Kohtulahend

Rimi Eesti Food AS avaldust, mille kohaselt 19.12.2013.a. kell 19:45 peeti kinni Rimi Eesti Food AS Akadeemia Säästumarketi kaupluses aadressil Kadaka tee 76f meesterahvas, kes varastas kauplusest kaupa (pealinna kook 1,59 eurot, Talleggi kanaviiner juustuga 1,89 eurot) kogusummas 3,48 eurot. /tl 2/; Tunnistaja Xxxülekuulamise protokolli, milles tunnistaja on andnud ütlusi, et 19.12.2013.a. kell 19:45 oli tööl kaupluses Säästumarket asukohaga Kadaka tee 76F. Vahetusevanem teatas talle, et kaupluses viibib kahtlane mees, kes võttis viinerid ja piruka ja peitis kauba jope alla. Kassas mees maksis kahe õllepudeli eest ja peale seda läbis kassajoone. Ta läks meesterahva juurde ja palus tal jope lahti nööpida. Ta nägi varastatud kaupa viinereid ja pirukat. Meesterahvas oli raskes alkoholijoobes. Meesterahvas võttis kauba välja ja pani kassajoonele ning peale seda tahtis joosta väljapääsu poole. Ta hakkas teda kinni pidama ning meesterahvas tõukas teda. Ta pidas meesterahvas kinni ja kutsus politsei. /tl 3; 33-37/; Kahtlustatavana kinnipidamise protokolli, et 19.12.2013.a. kell 19:45 peeti A.P kinni kadaka tee 76 F asuvast Säästumarketis ning vabastati 20.12.2013.a. /tl 6-9/; A.P kahtlustatavana ülekuulamise protokolli, millest ta tunnistab oma süüd ja andis ütlusi, et ta läks Kadaka teel asuvasse kauplusesse Säästumarket. Raha tal ei olnud. Ta tahtis toiduaineid varastada, et süüa. Ta sisenes kaupluse müügisaali. Ta ei mäleta, kas ta võttis ostukorvi või ei. Ta võttis õlut ja leiva, mille eest ta maksis kassas. Samuti võttis ta piruka ja viinerid ning peitis need riiete alla. Täpselt ta ei mäleta. Peale leiva ja õlle eest maksmist väljus ta kassade kaudu. Tema juurde tuli turvamees. Seda ta ei mäleta, kas ta püüdis põgeneda või mitte. Mäletab kõike halvasti, kuna oli alkoholijoobes, /tl 10-14/; Iseloomustavad tõendid: Indikaatorvahendi kasutamise protokolli, millest nähtub, et 19.12.2013.a. tuvastati A.P ́il alkoholijoove 0,99 mg/l kohta. /tl 4/; Muud tõendid: Karistusregistri teatist, millest nähtub, et süüdistatavat on karistatud KarS § 218 lg 1 alusel 11.06.2014 ja 26.11.2013.a. Samuti on isikut varem kriminaalkorras karistatud 2-l korral ja väärteokorras 17-l korral. /tl 40-44/; Harju Maakohtu 26.11.2013 kohtuotsust väärteoasjas nr 231613007552, mille kohaselt tunnistati A.P süüdi KarS § 218 lg 1 alusel ning mõisteti karistuseks arest 6 päeva. /tl 26-27/; Väärteoprotokolli väärteoasjas nr 231613007552, millest nähtub, et 26.08.2013.a. kell 12:15 A.P möödus kaupluses Stockmann kassarivist ja jättis kokku kauba eest tasumata 44,50 eurot. Kaup oli rikkumata ja tagastati kauplusele. /tl 38-39/; 11.06.2014 kiirmenetluse otsust väärteoasjas nr 231614001565, mille kohaselt määrati A.P ́ile KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahv 40 eurot. /tl 45-46/; Ülaltoodud tõenditega on tõendamist leidnud, et 19.12.2013.a. Rimi Eesti Food AS kuuluvast kauplusest Säästumarket aadressil Kadaka tee 76 F varguskatse on toime pannud A.P. Antud varguskatse on tõendatud nii tunnistaja, kui ka süüdistatava enda ütlustega, mis on kokkulangevad. Süüdistatav A.P tunnistas, et oli antud ajal kaupluses Säästumarket, kus jättis kauba eest tasumata ning tunnistaja pidas süüdistatava kinni ning A.P põuest leiti kaupa, mille eess oli tasumata. Kuna isik peeti kinni jäi kuritegu katse staadiumisse ning kaup tagastati kauplusele ning tsiviilhagi ei ole tekkinud.

Kohus leiab, et süüdistuses kirjeldatud tegu on aset leidnud, selle pani toime süüdistatav. Süüdistatava tegevuses õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Süüdistatava tegu oli õigusvastane ja ta on süüdi kuriteo toimepanemises, ta on süüvõimeline isik ja tegutses tahtlikult. Süüdistatav tuleb süüdi mõista võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime süstemaatiliselt ning jäi katse staadiumisse, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 § 25 lg 2 järgi. Karistus KarS § 56 lg 1 sätestatu kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatavale KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 alusel inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus 5 aastat. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga karistuse eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. A.P on karistusregistri andmete kohaselt varem kriminaalkorras karistatud 2-l korral. Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse teda ühes varavastase kuriteokatse episoodis, mis on toime pandud süstemaatiliselt. Viimati karistati A.P ́it 09.11.2012.a. vangistusega, mõistes liitkaristuseks 7 kuud ja 28 päeva, mille A.P kandis ära ja vabanes vanglast 19.12.2013.a. A.P ei oma hetkel kindlat sissetulekut ning talle varasemalt määratud rahatrahvid on tasumata. Kohus leiab, et seetõttu ei ole mõistlik isikut karistada rahalise karistusega ning viimati mõisteti talle karistuseks vangistus, mis ei ole täitnud karistuse eesmärki ning isik jätkab ikkagi varguste toimepanemist. A.P ́i süü suurust hinnates võtab kohus arvesse asjaolu, et varguse episood jäi katsestaadiumisse, varalist kahju ei tekkinud. Karistuse määra valikul lähtub kohus nii süüdistatava süü suurusest, karistust kergendavat asjaolu (puhtsüdamlik kahetsus) ja raskendavaid asjaolusid (puuduvad) ja ka asjaolu, et süüdistatav tunnistab oma süüd. Kohus peab põhistatuks karistada A.P ́it KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 eest 45 päevase vangistusega, millest tuleb kriminaalasja lahendamisel lühimenetluse korras, tulenevalt KrMS § 238 lg 2 maha arvata üks kolmandik, seega on A.P ́ile mõistetavaks karistuseks 30 päeva vangistust. Samuti tuleb KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg lugeda karistusaja hulka. Kohus leiab, et A.P ́i suhtes on võimalik vangistuse asendada üldkasuliku tööga. Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, kuuluvad A.P ́il KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras ning samuti KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasud. Kohtu hinnangul ei esine A.P ́il erandlikke asjaolusid, mis tingiks temalt väljamõistetavate menetluskulude vähendamise, tegemist on töövõimelise meesterahvaga, kes on võimeline tasu eest töötama nii vabaduses viibides, kui ka vanglas olles. Kohus leiab, et menetluskulude tasumiseks võib süüdistatavale anda mõistliku aja.

Kohus juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,9, § 179 lg 1 p 2; § 237; § 238 lg 1 p 4; § 238 lg 2, § 311; § 312, § 313, § 315, o t s u s t a s: Süüdi tunnistada A.P KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja karistada vangistusega 45 päeva. Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 30 päeva. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 19.12 – 20.12.2013.a., s.o 2 päeva 19.10.2014.a. – 21.10.2014.a. s.o 3 päeva, kokku 5 päeva, kandmata karistus vangistus 25 päeva. KarS § 69 lg 1,2,3,4 alusel asendada vangistus 25 päeva üldkasuliku tööga 50 tundi. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 12 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel on A.P kohustatud täitma üldkasuliku töö tegemise ajal KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kohustust: elama kohtu määratud alalises elukohas (Xxx); ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata A.P Tallinna Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Tõkend – vahistamine- tühistada ja A.P vabastada kohtusaalist. Välja mõista A.P ́ilt 532,50 eurot sundraha ja kaitsjatasu summas 360 eurot riigi tuludesse. Menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse A.P ́ile e-posti või posti teel. Samuti võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil

kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Margot Mikler Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.