Kohtulahend

28.05.2014 psühholoogi nõustamisel, kus läbivaks teemaks olid suhted kriminaalsete sõpradega ning nende negatiivne mõju käitumisele. 27.05.2014-26.08.2014 osales xxx. Alates 21.08.2014 osaleb xxx : sõltlastele suunatud tervisegrupis. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda aadressile xxx. Tegemist on vanematele kuuluva 1-toalise korteriga, oma tuba ja privaatne koht puudub. Isik on omandanud põhihariduse ning jätkanud õpinguid xxx xxxs automaatiku erialal, mille õpingud katkesid seoses eelvangistusega. Isik on omandanud riigikeele xxx. Vabaduses oli vanemate poolt ülalpeetav, ennetähtaegse vabanemise korral garanteeritud töökoht puudub. Isikul on tasumata võlanõudeid 103 euro väärtuses. Kinnipeetaval on lähedased suhted vanematega. Vangistuses jätkab suhtlemist vabaduses olevate kriminaalkorras karistatud isikutega. Isikut on korduvalt karistatud Alkoholiseaduse alusel, kuid ise probleemi ei tunista. Meditsiiniosakonna andmetel on diagnoositud sõltuvus opiaatidest. Kuriteod on toime pandud sõltuvuse rahuldamiseks. Vangistuses osaleb sõltlastele suunatud tugigrupis. Uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 89%, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 54%. Viru Vangla ei toeta F.D ennetähtaegset vabanemist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt soovib kinnipeetav ennetähtaegse vabanemise korral elama asuda aadressil xxx. Tegemist on ühiselamutüüpi kortermajaga, milles kuulub perekonnale 1toaline korter. Vabanemisel puudub F. D garanteeritud töökoht. Lähedastest on kinnipeetaval ema ja isa. Katseajal on isik toime pannud uue kuriteo ja rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on isikut korduvalt Alkoholiseaduse ja NPALS alusel karistatud. Prokurör, kirjalikus arvamuses, ei toeta F.D tingimisi ennetähtaegset vabastamist ning nõustub Viru Vangla iseloomustuses toodud seisukohtadega. Prokurör märgib täiendavalt, et kuna kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolmel korral ja reaalset vangistust kannab esimest korda, siis pole kuritegude toimepanemine juhuslik. Kuna enne vangistust oli isikul probleeme narkootikumide tarvitamisega, siis võib seda pidada uute kuritegude toimepanemise riskifaktoriks. Tähelapanuta ei saa jätta vangla materjalides märgitud, mille kohaselt on F.D ohtlik avalikkusele, kuna uue korduva mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 89%. Kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning tema suhtes on kohaldatud mh tingimuslikku vangistust, kuid see kõik ei ole motiveerinud teda elama seaduskuulekalt. Prokurör leiab, et et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel lisakohustuste täitmata jätmine (narkootikumide tarvitamise keelu rikkumine) ja uue tahtliku kuriteo toimepanemine ei võimalda teha järeldusi tema poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Piirangud, mis on seotud kriminaalhooldusega, ei ole piisavad eelnimetatud süüdimõistetu õiguskuuleka käitumise tagamiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuste panemisega süüdimõistetule. Prokuratuuril puudub igasugune veendumus, et kinnipeetav ühe aasta kestel suudaks selle läbida nõuetekohaselt. Kinnipeetava iseloomustuses nimetatud positiivsed asjaolud ei ole piisavad, õigustamaks kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

F.D kinnitas kohtuistuhngil, et ta soovib loobuda narkootilistes ainete tarvitamisest lõplikult ega hakka uusi kuritegusid toime panema. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse ja arvestades prokuröri kirjaliku arvamust, leiab, et F .D tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangist usest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. 2(5)

KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu o li vabaduses viibides vanemate poolt ülalpeetav, sissetuleku kulutas isik sõltuvusainete tarvitamisele. Isik ei ole omandanud eriala ja kindlad tööoskused puuduvad. Karistusregistri andmetel on F. D kriminaalkorras karistatud kolm korda, reaalset vangistust kannab esimest korda. Varem on isikut karistatud omavolilise sissetungimise, kehalise väärkohtlemise ja varguste eest. Isik on olnud ühel korral katseajal, kuid mille ajal pani toime uue kuriteo ja rikkus talle määratud kohustust mitte tarvitada narkootikume. Käesoleval ajal kannab isik karistust Harju Maakohtu 18.09.2014 otsusega KarS § 199 lg 2 p 5,7,9 järgi (vargus isiku poolt, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud varguseid, pannes toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, avalikult, kuid vägivalda kasutamata, grupi poolt). Karistusregistri väljavõttest (isiklik toimik I osa, tl 17- 18) nähtub, et isik on korduvalt väärteokorras karistatud. Sh 2-l korral KarS § 218 (väheväärtusliku asja vargus), 1-l korral LS (liiklusseaduse), 1- l korral NPALS (narkootikumidega seotud süütegu) järgi. Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt on kinnipeetav toime pannud eriliigilisi kuritegusid, mis tähendab, et kuritegude dünaamika on varieeruv. Kuriteod on toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil, soodusteguriks on narkootikumide tarvitamine, sõltuvusprobleemide rahuldamiseks raha hankimine. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldus ei ole F. D puh ul täitnud eesmärki. Isiku suhtes on ühel korral jäetud vangistus täielikult täitmisele pööramata, kuid seoses uue kuriteo toimepanemise ja kohustuse rikkumisega (keeld mitte tarvitada narkootikume), pöörati karistus täitmisele. Isiku kuriteod on olnud varieeruvad – isikut on korduvalt karistatud varavastaste süütegude eest, kuid samas ka kehalise väärkohtlemise ja omavolilise sissetungi eest. Läbivaks teguriks on sõltuvusainete tarvitamine (isikut on karistatud NPALS järgi väärteo korras) ja materiaalse kasu saamine. Kohtu hinnangul ilmestab süütegude vältav toimepanemine, et isik ei olegi motiveeritud oma käitumist korrigeerima seaduskuulekamaks ja uute võimaluste tekkimisel eirab isik ühiskonnas kehtestatud reegleid, mistõttu ei ole kohtu jaoks usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. Sealjuures tuleb positiivseks tuleb lugeda, et isik on kinnipidamisasutuses käinud psühholoogi nõustamisel ja osalenud xxx sõltlastele suunatud xxx. Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas on üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Kinnipeetaval on kehtiv isikuttõendav dokument, ID-kaart, kehtivusega kuni 05.11.2018. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda xxx xxx. Kriminaalhooldaja arvamusest (isiklik toimik II osa, tl 19-20) nähtub, et tegemist on kinnipeetava vanematele kuuluva 1-toalise korteriga ühiselamutüüpi kortermajas. Vanemad on valmis poega vabanemisel toetama keskkonna ja elukoha vahetusega, sest käesoleval hetkel elavad vanemad 1-toalises korteris, mille puhul on WC ja dušš koridoris ühiskasutatavad. F.D puudub korteris o ma tuba ning koht privaatsusele. Vabanemisel puudub garanteeritud töökoht. Lähedastest on kinnipeetaval ema ja isa. Kohus loeb positiivseks asjaolu, et kinnipeetaval on toetav lähevõrgustik vanemate näol ja võimalus asuda nende juurde elama, mida tuleb arvestada kui asjaolusid, mis maandavad teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske. 3(5)

Arvestades F.D poolt toimepandud kuritegude asjaolusid (isik pani varguse toime avalikult, vägivalda kasutamata, grupis, olles varem süstemaatiliselt varguseid toime pannud), korduvaid karistusi (isik on korduvalt varguste eest karistatud), tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles (uue kuriteo toimepanemine katseajal ja käitumiskontrolli ajaks määratud kohustuse rikkumine), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Varem kolmel korral karistatud isiku puhul, kes on korduvalt karistatud varavastaste kuritegude eest ja kes on varem kriminaalhoolduse all viibinud (kuid kes ei suutnud seda edukalt läbida), ei ole alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal või ebaoluline. Isikut on varasemalt karistusest tingimisi vabastatud, kuid ta on jätkanud kuritegelikku eluviisi, pannes katseajal toime uue kuriteo. Isik oli kriminaalhooldusele allutatud, kuid ta ei suutnud vältida uue kuriteo toimepanemist ega järgida kohustust, mitte tarvitada narkootikume. Seega on kohus seisukohal, et kriminaalhooldus ei osuta F.D-le piisavalt mõju. Oleks kergemeelne arvata, et varasemalt korduvalt karistatud isik, kes on juba käitumiskontrolli all viibinud ja katseajal toime pannud uue kuriteo, alustab nüüd kriminaalhoodaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline v õimalus oli talle juba antud, kuid isik pani sellest hoolimata katseajal toime uue kuriteo. Isik kuritarvitas talle kohtu poolt antud usaldust, millega talle oli antud võimalus viibida vabaduses reaalse vangistuse asemel. Seega puudub kohtul veendumus, et isik suudaks vabaduses viibides seadusekuulekalt käituda. Seevastu nähtub Viru Vangla iseloomustusest, et psühholoogi vestluses kinnipeetavaga on F.D teadvustanud sõprade valiku olulisust ning nende võimalikust negatiivsest mõjust käitumisele. Ühtlasi on isik varem osalenud xxx ja käesoleval hetkel osaleb sõltlastele suunatud tervisegrupis xxx. See näitab, et vangistuses viibimine osutab isikule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Kohus on seisukohal, et kinnipeetava ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud – isik on korduvalt toime pannud vargusi, st rikkunud teiste inimeste omandiõigust . Samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Mis veelgi enam – isikut on korduvalt samalaadse kuritegude eest karistatud. Seepärast ei ole kohtul veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba antud ja ta on oma varasema eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 27.12.2014 , ärakandmiseks on veel natuke üle kahe kuu. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik . Seda ilmestab ka isiku varasem käitumine, kus läbivaks jooneks on sõltuvusainete tarvitamine ja varavastased süüteod (majandusliku kasu saamise eesmärk). Olenemata kindla elukoha olemasolust puudub kohtul veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda. Isiku puhul esinesid samad asjaolud ka enne enne vangistusse sattumist, kui isik oli katseajal, kuid sellegipoolest jätkas ta kuritegelikku eluviisi. See tähendab, et olenemata võimalustest elada stabiilset ja õiguskuul ekat elu, ei ole isik huvitatud. Kuna käesoleval hetkel viibib isik sotsiaalprogrammis, leiab kohus, et otstarbekas on isiku osalemine grupi töös, mis aitaks õpetada vastutusrikast käitumist, st oleks kasulik vabaduses viibides, valikute tegemisel. Kohus rõhutab, et ennetähtaegse küsimusel lahendamisel võtab kohus arvesse kõigepealt teo toimepanemise asjaolusid (KarS § 76 lg 3). Käesolevas asjas on süüdimõistetu toime pannud järjekordse varavastase kuriteo, olles varem samalaadsete süütegude eest korduvalt karistatud . Seega leiab kohus, et süüdimõistetu vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise 4(5)

avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähendab, et asja menetlemisega kaasneks automaatselt avalduse rahuldamine. Seepärast leiab kohus, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda ehk s üüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kui isik ei ole suutnud alluda varasemale kriminaalhooldusele, ilmestab see asjaolu, et isik ei võta talle tingimisi mõistetud karistusi piisava tõsidusega, et edaspidi käituda seadusekuulekalt. Kohus on veendumusel, et süüdimõistetu F.D puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu F.D temale Harju Maakohtu 18.09.2014 kohtuotsustega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata.

/ Inna Kirsipuu kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.