Kohtulahend

Süüdi tunnistada M.O KarS § 215 lg 2 p 2 - § 25 lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 3 (kolm) kuud ja 15 (viisteist) päeva.

Kohaldades KarS § 68 lg 1 sätteid arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 23.02.2014.a, s.o 1 (üks) päev ning ärakandmisele kuulub vangistus vangistus 3 (kolm) kuud ja 14 (neliteist) päeva. KarS § 74 lg-te 1, 3 sätteid kohaldades jätta mõistetud karistus täitmisele pööramata, kui M.O ei pane 18-kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks KarS § 75 lg 1 alusel pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 75 lg 1 kohaselt on süüdimõistetu käitumiskontrolli ajal kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: - elama oma alalises elukohas XXX; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 (viieteistkümneks) päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. M.O allutada katseajaks Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Katseaja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamise päevast. M.O suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. Süüdi tunnistada M.Z KarS § 263 p 1 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 6 (kuus) kuud. Kohaldades KarS § 68 lg 1 sätteid arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 04.03.2014.a kuni 05.03.2014.a, s.o 2 (kaks) päeva ning ärakandmisele kuulub vangistus 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. KarS § 74 lg-te 1, 3 sätteid kohaldades jätta mõistetud karistus täitmisele pööramata, kui M.Z ei pane 18-kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks KarS § 75 lg 1 alusel pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 75 lg 1 kohaselt on süüdimõistetu käitumiskontrolli ajal kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: - elama oma alalises elukohas XXX; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 (viieteistkümneks) päevaks;

-

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

M.Z allutada katseajaks Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Katseaja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamise päevast. M.Z-i suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. Menetluskulud Risto Järvlepalt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 § 179 ja § 180 lg 1 alusel • • •

sundraha 1,5 palga alammäära – 532.50 eurot määratud kaitsjale makstud tasu – 564.00 eurot DNA ekspertiisi tasu – 456.00 eurot

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et väljamõistetud kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 (kaheteist) kuu jooksul igakuiste maksetena, ühes kuus kuulub tasumisele mitte vähem kui 129.38 eurot, kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE873300333499990003 Danske Bank või EE401700017002872300 Nordea Pank. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. M.O-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175; § 179 ja § 180 lg 1 alusel • • •

sundraha 1,5 palga alammäära – 532.50 eurot määratud kaitsjale makstud tasu – 750.00 eurot DNA ekspertiisi tasu – 456.00 eurot

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et väljamõistetud kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 (kaheteist) kuu jooksul igakuiste maksetena, ühes kuus kuulub tasumisele mitte vähem kui 144.88 eurot, kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE873300333499990003 Danske Bank või EE401700017002872300 Nordea Pank. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. M.Z-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175; § 179 ja § 180 lg 1 alusel

• •

sundraha 1,5 palga alammäära 532.50 eurot määratud kaitsjale makstud tasu – 300.00 eurot

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et väljamõistetud kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 (kaheteist) kuu jooksul igakuiste maksetena, ühes kuus kuulub tasumisele mitte vähem kui 69.38 eurot, kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE873300333499990003 Danske Bank või EE401700017002872300 Nordea Pank. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Tsiviilhagi XXX siviilhagi 283.60 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista Risto Järvlepalt ja M.O-lt solidaarselt XXX kasuks 283.60, mis tuleb kanda XXX arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX SEB Pank. XXX tsiviilhagi 299.00 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista Risto Järvlepalt ja M.Z-ilt solidaarselt XXX kasuks 299.00, mis tuleb kanda XXX arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX Swedbank. Asitõendid Nahktagi (asub PPA Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas Rahumäe tee 6/1, Tallinn) – tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel peale kohtuotsuse jõustumist XXX tema nõudmisel. CD plaat (asub kinnises pakendis kriminaalasja materjalide juures) – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde peale kohtuotsuse jõustumist.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.

SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU

Risto Järvleppa süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on Tartu Maakohtu 13.03.2013.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-12-11371 karistatud KarS § 201 lg 2 p 1 järgi omastamise eest, pani toime asja omavolilise kasutamise katse järgmistel asjaoludel. 23.02.2014.a. kella 00:30 paiku Tallinnas XXX asuva korterelamu juures, ühiselt ja kooskõlastatult M.O-ga, võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil, tungis Risto Järvlepp vasaku esiukse (s.o juhiukse) ja tagaluugi klaasi lõhkumise teel XXX kuuluvasse sõidukisse Toyota Corolla reg.nr-ga XXX , VIN-koodiga XXX , punast värvi, väljalaskeaasta 2002, väärtusega 3000 eurot. Seejärel hakkas ta koos M.O-ga tegema toiminguid, mis olid suunatud sõiduki käivitamisele ilma süütevõtmeta. Nimelt lõhkusid nad ära roolisambakatte ning üritasid avada kapoti (mootoriruumi kaane). Kuritegu jäi Risto Järvleppa ja M.O tahtest mitteolenevatel põhjustel lõpule viimata, sest XXX korterelamu elanikud, sh sõiduki omaniku elukaaslane märkasid nende ebaseaduslikku tegevust, mistõttu Risto Järvlepp ja M.O lahkusid sündmuskohalt, kuid olid peatselt kinni peetud sõiduki omaniku XXXpoolt. Seega, pani Risto Järvlepp oma tahtliku tegevusega toime KarS § 215 lg 2 p 1, 2 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise katse, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud omastamise, ning grupi poolt. Samuti süüdistatakse Risto Järvleppa selles, et tema, 04.03.2014.a. kella 18:45 paiku Tallinnas Pärnu mnt 66 asuvas poes Humana ning selle poe juures, rikkus teiste isikute rahu ja avalikku korda, tehes seda vägivallaga ning isikute grupis, s.o koos M.Z-iga. Nimelt häirisid Risto Järvlepp ja M.Z poes viibinud ja neile tundmatuid isikuid sellega, et olles alkoholijoobes käitusid agressiivselt, karjusid kõva häälega, et tahavad asju tasuta saada, ning loopisid riidepuid. Lahkunud seejärel poest ära, tulid Risto Järvlepp ja M.Z peatselt poodi tagasi, kus selleks ajaks oli juba ka neile tundmatu Aleksei Rumjantsev. Poes jätkasid Risto Järvlepp ja M.Z seal viibinud isikute häirimist, loopides laiali riideid, kiskudes riietelt ära hinnasilte ning lükkates järjekorras seisvate klientide kaupa kassa pealt põrandale. Poes olles astusid Risto Järvlepp ja M.Z XXX juurde ning M.Z tõukas XXX kaks korda käega keha piirkonda. Risto Järvlepp ässitas seejuures M.Z-i XXX lööma. Seejärel väljus XXX poest ning Risto Järvlepp ja M.Z järgnesid talle. Poe juures tungisid Risto Järvlepp ja M.Z XXX kallale selliselt, et Risto Järvlepp ütles M.Z-ile , et too lööks XX (annaks talle lõuga) ning M.Z haaras XXX nahktagist kinni ja lõi talle rusikaga näkku, põhjustades XXX füüsilist valu. Nahktagist haaramise ja tirimise tagajärjel kukkus XXX koos M.Z-iga maha ja mahakukkumisel tekkisid XXX ervisekahjustused – marrastused parema käe sõrmenukkidel ja vasaku käe väikesõrmel. Seejärel lõi Risto Järvlepp mahakukkunud XXX korduvalt (vähemalt neli korda) jalaga vastu paremat õlga ja pead, põhjustades talle füüsilist valu. Oma käitumisega poe juures häirisid Risto Järvlepp läheduses viibivaid isikuid. Sellise tahtliku tegevusega rikkusid Risto Järvlepp ja M.Z avalikus kohas käitumise üldnõudeid, mis tulenevad ühiskonnas üldiselt omaksvõetud arusaamadest ning on samuti käesoleval hetkel sätestatud korrakaitseseaduse § 55 punktis 1, mille kohaselt on keelatud avalikus kohas käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt. Seega pani Risto Järvlepp oma tahtliku tegevusega toime KarS § 263 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, mis on toime pandud vägivallaga. Karistus Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör Risto Järvlepa karistamist KarS § 215 lg 2 p 1, 2 - § 25

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 5 kuud. KarS § 263 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör süüdistatava Risto Järvlepa karistamist vangistusega 6 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus mitme kuriteo eest üksikkaristustest raskema suurendamise teel ning mõista Risto Järvlepale liitkaristuseks vangistus 11 kuud. Kohaldades KarS § 68 lg 1 sätteid arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 23.02.2014.a, 04.03.2014.a kuni 05.03.2014.a, s.o kokku 3 päeva ning ärakandmisele kuulub vangistus 10 kuud ja 27 päeva. KarS § 74 lg-te 1, 3 sätteid kohaldades jätta mõistetud karistus täitmisele pööramata, kui Risto Järvlepp ei pane 2-aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks KarS § 75 lg 1 alusel pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 75 lg 1 kohaselt on süüdimõistetu käitumiskontrolli ajal kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: - elama oma alalises elukohas XXX; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 (viieteistkümneks) päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Tsiviilhagi Kuriteoga tekitati varalist kahju XXX . Kriminaalasjas on XXX esitanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 299.00 eurot. Kuriteoga tekitati varalist kahju XXX . Kriminaalasjas on XXX esitanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 283.60 eurot. M.O süüdistatakse selles, et tema pani toime asja omavolilise kasutamise katse järgmistel asjaoludel. 23.02.2014.a. kella 00:30 paiku Tallinnas XXX asuva korterelamu juures, ühiselt ja kooskõlastatult Risto Järvleppaga, võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil, tungis M.O vasaku esiukse (s.o juhiukse) ja tagaluugi klaasi lõhkumise teel XXX kuuluvasse sõidukisse Toyota Corolla reg.nr-ga XXX , VIN-koodiga XXX , punast värvi, väljalaskeaasta 2002, väärtusega 3000 eurot. Seejärel hakkas ta koos Risto Järvleppaga tegema toiminguid, mis olid suunatud sõiduki käivitamisele ilma süütevõtmeta. Nimelt lõhkusid nad ära roolisambakatte ning üritasid avada kapoti (mootoriruumi kaane). Kuritegu jäi Risto Järvleppa ja M.O tahtest mitteolenevatel põhjustel lõpule viimata, sest XXX korterelamu elanikud, sh sõiduki omaniku elukaaslane märkasid nende ebaseaduslikku tegevust, mistõttu Risto Järvlepp ja M.O lahkusid sündmuskohalt, kuid olid peatselt kinni peetud sõiduki omaniku XXX poolt.

Seega, pani M.O oma tahtliku tegevusega toime KarS § 215 lg 2 p 2 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise katse, mis on toime pandud grupi poolt. Karistus Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör KarS § 215 lg 2 p 2 ja § 25 lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatava M.O karistamist vangistusega 3 kuud ja 15 päeva. Kohaldades KarS § 68 lg 1 sätteid arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 23.02.2014.a, s.o 1 päev ning ärakandmisele kuulub vangistus vangistus 3 kuud ja 14 päeva. KarS § 74 lg-te 1, 3 sätteid kohaldades jätta mõistetud karistus täitmisele pööramata, kui M.O ei pane 18-kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks KarS § 75 lg 1 alusel pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 75 lg 1 kohaselt on süüdimõistetu käitumiskontrolli ajal kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: - elama oma alalises elukohas XXX; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 (viieteistkümneks) päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Tsiviilhagi Kuriteoga tekitati varalist kahju XXX . Kriminaalasjas on XXX esitanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 283.60 eurot. M.Z-i süüdistatakse selles, et tema, 04.03.2014.a. kella 18:45 paiku Tallinnas Pärnu mnt 66 asuvas poes Humana ning selle poe juures, rikkus teiste isikute rahu ja avalikku korda, tehes seda vägivallaga ning isikute grupis, s.o koos M.Z-iga . Nimelt häirisid Risto Järvlepp ja M.Z poes viibinud ja neile tundmatuid isikuid sellega, et olles alkoholijoobes käitusid agressiivselt, karjusid kõva häälega, et tahavad asju tasuta saada, ning loopisid riidepuid. Lahkunud seejärel poest ära, tulid Risto Järvlepp ja M.Z peatselt poodi tagasi, kus selleks ajaks oli juba ka neile tundmatu Aleksei Rumjantsev. Poes jätkasid Risto Järvlepp ja M.Z seal viibinud isikute häirimist, loopides laiali riideid, kiskudes riietelt ära hinnasilte ning lükkates järjekorras seisvate klientide kaupa kassa pealt põrandale. Poes olles astusid Risto Järvlepp ja M.Z XXX juurde ning M.Z tõukas XXX kaks korda käega keha piirkonda. Risto Järvlepp ässitas seejuures M.Z-i XXX lööma. Seejärel väljus XXX poest ning Risto Järvlepp ja M.Z järgnesid talle. Poe juures tungisid Risto Järvlepp ja M.Z XXX kallale selliselt, et Risto Järvlepp ütles M.Z-ile , et too lööks XXX (annaks talle lõuga) ning M.Z haaras XXX nahktagist kinni ja lõi talle rusikaga näkku, põhjustades XXX füüsilist valu. Nahktagist haaramise ja tirimise tagajärjel kukkus XXX koos M.Z-iga maha ja mahakukkumisel tekkisid XXX

ervisekahjustused – marrastused parema käe sõrmenukkidel ja vasaku käe väikesõrmel. Seejärel lõi Risto Järvlepp mahakukkunud XXX korduvalt (vähemalt neli korda) jalaga vastu paremat õlga ja pead, põhjustades talle füüsilist valu. Oma käitumisega poe juures häirisid Risto Järvlepp läheduses viibivaid isikuid. Sellise tahtliku tegevusega rikkusid Risto Järvlepp ja M.Z avalikus kohas käitumise üldnõudeid, mis tulenevad ühiskonnas üldiselt omaksvõetud arusaamadest ning on samuti käesoleval hetkel sätestatud korrakaitseseaduse § 55 punktis 1, mille kohaselt on keelatud avalikus kohas käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt. Seega pani M.Z oma tahtliku tegevusega toime KarS § 263 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, mis on toime pandud vägivallaga. Karistus Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör KarS § 263 p 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatava M.Z-i karistamist vangistusega 6 kuud. Kohaldades KarS § 68 lg 1 sätteid arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 04.03.2014.a kuni 05.03.2014.a, s.o 2 päeva ning ärakandmisele kuulub vangistus 5 kuud ja 28 päeva. KarS § 74 lg-te 1, 3 sätteid kohaldades jätta mõistetud karistus täitmisele pööramata, kui M.Z ei pane 18-kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks KarS § 75 lg 1 alusel pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 75 lg 1 kohaselt on süüdimõistetu käitumiskontrolli ajal kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: - elama oma alalises elukohas XXX; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 (viieteistkümneks) päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Tsiviilhagi Kuriteoga tekitati varalist kahju XXX . Kriminaalasjas on XXX esitanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 299.00 eurot.

KOHTU SEISUKOHT

Risto Järvlepa kokkulepe Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid Risto Järvlepp ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning prokuröri poolt kohtus nõutava karistusega kuriteo toimepanemise eest. Kohus leiab, et süüdistatava Risto Järvlepa poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus tunnistab Risto Järvlepa süüdi temale esitatud süüdistuses ning mõistab talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Taotletud karistus vastab Risto Järvlepa süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Riigikohus on oma otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12 selgitanud, et menetluskulusid määrates võtab kohus arvesse nii süüdistatava varalise seisundi kui ka tema taasühiskonnastamise väljavaateid. Isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei ole iseenesest otsustava tähendusega, arvesse tuleb võtta süüdistatava sissetulekud ja varaline seisund tervikuna. Seetõttu saab ka sama karistuse saanud süüdistatavate kohtlemine menetluskulude väljamõistmisel siiski olla erinev. Kuigi Risto Järvlepp on töövõimetuspensionär, ei saa kohus a priori ka välistada, et süüdistataval puuduks vara, mille realiseerimise kaudu osutub võimalikuks teenida tulu. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et Risto Järvlepal esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Samuti ei tule seaduse kohaselt menetluskulude väljamõistmisel pidada silmas mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid menetluskulude tasumist puudutava küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumisväljavaadetest. Risto Järvlepp on varasemalt kriminaalkorras karistatud. Seega on Risto Järvlepa käitumine jätkuvalt õigusvastane, mis kinnitab kohtu veendumust, et menetluskulude riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet Risto Järvlepa resotsialiseerumisväljavaadetele ja seetõttu tuleb need jätta tervikuna süüdistatava kanda. Kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetutelt sundraha instituudi kaudu. Sundraha eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sundraha instituut ei kanna mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki (vt RKKKo 3-1-1-63-05). Seega tuleb Risto Järvlepalt välja mõista sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest 532.50 eurot ja lisaks veel tasu õigusabi osutamise eest 564.00 eurot.

Käesolevas asjas on läbi viidud ka DNA ekspertiis. KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt RKKKm 3-1-1-120-12). Kuna kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on käesolevas kriminaalasjas DNA ekspertiisiga tuvastatud Risto Järvlepa seos 23.02.2014.a toimunud kuriteoepisoodiga, siis mõistab kohus välja Risto Järvlepalt pool DNA ekspertiisi tegemise kulust, s.o 456.00 eurot. Arvestades väljamõistetud menetluskulude suurust ning tsiviilhagide tasumise kohustust, peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul, kuna ühekorraga menetluskulude tasumine võib olla raskendatud. Tsiviilhagi KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt toime pandud varavastase kuriteoga. Kuna KrMS ei käsitle kannatanu nõudeõigust õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks, tuleb kohtul selles osas lähtuda võlaõigusseaduse vastavates sätetest ja tsiviilkohtumenetluse põhimõtetest. VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kohtu hinnangul on varaline kahju tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tõttu, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes. Kannatanu XXX on esitanud Risto Järvlepa ja M.O vastu solidaarselt tsiviilhagi summas 283.60 eurot. Kannatanu XXX on esitanud Risto Järvlepa ja M.Z-i vastu solidaarselt tsiviilhagi summas 299.00. Süüdistatav Risto Järvlepp tunnistas kohtuistungil täies ulatuses XXX tsiviilhagi summas 283.60 eurot, samuti ka XXX tsiviilhagi summas 299.00. Kohus leiab, et kooskõlas Riigikohtu 28.10.2010.a kohtuotsuse nr 3-1-1-79-09 punktis 19 märgituga, tuleb süüdistatava avaldust kohtuistungil käsitada tsiviilhagi õigeksvõtuna. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Riigikohus on leidnud, et hagi õigeksvõtt on kohtule siduv. TsMS § 444 lg 4 vabastab kohtu kostja õigeksvõtu korral põhistamiskohustusest. Seega on kohus käesolevas asjas õigustatud ja kohustatud tsiviilhagi rahuldama ja VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel tekitatud kahju välja mõistma Risto Järvlepalt kannatanute XXX ja XXX kasuks. M.O kokkulepe

Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid M.O ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning prokuröri poolt kohtus nõutava karistusega kuriteo toimepanemise eest. Kohus leiab, et süüdistatava M.O poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus tunnistab M.O süüdi temale esitatud süüdistuses ning mõistab talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Taotletud karistus vastab M.O süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Riigikohus on oma otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12 selgitanud, et menetluskulusid määrates võtab kohus arvesse nii süüdistatava varalise seisundi kui ka tema taasühiskonnastamise väljavaateid. Isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei ole iseenesest otsustava tähendusega, arvesse tuleb võtta süüdistatava sissetulekud ja varaline seisund tervikuna. Seetõttu saab ka sama karistuse saanud süüdistatavate kohtlemine menetluskulude väljamõistmisel siiski olla erinev. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et M.O esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Samuti ei tule seaduse kohaselt menetluskulude väljamõistmisel pidada silmas mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid menetluskulude tasumist puudutava küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumisväljavaadetest. M.O on varasemalt kriminaalkorras karistatud. Seega on M.O käitumine jätkuvalt õigusvastane, mis kinnitab kohtu veendumust, et menetluskulude riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet M.O resotsialiseerumisväljavaadetele ja seetõttu tuleb need jätta tervikuna süüdistatava kanda. Kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetutelt sundraha instituudi kaudu. Sundraha eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sundraha instituut ei kanna mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki (vt RKKKo 3-1-1-63-05). Seega tuleb M.O-lt välja mõista sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest 532.50 eurot ja lisaks veel tasu õigusabi osutamise eest 750.00 eurot. Käesolevas asjas on läbi viidud ka DNA ekspertiis. KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent

süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt RKKKm 3-1-1-120-12). Kuna kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on käesolevas kriminaalasjas DNA ekspertiisiga tuvastatud M.O seos temale süüksarvatava kuriteoga, siis mõistab kohus välja M.O-lt pool DNA ekspertiisi tegemise kulust, s.o 456.00 eurot. Arvestades väljamõistetud menetluskulude suurust ning tsiviilhagi tasumise kohustust, peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul, kuna ühekorraga menetluskulude tasumine võib olla raskendatud. Tsiviilhagi KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt toime pandud varavastase kuriteoga. Kuna KrMS ei käsitle kannatanu nõudeõigust õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks, tuleb kohtul selles osas lähtuda võlaõigusseaduse vastavates sätetest ja tsiviilkohtumenetluse põhimõtetest. VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kohtu hinnangul on varaline kahju tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tõttu, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes. Kannatanu XXX on esitanud Risto Järvlepa ja M.O vastu solidaarselt tsiviilhagi summas 283.60 eurot. Süüdistatav M.O tunnistas kohtuistungil täies ulatuses XXX tsiviilhagi summas 283.60 eurot. Kohus leiab, et kooskõlas Riigikohtu 28.10.2010.a kohtuotsuse nr 3-1-1-79-09 punktis 19 märgituga, tuleb süüdistatava avaldust kohtuistungil käsitada tsiviilhagi õigeksvõtuna. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Riigikohus on leidnud, et hagi õigeksvõtt on kohtule siduv. TsMS § 444 lg 4 vabastab kohtu kostja õigeksvõtu korral põhistamiskohustusest. Seega on kohus käesolevas asjas õigustatud ja kohustatud tsiviilhagi rahuldama ja VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel tekitatud kahju välja mõistma M.O-lt kannatanu XXX kasuks.

M.Z-i kokkulepe Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid M.Z ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning prokuröri poolt kohtus nõutava karistusega kuriteo toimepanemise eest.

Kohus leiab, et süüdistatava M.Z-i poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse Menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde.

sätteid.

Kohus tunnistab M.Z-i süüdi temale esitatud süüdistuses ning mõistab talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Taotletud karistus vastab M.Z-i süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Riigikohus on oma otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12 selgitanud, et menetluskulusid määrates võtab kohus arvesse nii süüdistatava varalise seisundi kui ka tema taasühiskonnastamise väljavaateid. Isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei ole iseenesest otsustava tähendusega, arvesse tuleb võtta süüdistatava sissetulekud ja varaline seisund tervikuna. Seetõttu saab ka sama karistuse saanud süüdistatavate kohtlemine menetluskulude väljamõistmisel siiski olla erinev. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et M.Z esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetutelt sundraha instituudi kaudu. Sundraha eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sundraha instituut ei kanna mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki (vt RKKKo 3-1-1-63-05). Seega tuleb M.Z-ilt välja mõista sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest 532.50 eurot ja lisaks veel tasu õigusabi osutamise eest 300.00 eurot. Arvestades väljamõistetud menetluskulude suurust ning tsiviilhagi tasumise kohustust, peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul, kuna ühekorraga menetluskulude tasumine võib olla raskendatud.

Tsiviilhagi KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt toime pandud varavastase kuriteoga. Kuna KrMS ei

käsitle kannatanu nõudeõigust õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks, tuleb kohtul selles osas lähtuda võlaõigusseaduse vastavates sätetest ja tsiviilkohtumenetluse põhimõtetest. VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kohtu hinnangul on varaline kahju tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tõttu, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes. Kannatanu XXX on esitanud Risto Järvlepa ja M.Z-i vastu solidaarselt tsiviilhagi summas 299.00. Süüdistatav M.Z tunnistas kohtuistungil täies ulatuses XXX tsiviilhagi summas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.