvestoritel aktiivne roll otsustamaks kas ja millistel tingimustel väärtpaberiemissiooni võib läbi viia. Suurinvestorid (enamus) ei teinud midagi, et antud emissioonitingimuste kohast emissiooni lõpetada. Nii nagu nähtub asja materjalidest, alates veebruarist 2009 võtsid nad emitendi üle.

7.7.Harju Maakohus rikkus oluliselt menetlusnorme eirates võistleva kohtumenetluse põhimõtteid . Kohtul ei ole võistlevuse printsiibist võimalik ise sisustada süüdis tuse asjaolusid ja siduda neid tõenditega ja süüdistusakti puudulikkuse tõttu tuleb isikud õigeks mõista. Harju Maakohus ei järginud kohtumenetluse võistlevuse põhimõtteid ning tõendite uurimisel puuduvad vähimadki viited süüdistusaktile. Konkreetsete tõendite osas on jäetud lahendamata kaitsja poolt esitatud vastuväited ja seisukohad. Kohtuotsuses on tehtud üldistavad kokkuvõtted Harju Maakohus ei ole lahendanud kaitsja vastuväiteid prokuröri poolt esitatud tõenditele. Prokuratuuri poolt toimus dokumentaalsete tõendite esitamine peamiselt 02.05.2013. a toimunud kohtuistungil. Kaitsja esitas vastuväited tõendite vastuvõtmise seaduslikkusele. Käesolevas kohtumenetluses kohus ei järginud ühegi tõendi vastuvõtmisel asjakohasuse ja lubatavuse testi. Eeltoodu on KrMS § 339 lg 1 p 7 rikkumine. Kohus võttis vastu õigusliku aluseta tunnistajate ja kannatanute poolt kohtueelses menetluses ülekuulamisprotokollide lisasid kui dokumentaalseid tõendeid. Maakohus rikkus isikute ülekuulamisel ristküsitluse reegleid. Eeltoodu toob kaasa ristküsitlusel küsitletud isikute ütluste kui tõendite lubamatuse, kelle suhtes reegleid rikuti.
7.8.Kaitsja on seisukohal, et on toimunud menetlusväline mõjutamine kohtule, mis on rikkunud ausat ja õiglast kohtumenetlust. Kaitsja on seisukohal, et eeltoodu toob kaasa kohtuotsuse tühistamise seoses KrMS § 339 lg 1 p 12 rikkumise tõttu.
7.9.Kohus lubas osaleda menetluses kannatanu esindajana isikul, kes samas asjas osales kaitsjana. 14.juunil 2010.a kuulati üle kahtlustatavana OÜ Seaside Residence Baku juhatuse liige AK. Antud menetlustoimingul on osalenud kahtlustatava kaitsjana Maria Mägi (kriminaalasja 14. köide lk 199 -202). Kahtlustus oli esitatud KarS § 211 lg 2 alusel investeerimiskelmuses seonduvalt 18.juuli 2007.a süüdistatava juhatuse poolt heaks kiidetud emissioonitingimustel läbi viidud võlakirjade emissiooniga. Käesolevas kohtumenetluses esindab osa kannatanuid vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets. M enetluses kannatanute esindaja vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets, Kaitsja taotleb kannatanute esindaja taandamist. Antud küsimus on oluline, et tagada asja arutamise ausus.
7.10.Kohtuotsus ei vasta seaduses toodud nõuetele karistuse määramise osas. Kohtuotsuses puuduvad põhjendused, miks kohus ei kaalutle rahalise karistuse mõistmist. KarS § 211 lg 1 oma sanktsioonis seda võimaldab. Eeltooduga rikkus kohus karistuse mõistmisel seadusest tulenevaid nõudeid ja on käsitletav samuti menetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 p 7 tähenduses.
7.11.Kohus on ebaseaduslikult välja mõistnud kannatanute (investorite) tsiviilnõuded. Kohtuotsuses puudub materiaalõiguslik määratlus, mille alusel ja millises osas on võimalik esitatud nõudeid kriminaalasja raames lahendada. Kohus on jätnud märkimata, millisel õiguslikul alusel on süüdistatavate isikute vahel solidaarsuhe. Kohus ei ole tuvastanud kelle vastu tsiviilhagejad oma nõude on esitanud. Ilma kohtupoolse määratluseta kes antud nõudes nõude esitaja (hageja) arvates vastutav on, ei võimalda kohtul ka määratleda protsessuaalselt menetlusosalisi.
7.12.Harju Maakohus on ebaseaduslikult mõistnud menetluskulud välja E.V ́ilt koos teiste süüdistatavatega solidaarselt. Menetluskulude osas ei teki menetlusosalistel solidaarõigussuhet. Samuti ei teki solidaarvastutust võimalike teiste menetlusosaliste kulude kandmise osas. Kohus ei ole viidanud õigusnormile mille alusel antud solidaarvastutus on tekitatud. Muude menetluskulude osas peab ringkonnakohus võtma seisukoha, sest karistusõiguslikult ei ole võimalik E.V ́it süüdi tunnistada. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4, lg 2 p 2, § 338 p 1 -4, § 339 lg 1 p 1, 5, 7, 11, 12; § 340 lg 2 p 1, 5, lg 3, palub:
1.Tühistada Harju Maakohtu 30.05.2014. a otsus E.V ́i süüdi tunnistamises ja teha uus kohtuotsus, millega mõista E.V õigeks.
2.Välja mõista Eesti Vabariigilt E.V ́i poolt kantud kulud maakohtu menetluses summas 36 463, 76 eurot ja apellatsioonimenetluse kulud.
3.Tühistada E.V ́i vara arestimised tsiviilhagide katteks.
4.Jätta rahuldamata (või läbi vaatamata) tsiviilhagejate poolt esitatud haginõuded.
5.Menetluskulud jätta riigi kanda (sh ekspertiisi, kannatanute esindajate jm kohtukulud).
8.E.V kaitsja on esitanud 07. juulil 2014 aastal apellatsiooni täienduse. On märkinud, et täienduse on esitatud KrMS § 3211 lg 1 alusel ehk on leidnud, et tegemist on apellatsioonitähtajal esitatuga. 30.mail 2014 aastal kuulutas maakohus kohtuotsuse resolutiivosa, kus märkis, et tervikotsus on kantseleis kättesaadav 15 päeva möödumisel apellatsiooniteate esitamisest. Samal päeval, 30 mail 2014 esitas kaitsja J.Tehver maakohtule teate apellatsiooniõiguse kasutamisest. Seega lasus maakohtul vastavalt KrMS § 315 lg 8 kohustus koostada tervikotsus 16 juuniks 2014. Antud juhul ongi 16. juunil 2014 aastal kohtuotsuse terviktekst edastatud elektrooniliselt kõikidele kaitsjatele ( 22 kd. t.lk. 94). Seega oli 16. juuni 2014 aasta KrMS § 319 lg 2 ettenähtud päevaks mil oli võimalik tutvuda kohtuotsusega ning 15 päevane edasikaebe tähtaja viimaseks päevaks oli 01 . juuli 2014 aasta, millise tähtaja jooksul oli E.V kaitsja ka apellatsiooni esitanud. Apellatsiooni täienduse on kaitsja esitanud 07. juulil 2014 aastal ehk apellatsioonitähtaja möödumisel. Apellatsioonimenetluses kaitsja poolt esmakordselt esitatud taotlus ennistada apellatsiooni täienduse esitamiseks tähtaeg põhjusel, et ringkonnakohus jätab alles

kohtuistungil apellatsiooni täiendused läbi vaatamata, rahuldamisele ei kuulu. Asjaolu millal jätab ringkonnakohus apellatsioonile esitatud täiendused läbi vaatamata, ei ole apellatsiooni esitamise tähtaja ennistamise aluseks. Seetõttu jätab ringkonnakohus apellatsiooni täienduse KrMS § 323 lg 2 p 1 esitatud põhimõttest tulenevalt tähelepanuta. Ringkonnakohus peab siinkohal vajalikuks viidata Riigikohtu lahendis nr 3-1-2-4-12 p 31 selgitusele, et KrMS § 319 lg 2 esimene lause näeb ette, et apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsusega tutvumise võimalus KrMS § 319 lg 2 esimese lause mõttes tähendab üksnes seda, et kohtuotsuse terviktekst on kohtus pooltele kättesaadav, ega olene sellest, kas mingid muud asjaolud takistavad poolel otsusega tutvuda. Vastasel korral võiks teatud juhtudel tekkida olukord, kus puudub selgus, kas kohtuotsus on jõustunud või mitte. KrMS § 408 lg 2 esimese lause kohaselt jõustub kohtuotsus, kui apellatsiooni või kassatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. Kohtul pole üldjuhul ülevaadet sellest, kas kohtumenetluse pool, kes kohtuotsuse teatavaks tegemisest viieteistkümne päeva jooksul apellatsiooni ei esita, sai kohtu poolt kättesaadavaks tehtud otsusega tutvuda või esinesid objektiivsed põhjused, mis takistasid poolel seda teha. Seega juhul, kui KrMS § 319 lg-s 2 nimetatud võimalus kohtuotsusega tutvuda eeldaks peale kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavaks tegemise ka seda, et ei esine asjaolusid, mis takistaksid mõnel kohtumenetluse poolel tutvumisvõimaluse kasutamist, ei oleks kohtul võimalik määratleda apellatsioonitähtaja möödumise ja seega ka kohtuotsuse jõustumise hetke. Seetõttu leiabki kolleegium, et nii nagu apellatsiooniteate esitamise tähtaega arvestatakse KrMS § 319 lg 1 kohaselt kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest, tuleb ka apellatsioonitähtaega arvestada kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavaks tegemisest (välja arvatud KrMS § 319 lg-s 3 ette nähtud erandjuhtumil).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS:

M.V kaitsja loobub täiendavate tõendite kriminaalasja materjalide juurde võtmise taotlusest. Samuti märgib, et maakohus on oma määrusega parandanud ka kohtuotsuse tervikteksti resolutiivosas tehtud vead, mistõttu selles osas etteheited otsusele puuduvad. Muus osas jääb esitatud apellatsiooni juurde. Teised apellandid- kaitsjad toetavad esitatud apellatsioone. Prokuröri arvamuse kohaselt on kohtuotsus seaduslik ja põhjendatud, kooskõlas materiaal-ja kriminaalmenetlusõiguse normidega. Palub jätta apellatsioonid rahuldamata kohtuotsuse muutmata. Kannatanu esindaja palub jätta apellatsioonid rahuldamata. Kohtuotsuse tühistamiseks alused puuduvad, ringkonnakohus saab vajadusel lisada tsiviilhagi rahuldamise materiaalõiguslikke aluseid.

KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

9.Kohtukolleegium, tutvunud kohtutoimiku materjalide ja apellatsioonide väidetega ning kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab järgmist.
10.Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-92-11 on sedastatud põhimõte, et kui apellatsioonis viidatakse kriminaalmenetlusõiguse olulisele rikkumisele esimese astme kohtus, peab ringkonnakohus apellandi väiteid kontrollima. Tuvastades maakohtu poolse olulise kriminaalmenetlusõiguse

rikkumise KrMS § 339 lg 1 p -de 1-11 tähenduses, tuleb ringkonnakohtul, juhindudes KrMS § 341 lg-st 1 või 2 maakohtu otsus vältimatult tühistada ja saata kriminaalasi esimese astme kohtule uueks arutamiseks. Sellisel juhul puuduvad ringkonnakohtul volitused asuda kriminaalmenetlusõiguse rikkumist ise kõrvaldama. KrMS § 341 lg 3 esitatud põhimõtte kohaselt KrMS § 339 lg 1 p 12 ja lg 2 nimetatud rikkumise puhul maakohtule asja tagasisaatmine on seaduslik vaid juhul kui rikkumist pole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Eeltoodust tulenevalt annab kolleegium hinnangu kaitsjate apellatsioonides viidatud maakohtu poolsetele menetlusnormi olulistele rikkumistele ning neist tulenevalt kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks saatmise taotlusele.

10.1.Š arunas D.B kaitsja on leidnud, et kohus on rikkunud ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtet KarS § 339 lg 1 p 12 mõttes, kuna eesti keelt mittevaldavale süüdistatavale kohtuotsust ei tõlgitud. Puudub vaidlus sellest, et kogu menetluse vältel osales kohtuistungil tõlk ning süüdistatavale oli tagatud KrMS § 10 lg 2 kohane tõlgi abi. Nõustuda saab kaitsja väitega, et KrMS§ 10 lg 7 sätestab imperatiivselt, et kohtuotsuse tekst tõlgitakse kirjalikult. Kriminaalasja materjalides oleva elektroonilise kirjavahetuse alusel on tuvastatav, et maakohus on pöördunud kaitsja poole, välja selgitamaks, mis keeles kaitsealune kohtuotsust kirjalikult soovib ning selle välja selgitanud , on ka kohtuotsuse tõlk e taganud ning süüdistatavale edastanud. KrMS § 10 lg 8 sätestab, et dokumentide kirjalik tõlge tagatakse süüdistatavale mõistliku aja jooksul nii, et s ee ei halvenda nende kaitseõiguse teostamist. Kuna tegemist on antud juhul süüdistatavale arusaadavasse keelde otsuse tõlkimisega on kaitsja tõstatanud apellatsiooniõiguse realiseerimise küsimuse. Samas pole kaitsja viidanud ning ka kriminaalasja materjalidest ei tulene, et kaitseõigust oleks rikutud. Antud juhul on kaitsja esitanud teate apellatsioonõiguse kasutamise soovist ning on ka esitanud apellatsiooni õigeaegselt ehk seaduses ettenähtud tähtaja piirides. Samas ei ole kaitsja ega ka D.B esitanud taotlust apellatsioonitähtaja ennistamiseks seonduvalt süüdistatavale arusaadavas keeles kohtuotsuse kättesaamisega väljapool seaduses ettenähtud apellatsiooni esitamise tähtaega. Sellist taotlust pole esitatud maakohtule ega ka ringkonnakohtule, mis annaks aluse kaaluda kas siis süüdistatava enda poolt apellatsiooni esitamise tähtaja ennistamiseks või ka kaitsja poolt apellatsiooni lisa esitamiseks seonduvalt süüdistatava soovist otsust vaidlustada kaitsja poolt esitatud apellatsiooni piiridest väljuvalt. Samuti ei ole süüdistatav soovinud apellatsioonikohtu istungist osa võtta ega esitanud ka kirjalikult oma seisukohti talle arusaadavas keeles edastatud otsuse kohta. Kohtukolleegium leiab, et antud juhul ei ole alust rääkida ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtte rikkumisest ega kaitseõiguse riivest. Ka Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-31-14 sedastanud, et kohtuotsuse tõlke viibimine võib olla käsitatav mõjuva põhjusena kaebetähtaja ennistamisel KrMS § 172 lg 1 ja lg 2 p 2 kohaselt. Otsuse tõlke puudumine võis tõenäoliselt raskendada, kuid ei välistanud kaitsja võimalust otsuse sisu süüdistatavale selgitada. Seega ei rikkunud kohtuotsuse tõlke viibimine kaitseõigust sedavõrd, et oleks muutnud menetluse ebaausaks KrMS § 339 lg 1 p 12 mõistes.
10.2.Apellandid viitavad resolutiivotsuse ja tervikotsuse resolutsiooni erinevustele. M.V kaitsja leiab apellatsioonis, et tegemist on KrMS § 339 lg 2 alusel olulise rikkumisega, mida ringkonnakohus ise kõrvaldada ei saa. Ringkonnakohtu istungil kaitsja täpsusta s, et maakohus on oma määrusega vea parandanud.

A.E kaitsja on viidanud samale asjaolule ning on leidnud, et tegemist on KrMS § 339 lg 1 p 12 ettenähtud ausa ja õiglase kohtumõistmise põhimõtte rikkumisega. E.V k aitsja on viidates resolutiivosade erinevustele leidnud, et tegemist on KrMS § 339 lg 1 p 1 rikkumisega ehk korduva asja lahendamisega on samas asjas erineva kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Samas on ka leidnud, et kui sellise käsitusega ringkonnakohus ei nõustu, on tegemist kohtunike nõupidamissaladus e rikkumisega KrMS § 339 lg 1 p 5 mõttes. Samuti leiab, et kuna kohtuotsuse põhiosas ei ole esitatud põhjendusi, miks terviktekstis esitatud resolutsioon erineb resolutiivotsuse st, ei ole kohtuotsus kontrollitav, mis on käsitatav kohtuotsuse s põhjenduste puudumisena KrMS § 339 lg 1 p 7 tähenduses. Kohtukolleegium, pidamata vajalikuks argumenteerida kõikide kaitsjate erinevaid seiskohti eraldi, märgib kokkuvõtvalt, et resolutiivotsuse ja otsuse tervikteksti resolutiivosa erinevuse puhul pole tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega. Siinkohal viitab kolleegium Riigikohtu lahendis nr 3-1-2-3-09 sedastatule, et ekslik on arusaam, nagu oleks kohtuotsuse kuulutamisel kuulutatud resolutiivosa ja hiljem koostatud tervikliku kohtuotsuse näol tegu kahe erineva kohtuotsusega. Kohus võib vastavalt KrMS § 315 lg-le 4 kuulutada üksnes otsuse resolutiivosa, millele tuleb lähtuvalt KrMS § 315 lg-st 8 vajadusel lisada põhiosa. Seega on seadusandja kohtute töö hõlbustamiseks ja kohtuotsuste kvaliteedi tõstmiseks näinud ette võimaluse, et kohtuotsuse erinevate osade vormistamisel võivad olla erinevad tähtajad. See aga ei tähenda, et ühes kriminaalasjas tehakse kaks kohtuotsust. Kuna üks ja seesama kohtuotsus võib olla vormistatud kahe erineva dokumendina, siis ei ole välistatud, et nende vormistamisel võivad tekkida vead ja sellest tulenevalt ka erinevused. Vastuolu korral kohtuotsuse erineval ajal vormistatud resolutiivosade vahel tuleb lähtuda sellest resolutiivosast, mis on kuulutatud KrMS § 315 lg 4 kohaselt. Seda põhjusel, et kohtunik teeb sisulise otsustuse kõikide kriminaalasjas tähtsate faktiliste ja juriidiliste asjaolude kohta juba kohtuotsuse resolutiivosa vormistamisel, vastates KrMS § -des 313 või 314 sisalduvatele küsimustele. Kui kohtumenetluse pooled seejärel teatavad, et nad soovivad kasutada apellatsiooniõigust, tuleb kohtul lähtuvalt KrMS § 315 lg-st 8 koostada kohtuotsus tervikuna, s.t lisada eelnevalt juba tehtud otsusele KrMS § -s 312 sätestatu. Käesoleval juhul on ühe kohtuotsuse erineval ajal vormistatud resolutiivosade kokku langema pidava teksti mittekattumise näol tegemist ebaselgusega, mille kohus on KrMS § 306 lg 5 antud õigusega karistuste mõistmiste osas kõrvaldanud. Eeltoodu alusel lähtub kolleegium antud juhul KrMS § 315 lg 4 kohasest resolutiivosast, mis kuulutati 30.05.2014 aasta kohtuistungil ( 22 kd. t.lk. 24-26).

10.3.Apellandid on leidnud, et maakohtu otsuses puuduvad põhjendused ehk maakohus on rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes, kusjuures kaitsjad on sisustanud apellatsioone läbivalt eeltoodud põhistamiskohustuse rikkumist erinevalt. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-14-14 asunud seisukohale, et kohtuotsuse põhistamise koh ustuse(KrMS § 3051 lg 1) rikkumine on üldjuhul - sh näiteks kohtuotsuse põhistuse ebapiisavuse või -veenvuse korral - käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes. Sellele osutab ka KrMS § 339 lg 2 sõnastus, kus nimetatakse "ebaseadusliku" kohtuotsuse kõrval eraldi alternatiivina "põhjendamatut" kohtuotsust. KrMS § 339 lg 1 p 7 järgi tuleb kvalifitseerida üksnes kohtuotsuse põhistamise kohustuse kõige ulatuslikumad rikkumised, mis on käsitatavad KrMS § 339 lg 1 p-s 7 otsesõnu nimetatud kohtuotsuses "põhjenduse puudumisena". Seejuures tuleb silmas pidada, et seadus räägib "põhjenduse" kui terviku, mitte üksikute "põhjenduste" puudumisest. Kohtuotsuses põhjenduse puudumisega on tegemist eeskätt siis, kui kohus jätab seadusliku aluseta kohtuotsuse põhiosa (KrMS § 312) tervikuna või siis mõne süüdistatava või kuriteo osas üldse koostamata.

Kui maakohtu otsuse põhistusvead on käsitatavad kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 tähenduses, peab ringkonnakohus igal üksikjuhul hindama, kas tal on võimalik kriminaalasi ise lahendada või tuleb see saata maakohtule uueks arutamiseks. Juhul kui ei ole ülekaalukaid põhjuseid, mis eeldaksid kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks saatmist, tuleb ringkonnakohtul kriminaalasi ise ära lahendada. Põhistamiskohustuse aspektist pole tähtsust sellel, et maakohtu järeldused tõendite lubatavuse küsimuses rajanesid valdavalt menetlusseaduse väärtõlgendustel. Kohtu põhistuste ekslikkus ei ole samastatav nende puudumisega. Seega toimub apellatsioonimenetluses kriminaalasja sisuline arutamine, kusjuures ringkonnakohtul on õigus tuvastada faktilisi asjaolusid ja hinnata tõendeid samasuguses ulatuses nagu esimese astme kohtul. Teisalt pole apellatsioonimenetlus pelgalt sama asja teistkordne käsitlemine teises kohtukoosseisus, vaid eelkõige esimese astme kohtu tegevuse kontrollimine apellatsioonkaebuse piires. Uute faktiliste asjaolude tuvastamine ringkonnakohtus peaks olema erandlik. Seda võib teha eelkõige juhul, kui pärast esimese astme kohtuotsuse tegemist on asjas ilmnenud täiendavaid tõendeid. Seejuures võib täiendava tõendiga olla tegemist ka siis, kui maakohus on tunnistanud selle põhjendamatult lubamatuks ja jätnud tõendikogumist välja. Kohtukolleegium leiab, et antud otsuse pinnalt ei ole tuvastatav kohtuotsuses tervikuna põhjenduste puudumist ega ka mõne süüdistatava osas otsuse koostamata jätmist, mis tooks kaasa apellatsioonide sisulise arutamiseta kohtuotsuse tühistamise ja maakohtule tervikuna uueks arutamiseks saatmise. Küll aga kolleegium tõdeb, et mõneti teistsugune on olukord tsiviilhagide lahendamise osas, kuid selles osas tehtud vead ei välista antud juhul ringkonnakohtu poolt apellatsioonide alusel süüdistatavate tegevusele karistusõigusliku hinnangu andmist. Tsiviilhagi puudutavalt esitab kolleegium oma põhjendused ja järeldused allpool, otsuse p- s

10.4.M.V kaitsja on leidnud, et maakohus on rikkunud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 8 mõttes. Kaitsja on sisu stanud rikkumise asjaoluga, et süüdistuse põhiosa on vastuolus süüdistuse lõpposaga. Süüdistuse põhiosas räägitakse juriidilisest isikust emitendi rikkumistest, kuid lõpposas on süüdistus esitatud M.V-le. Kolleegium osutab, et o lukorraga, kus kohtuotsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele, on tegemist siis, kui kohtuotsuse põhiosas kohtu poolt tuvastatud asjaoludest on resolutiivosas tehtud objektiivselt ebaõige järeldus ning kohtuotsuse resolutiivosa ei ole loogilises kooskõlas põhiosast tulenevate järeldustega (RKKKo 3-1-1-9009 p 6). Antud juhul pole apellant otsuse põhiosa ja resolutiivosa vastuoludele viidanud. Kuna KarS sätestab juriidilise isiku vastutuse tuletatud vastutuse põhimõttel, on ühe subjekti (füüsilise isiku) tegevus teise subjekti (juriidilise isiku) vastutuse eelduseks. Seetõttu tuleb rääkida kahest ühe ja sama teo eest eraldi vastutavast isikust. Juriidilisele isikule omistatava süüteo puhul tuleb karistusõigusliku vastutuse üldised eeldused tuvastada teo toime pannud füüsilise isiku käitumises. Kuna KarS § 2 lg 2 järgi karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi, vastutab juriidiline isik vaid siis, kui tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja käitumises esinevad kõik KarS § 2 lg -s 2 sätestatud deliktistruktuuri elemendid. Asjaolu, et kohtueelse menetluse käigus on prokuratuuri poolt juriidilise isiku OÜ SRB suhtes menetlus lõpetatud KrMS § 202 lg 7 alusel, ei sea iseenesest piiranguid füüsilise isiku vastutust talle esitatud süüdistuse alusel, kus on ära näidatud muuhulgas tema tegevus juriidilise isiku juhatuse liikmena.

M.V kaitsja on läbi süüdistusele esitatud etteheidete leidnud, et M.V-le on esitatud süüdistus ja ta on süüdi tunnistatud KarS § 211 järgi ebaõigesti kuna emitendi OÜ SRB suhtes on menetlus lõpetatud. Samas oli just juriidiline isik majandustegevuses osalevaks isikuks, ning süüdistuse kohaselt tegutses M.V vaid emitendi seadusliku esindajana ja tema huvides. KarS § 211 ettenähtud objektiivne koosseis eeldab subjektina majandustegevuses osalevat isikut. Vaidlus puudub selles, et juriidiline isik OÜ SRB, olles emitendiks, osales majandustegevuses. Samuti puudub vaidlus selle üle, et süüdistuses äranäidatud ajal oli M.V OÜ SRB juhatuse liige, kes juhtis osaühingu majandustegevust ja vahetult tegeles süüdistuses esitatud emissiooniprojektiga. Kolleegium leiab, et antud juhul pole M.V vastutusele võtmine KarS § 211 lg 1 järgi välistatud põhjusel, et majandustegevuses osalevale OÜ-le SRB pole süüdistust esitatud.

10.5.E.V kaitsja on leidnud, et maakohus on eiranud nii otsuse põhjendatuse kui ka võistleva kohtumenetluse põhimõtteid kuna on jätnud lahendamata kaitsja vastuväited prokuröri poolt esitatud tõendite lubatavusele ja asjakohasusele. Kaitsja poolt viidatud Riigikohtu lahendis on tõepoolest märgitud, et tõendi usaldusväärsuse küsimus tõusetub kohtus üldjuhul alles tõendite hindamisel (KrMS § 61) - seega pär ast seda, kui kohus on tõendi vastu võtnud ja selle avaldanud ning see tõend on edukalt läbinud asjakohasuse ning lubatavuse testi. Riigikohus on oma lahendites ( nt 3-1-1-52-09, 3-1-1-31-11) ka sedastanud, et tõend on lubamatu üksnes siis, kui tõendi kogumise korda on oluliselt rikutud. Seejuures tuleb hinnata rikutud normi eesmärki ning seda, kas selliseid tõendeid poleks saadud, kui normi ei oleks rikutud. Tõendit on alust käsitada lubamatuna muuhulgas ka siis, kui selle saamisel on aset leidnud mitmed ja eraldivõetult mitteolulised menetlusõiguse rikkumised. Sellist eraldivõetult mitteoluliste rikkumiste kogumit on põhjust käsitada menetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes siis, kui menetleja on tõendi saamisel menetlusõigust rikkunud korduvalt ja tahtlikult. Eel märgitud tõendite kogumisel asetleidnud rikkumistele ei ole kaitsja aga viidanud. Kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt asjaolu, et kaitsja vaidleb prokuröri poolt süüdistusaktis äranäidatud pea kõikide tõendite vastuvõtmisele vastu, mis prokuröri arvamuse kohaselt on esitatud süüdistusi kinnitav, ei anna iseenesest alust kohtu poolt nende vastuvõtmata jätmiseks. Kolleegium leiab, et juhul kui prokurör esitab oma seisukoha ja põhistuse tõendi tähtsusest asja õigeks lahendamiseks , pole alust hinnata tõ endit asjakohatuks ega keelduda tõendi vastuvõtmisest. Antud juhul on kohus ilmselgete KrMS § 286 1 ettenähtud tõendi vastuvõtmisest keeldumise aluste puudumisel tõendid nii prokurörilt kui kaitsjatelt vastu võtnud ning on kohtuotsuse s ( otsuse lk 18-30) esitanud oma põhjenduse miks ja milliseid esitatud dokumente kohus tõendina ei käsita ning on ka märgitud, et teised kohtule esitatud tõendid on asjakohased, lubatavad ning hindamisele kuuluvad. E.V kaitsja on esitanud üldised, konkretiseerimata etteheited ristküsitluse läbiviimise kohta ning on märkinud, et kannatanute ja tunnistajate, kellede suhtes ristküsitluse reegleid rikuti, ütlused ei ole tõendina käsitatavad. Tegemist on põhistamata väitega, mis ei saa kaasa tuua tunnistajate ja kannatanute poolt ristküsitlemise käigus esitatud ütluste tõenditena arvestamata jätmise. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et KrMS § 288 lg 5 kohaselt võib kohus kohtumenetluse poole taotlusel jätta ristküsitluse käigus kõrvale tunnistajale esitatud küsimuse, mis on lubamatu või asjakoha tu. Omaalgatuslikult saab kohus jätta kõrvale küsimuse, mis alandab tunnistaja

väärikust. Suunava küsimuse esitamiseks eraldi luba ei pea kohus andma kui sellisele ajaolule ei viita vastuväites teine pool. Seega tunnistajale esitatava küsimuse kõrvalejätmiseks peab olema esitatud teise poole taotlus, mis peab sisaldama selge viite kas siis küsimuse lubamatusele või mitteasjakohasusele. Seaduse kohaselt on kohtul küll võimalus taotluse alusel küsimuse kõrvalejätmiseks, kuid kindlasti ei ole see kohtule kohustuseks. 10.6 E.V kaitsja on leidnud, et on toimunud kohtu menetlusväline mõjutamine, mis on rikkunud aus at ja õiglast kohtumenetlust. Eeltoodud väidet on kaitsja sisustanud korduvate eelistungite läbiviimistega. Kolleegium osutab, et kohtumenetlust, sealhulgas kohtulikku eelmenetlust, viib läbi ja korraldab kohus ning kui kohtunik seaduslike aluste, milledeks on muuhulgas ka menetluspoolte esitatud erinevate taotluste lahendamine ( käesolevas asjas kohtuniku taandamistaotluse, kui ka kriminaalasja kohtuliku arutamise ümberplaneerimiseks), kutsub kokku korraldava istungi, pole selles midagi ebaseaduslikku ega anna alust tuvastada mingisuguseid menetlusväliseid mõjutusi. Siinjuures pole ka kaitsja konkretiseerinud millised välised jõud kohtunikku mõjutasid, mis annaks aluse tuvastada ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtte rikkumist. Vastavalt istungi protokollidele on kohtunik selgitanud igakord korraldava istungi läbiviimise vajadust, nendele on viidanud ka apellant ja kohtuistungi protokollid on kriminaalasja materjalide juures nagu ka taotluste lahendamise määrused. Siinjuures kolleegium osutab, et kui kaitsja leidis, et kohtulikul eelmenetlusel on kohtunik rikkunud ausa kohtumenetluse printsiipi, oli kaitsjal võimalik esitada kohtuniku taandamistaotlus kohtumenetluses kohtuistungi rakendamisel. Kaitsja ei ole sellekohast põhistatud taotlust esitanud.

11.Apellandid on esitanud etteheited süüdistusele, viidates selle ebakonkreetsusele ning leidnud, et ebakonkreetses süüdistuses isikute süüdi tunnistamisega on maakohus oluliselt rikkunud menetlusnorme. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-25-12 sedastanud, et süüditunnistamist konkretiseerimata süüdistuses tuleb lugeda kaitseõiguse eiramiseks ja kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks KrMS § 339 lg 2 tähenduses . Otsuses nr 3-1-1-28-14 on Riigikohus ka mär kinud, et kaitseõiguse tagamiseks peavad süüdistuse tekstis piisava selguse ja täpsusega kajastuma kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks. Kolleegium tõdeb, et isik peab aru saama, milles teda süüdistatakse ning kohaldatav säte ei tohi olla tema jaoks üllatuslik. Tuleb nentida, et antud juhul on esitatud süüdistus küll analoogne kõikidele süüdistatavatele, kuid süüdistuses on siiski arusaadavalt esitatud faktilised asjaolud, millised riikliku süüdistaja seisukohalt on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks. Samuti on ära toodud süüdistatavate käitumise aspektid, mis prokuratuuri hinnangul moodustavad kuriteokoosseisu, millised teod moodustavad prokuröri arvates investeerimiskelmuse täideviimise ja millised teod kuriteost osavõtu ning millised tõendid prokuröri arvates kinnitavad süüdistuse aluseks olevaid asjaolusid. Riigikohus oma lahendis nr 3-1-1-83-10 on märkinud, et süüdistus ei pea ega saagi sisaldada asjaolusid, millest oleks tuletatav isiku karistamise aluseks olevate asjaolude olemasolu põhjendus. Põhjendus selle kohta, miks loetakse mingi süüdistuses kirjeldatud faktiline asjaolu tõendatuks, peab sisalduma kohtuotsuses (KrMS § 312 p 1), mitte aga süüdistuses endas. Maakohtu istungiprotokolli kohaselt ( 1 kd. t.lk. 195 pöördel), pärast prokuröri poolt süüdistuse avaldamist, on kõik süüdistatavad kinnitanud, et neile on süüdistus arusaadav.

Kolleegium leiab, et KrMS § 339 lg 2 tähenduses pole süüdistuse konkretiseerimatus tuvastatav. M.V kaitsja on märkinud, et investeerimiskelmus on materiaalne kuritegu ning väidetava kasu/kahju iseloom ja suurus tuleb obligatoorselt süüdistuses ära näidata ja menetluses tuvastada. Süüdistuses ei ole nimetatudki, et M.V tegutses eesmärgiga saada varalist kasu ega ka seda, et M.V oleks varalist kasu saanud või et kannatanud oleksid kahju saanud. P ole välja toodud kahju iseloom ja suurus. Kolleegium nõustub kaitsja käsitusega, et investeerimiskelmus on materiaalse koosseisuga, valeandmete esitamine peab tagajärjena kaasa tooma investeeringu ehk pikaajalise kasusaamise eesmärgil tehtava rahapaigutuse. Samas leiab, et s üüdistuses on ära näidatud millises ulatuses erinevad isikud investeerisid, mistõttu ei saa nõustuda kaitsja etteheitega süüdistuses kahju iseloomu ja suuruse esitamata jätmises. Varaline kahju kannatanul ei ole otsesõnu investeerimiskelmuse paragrahvis ette nähtud, kuid antud juhul ei saa kaitsjaga nõustuda, et kannatanutele tekitatud kahju laad ja suurus pole süüdistusakti alusel tuvastatav. Süüdistuses on tekitatud kahju suurus esitatud läbi investeeritud summade, mis olid kannatanute pool üle kantud ning jõudnud emitendile kuuluvale arveldusarvele.

12.Kolleegium peab vajalikuks esitada oma seisukoht ka E.V kaitsja Jüri Leppiku taotlusele ringkonnakohtus tõendite vahetu uurimise osas, viidates kokkuleppe puudumisele prokuröriga ehk leides, et ringkonnakohus peab tõendeid avaldama analoogselt maakohtuga, kui ei ole pooled kokku leppinud teisiti. I.O kaitsja toetas esitatud taotlust, viidates vastavale seisukohale Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-14-14. Esmalt peab kolleegium vajalikuks märkida, et KrMS § 14 lg -st 1, § 321 lg 2 p-dest 4 ja 5 ning § 331 lg -st 2 tuleneb, et tõendite uurimisel ringkonnakohtus lähtutakse eeskätt apellandi taotlustest. Ainsana taotles apellatsioonis tõendamisesemesse kuuluvate asjaolusid puudutavate täiendavate, maakohtus esitamata ja vahetult uurimata tõendite vastuvõtmist ning uurimist M.V kaitsja. Teised apellandid, sh. E.V kaitsja ei ole sellist taotlust esitanud. M.V kaitsja loobus ringkonnakohtus apellatsioonis esitatud taotlusest. Seega oli ringkonnakohtul uuritav tõendikogum tõendamiseseme asjaolude osas analoogne maakohtus vahetult uurituga ning ühtegi esmakordselt ringkonnakohtus uuritavat tõendit ei esine. Kohtukolleegium peab vajalikuks ka märkida, et E.V kaitsja on apellatsioonis ette heitnud maakohtule prokuröri poolt esitatud tõendite vastuvõtmist. Selline vaidlus nähtub nii kohtuistungi protokollist kui ka apellatsioonist, kus kaitsja on esitanud rida prokuröri poolt maakohtule esitatud tõendeid, milliste vastuvõtmisele on kaitsja vastu vaielnud. Kohtuliku uurimise käigus saab aga avaldada vaid kohtu poolt vastu võetud tõendeid. Ringkonnakohtuistungil jäi kaitsja kogu ulatuses apellatsiooni juurde. Seega on kaitsja seisukohad ja taotlused vastuolulised kuna kaitsja ühelt poolt taotleb samas mahus maakohtuga ehk kõikide tõendite avaldamist nende taasesitamise teel ja teiselt poolt leiab, et suur osa tõendeid pole üldse asjakohased ega ka lubatavad ehk sisuliselt vaidleb nende vastuvõtmise seega ka avaldamise vastu. Riigikohus on eelviidatud lahendis aktsepteerinud apellatsioonimenetluses mahuka kriminaalasja ( ka käesolevat kriminaalasja saab hinnata keskmisest mahukamaks kuna tegemist on 23 köitega) korral KrMS § 15 lg 2 p 2 ettenähtud tõendite avaldamist maakohtu istungiprotokollide avaldamise teel. Nimelt on Riigikohus märkinud, et ei ole alust arvata, et kohtumenetluse pooled ei saanud aru, et kohus avaldas protokollid tõendite avaldamiseks, mitte

menetluslike asjaolude tuvastamiseks. Pooled said maakohtus avalikul ja suulisel uurimisel enda seisukohad esitada, mistõttu ei olnud vaja neid ringkonnakohtus uuesti ja täies mahus suuliselt ette lugedes avaldada. Siinjuures kolleegium osutab, et alates 01.07.2014, seega pärast eelviidatud Riigikohtu lahendi kuulutamist, jõustunud KrMS § 15 tehtud muudatuse kohaselt ei näe seadus enam ette ringkonnakohtus tõendite suulist esitamist. Ringkonnakohtuistungil esitas E.V kaitsja konkreetse taotluse eelistungi ühe protokolli ja tema kaitsekõne teeside avaldamiseks, millise ringkonnakohus ka rahuldas. Samuti rahuldas ringkonnakohus prokuröri taotluse maakohtus vahetult uuritud tõendite apellatsioonimenetluses avaldamise osas KrMS § 335 lg 2 ettenähtud esimese astme kohtu istungi protokolli avaldamise teel. Prokuröri taotlusega nõustusid kõik teised kaitsjad kui ka kannatanute seaduslik esindaja.

13.D.B kaitsja on esitanud süüdistatava suhtes kriminaalmenetluse lõpetamise taotluse seoses kuriteo aegumistähtaja möödumisega. Maakohus on oma otsuses aegumise küsimuse lahendamisel piirdunud lühiinformatsiooniga KarS § 81 lg 5 sisust ja süüdistatavate suhtes menetlustoimingute tegemisest, mis päädib faktiveaga kohtu alla andmise aja osas. Kaitsja on apellatsioonis uuesti aegumise küsimuse tõstatamisel leidnud, et aegumise küsimuse lahendamisel on maakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust. Õigesti on kaitsja märkinud, et kõikide süüdistatavate suhtes, sh,. D.B kohtu alla andmise määruse on maakohus koostanud 19. oktoobril 2012 aastal. Kaitsja arvates on süüdistuses koosseisulise teo toimepanemise aeg määratletud ebaõigesti mai 2007 kuni 22.10.2007, kohtuotsuses pole seda küsimust üldse puudutatud. Š arunas Skyriust süüdistatakse KarS § 211 lg 1 -22 lg 3 järgi investeerimiskelmusele kaasaaitamises , mis KarS § 4 lg 3 järgi on teise astme kuritegu. KarS § 81 lg 1 p 2 kohaselt ei tohi kedagi teise astme kuriteo toimepanemises süüdi mõista ega karistada, kui kuriteo toimepanemisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud viis aastat. KarS § 81 lg-s 5 sätestatakse küll kuriteo aegumise katkemise tingimused, kuid aegumine saab katkeda üksnes juhul, kui mõni KarS § 81 lg-s 5 nimetatud asjaoludest leiab aset enne KarS § 81 lg-st 1 tuleneva üldise aegumistähtaja möödumist. Seega otsustamaks süüksarvatava teo aegumise üle, tuleb esmalt määratleda kuriteo toimepanemise aeg, s.o aeg, millest KarS § 81 lg 1 kohaselt aegumistähtaega arvestatakse. Teo toimepanemise aega reguleerib KarS § 10, mis sätestab: "Tegu on toime pandud ajal, mil isik tegutses või oli õiguslikult kohustatud tegutsema. Tagajärje saabumise aega ei arvestata." Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-72-10 märkinud, et kelmuse näol on tegemist tagajärjedeliktiga, mille puhul koosseisutegu on petmine. Seega tuleb kelmuse toimepanemise ajaks lugeda aeg, mil leidis aset pettuslik tegu. Varalise kasu saamine (ehk süüdlase varalise seisu paranemine) ei ole kelmuse koosseisutegu, vaid selle tunnusega kirjeldab seadusandja kelmuse koosseisulist tagajärge, mille saabumise ajal KarS § 10 teise lause kohaselt kelmuse toimepanemise aja seisukohalt tähtsust pole. Tegu karistusõiguslikus mõttes saab seisneda üksnes konkreetses inimkäitumise aktis (tegevuses või tegevusetuses). Varalise kasu saamine kelmuse koosseisutunnusena ei kirjelda süüdlase käitumisakti, vaid (selle tagajärjel) tekkinud muudatust välismaailmas. Kannatanul eksimuse tekkimine ja sellest tingitud varakäsutuse tegemine ei saa kuidagi olla käsitatav petja käitumisaktina (teona), vaid üksnes selle käitumisakti (pettusliku tegevuse või tegevusetuse) tagajärjel välismaailmas toimunud muudatusena. Kolleegium märgib, et KarS § 12 lg 2 kohaselt on tegu (tegevus või tegevusetus) ja sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg objektiivse süüteokoosseisu eraldiseisvad tunnused, millest üks ei saa olla teise osa ega sellega kattuda. Järelikult ei ole ühegi tagajärjedelikti puhul

võimalik samastada tegu ja teost ajaliselt ning ruumiliselt eraldatud tagajärge, mis on käsitatav kas konkreetse välismaailma muudatusena või sellise põhjendatult ootuspärase muudatuse ärajäämisena. Investeerimiskelmus on kelmuse eriliik, mille koosseisutegu on valeandmete esitamine emissiooniprospektis või muus üldsusele suunatud teabes. Seega, juhinduvalt KarS § 10 , saab teo toimepanemise ajana käsitada valeandmete esitamise aega ehk viimast sellekohast käitumisakti. D.B-le ( tegelikult kõikidele süüdistatavatele) esitatud süüdistuse kohaselt on kuriteo toimepanemise ajaks märgitud ajavahemik mai 2007 kuni 22.10.2007. Ringkonnakohtu istungil põhjendas riiklik süüdistaja viimast kuupäeva asjaoluga, et siis laekus emitendi OÜ SRB arvelduskontole investoritelt viimane rahasumma. Eeltoodud Riigikohtu lahendi pinnalt saab tulla järeldusele, et prokuröri ja ka maakohtu, kes on aktsepteerinud prok uröri eeltoodud käsitust, seisukoht on ekslik kuna investeeringu saamine on koosseisuliseks tagajärjeks, mille saabumise ajal KarS § 10 teise lause kohaselt investeerimiskelmuseks ettenähtu teo toimepanemise aja seisukohalt tähtsust pole. Kaitsja on leidnud, et pärast 27.07.2010 ei ole süüdistuse kohaselt D.B teinud ühtegi etteheidetavat tegu. Nimelt süüdistuse kohaselt väljastas ta 27.07.2007 aastal investoritele ekirja teel valeinformatsiooni emissooni ülemärkimise kohta. Antud juhul kolleegium sellise järeldusega ei nõustu kuna kuriteost osavõtu puhul algab aegumistähtaeg põhiteo lõpuleviimisest täideviija poolt. Antud kriminaalasjas oli kõikidele süüdistatavatele esitatud süüdistuse sisu analoogne ning kuriteo täideviijana käsitatud M.V on süüdistusest nähtuvalt investeerimisprospekti tutvustanud 2007 aasta augustseptember. S üüdistusest nähtuvalt pole alates 01.10. 2007 kuriteo täideviijale ühtegi valeandmete esitamisega seotud tegu ette heidetud. Kolleegium leiab, et esitatud süüdistuse piiridest väljumata, on koosseisuteona ettenähtud kuriteo toimepanemise ajaks 01.10.2007 , millest KarS § 81 lg 1 kohaselt aegumistähtaega arvestatakse ning KarS § 81 lg 1 p 2 ettenähtud viie aastane tähtaeg saabus 01.10.2012. KarS § 81 lg 5 annab menetlustoimingute loetelu, millised katkestavad kuriteo aegumise ning esmaseks toiminguks on asjakohasteks kahtlustatavale või süüdistatavale tõkendi kohaldamine või tema vara arestimine. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ei ole D.B suhtes tõkendit kohaldatud ega tema vara arestitud. Siinkohal kolleegium osutab, et M.V suhtes on kohaldatud tõkend 20.11.2009. E.V suhtes 05.04.2010 ja A.E suhtes 06.04.2010. Samuti on arestitud E.V, M.V, A.E ja ka AS Gild Financial Advisory Services vara 09.04.2010 aastal, mistõttu nende suhtes kuriteo aegumine katkes. Teiseks kuriteo aegumise katkemise aluseks on süüdistatava kohtu alla andmine. Vastavalt toimikus olevale määrusele on süüdistatavate, sealhulgas D.B kohtu alla andmine toimunud 19. oktoobril 2012, seega pärast tema suhtes süüteo aegumist. Kuna süüdistatav, toetades kaitsja apellatsiooni, taotleb apellatsioonis kriminaalmenetluse lõpetamist seoses aegumisega, tuleb r ingkonnakohtul juhinduvalt KrMS § 337 lg 2 p 1 ja Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-34-13 antud tõlgendusest, süüdimõistev otsus D.B osas tühistada ning tema suhtes KrMS § 199 lg 1 p 2 alusel kriminaalmenetluse aegumise tõttu lõpetada. i anna Seetõttu kolleegium e sisulist hinnangut D.B kaitsja apellatsiooni muudele väidetele.

14.Maakohus on avanud otsuse lk 33 KarS § 211 objektiivse koosseisu tunnused. KarS § 211 koosseis eeldab subjektina majandustegevuses osalevat isikut. Nimetatud osas on ringkonnakohus juba otsuse p 10.4 käsitanud M.V kui kuriteo täideviija vastavust

koosseissulisele subjektile. Teistele süüdistatavatele on esitatud süüdistus kuriteost osavõtus, mistõttu nende suhtes pole eritunnus vajalik. Koosseisut eona on ettenähtud valeandmete esitamine alternatiivselt kas siis emissiooniprospektis või muul viisil üldsusele suunatud teabes . Kolleegium leiab, et KarS § 211 sätestatud süüteokoosseis ei ole blanketne, sest selles avatakse ammendavalt karistatava teo kirjeldus. Blanketse kuriteokoosseisu korral tuleb koosseis sisustada seadusest või muudest õigusaktidest tulenevate kohustuste või keeldudega, mille rikkumises koosseisu realiseerimine seisneb. Seetõttu ei saa nõustuda E.V kaitsja seisukohaga, et koosseis on blanketne ning maakohus on materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud. Maakohus on leidnud, et KarS § 211 koosseisu täidab nii avalik kui ka mitteavalik pakkumine ning on väärtpaberite üldsusele pakkumise mõiste avanud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2003/71/EÜ avatud mõiste kaudu kui ka läbi VPTS vastavate sätete. Sellise selgituse andmine pole käsitatav koosseisu sisustamisena kohtu poolt nagu on ekslikult leidnud apellandid.

AS GILD FAS(

AS I.O) kaitsja on apellatsioonis leidnu d, et käesoleval juhul puudub emissiooniprospekt kuna süüdistuses ja kohtuotsuses on räägitud emissioonitingimustest. Kohtukolleegium sellise käsitusega ei nõustu. Maakohus on juba otsuses kajastanud, et prospekt on kirjalik reklaami või infotrükis, mille alusel investor võiks otsustada investeeringu tegemise. Seega on prospektina võimalik käsitada igasugust kirjalikku materjali, mis sisaldab tutvustust investeerimisvõimaluste kohta. Pole oluline millise pealkirjaga on trükis, mis sellist investeerimist reklaamib ja tutvustab. Oluline on teabe sisu, kas on tegemist emissiooni reklaami ja tutvustamisega ning emiteeritud väärtpaberite pakkumisega. Kohtukolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et antud juhul on kannatanutele, potentsiaalsetele investoritele teabekandjal antud emisioonitingimused ning lisatud maaarendusprojekti tutvustus käsitatavad emissooniprospektina. Kohtukolleegium nõustudes maakohtuga leiab, et kaitsjate käsitus nagu KarS § 211 koosseis eeldaks vaid avalikku emissiooni on ekslik. Selline tõlgendus on koosseisu kitsendav kuna eeltoodud seadus ei kehtesta, et tegemist saab olla vaid VPTS § 12 lg 1 mõttes avaliku väärtpaberite pakkumisega. Ettenähtud dispositsiooni kohaselt on kuriteokoosseis täidetud emissooniprospektis valeandmete esitamisega. Antud juhul on maakohus esitanud põhjendatud seisukoha ja viidanud seejuures kirjalike tõendite kõrval ka kannatanute ütlustele (otsuse lk 59-61) pakkumisest teadasaamise ja liitumise asjaolude osas, mis andsid maakohtule aluse järeldada, et tegemist oli sisuliselt avaliku pakkumisega VPTS § 12 lg 1 mõttes. Kolleegium nõustub maakohtuga ja leiab, et tegemist ei olnud kindlatele ja üksikutele inimestele suunatud emissooniprospektiga, vaid kannatanute poolt saadi investeerimisvõimalustest teada nii AS Gild FAS kodulehelt, kui ka erinevatelt inimestelt ning prospektiga tutvustamise aktsioonidel ei piiratud inimeste ringi, kõik said presentatsioonile tulla ning kannatanu VA on ka kinnitanud, et M.V tegi talle ettepaneku veel investoreid kaasata. Kolleegium nõustub maakohtuga, et emisioonitingimused ja selle lisa projekti nõol on käsitatavad emissiooniprospektina ning nende korduvatel esitlustel piiramatule isikute ringile konkreetse investeeringu saamiseks jagatud muu teave on käsitatav muul viisil üldsusele suunatud teabena. Valeandmete esitamise osas kolleegium märgib, et maakohus on kohtuotsuses kajastanud need emissoonitingimused, millised on süüdistus kohaselt ebaõiged, kuid olid süüdistatavate poolt

investoritele esitatud kui tõesed, mistõttu ei saa nõustuda kaitsjate poolt kohtule tehtud etteheitega koosseisuteo äranäitamata jätmises. Tõnis Taaveli kaitsja leiab, et jääb selgusetuks milliste tingimuste osas valeandmed esitati ning kuidas need mõjutasid investeeringu tegemist. Kolleegium ei saa sellise seisukohaga nõustuda. Emissioonitingimuste esitamine, nende presenteerimine, korduv kinnitamine, et tegemist on kasuliku investeeringuga, oli läbi viidud ju investeeringu saamise eesmärgil ja põhjusel. Mingit muud eesmärki emissoonitingimuste väljatöötamine ega nende esitamine emi ssooniprospektis nagu ka investeerimise agitatsioon endas ei kandnud. Rikkumiste osas on kohus toonud välja, et täitmata olid emissooni lõpuleviimise eeltingimused. Puudus Azerbaid žaani Vabariigi krediidiasutuse kinnitus projekti rahastamises, nagu ka samas tegutseva õigusbüroo poolt tehtud ja väljastatud õiguslik hinnang, et projekti elluviimisel pole takistusi. Tingimuste p 5.10 kohaselt tuli AS GILD FAS ja OÜ SRB otsusega emissioon katkestada kui väärtuspäevaks ei olnud eeltingimused täidetud. Eeltingimused ei olnud 27.07.2007 täidetud, kuid emissooni ei katkestatud. Siinkohal kolleegium märgib, et I.O kaitsja viited laenu andmise päevale on ekslikud kuna emissioonitingimuse eeltoodud punktis on viidatud just väärtuspäevale. Emitendi ja AS Gild FAS vahel ei olnud sõlmitud mandaadilepingut , see sõlmiti alles 26.oktoober 2007, kuigi tingimustes (p 3.1.4.7) oli selline kinnitus kirjas nagu ka tagatislepingu osas. Viimane sõlmiti alles 2008 aasta märtsis. OÜ I.O kaitsja poolt viidatud lepingud (15 kd. t.lk. 51- 76) pole eeltoodud mandaadilepinguna käsitatavad. Samuti on kohus tuvastanud, et kuigi tingimuste (p 3.1.4.8.) kohaselt kinnitati investoritele, et OÜ SRB-ga seotud isikud märgivad, omandavad ja tasuvad vähemalt 20% võlakirjade eest, siis tegelikkuses sellist kohustust ei täidetud. Maakohus on tuvastanud ka, et sellise asjaolu varjamiseks märkimispäeva järgselt oli liigutatud juba investoritelt saadud rahalisi vahendeid millega nagu oleks 20 % osaluse kohustus täidetud, kuid tegelikult ei tehtud seda emitendiga seotud isikute rahaliste vahendite arvelt. Nimetatud asjaoludele vaatamata oli D.B poolt teatatud 26.07.2007 aastal investoritele, et emissioon on edukalt lõpule viidud. Kohtukolleegium leiab, et tõendamist on leidnud, et emissioonitingimused, kus olid esitatud valeandmed, kui ka nende presenteerimisel antud katteta kinnitused ja prognoosid kasulikust rahapaigutusest ja edukast projektist, lõid kannatanutele ebaõige ettekujutuse tegelikest asjaoludest ning tõid kaasa kannatanute poolt investeeringute tegemise. Nimetatud asjaolusid on kinnitanud kannatanud ka kohtuistungitel ja kohus on nende ütlusi ka otsuse lk 57-59 refereerinud. Kolleegiumi seisukohalt on üheselt tuvastatav, et investeeringu tegemise otsustamisel olid nii emissoonitingimustes, selle lisas märgitu kui ka presentatsioonidel kinnitatu olulise kaaluga. Kannatanute, näiteks H esindaja, B esindaja, AM, VA ütluste kohaselt oli investeerimise tegemisel oluline nn emitendiga seotud isikute finantsosalus kui ka nende jaoks usaldusväärse äriühingu AS GILD FAS korraldajana ja tagatisagendina olemine kui ka isiklikult E.V osalemine projektis. Antud juhul puudub igasugune vaidlus sellest, et isikud ka investeeringu teostasid ning maakohus on otsuses selgelt välja toonud kannatanute poolt emitendi arvele ülekantud rahasummade suurused. Kolleegium ei pea vajalikuks uuesti koosseisuks vajaliku tagajärje, investeeringu saamist, põhjendada, ning maakohus on õigesti tuvastanud, et investeeringu saamisega o li investeerimiskelmus lõpule viidud.

15.Apellandid on leidnud, et kuriteole kaasaaitamisteod on jäänud piisava põhistuseta ning on ka tõendamata. Viidatakse asjaolule, et süüdistuses ja otsuses etteheidetavad teod pole käsitatavad kuriteole kaasaaitamistegudena. Kolleegium sellise seisukohaga ei nõustu. Riigikohus on oma lahendites ( nt 3-1-1-6-11) sedastanud, et kaasaaitamise objektiivsesse külge kuulub põhjuslik seos kaasaaitamisteo ja täideviimisteo vahel. Siiski ei pea see põhjuslik seos olema nii vahetu kui põhiteokoosseisu objektiivsesse külge kuuluv põhjuslik seos. Kaasaaitaja tegevus peab avaldama mõju põhjusliku seose ahela arengule ning toetama selle arengut. Kaasaaitamisteona käsitletakse mitte üksnes sellist tegu, mis on täideviimisteo absoluutseks eelduseks, vaid ka sellist tegu, mis vaid toetab ja kinnitab täideviija tahtlust. Karistusõiguslikult ei ole korrektne arusaam, nagu eeldaks isiku karistamine kuriteost osavõtu eest selle tuvastamist, et ilma osavõtuteota oleks põhitegu üldse ära jäänud. E.V ja AS GILD FAS ( I.O ) kaitsjad on esitanud seisukoha, et E.V tööülesannete hulka ei kuulunud võlakirjade emissioonide nõustamine ning mingit kokkupuudet tal emissiooni korraldamisega ei olnud, et alates 16.07.2007 ei olnud ta enam ka AS Gild FAS juhatuse liige. Kolleegium leiab, et nimetatud seisukoht on juba maakohtu poolt kummutatud kannatanute ütlustega sellest, et nii emissiooni tutvustavate materjalide kui ka presentatsioonidel antud teabe kohaselt oli AS Gild FAS poolt juhatuse liige E.V emissooni korraldajaks ja kasusaajaks. Sellesisulisi ütlusi on andnud kannatanu F OÜ esindaja, kannatanud AK, EV (2 kd. t.lk. 25-34). H OÜ esindaja on kinnitatud, et investeerimist tutvustavas prospektis kui ka presentatsiooni lehtedel oli kirjas, et E.V hakkab investeeringut Azerbaidžaanis ellu viima. E.V oli Gildi partner ja emissiooniga seotud. Tema helistas E.V-le juulis 2007 ja sai vastuseks, et emissoon saab korralikult teostatud. E.V kinnitas talle, et on juba enda lubatud osa üle kandnud, kuid see o sutus valeks. Käis rühma investorite ja nende esindajatega arupärimisel investeeringu tulemuste teadasaamiseks AS Gild FAS kontoris ja seal oli kindlasti ka E.V, kellelt omakorda küsis RT selgitust Bakuu projekti kohta. E.V oli kui ära vahetatud ega tahtnud küsimustele vastata. Ütles vaid, et tema teada on kõik asjad korras. Kannatanu AM on andnud ütlusi , et suhtles investeerimise tegemiseks hea tuttava E.V-ga . Ta sai aru, et E.V on selle projektiga seotud ning ta oli ära nimetatud ka investeerimisprojekti tutvustavas materjalis. Pärast E.V-ga rääkimist otsustas teha investeeringu( 2 kd. t.lk. 109-113). Samuti on maakohus otsuses kajastanud elektroonilise kirjavahetuse E.V ja teiste investeerimisprojektiga seotud isikute vahel, kus sõnumite sisu puudutab konkreetse emissooniga seonduvate võlakirjade väljalaskmist ja tingimuste tegemist. AS Gild FAS oli emissoonitingimuste kohaselt nii emissooni korralda jaks, kui agendiks, kellele ka oli määratud emissooni korraldamise eest edukustasu 217 950 euro ulatuses. Informatsioon emissooni st oli üleva tutvumiseks äriühingu kodulehel, kust ka kannatanud ütluste kohaselt informatsiooni said. Asjaolu, et E.V alates 16.07. 2007 enam AS Gild FAS juhatuse liige ei olnud, ei too kaasa ei tema ega AS Gild FAS vastutusest vabanemist kuna valeandmete esitamisele kaasaaitamisteod kui ka selliste valeandmete alusel kannatanu B OÜ poolt võlakirjade märkimine oli toimunud enne kui E.V juhatuse liikme kohalt otsusega taandus. A.E kaitsja ei ole vaidlustanud süüdistuses äranäidatud emissiooniga seotud A.E tegevust, kuid on leidnud, et selline käitumine pole käsitatav kuritegelikuna. Kohtukolleegium sellise seisukohaga ei nõustu. Maakohus on ära näidanud milliseid valeandmeid sisaldasid emi ssoonitingimused kui ka sellele lisatud maa-arendusprojekti

tutvustus. A.E oli isikuks kes osales aktiivselt prospekti koostamisel kui ka tutvustamisel investorite le ning kes kinnitas kogu materjali õigsuses, kuigi isegi eeltingimused ei olnud täidetud ning tegelikkuses ettenähtud maa ostuvõimaluste reaalsus ei olnud välja selgitatud. M.V poolt antud ütluste kohaselt oli E.V isikuks, kes tegi talle ettepaneku hakata tegele ma konkreetse projektiga Azerbaidžaanis. E.V toetas pakkumisel ka A.E. Samuti olid just E.V ja A.E-ks, kes teda viisid kokku H ja SG-ga Bakuust. Kinnitab, et projektis olid rollid jaotatud. E.V AS Gild F AS poolt oli isikuks, kes hakkas otsima projektile finantseerijaid ning kes algatas äriühingus võlakirjaemissiooni korraldamise arutelu. E.V oli finantsist ja struktuuride looja. M.V ja A.E ülesandeks oli igapäevane töö projektiga. A.E koordineeris projekti elluviimist( 1 kd. t.lk. 155-192). Kolleegium leiab, et süüdistuses esitatud kaasaaitamisteod olid täideviimistegu toetavad ning olid tagajärje saabumise osas põhjuslikud. Kaasaaitamise subjektiivsete koosseisutunnuste realiseerimiseks peab kaasaaitajal olema nn kahekordne tahtlus. Esiteks peab kaasaaitajal olema vähemalt kaudne tahtlus kaasaaitamisteo toimepanemiseks. Teiseks peab tal vähemalt kaudse tahtluse vormis olema tahtlus ka toimepanija poolt õigusvastase teo toimepanemise suhtes. (3-1-1-97-09, p 7.4.) Kaasaaitaja tahtlus õigusvastase põhiteo suhtes peab hõlmama põhiteo olulist ebaõigussisu. Tahtlus toimepanija poolt tahtliku õigusvastase teo toimepanemiseks tähendab minimaalselt vähemalt seda, et kaasaaitaja peab võimalikuks konkreetse koosseisupärase teo toimepanemist täideviija poolt ja möönab seda. Kaasaaitamise jaoks on vajalik, et kaasaaitaja kujutaks endale konkreetset individualiseeritavat kuriteosündmust selle ebaõigussisu olulisemates joontes ette. Olulisemate joontena tuleb mõista kahjustatava õigushüve liiki ja õigushüve kahjustamise viisi ja määra. Kolleegium leiab, et emisiooniprospektina käsitatavas materjalis ja presentatsioonides suuliselt v õimalikele investoritele edastatud teabes valeandmete esitamine oli M.V täideviimisteona ning kaassüüdistatavate poolt kaasaaitamisteona toime pandud tahtlikult. Süüdistatavad olid teadlikud eeltingimuste täitamata jätmisest, millega jäeti välja selgitamata muuhulgas ka investoritele esitatud maa ostmise reaalsus. Samuti teadsid, et sõlmimata on vajalikud lepingud kui ka täitmata on omaosaluse kohustus. Sellel vaatamata olid selliste asjaolude kinnitus investoritele nii kirjalikult kui suuliselt esitatud eesmärgiga viimaste poolt rahapaigutuse tegemiseks. Samuti oldi omade rahaliste vahendite paigutamata jätmisel teadlikud, et kogutud oli oluliselt väiksem rahasumma kui projekti elluviimiseks oli vaja ja tingimustes näidatud. Kuid sellele vaatamata D.B teatas investoritele emissiooni eduka st lõpuleviimisest. M.V kaitsja viited viimase poolt nn asendusmaade otsimisele pärast investeerimisekelmuse lõpuleviimist koosseisulise subjektiivse külje tuvastatust ei väära. Maakohus on analüüsinud M.V käitumist, seejuures kannatanute investeeringute kasutamist mittesihtotstarbeliselt pärast rahaliste vahendite kandmist OÜ SRB arvele, ehk pärast investeerimiskelmuse lõpuleviimist, mistõttu kolleegium ei pea vajalikuks seda korrata.

16.Vaidlustatud on ka mõistetud karistusi. Esmalt kolleegium ei nõustu kaitsjate etteheidetega nagu maakohus ei oleks põhjendanud sanktsioonis ettenähtud kergemaliigilise karistuse mõistmata jätmist. Maakohus on oma sellekohase põhjenduse esitanud. Kolleegium nõustub kohtu järeldusega ja leiab samuti, et süü suurus, tekitatud kahju ulatuslikkus, süüdistatavate endi suhtumine toimepandusse, annab aluse süüdistatavate karistamiseks raskemaliigilise karistusega, vangistusega. Samuti on rahalise

karistuse mõistmine ka ebaotstarbekas arvestades suures ulatuses tekitatud kahju heastamise kohustust. Riigikohus on korduvalt sedastanud (nt lahend nr 3-1-1-113-12), et kohus ei ole karistuse mõistmisel seotud ei prokuröri ega kaitsja taotlustega. Samas on kohus kohtumenetluse poolte karistustaotlustega seotud üldise põhjendamiskohustuse kaudu. Kui kohus leiab, et konkreetses asjas tuleb süüdistatavale mõista raskem karistus, kui seda on taotlenud prokurör, tuleks seda ka eraldi põhjendada. Prokurör on karistusmäärade osas taotlenud M.V karistamist 2 aastase vangistusega, E.V ja A.E 7 kuulise vangistusega ning AS- Gild FAS rahalise karistusega 50 000 eurot. Maakohus on M.V karistanud 3 aastase vangistusega, E.V 2 aasta ja 6 kuulise vangistusega, A.E 2 aasta ja 3 kuulise vangistusega ning AS-i Gild FAS 150 000 euroga. Seega on kõik kohtu poolt mõistetud karistused võrreldes prokuröri taotlusega raskemad ja kolme viimase süüdistatava osas ka oluliselt raskemad. Samas aga ei ole kohus, sellisel määral taotletust raskema karistuse mõistmisel, piisavalt järginud ettenähtud põhistamise nõuet. Täielikult on maakohtu poolt jäänud arvestamata asjaolu, et kuritegude toimepanemisest on möödunud küllaltki pikk aeg kuna investeerimiskelmus oli lõpule viidud süüdistuse kohaselt 2007 aasta oktoobri lõpus. Kolleegium leiab, et kuigi kohus pole seaduslikult tuvastanud menetluse lõpetamise aluseid seoses mõistliku menetlusaja möödumisega, on siiski käesoleval juhul karistuse mõistmisel ajalise faktoriga arvestamise alused olemas ning kolleegiumi veendumuse kohaselt on prokuröri poolt taotletud karistusmäärad vastavuses süü suurusega, teopanusega, süüdistatavate isikutega ning arvestatud on ka asjaoluga, et kuriteo lõpuleviimisest on möödunud küllaltki pikk aeg, mistõttu kolleegium tühistab otsuse maakohtu poolt mõistetud karistusmäärade osas ning uue otsusega mõistab eelnimetatud süüdistatavatele prokuröri poolt maakohtus taotletud tähtajalised vangistused. Samuti kolleegium nõustub kaitsjate seisukohaga, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud füüsilisest isikust süüdistatavatele KarS § 73 ettenähtud karistuse osaliselt täitmisele pööramist. Antud juhul on maakohtu istungil prokurör taotlenud süüdistatavate KarS § 73 alusel karistusest tingimisi vabastamist. Maakohus on aga pööranud mõistetud karistused süüdistatavate suhtes osaliselt täitmisele . Kohtu viited eripreventiivsete eesmärkide täitmiseks nn š okivangistuse mõistmiseks , pole kooskõlas süüdistatavate isikutega kuna maakohus on ise tuvastanud, et tegemist on eelnevalt karistamata isikutega. Kolleegiumi seisukohalt ei täida antud juhul aastaid tagasi toimepandud kuriteo toimepanemise eest mõistetav lühiajalaine reaalne vangistus süüdistatavate suhtes karistuse eripreventiivset eesmärki. Kolleegium leiab, et maakohtu otsus kuulub tühistamisele ka KarS § 73 alusel karistuse osaliselt täitmisele pööramise osas. Seoses eeltooduga, kuulub tühistamisele maakohtu otsus ka tõkendi, vahistamine, kohaldamise osas. Kuna tõkendi kohaldamise seaduslikud alused on ära langenud ei pea kolleegium vajalikuks anda hinnangut kohtu põhistusele tõkendi kohaldamise osas.

17.Kaitsjate poolt on vaidlustatud ka tsiviilhagide rahuldamise ja süüdlastelt väljamõistmist. Esmalt peab kolleegium vajalikuks osutada, et kuna kolleegium otsuse p 13 esitatud põhistusel leidis, et D.B suhtes tuleb seoses aegumisega kriminaalmenetlus lõpetada, ei saa kolleegium kontrollida tema vastu esitatud hagide aluseks olevaid asjaolusid. Arvestades KrMS § 310 lg-s 3 ning § 274 lg-s 4 sätestatut kolleegium märgib, et antud juhul tuleb Šarunas

Skyriuse vastu esitatud tsiviilhagi nõuded jätta läbi vaatamata. Samas ei ole välistatud tema vastu nõuete esitamine tsiviilkohtupidamise korras. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb tsiviilhagi lahendamisel kriminaalmenetluses juhinduda tsiviilkohtumenetluse reeglistikust, kui see ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldiste põhimõtetega. Riigikohus on oma lahendites (3-1-1-41-09; 3-1-1-41-11) selgitanud, et TsMS § 656 lg 1 p 5 kohaselt saadab ringkonnakohus asja maakohtule uueks läbivaatamiseks siis, kui otsust ei ole seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. St olukorras, kus ringkonnakohus ei saa mingil erandlikul põhjusel tsiviilhagi ise lahendada, tuleb kriminaalasi saata tsiviilhagi puudutavas osas KrMS § 341 lg -te 1 või 2 ja TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Tsiviilhagi lahendamine ringkonnakohtu poolt on aga välistatud juhul, kui maakohus jätab tsiviilhagi läbi vaatamata. Sellisel juhul peab ringkonnakohus tulenevalt KrMS § 340 lg 2 p-st 5 ja lg 4 p-st 5 koostoimes TsMS §-ga 427 saatma kriminaalasja tsiviilhagi puudutavas osas maakohtule uueks arutamiseks. Käesolevas asjas on esitanud tsiviilhagi P OÜ esindaja KT-V summas 1 000 000 EUR nõudes kõigi süüdistatavate vastu. Kohus on nimetatud hagi ka menetlusse võtnud. Istungil jäi hageja oma esitatud hagi juurde ( 4 kd. t.lk. 14 -16). Samuti esitas tsiviilhagi MK 15 000 EUR nõudes M.V vastu. Istungil kinnitas hagi ning jäi selle juurde ( 15 kd. t.lk. 200 pöördel). Maakohtu otsusest ei nähtu, et maakohus oleks P OÜ ja MK esitatud tsiviilhagi üldse kuidagi lahendanud. Puudub vähimgi põhjendus otsuse põhisosas nende tsiviilhagide osas otsustuse tegemisest ja neile pole viidet tehtud ka otsuse resolutiivosas. Seetõttu on kohtukolleegium seisukohal, et maakohus on sisuliselt jätnud P OÜ ja MK tsiviilhagid läbi vaatamata s.t pole hagi faktilise ja õigusliku põhjendatuse kohta üldse seisukohta võtnud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on rikkunud kriminaalmenetlusõigust jättes nimetatud tsiviilhagid sisuliselt läbi vaatamata. Tsiviilhagi saab kohus jätta läbi vaatamata ainult siis, kui selleks on menetlusseadustikus ette nähtud alus. Kuna tsiviilhagi lahendamisel kriminaalmenetluses juhindutakse tsiviilmenetluse regulatsioonist, kui see ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldiste põhimõtetega, siis tuleb kriminaalmenetluses järgida ka tsiviilkohtumenetluse seadustikus - eeskätt selle §-s 423 - sätestatud hagi läbi vaatamata jätmise aluseid. Tsiviilhagi saab jätta läbivaatamata vaid KrMS § 271 lg 2; § 272 lg 2 ja § 2631 lg-s 2 sätestatud või TsMS § -des 371 ja 423 sätestatud juhtudel. Vaidlusaluse otsusega on jätnud maakohus aga nimetatud tsiviilhagid läbi vaatamata ilma ühegi põhjenduseta ning seadusliku aluseta. Leides, et maakohus on jätnud tsiviilhagi seadusliku aluseta läbi vaatamata ja ka põhistused esitamata ei saa ringkonnakohus tulenevalt KrMS § 340 lg 2 p-st 5 koostoimes TsMS §- ga 427 asuda ise otsustama tsiviilhagi põhjendatuse üle, vaid peab saatma kriminaalasja tsiviilhagi puudutavas osas maakohtule uueks arutamiseks. Käesolevas asjas on maakohus mõistnud kõik tsiviilhagid (v.a eelnimetatud P OÜ ja MK) välja solidaarselt kõigilt süüdista tavatelt. Samas on kannatanute, A OÜ, M OÜ, RA , VG, TP, RK , ID ja UAB R, poolt esitatud tsiviilhagid konkreetselt M.V vastu ning kannatanud on jäänud istungil oma nõuete juurde. Riigikohtu lahendist nr 3-1-1-106-12 tuleneb, et kui kannatanu on esitanud tsiviilhagi konkreetse süüdistatava vastu, ei saa kohus tsiviilhagi nõuet omal algatusel teise süüdistatava vastu suunata. Seda, et nõue on esitatud solidaarselt kõigi süüdistatavate vastu, saab eeldada vaid siis, kui kannatanu ei ole nõude adressaati täpsustanud ega nõuet osadeks jaganud. Käesolevas asjas ei ole kannatanud, kes on esitanud tsiviilhagi konkreetselt M.V vastu, nõude adressaati ka kohtuistungil täpsustanud ega osadeks jaganud, vaid on jäänud esitatud nõude juurde.

Kohtukolleegiumi hinnangul puudus maakohtul seaduslik alus suunata kannatanute, A OÜ, M OÜ, RA , VG, TP, RK , ID ja UAB R, poolt sõnaselgelt väljendatud nõue omal algatusel solidaarselt kõigi nende süüdistatavate vastu, keda pole kõnealuses tsiviilhagis nõude adressaadina nimetatud. Samuti on OÜ T esitanud nõude summas 25 000 eurot hoopis OÜ Seaside Residence Baku vastu. Kohtuistungil on jäänud OÜ T esindaja küll oma nõude juurde, kuid samas ei ole ta olnud veendunud kelle vastu nõuet tahaks esitada, vaid on andnud ütlusi, et tahab raha sellelt kes selle sai (kd 4 lk 145 pöördel). Kannatanu MG on algselt esitanud nõude summas 80 000 kõigi süüdistatavate vastu, kuid maakohtu istungil esitas nõude OÜ Seaside Residence Baku vastu (kd 15 lk 198 pöördel). Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-13-14 p 37 väljendanud seisukohta, et olukorras, kus kannatanu esitab kohtule tsiviilhagi täienduse, milles on nõude adressaadina käsitatud vaid osasid algses tsiviilhagis nimetatud isikuid, tuleb kohtul selgitada, kas kannatanu soovib ülejäänud isikute osas hagi tagasi võtta (TsMS § 424) või hagist loobuda (TsMS § 429). Tsiviilhagi tagasivõtmise korral tuleb see TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata jätta. Tsiviilhagist loobumise tagajärjeks on kriminaalmenetluses aga hagi rahuldamata jätmine. Käesoleval juhul ei ole maakohus välja selgitanud kas OÜ T soovib loobuda või tagasi võtta OÜ Seaside Residence Baku vastu esitatud nõudest ning esitada see kellegi teise vastu või solidaarselt kõikide süüdistatavate vastu. Samuti ei ole maak ohus välja selgitanud samasid asjaolusid MG soovi osas, kes on maakohtus väljendanud soovi kahju väljamõistmiseks hagiavaldusest erinevalt adressaadilt OÜ-lt SRB. Välja ei ole selgitatud kas MG soovib algselt hagis esitatud adressaatide (kõik süüdistatava d) vastu esitatud nõudest loobuda või selle tagasi võtta ning esitada hagi OÜ Seaside Residence Baku vastu. Tähele tuleb panna ka seda, et OÜ Seaside Residence Baku ei ole käesolevas kriminaalasjas süüdistatavaks ega menetlusse kaasatud prokuratuuri ega KrMS § 39 lg-s 1 sätestatud korras määrusega tsiviilkostjaks tunnistatud. Eeltoodust tulenevalt kuulub tühistamisele maakohtu otsuse resolutsiooni p 25 , milles on välja mõistetud tsiviilhagid kannatanutele A OÜ, M OÜ, RA, VG, TP, RK, ID ja UAB R solidaarselt kõikidelt süüdimõistetutelt ning mõistab kannatanute A OÜ, M OÜ, RA , VG, TP, RK , ID ja UAB R tsiviilhagid välja M.V-lt. Täiendavalt selgitab kohtukolleegium, et kuigi M OÜ ei ole oma nõudes märkinud kelle vastu ta hagi esitab on maakohus põhjendatult mõistnud kannatanu kasuks nõude välja solidaarselt kõigilt süüdimõistetutelt. Nimelt on Riigikohus lahendis nr 3 -1-1-79-09 p 136 väljendanud seisukohta, et kriminaalmenetluses - eeskätt kohtueelses menetluses - on aga võimalik esitada hagi veel määratlemata isiku vastu, kelle kuriteo koosseisulistele tunnustele vastav tegu moodustab ühtlasi kannatanu tsiviilnõude aluse või olulise osa sellest. Sellise tsiviilhagi läbivaatamisel tuleb kohtul eeldada, et kannatanu tsiviilnõue on suunatud isiku(te) vastu, kellele on süüdistusaktis ette heidetud käitumist, mis ühtlasi moodustab tsiviilhagi aluse või osa sellest. Mitme süüdistatava korral tuleb juhul, kui kannatanu ei ole nõude adressaati täpsustanud ega nõuet osadeks jaganud, eeldada, et nõue on esitatud solidaarselt kõigi süüdistatavate vastu. Eeltoodut arvestades on maakohtu poolt solidaarse vastutuse printsiipi kohaldanud õigesti kannatanute OÜ T, B OÜ; AS A, E OÜ, A OÜ, S Sihtasutus, M, A OÜ, E OÜ, PJ, VA, AŽ, RR, P OÜ, AM, K OÜ, OÜ N, AH ja M OÜ kasuks kahjunõuete väljamõistmise osas.

Samuti on seaduslikult ja kooskõlas hagiavalduses kajastatuga kohaldatud solidaarsusvastutuse põhimõtet maakohtu otsuse p 26 kannatanute H OÜ ja F OÜ kasuks esitatud kahjunõuete väljamõistmisel M.V -lt, E.V-lt, A.E-lt ja AS Gild FAS( OÜ I.O). Kaitsjad on asjakohaselt viidanud ka maakohtu otsuse minetusele seonduvalt nõuete rahuldamise aluseks olevate õigusnormide puuduliku kajastamisega. Juhinduvalt Riigikohtu poolt lahendis nr 3-1-1-41-09 sedastatust on ringkonnakohtul võimalik selline puudus kõrvaldada, lisades otsusesse nõuete materiaalõiguslikke aluseid. Antud juhul kohaldub VÕS § 1043, mille kohaselt kannatanule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. VÕS § 1045 lg 4 kohaselt loetakse kahju tekitanud teole kaasaaitaja käitumine võrdseks kahju tekitaja käitumisega ja vastutavad samadel alustel. Tõendatud on kuriteo toimepanemine süüdistatavate poolt, nende süü kuriteo toimepanemises ning põhjuslik seos süülise käitumise ja kannatanutel kahju tekkimise vahel. Nõuete suurused on vastavuses kannatanute poolt investeeritud summadega, millises osas on esitatud ka tsiviilhagid. Eelpooltoodud põhistusel ja arvestades Riigikohtu lahen dis nr 3-1-1-24-14 märgitut tuleb kriminaalasi saata maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus seoses P OÜ ja MK tsiviilhagi läbi vaatamata jätmisega. Samuti on põhjendatud maakohtus uus kohtulik arutamine kannatanute OÜ T ja MG poolt esitatud tsiviilhagide osas. Selline uus arutamine on kannatanutele vähemkoormavaks kui uuesti asja menetlemine tsiviilkohtumenetluses. Seda enam, et ka nende tsiviilhagide lahendamisel on sedastatavad maakohtu minetused. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-13- 14 väljendatud seisukohast tulenevalt tuleb maakohtul esmalt välja selgitada kas OÜ T ja MG soovivad algselt esitatud tsiviilhagis nimetatud isikute osas hagi tagasi võtta või sellest loobuda ning kelle vastu, arvestades, et OÜ-d Seaside Residence Baku ei ole käesolevas kriminaalasjas tsiviilkostjaks tunnistatud, soovivad nimetatud isikud oma nõuet esitada.

18.Kaitsjad on apellatsioonides asjakohaselt leidnud, et menetluskulude väljamõistmisel ei kohaldu solidaarvastutuse põhimõte. Kolleegium kaitsjate seisukoha ga nõustub. Riigikohus oma lahendis nr 3-1-1-120-12 p 8 on sedastanud, et KrMS § 180 lg 2 sätestab, et kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit. Seega võib kohus menetluskulude kindlaksmääramisel mitut süüdi mõistetavat isikut kohelda erinevalt vaid üksnes tulenevalt sellest, kui suur on isikute süü KarS § 56 tähenduses ja milline on süüdi mõistetavate varaline seis. Käesoleval juhul on maakohus otsuse p-s 24 menetluskuluna KrMS § 175 lg 1 p 3 ettenähtud ekspertiisi tegemise kulud, p-s 30 KrMS § 175 lg 1 p 1 ettenähtud kannatanute esindaja tasu ja p-s 31 KrMS § 175 lg 1 p 2 ettenähtud tunnistajale tekkinud sõidukulu, välja mõistnud kõikidelt süüdistatavatelt solidaarselt. Kannatanute lepingulise esindaja tasude osas on maakohus leidnud, et need on mõistlikud, toimingud olnud vajalikud ning kuuluvad hüvitamisel, kuid maakohus on need ebaõigesti kokku liitnud ja solidaarselt välja mõistnud. Kolleegium leiab, et menetluskulude osas solidaarsusvastutuse printsiibi kohaldamine on vastuolus KrMS § 180 lg-s 2 sätestatuga ja Riigikohtu poolt antud juhistega ning seetõttu kohtukolleegium tunnistab maakohtu poolsed menetluskulude väljamõistmisel tehtud rikkumised menetlusõiguse olulisteks rikkumisteks KrMS § 339 lg 2 alusel, mis toob endaga

kaasa kohtuotsuse tühistamise menetluskulude väljamõistmise osas ja selle osas uue otsuse tegemise. Antud juhul on M.V kuriteo täideviija ning teised tema õigusvastasele teole kaasaaitajad. Selline erinev süüaste on kaasa toonud nii diferentseeritud taotluse karistusmäära suhtes kui ka maakohtu poolt erineva karistusmääraga süüdistatavate karistamise. Kuna maakohus oleks pidanud D.B suhtes menetluse lõpetama ning menetluskulud saab välja mõista vaid süüdimõistva otsuse korral, tuleb antud juhul menetluskulud jagada alljärgnevalt. Vastavalt kannatanute esindaja taotlusele ning taotlusele lisatud tasumist tõendavatele dokumentidele ning arvetele tuleb H OÜ kasuks välja mõista 3698,16 eurot, millest tuleb M.V-lt välja mõista 1000.00 eurot, A.E-lt, E.V-lt, AS Gild FAS (I.O) eraldi igaühelt 899,38 eurot. Kannatanu F OÜ-le kuulub hüvitamisele 3698,16, millest tuleb M.V -lt välja mõista 1000,00 eurot, A.E-lt , E.V -lt , AS -lt Gild FAS (I.O ) igaühelt eraldi 899,38 eurot, Kannatanu A OÜ –le kuulub hüvitamisele esindajatasu summas 2798,16 eurot, millest tuleb M.V -lt välja mõista 798,16 eurot ja A.E-lt, E.V -lt, AS -lt Gild FAS (I.O ) igaühelt eraldi 666,66 eurot. Kannatanu S Sihtasutuse kasuks 2798,16 millest tuleb M.V -lt välja mõista 798,16 eurot, A.E-lt, E.V-lt, AS- lt Gild FAS (I.O) igaühelt eraldi 666,66 eurot. Kannatanu A OÜ- le tuleb hüvitada esindajatasu summas 2331,80 eurot, millest tuleb M.V-lt välja mõista 700.00 eurot, A.E-lt, E.V -lt, AS-lt Gild FAS (I.O) igaühelt eraldi 543,93 eurot. Kannatanu E OÜ- le kuulub hüvitamisele esindajatasu summas 2798,16 eurot, millest erki M.V -lt tuleb välja mõista 798,16 eurot, A.E-lt, E.V -lt, AS -lt Gild FAS (I.O ) igaühelt eraldi 666,66 eurot. VA- le tuleb hüvitada esindajatasu summas 1043,96 eurot, millest tuleb M.V-lt välja mõista 300.00 eurot ja A.E-lt, E.V --lt, AS lt Gild FAS (I.O ) igaühelt eraldi 247,99 eurot. Kannatanu AM- ile tuleb hüvitada esindajale makstus tasu summas 484,62 eurot, millest tuleb erki M.V -lt välja mõista 150,00 eurot ja ja A.E-lt, E.V-lt, AS -lt Gild FAS (I.O) igaühelt eraldi 111,54 eurot. Kannatanu M OÜ-le tuleb hüvitada esindajale makstus tasu summas 2798,16, millest tuleb M.V-lt välja mõista 798,16 eurot, A.E-lt, E.V-lt, AS-lt Gild FAS (I.O) igaühelt eraldi 666,66 eurot. Kannatanu E OÜ-le tuleb hüvitada esindajale makstud kulutused summas 2331,8 eurot, millest tuleb M.V-lt välja mõista 7 00.00 eurot, A.E-lt, E.V-lt, AS-lt Gild FAS (I.O) igaühelt eraldi 543,93 eurot. Kannatanu PJ’ile kuulub hüvitamisel esindajatasu summas 1653,66 eurot, millest tuleb M.V-lt välja mõista 500.00 eurot, A.E-lt, E.V-lt, AS-lt Gild FAS (I.O) igaühelt eraldi 384,54 eurot. Kannatanu MG kasuks kuulub hüvitamisele esindajatasu summas 2798,16, millest tuleb M.V-lt välja mõista 798,16 eurot, A.E-lt , E.V -lt , AS -lt Gild FAS (I.O ) igaühelt eraldi 666,66 eurot. Kannatanu AŽ-ele kuulub hüvitamisele 1142,30 eurot, millest tuleb M.V-lt välja mõista 400,00 eurot, A.E-lt, E.V-lt, AS lt Gild FAS (I.O) igaühelt eraldi 247,43 eurot.

Kannatanu RR-e kasuks kuulub hüvitamisele 1142,30 eurot, millest tul eb M.V-lt välja mõista 400,00 eurot, A.E-lt, E.V-lt, AS lt Gild FAS (I.O) igaühelt eraldi 247,43 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 3, § 180 lg 1,2 alusel tuleb välja mõista Eesti Vabariigi kasuks M.V -lt 100,00 ( ükssada) eurot, A.E’ilt, E.V’ilt- ja AS t Gild FAS( I.O) igaühelt 49,96 eurot ekspertiisi tegemisega seotud kulude katteks. KrMS § 178 lg 1 p 3 alusel kuuluvad tunnistaja HR menetluses osalemisega seotud kulutused hüvitamisele summas 1962,00 eurot, millise kohus jagab võrdselt ja mõistab igaühelt välja 490,00 eurot.

19.Kohtuotsus kuulub tühistamisele ka D.B-lt menetluskuluna sundraha väljamõistmise osas seoses tema suhtes menetluse lõpetamisega. Samuti on kaitsja apellatsioonis taotlenud hüvitada menetluse lõpetamise korral kohtueelses menetluses ja maakohtu menetluses kokkuleppel kaitsja poolt õigusabi osutamisega seotud kulutus ed summas 29 278,44 eurot. Nimetatud taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kaitsja poolt esitatud taotluse kohaselt oli õigusabiga seotud kulutused 21 750 eurot ning ülejäänud summa, 7528,44 eurot, moodustub süüdistatava sõidukuludest . Kolleegium leiab, et süüdistatava sõidukulud ei kuulu õigusabiga seotud kulutuste hulka ning kaitsja taotlusel hüvitamisele ei kuulu. Seega kuulub D.B-le hüvitamisele ja Eesti Vabariigilt väljamõistmisele menetluskulud kokku summas 21 750.00 eurot. Nimetatud summat saab lugeda põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 1 mõttes.
20.Kohtuotsuse resolutiivosa p-s 27 kannatanute nõude täitmise tagamiseks vara aresti alla jätmine , on kolleegiumi hinnangul iseenesest seaduslik ja põhjendatud , kuid asjakohatu on maakohtu täiendav otsustus vabastada arestitud vara aresti alt kohtuotsuse täitmise korral, so kohtuotsusega välja mõistetud tsiviilhagide täieliku hüvitamise korral. Selliselt on kohus väljunud oma pädevuse piiridest, asudes lahendama küsimusi, mis ei ole seaduse kohaselt mitte haginõuet menetleva kohtu, vaid kohtutäituri pädevuses. Arest lõpeb kas asja müügiga täitemenetluses või asja arestist vabastamisega täitemenetluse seadustiku (TMS) § 77 või § 49 lg 1 alusel. Eeltoodud põhjustel tuleb maakohtu otsuse resolutsiooni arestitud vara puudutavas osas täpsustada, jättes kohtuotsusest välja teksti, et vara kuulub aresti alt vabastamisele kohtuotsuse täitmise korra l, so kohtuotsusega välja mõistetud tsiviilhagide täieliku hüvitamise korral.
21.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §337 lg 1 p 4 , lg 2 p 1, §338 p 2,4, § 339 lg 2, § 340 lg 2 p 4,5,6, TsMS § 656 lg 1 p 5 ja KrMS § 339 lg 1 p 7 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu 30. mai 2014 aasta otsuse osaliselt. Šarunas Škyriuse osas lõpetab menetluse, teiste süüdistatavate osas teeb tühistatud osas uue otsuse. Nelja kannatanu tsiviilhagi osas saadab kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Kaitsjate apellatsioonid rahuldab osaliselt.
22.Apellatsioonimenetluses esitasid kaitsjad ja kannatanute lepinguline esindaja taotlused õigusabi osutamisega seotud kulutuste hüvitamiseks. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt hüvitatakse valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud kulutused mis on seotud menetlusega.

A.E-le osutas õigusabi teenust RÕS kohaselt määratud vandeadvokaat, seega kuulub kaitsjale hüvitamisele KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. KrMS § 185 lg 1 kehtestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lg 1 p 2 -4 või lg 2 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik. Seega kuulub antud menetluses nii kaitsjatele kui kannatanute esindajale makstus mõistliku suurusega tasu hüvitamisele riigi poolt. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-60-14 selgitanud, et kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse üle otsustamisel tuleb kohtul silmas pidada nii kaitsja ühe tööühiku hinda kui ka osutatud õigusteenuse vajalikkust. Seejuures on kohtul kaalutlusruum, hindamaks tehtud kaitsetoimingute ja selleks koostatud dokumentide vajalikkust, samuti nende koostamisele kulunud aega. Isikule tuleb hüvitada kaitsjatasu üksnes ulatuses, mis on seotud põhjendatud kaitsetoimingutega. Kohtu poolt ebavajalikeks loetavate teenuste eest või õigusabi osutamiseks liigselt kulutatud aja eest makstud tasu isikule ei hüvitata. A.E kaitsja on taotluses õigusabi osutamisega seotud menetlustoimingutena ära näidanud apellatsiooni koostamise 6 tundi ehk 12 pooltundi ja kohtuistungil osalemise ajakulu 4 tundi ehk 8 pooltundi. Kohtukolleegium leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kaitsja on apellatsioonimenetluseks ettevalmistumise eest taotlenud maksimaalse tasumäära väljamõistmist, kuid kolleegium leiab, et antud juhul on selline taotlus põhjendatud. Kohtuistungi aja on kaitsja viinud vastavusse kohtuistungi protokollis äranäidatud ajaga, seega saab lugeda KrMS § 175 lg 2 p 4 mõttes põhjendatuks ja h üvitamisele kuuluvaks vastavalt eelmenetluse eest 360.00 eurot ja kohtuistungil osalemise eest 240,00 eurot, kokku 600,00 eurot, millel lisandub käibemaks 20 % ja seega kokku 720.00 eurot nagu on ka kaitsja taotlenud. AS Gild FAS ( I.O ) lepinguline kaitsja on taotlenud apellatsioonimenetluses menetluskulude hüvitamist 3264,00 euro ulatuses. Kohtukolleegium leiab, et arvestades asjaolu, et kaitsja on esitanud ka apellatsiooni ning osales kohtuistungil saab nimetatud summat hinnata mõistlikuks ning KrMS § 175 lg 1 p 1 kooskõlas olevaks. D.B kaitsja esitas apellatsioonimenetluse s taotluse hüvitada süüdistatavale õigusabiga seotud kulutuste katteks 38 tunni ja 45 minuti eest tasu kogusummas 4650.00 eurot. Apellatsiooni ettevalmistumiseks kulutatud ajakulu ks on näidatud 35 tundi ja 45 minutit. E.V kaitsja on märkinud taotlustes apellatsioonimenetluseks ettevalmistumise ajaks, sh kohtuotsusega tutvumine, apellatsiooni koostamine, kord uv nõupidamine, kohtuistungiks ettevalmistumine, 42 tundi. Eraldi on kaitsja ka märkinud apellatsiooni täienduse koostamise ajakuluks 5,5 tundi. Kolleegium leiab, et kuna apellatsiooni täiendused olid esitatud seaduses ettenähtud tähtaega rkkuvalt, ei olnud nende koostamine vajalik, mistõttu kaitsjale hüvitamisele ei kuulu. M.V kaitsja on apellatsioonis menetluseks ettevalmistumise kohta märkinud tutvumis e kohtuotsusega ja selle analüüs 15 tundi, maakohtu otsuse seisukohtade selgitamise kliendile 6,6 tundi ja apellatsiooni koostamise 25 tundi, kokku 46,6 tundi. Kaitsja on märkinud taotluses, et kokkuleppeliselt tasus M.V apellatsioonimenetluses kokku koos käibemaksuga 7560.00 eurot. Kohtukolleegium leiab, et E.V kaitsja, D.B kaitsja kui ka M.V kaitsja poolt taotlustes äranäidatud apellatsioonimenetluse ettevalmistamisega seotud ajakulu ei saa hinnata mõistlikuks. Kuigi kohtuotsust saab hinnata keskmisest mahukamaks, pole antud

juhul pikad ega ka väga põhjalikud kohtu enda poolt esitatud põhjendused. Ka kaitsjad on apellatsioonides viidanud asjaolule, et kohtuotsus on põhjendamata ja baseerub süüdistusaktil. Seega ei olnud kaitsjatel selle analüüsiks vajadus kulutada kümneid tunde. Kaitsjad on tõepoolest koostanud ka apellatsioonid, kuid ka nende koostamisel on kaitsjad paljuski korranud juba maakohtus kirjalikult esitatud kaitseteeside argumente. Seega ei seisnud kaitsjate ees keerukaod juriidilisi probleeme apellatsiooni koostamisel. E.V kaitsja on sisustanud osa apellatsiooni kohtuistungi protokolli kopeerimisega või kriminaalasja materjalide juures olevate tõendite ja mittepuutava kirja taasesitamisega, milleks puudus igasugune vajadus. Samuti kolleegium märgib, et aktsepteeritavaks saab küll lugeda kaitsja poolt teiste kaitsjate poolt esitatud apellatsioonidega tutvumist, kuid mitte 5 tunnist analüüsi nagu on märkinud D.B kaitsja oma taotluses. Siinjuures peab kolleegium vajalikuks märkida, et nii A.E kui ka AS Gild FAS( I.O ) kaitsjatel oli vajalik analüüsida sama kohtuotsust ning nende poolt oli ka koostatud apellatsioonid, siis puuduvad igasugused põhistused miks sama töömahu juures on E.V , D.B ja M.V kaitsja taotlustes märgitud ajakulu taotluste kohaselt kolmkümmend ja enam tundi erinevad võrreldes nende kolleegide taotlustega. Kohtukolleegium leiab, et arvestades asjaolu, et kõik kaitsjad osalesid maakohtu istungitel, et kohtuotsuses esitatud põhjendus ei ole mahukas, et kaitsjate apellatsioonide argumendid on sarnased maakohtus esitatutega, seejuures ka kirjalike teesidega, ning arvestades ka apellatsioonimenetluse põhimõtteid ja piire, s aab KrMS § 175 lg 1 p 1 mõttes lugeda mõistlikuks ajakuluks apellatsioonimenetluseks ettevalmistumise eest maksimaalselt 25 tundi. D.B kaitsja on ära näidanud tunni hinnaks 120.00 eurot, seega saab lugeda mõistlikuks ja põhjendatus kuluks 3000,00 eurot. E.V kaitsja on taotluses tunni hinnaks näidanud 127,82 eurot, seega on põhjendatud kuluks 3195,50 eurot. M.V on märkinud vaid kaitsealusega kokku lepitud summad. Kohtukolleegium leiab, et mõistlikuks ja vajalikuks saab lugeda 3780,00 eurot. Apellatsioonikohtu istung kestis 4 tundi. Seega kuulub lisaks ettevalmistamiseks kulutatud ajale hüvitamisele D.B kaitsjale 480,00 eurot. Taotluse kohaselt pole kaitsja käibemaksu väljamõistmist taotlenud, mistõttu kuulub kokku saab hinnata seaduslikuks 3480,00 eurot. E.V kaitsjale kuulub istungil osalemise eest hüvitamisele 511,28 eurot, kokku 3706,78, millel lisandub käibemaks ja kokku kuulub hüvitamisele 4448,13 eurot. M.V kaitsjale kuulub kohtuistungist osavõtu eest hüvitamisele 500.00 eurot, seega kokku on hüvitamisele kuuluvaks summaks 4280,00 eurot. Kannatanute lepinguline esindaja on hüvitamise taotluse juurde lisanud spetsifikatsioonid, milledest nähtuvalt on taotlenud hüvitada esindajatasu 40 tunni ja 20 minuti eest. Kolleegium leiab, et nimetatud taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kannatanud ei ole läbi esindaja pidanud vajalikuks otsust apelleerida ehk on nõustunud nii kohtu põhjenduste kui järeldustega. Seega asjaolu, et esindaja pidas vajalikuks tutvustada pärast apellatsiooni esitamiseks ettenähtud tähtaega klientidele maakohtu otsust pole seotud apellatsioonimenetlusega. Kannatanu esindaja poolt on tutvutud kaitsjate apellatsioonidega 13 tundi ning sellele lisaks on veel ka peetud vajalikuks koostada kirjalikud seisukohad, milleks on taotluse kohaselt advokaat veel kulutanud 15 tundi. Kolleegium leiab, et kui kannatanute esindaja on kokkuleppel klientidega, kuid ilma ringkonnakohtu poolt pandud kohustuseta, pidanud vajalikuks apellatsioonimenetluses kannatanute huve kaitsta, ei saa pidada mõistlikuks ega ka vajalikuks lisaks kohtuotsuse analüüsile ja ka apellatsioonide analüüsile veel 15 tunnist seisukohtade kirjalikku koostamist.

Kolleegium leiab, et apellatsioonimenetluseks ettevalmistumise eest saab lugeda vajalikuks ja mõistlikuks analoogselt kaitsjatega 25 tunnist ajakulu ja sellele lisandub kohtuistungil viibitud aja eest tasu hüvitamine. Kolleegium leiab, et võttes aluseks taotluse ja selle lisad kuulub kannatanute esindaja poolt äranäidatud igale 9 kannatanule hüvitamisele koos käibemaksuga 483,30 eurot.

Ivi Kesküla (allkirjastatud digitaalselt)

Urmas Reinola (allkirjastatud digitaalselt)

Orvi Tali (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.