Kohtulahend

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

prokurörile,

Vangla

Lääne-Harju

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 17.09.2014.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava N.I suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Harju Maakohtu 27.04.2011.a kohtuotsusega nr 1-11-4101 tunnistati N.I süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi ja karistati teda KarS § 64 lg 1 alusel 4-aastase vangistusega. Harju Maakohtu 24.04.2013.a kohtuotsusega nr 1-13-3585 tunnistati N.I süüdi KarS § 331 järgi ja KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 27.04.2011.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 6 kuud ja 2-päevase vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 7 kuud ja 2 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 24.04.2013.a ja lõpp on 26.11.2014.a. N.I kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuse ajal töötas, läbis sotsiaalabiprogrammi „Eluviisitreening“, õppis riigikeelt A1tasemel, kuid katkestas motivatsiooni puudumise tõttu. Vangistuse jooksul on 6-korral distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemisjärgselt soovib elama asuda endisesse elukohta vanemate juurde s, vabanedes töökoht puudub, K-raha andmetel on 15.09.2014.a seisuga kinnipeetava vastu rahalisi nõudeid 1955,57 € ulatuses. N.I kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et vabanemisjärgselt on N.I kindlustatud elukohaga ja toetava sotsiaalse võrgustikuga vanemate näol, kuid puudub kindel töökoht.

Prokurör peab vajalikuks 2-aastase karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist N.I suhtes, kuna see on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. N.I ei ole nõus talle vangistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega, ta kannab oma karistuse lõpuni ja talle ei ole vaja veel 2-aastast kriminaalhooldust. KarS § 871 lg 2 sätestab, et kui isikut on karistatud 9. peatüki 1., 2., 6. ja 7. jaos, 11. peatüki 2. jaos või 22. peatüki 1. ja 4. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud eelnevat karistatust. Kinnipeetavale karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal ning kas on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõiki N.I isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on 6-korral kriminaalkorras karistatud, reaalselt kannab vangistust 3. korda. Praegu kannab liitkaristusena vangistust - varguste, röövimise ja kinnipeetava poolt narkootilise või psühhotroopse aine valdamise eest. N.I poolt kuritegude toimepanemise ajendiks on enamasti olnud materiaalse kasu saamine. Vanglas kinnipeetav töötas, läbis sotsiaalabiprogrammi „Eluviisitreening“, õppis riigikeelt A1-tasemel, kuid katkestas motivatsiooni puudumise tõttu. Vangistuse jooksul on 6-korral distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemisjärgselt soovib elama asuda endisesse elukohta vanemate juurde s, kus elas ka enne vangistust. Isiku perekonda kuuluvad ema ja isa ning suhted vanematega on rahuldavad ning karistuse kandmise ajal suhtleb nendega telefoni teel. N.I vabanemisel on vanemad nõus poega esialgu toetama. Kuid vabanedes N.I töökoht puudub. Isik enne vangistust ei töötanud ning korduvalt on sooritanud kuritegusid just rahalise kasusaamise eesmärgil. N.I oli suuri raskusi oma kulude ja kulude tasakaalus hoidmisega ning suure osas rahast kulutas vabaduses kasiino peale. K-raha andmetel on 15.09.2014.a seisuga kinnipeetava vastu rahalisi nõudeid 1955,57 € ulatuses. Vanglamaterjalidest nähtub, et kinnipeetava enda sõnul tarvitas ta alkoholi harva ning alkoholitarvitamist probleemiks ei pea, kuid varasematest riskihindamistest nähtub, et vägivalla kuriteod on toime pandud just alkoholijoobes. Narkootikumide suhtes on N.I olnud proovija, kuid vangistuses on teda karistuse kandmise ajal karistatud KarS § 331 alusel. Kinnipeetava kuritegelik käitumine sai alguse juba alaealisena, talle on omane oma tegude õigustamine ja teiste süüdistamine ning ta ei näe vajadust oma tegevust piirata teiste heaolu või ühiskonna normide nimel. Ametnikega teeb koostööd vaid omakasu eesmärgil. Kohtu hinnangul näitab ka vanglas toimepandud distsiplinaarkaristuste nõnda suur arv, et isik ei ole senini oma karistusest järeldusi teinud. Kohtu hinnangul on käitumiskontrolli kohaldamine N.I-le vabanemisjärgselt väga vajalik, kuna on suur risk, et isik iseseisvalt, ilma tugeva toeta kriminaalhooldaja poolt võib hakata toime panema uusi kuritegusid. Isik on ka varasemalt viibinud kriminaalhooldusel, mil ta rikkus kriminaalhoolduse nõudeid. Kinnipeetaval on olnud probleeme hasartmängurlusega, mida pidas enda jaoks heaks meelelahutusviisiks, kus võis päeva jooksul maha mängida suuri summasid, nägemata selles endale probleemi. Samuti isik jätkuvalt õigustab vägivalla kasutamist, kuid keegi teda solvab. Isiku mõtlemine ja käitumine on hetkeimpulsist lähtuv ja sotsiaalseid norme mittearvestav. Isik ei mõista oma kuritegelikku käitumist ning ei ole varasematest karistustest õppinud, jätkates uute kuritegude toimepanemist, sealhulgas vanglas. Vangla riskihindamise andmetel on N.I uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 56% ning arvestades kinnipeetava varasemat retsidiivset käitumist, toetab vangla karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist kinnipeetavale. Seega on

N.I-le vabaduses resotsialiseerumiseks kriminaalhooldus väga vajalik. Kohtu hinnangul vajab N.I vabanemisjärgselt kriminaalhooldusametniku abi sotsiaalsel kohanemisel ja järelevalvet edasiste kuritegude mitte toimepanemiseks, mistõttu on N.I-le 1-aastase käitumiskontrolli kohaldamine väga vajalik. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine võimaldab teostada N.I suhtes järelevalvet peale karistuse ärakandmist, kindlustamaks positiivseid muutusi. Kohus arvestab ka sellega, et N.I-le käitumiskontrolli kohaldamine annaks võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ja on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Käitumiskontrolli ajal on võimalik hinnata N.I püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.