1-14-8639/7 - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

8.Asitõendid: - CD plaat, mis asub kriminaalasja materjalide juures- KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel, jätta kriminaalasja materjalide juurde. - kindad, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures tagastada Z.L-ile pärast tsiviilhagi täielikku hüvitamist. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale saab kaevata. Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsuse terviktekst on kättesaadav 15 päeva pärast apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtule teatamist. Kohtu selgitus: Selgitada, et kaebetähtaja mööda laskmise korral jäetakse apellatsioon läbi vaatamata ja tagastatakse. Esitatud süüdistus: Z.L-i süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on karistatud 28.04.2014 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9 järgi süstemaatiliselt varguste toimepanemise eest (teod toime pandud 27.12.2013, 21.01.2014, 22.01.2014, 23.01.2014 ja 26.01.2014), 15.10.2014 kella 18.15 paiku Tallinnas Viru väljak 4 asuvas Tallinna Kaubamaja Ilumaailmas võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil meeste kindad Hugo Boss maksumusega 119,99 eurot ning väljus kauplusest jättes kauba eest maksmata, millega tekitas Tallinna Kaubamaja AS-ile varalist kahju summas 119,99 eurot. Oma tahtliku tegevusega Z.L pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil esitatud ja uuritud tõendid: - Tallinna Kaubamaja AS-i avaldus ja õigusrikkuja kinnipidamise akt (tlk 2); - hagiavaldus (tlk 37-38); - tunnistaja XXX ütlused (tlk 3) - asitõendi-kindad-vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tlk 32-33; 26); - asitõendi-videosalvestus CD-l-vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tlk 27-31); - kahtlustatava kinnipidamise protokoll (tlk 16-18); - kahtlustatava Z.L-i ütlused (tlk.23-25; 41-42) - karistusregistri väljavõte (tlk 5-13);

- 28.04.2014 Harju Maakohtu otsus nr 1-14-3235 ja 21.08.2014 Tallinna Ringkonnakohtu määrus nr 1-14-3235 (tlk 46-49; 50-51) Prokuröri seisukoht ja taotlus: Prokuröri hinnangul on Z.L-ile süüksarvatud tegu tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Leiab, et isikule on otstarbekas mõista üksnes reaalne vangistus, varasemalt on teda korduvalt karistatud. Samas tuleb ka arvestada asjaoluga, et isik kahetseb, on valmis tekitatud kahju hüvitama. Prokurör taotles Z.L-i süüdi tunnistamist KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistamist vangistusega 6 kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetava vangistuse vähendamist 1/3 võrra, s.o Z.L tuleb ära kanda 4 kuu pikkune vangistus. KarS § 68 lg 1 järgi lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistusaja alguseks lugeda 16.10.2014.a. Välja mõista Z.L-ilt tsiviilhagi, pärast tsiviilhagi hüvitamist tagastada kindad Z.L-ile. Asitõendina juures olev CD plaat jätta kriminaalasja materjalide juurde. Süüdistatava seisukoht: Z.L tunnistas kohtuistungil ennast süüdi täielikult. Oli nõus asja lahendamisega lühimenetluses. Enda ülekuulamist ta ei taotlenud. Lisas, et on nõus tekitatud kahju hüvitama. Oma viimases sõnas lisas Z.L , et ta kahetseb väga. Kui pensionile läheb, siis lõpetab kuritegude toimepanemise. Kaitsja seisukoht ja taotlus: Kaitsja leidis kohtuistungil, et prokuröri poolt esitatud süüdistus on õigesti kvalifitseeritud, tõendid lubatavad. Tema kaitsealust on varasemalt kriminaalkorras karistatud, kõik karistused on kantud. Kaitsja leidis, et prokuröri poolt taotletud karistus - 6 kuu pikkune vangistus - on liialt karm, karistus võiks olla leebem. Kaitsja palus anda isikule menetluskulude tasumiseks pikem aeg kui 1-kuuline tähtaeg. Kohtu seisukoht: KrMS § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks; KrMS § 61 lg 2 järgi hindab kohus tõendeid nende kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt. Kohus ära kuulanud poolte seisukohad ja kontrollinud kriminaalasjas toodud tõendeid asub seisukohale, et Z.L-i süü on tõendatud ja tema tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Z.L on kohtueelses menetluses andnud kahtlustatavana ütlusi (tlk 23-25; 41-42) selle kohta, et ta läks 15.10.2014.a. Tallinna Kaubamajja. Kaupluses olles tahtis ta lähemalt kindaid vaadata. Seeõttu läks proovikabiini, kus tekkis mõte kinnastelt eemaldada turvaelemendid. Kuna üks turvaelement tuli koheselt lahti, otsustas need kindad poest välja tuua. Väljus koos kinnastega proovikabiinist ning seejärel kauplusest. 16.10.2014.a läks ta uuesti Tallinna Kaubamajja, kui tema juurde tuli turvatöötaja, kes palus tal endaga kaasa minna. Seejärel peeti ta kinni. Eelneval päeval varastatud kindad olid tal kaasas, andis need välja. Tal on kahju, et pani varguse toime, kahetseb oma tegu. Tallinna Kaubamaja AS-i turvatöötaja XXX on politseile avaldanud (tlk 2), et 16.10.2014.a. peeti Viru Väljak 4 asuvast Tallinna Kaubamajast kinni Z.L , kelle juures avastati Tallinna Kaubamajast ebaõigel teel omandatud kaupa 119,99 euro väärtuses. Avalduse juurde on lisatud õigusvastase teo toimepanemise akti koopia (tlk 2 pöördel), mille kohaselt peeti 16.10.2014.a. kella 12:00 ajal kinni Viru Väljak 4 asuvast Tallinna Kaubamajast Z.L , kelle juures avastati

kauplusele kuuluvat kaupa-kindad Hugo Boss, maksumusega 119,99 eurot. Kaup on rikutud. Kahtlustatava kinnipidamise protokollist (tlk 16-18) nähtub, et 16.10.2014.a kella 12:00 ajal peeti Z.L kinni Tallinnas Viru Väljak 4 asuvast Tallinna Kaubamajast. Kriminaalasjas on üle kuulatud tunnistaja XXX (tlk.3). Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et ta oli 16.10.2014.a. Tallinna Kaubamaja Iluosakonnas tööl. Kella 11:58 ajal märkas meesterahvast, kes oli eelneval päeval võtnud kauplusest Hugo Bossi kindad, maksumusega 119,99 eurot ning läks nendega proovikabiini. Isiku proovikabiinist väljudes avastati turvaelemendid ning hinnasildid. 16.10.2014.a. tuli isik kauplusesse tagasi ning ta peeti kinni. Kinnipidamisel andis meesterahvas kauplusele tagasi võetud Hugo Bossi kindad. Kaup oli rikutud ning see tagastati osakonda. Tallinna Kaubamaja hagiavaldusest (tlk 37-38) nähtub, et Tallinna Kaubamaja on esitanud tsiviilhagi 119,99 eurot. Asitõendi-kindadvaatlusprotokollist ning fototabelitest (tlk 32-33;26) nähtub, et üle antud Hugo Bossi kinnaste voodris on auk suurusega ca 1 cm. Kriminaalasjas on asitõendi – CD-le talletatud videosalvestuse vaatlusprotokoll ning fototabel (tlk 27-31) millest nähtub, kuidas Tallinna Kaubamajja siseneb 15.10.2014.a. kella 18:01:39 ajal musta jopega, mustade pükstega meesterahvas (Z.L). Kell 18:17:20 võtab isik riiulilt ühe paari kindaid ning läheb nendega proovikabiini poole. Kell 18:20:10 väljub meesterahvas proovikabiinist ning seejärel Tallinna Kaubamajast, jättes kauba eest tasumata. Kohtu hinnangul esitatud tõendid riimuvad, vastuolusi ei ole. Z.L-i tahtluse astme tuvastamise aluseks saab võtta nii tunnistaja XXX ütluseid, asitõendi videosalvestisest kui ka kahtlustatava Z.L-i enda ütluseid. Antud tõenditest saab üheselt järeldada, et Z.L tegutses sihipäraselt: läks müügisaali, võttis kauplusele kuuluvad kindad, eemaldas proovikabiinis turvaelemendid ning väljus kauplusest. Kohtul puudub igasugune pidepunkt väitmaks, et Z.L-i tegevus ei olnud kavatsetud. Tõendamist on leidnud asjaolu, et Z.L-i poolt toime pandud KarS § 199 järgi kvalifitseeritud kuritegu on lõpule viidud. Z.L väljus kauplusest kauplusele kuuluva kaubaga, ta peeti kinni järgmisel päeval. Kauplusele on tekitatud varaline kahju 119,99 euro väärtuses. Süstemaatiliseks varguseks loetakse vargust, mis on toime pandud vähemalt kolmandat korda. Riigikohus oma 20 aprilli 2009 lahendis nr 3-1-1-87-08 punktis 10 on märkinud, et „süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida KarS § 199 (kuritegu) või § 218 (väärtegu) alla. Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks - näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. Süstemaatilisuse jaoks ei ole oluline, kas isik on varasemate varguste eest süüdi mõistetud (õiguslik retsidiiv) või on need tuvastatud alles ühes menetluses (faktiline retsidiiv). Nagu eelnevalt märgitud, võivad süstemaatilise varguse moodustada nii kuriteod kui ka väärteod. Süütegude vaheline ajavahemik iseenesest ei ole aga süstemaatilisuse moodustamiseks oluline. Kui isik on karistatud varem korduva varguse eest KarS § 199 lg 2 p 4 järgi, võib teda süstemaatilise varguse eest vastutusele võtta sõltumata varastatu väärtusest. Sel juhul neeldub korduvus süstemaatilisuses ning isiku tegu kvalifitseeritakse üksnes KarS § 199 lg 2 p 9 järgi“. Käesolevas kriminaalasjas olevate materjalide kohaselt on Z.L-i eelnevalt, korduvalt karistatud varavastaste süütegude toimepanemise eest nii kriminaal- kui ka väärteokorras (vt karistusregistri õiendit tlk 5-13; samuti ka 28.04.2014 Harju Maakohtu otsust nr 1-14-3235 ning 21.08.2014 Tallinna Ringkonnakohtu määrust nr 1-14-3235 tlk 46-49; 50-51). Eeltoodule tuginedes asub kohus seisukohale, et Z.L-ile inkrimineeritud kuritegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi.

Z.L pani toime õigusvastase teo, õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Samuti on Z.L-i näol tegemist täisealise, süüvõimelise isikuga. Tsiviilhagi: Käesolevas asjas on Tallinna Kaubamaja esitanud rikutud Hugo Bossi kinnaste kohta tsiviilhagi summas 119,99 eurot. Kohus nõustub hageja loogikaga selles, et kinnastel puudub kaupluse jaoks edasine müügiperspektiiv, sest need on turvaelemendi eemaldamise tõttu rikutud. VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele; toimiku materjalidest nähtuvalt on kannatanutele kahju tekitatud kuriteoga. TsMS § 440 lg 1 järgi on hagi õigeksvõtt hagi rahuldamise aluseks. TsMS § 440 lg 1 järgi on hagi õigeksvõtt hagi rahuldamise aluseks. Seega tuleb Z.L-ilt välja mõista kannatanu Tallinna Kaubamaja AS-i kasuks 119,99 EUR. Karistus: Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Karistamise aluseks on KarS § 56 lg 1 kohaselt isiku süü, arvestades seejuures kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke. RKKKo on oma otsuses nr 3-1-1-113-12 sedastanud, et KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes (vt nt RKKKo 3-1-1-40-04, p 7). Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. Lisaks on kehtivas kohtupraktikas asutud seisukohale (vt RKKKo lahendid nr 3-1-1-58-13, 3-1-1-5213), et karistuse mõistmisel tuleb lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja –järgne käitumine, kannatanu käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on ettenähtud rahaline karistus või kuni 5 aastane vangistus. Z.L-ile on käesolevas kriminaalasjas esitatud süüdistus ühes lõpule viidud varguse episoodis. Isik on oma teoga tekitanud kauplusele kahju kogusummas 119,99 eurot. Kohus märgib, et kuigi Z.L on avaldanud nii eeluurimisel kui ka kohtus kahetsust, ei pea kohus seda siiraks. Antud asjas ei saa olla vähetähtsaks asjaoluks see, et Z.L paneb järjepidevalt toime varvastaseid kuritegusid. Kohtus lubas ta kuritegude toimepanemisest loobuda, siis kui jääb pensionile. Kui isik aga siiralt kahetseks, prooviks ta oma elu muuta koheselt, mitte oodata aega mil jääb pensionile. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Samuti nendib kohus, et Z.L-i süü on keskmisest suurem, kahetsusväärselt on tegemist isikuga, kes järjepidevalt eirab õiguskorda. RKKKo on oma lahendis nr 3-1-1-103-06 rõhutanud, et kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus on olemas eeskätt kuritegude puhul, mille korduva toimepanemise tõenäosus on kohtupraktika pinnalt suur. Kohus märgib, et varavastaste kuritegude korduva toimepanemise tõenäosus on suur nii kehtiva kohtupraktika pinnalt ning samuti illustreerib uute varavastaste kuritegude toimepanemise tõenäosust ilmekalt isiku varasem karistatus nii väärteo kui ka kriminaalkorras (tlk 5-13). Kaitsja palus kohalda Z.L-ile leebemat karistust kui seda taotles prokurör.

Esmalt märgib kohus, et Z.L ei ole isikuks kelle suhtes on võimalik kohaldada rahalist karistust. Rahaline karistus on välistatud, kuivõrd Z.L ei tööta. Z.L-i suhtes on kergem karistus ka välistatud seetõttu, et käesoleval ajal on ta kuriteo toime pannud vähem kui kuu möödudes eelmisest karistuse kandmiselt. Eelnevalt mõistetud karistused ei ole Z.L-ile avaldanud mingit mõju. Kergem karistus ei täidaks Z.L-i suhtes oma eesmärki. Samuti märgib kohus, et Z.L-i ei ole otstarbekas vabastada karistuse kandmiselt KarS § 73; § 74 sätete kohaselt, kuna tema suhtes ei ole rangem karistusliik-vangistus-avaldanud mõju õiguskuulekalt käituma. Tingimuslik vangistus ei täidaks seega kohtu hinnangul karistuse eripreventiivset eesmärki. Kohus ei näe kahjuks ühtegi alust miks peaks Z.L-i kasvõi osaliselt tingimisi vabastama mõistetavast karistusest. Z.L on varasemalt korduvalt varavastaste kuritegude eest karistatud. Viimati vabanes ta kinnipidamisasutusest pelgalt kuu aega tagasi. Z.L-ile karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada Z.L-i edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et Z.L-i tuleb karistada reaalse vangistusega. Z.L ei ole teinud eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi, vaid jätkab kuritegude toime panemist. Kohus leiab, et Z.L-i näol on tegemist isikuga, kelle suhtes võib mõju avaldada üksnes reaalne vangistus. Kohus ei näe, et karistus võiks olla väiksem, kui seda taotles riiklik süüdistaja. Kohtu hinnangul tuleb Z.L-i suhtes kohaldada tõkendit vahistamine. KrMS § 127 lg 1 kohaselt arvestatakse tõkendit valides kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. KrMS § 130 lg 2 järgi võib kahtlustatava vahistada prokuratuuri taotlusel ja eeluurimiskohtuniku määruse alusel, kui ta võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või jätkuvalt toime panna kuritegusid. KrMS § 130 lg 2 nähtuvad seega vahistamise alused, kuid tõkendi valimisel tuleb vältimatult arvestada ka KrMS § 127 lg 1 sätestatut. Eeltoodu alusel leiab kohus, et Z.L tuleb süüdi mõista KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistada vangistusega 6 (kuus) kuud. Vähendada Z.L-ile mõistetud karistust 1/3 võrra. Z.L peab ära kandma vangistuse – 4 (neli) kuud. KarS § 68 lg 1 järgi lugeda karistusaja hulka Z.L-i poolt eelvangistuses viibitud aeg. Karistuse kandmise alguseks lugeda 16.10.2014.a.Valida Z.L-i suhtes tõkendiks– vahistamise. Võtta Z.L vahi alla kohtusaalis. Menetluskulud: Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetul hüvitada menetluskulud. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 alusel on menetluskuludeks antud asjas määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 kuupalga alammäära ehk 532,50 eurot. KrMS § 2565 lg 2 kohaselt süüdimõistva kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus KrMS § 179 lg 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Kuivõrd Z.L nõustus kiirmenetlusega, siis kohus vähendab sundraha suurust poole võrra. Z.L-ile on kaitsja määratud riigi poolt; kaitsja on esitanud taotlusi 96,00 EUR riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises; kaitsja taotlused on rahuldatud.