Kohtulahend

vahi

alt

seoses

karistuse

kandmisele asumisega. Alates 17.07.2014.a kohaldatud tõkendina vahistamist. 02.02.2009.a – 02.02.2010.a oli tõkendina kohaldatud – elukohast lahkumise keeldu. Süüdistatav

M.Z isikukood: XXX; kodakondsus määratlemata; emakeel: vene keel; Haridus: algharidus, 7.klassi; töökoht: puudub; elukoht: puudub (hetkel kannab karistust Vanglas). Kriminaalkorras karistatud korduvalt, viimati 30.09.2013.a Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4 ja, KarS § 200 lg 2 p 4 alusel vangistusega 2 aastat. 12.08.2014.a

määrusega

jäeti

vabastamata.

Väärteokorras

isik

ennetähtaegu

karistatud

korduvalt

(kehtivaid karistusi 8). Kaitsjad

E.P’i kaitsja Talvi Vaske M.Z kaitsja Merike Allikmäe

Juhindudes KrMS § 175; 179, 180 lg 3, 237; 238, 311-313, 318, 319, VÕS § 1043, 1045, TsMS § 440 lg 1,3 kohus otsustas:

1-14-6373

RESOLUTSIOON

Tunnistada E.P

KarS § 199 lg 2 p 4 (18.03.2010.a episood) järgi

kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks vangistus 3 (kolm) kuud. Tunnistada E.P KarS § 213 lg 1 – KarS § 21 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks vangistus 2 (kaks) kuud. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega, mõistes liitkaristuseks 3 (kolm) kuud. Vastavalt KrMS § 238 lg 2 vähendada E.P’ile mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 2 (kaks) kuud. KarS § 65 lg 1 ja KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus -2 (kaks) kuud vangistustkaetuks 15.12.2011.a Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistusega ning vastavalt KarS § 65 lg 1 teisele lausele lugeda karistus kantuks. Tunnistada E.P KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 (22.01.2013.a ja 23.03.2013.a episoodid) järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks vangistus 6 (kuus) kuud. Tunnistada E.P KarS § 122 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks vangistus 1 (üks) aasta. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega, mõistes liitkaristuseks vangistus 1 (üks) aasta. Vastavalt KrMS § 238 lg 2 vähendada E.P’ile mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 8 (kaheksa) kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 25.01.2014.a – 19.03.2014.a, so 1 (üks) kuu ja 22 (kakskümmend kaks) päeva. Ärakandmisele kuuluvaks vangistuseks lugeda 6 (kuus) kuud ja 8 (kaheksa) päeva. Karistuse kandmise alguseks lugeda E.P’i vahistamise päev, so 17.07.2014.a. E.P ’i suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni ja seejärel tühistada.

1-14-6373 Tunnistada M.Z KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks vangistus 6 (kuud) kuud. Vastavalt KrMS § 238 lg 2 vähendada M.Z’le mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 4 (neli) kuud. KarS § 65 lg 1 ja KarS § 64 lg 1 alusel suurendades käesoleva otsusega mõistetud karistus - 4 (neli) kuud vangistust – eelmise so. Harju Maakohtu 30.09.2013.a otsusega mõistetud ja kandmata karistuse, so. vangistusega 2 aasta võrra, mõistes liitkaristuseks vangistus 2 (kaks) aastat ja 2 (kaks) kuud. Karistuse kandmise alguseks lugeda eelmise, Harju Maakohtu 30.09.2013.a kohtuotsuse järgi määratud karistusaja algus, so. 30.01.2013.a. Tõkend – antud asjas pole kohaldatud.

Asitõendid 5 CD plaati videosalvestustega, mis asub kriminaaltoimiku materjalide juures – jätta pärast kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja materjalide juurde. 1 CD plaati kõnesalvestustega, mis asub kriminaaltoimiku materjalide juures – jätta pärast kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja materjalide juurde. DNA – karp, jalatsijälje fragment želatiinkilel pakituna paberkotti märkega 13230100941, mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlasse – hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist. Sigaretikonid, teksapüksid, sokk, pusa, plastpudel Viru Valge, klaas, tuhatoosi sisu, plastpudel Vana Tallinn, kaks tetrapakendit, sigarettide pakend LD, paberitükk, karvad pakituna pakendisse märkega 13230101620, mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlasse – hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist.

Tsiviilhagi VÕS § 1043 ja KrMS § 310 lg 1 alusel välja mõista E.P ’ilt XXX kasuks tsiviilhagi summas 370,69 eurot (kolmsada seitsekümmend eurot ja kuuskümmend üheksa

1-14-6373 eurosenti). Tsiviilhagi tasuda XXX arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXXXXXXX SEB Pangas. VÕS § 1043 ja KrMS § 310 lg 1 alusel välja mõista E.P ’ilt XXX kasuks tsiviilhagi summas 101,2 eurot (ükssada üks eurot ja kakskümmend eurosenti). Tsiviilhagi tasuda XXX arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXXXXXXX SEB Pangas. VÕS § 1043 ja KrMS § 310 lg 1 alusel välja mõista E.P ’ilt XXX kasuks tsiviilhagi summas 1159,99 eurot (üks tuhat ükssada viiskümmend üheksa eurot ja üheksakümmend üheksa eurosenti). Tsiviilhagi tasuda XXX arveldusarvele number XXXXXXXXXXX The Akita Bank Ltd; XXX (Swift: XXX). VÕS § 1043 ja KrMS § 310 lg 1 alusel välja mõista E.P ’ilt XXX kasuks tsiviilhagi summas 1500,00 eurot (üks tuhat viissada eurot). Tsiviilhagi tasuda XXX arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXX SEB Pangas. VÕS § 1043 ja KrMS § 310 lg 1 alusel välja mõista E.P ’ilt XXX kasuks tsiviilhagi summas 200,00 eurot (kakssada eurot). Tsiviilhagi tasuda XXX arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXXXXX Danske Bank. VÕS § 1043 ja KrMS § 310 lg 1 alusel välja mõista E.P’ilt solidaarselt koos M.Z-iga ja Grigori XXX Finlord Company Inc Eesti Filiaali kasuks tsiviilhagi summas 9333,45 eurot (üheksa tuhat kolmsada kolmkümmend kolm eurot ja nelikümmend viis eurosenti). Tsiviilhagi tasuda Finlord Company Inc Eesti Filiaal arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXXXXX Danske Bank.

Menetluskulud E.P’ilt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 396,00 eurot (kolmsada üheksakümmend kuus eurot). KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud summas 1,00 eurot (üks euro). KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 532,50 eurot (viissada kolmkümmend kaks eurot ja viiskümmend senti).

1-14-6373 Väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid on kajastatud kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfo lehel).

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

M.Z’lt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 288,00 eurot (kakssada kaheksakümmend kaheksa eurot). KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud summas 1,00 eurot (üks euro). Väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid on kajastatud kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfo lehel).

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutsiooni kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

1-14-6373 Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 (viieteistkümne) päeva möödumisel apellatsiooniteate esitamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.

ESITATUD SÜÜDISTUS

E.P’i süüdistatakse selles, et tema varalise kasu saamise eesmärgil andmete ebaseadusliku sisestamisega pangaautomaati, et saada juurdepääs võõrale arvelduskontole ning omaniku nõusolekuta käivitada andmete töötlusprotsess kontol oleva varaga toimingute tegemiseks, ning saanud liigipääsu ebaseaduslikul teel XXX pangakaardiga seotud pangakontole ning, kasutades XXX ära, andis nimetatud pangakaardi koos PIN - koodidega XXX ning palus tal seda sisestada 24.10.2008.a kell 02.40 sularahaautomaati HAN00039, aadressil Tallinn, Liivalaia 8, ning võtta välja sularaha summas 1500 krooni (95,87 eurot). Seejärel andis XXX väljavõetud sularaha summas 1500 krooni (95,87 eurot) üle E.P-le . Sellise tegevusega tekitas E.P kannatanule kahju summas 1500 krooni (95,87 eurot).

Samuti tema, varalise kasu saamise eesmärgil andmete ebaseadusliku sisestamisega pangaautomaati, et saada juurdepääs võõrale arvelduskontole ning omaniku nõusolekuta käivitada andmete töötlusprotsess kontol oleva varaga toimingute tegemiseks, ning saanud liigipääsu ebaseaduslikul teel XXX pangakaardiga seotud pangakontole sisestas 24.10.2008.a kella 03.11–03.13 nimetatud pangakaarti koos PIN – koodiga sularahaautomaati HAN00180, aadressil Tallinn, Mustamäe tee 45. Sellise tegevusega sai E.P võtta kannatanu arveldusarvelt sularaha kokku summas 5600 krooni (357,9 eurot). Seega pani E.P

toime varalise kasu saamise eesmärgil andmete

ebaseadusliku sisestamisega andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel ning teist isikut ära kasutades, so. KarS § 213 lg 1 – KarS § 21 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1-14-6373 E.P ’i süüdistatakse ka selles, et tema, olles 09.10.2008.a karistatud Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4 – KarS 25 lg 2 alusel, seega isikuna, kes varem on toime pannud varguse, uuesti, 18.03.2010.a ajavahemikus kella 18.00 kuni 22.00, viibides Tallinnas Pärnu mnt 12 asuvas kasiinos City, võttis sealt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil XXX kuuluva kohvri väärtusega 1000 krooni (63,91 eurot), milles oli sülearvuti Apple väärtusega 15000 krooni (958,67 eurot), fotokaamera väärtusega 2000 krooni (127,82 eurot), kaks jaapanikeelset juturaamatut koguväärtusega 100 krooni (6,39 eurot), inglisekeelsed dokumendid ja kirjutusvahendid koguväärtusega 50 krooni (3,2 eurot) ning lahkus nimetatud esemetega sündmuskohalt. Sellise tegevusega tekitas XXX kannatanule kahju kokku summas 1159,99 eurot. Samuti tema isikuna, kes varem on toime pannud varguse, uuesti, grupis koos Grigori XXX , M.Z-iga ja kohtueelses menetluses tuvastamata isikuga panid toime varguse sissetungimisega, mis seisnes selles, et 22.01.2013.a kella 04.18 ajal võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tungis M.Z aknaklaasi lõhkumise teel Tallinnas Roosikrantsi 8B Finlord Company Inc Eesti filiaalile kuuluvasse kauplusesse Boutique N5, kust võttis Finlord Company Inc Eesti filiaalile kuuluvad kolm karusnahast kasukat Muubaa M0302 koguväärtusega 3177 eurot, kolm karusnahast kasukat Muubaa M0289 koguväärtusega 2847 eurot, kaks karusnahast kasukat M0069 koguväärtusega 1120 eurot, kaks paari teksapükse Baldessarini koguväärtusega 179 eurot, kaks paari teksapükse Baldessarini 16501.1136.61 koguväärtusega 358 eurot, kaks paari teksapükse Baldessarini 16501.1212.48 koguväärtusega 358 eurot, kaks paari teksapükse Baldessarini 16501.2213.990 koguväärtusega 358 eurot, kaks meeste talvejopet Michael Kors koguväärtusega 640 eurot, kaks jopet Michael Kors väärtusega 810 eurot, kaks jopet Michael Kors koguväärtusega 1500 eurot, ühe jope Michael Kors väärtusega 649 eurot, ühe vesti Michael Kors väärtusega 310 eurot, 19 tükki riidepuid koguväärtusega 164,2 eurot ehk koguväärtusega 12291,2 eurot. Seejärel ulatas M.Z nimetatud esemed kaupluse juures ootavale Grigori XXX ile, kes omakorda ulatas esemeid värava taga seisnud E.P-le ja kohtueelses menetluses tuvastamata isikule. Seejärel lahkusid E.P , M.Z ja Grigori XXX nimetatud esemetega sündmuskohalt. Sellise tegevusega tekitasid E.P, M.Z, Grigori XXX kannatanule kahju summas 12291,1 eurot. Samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, uuesti, 23.03.2013.a kella 18.00 ajal, viibides Tallinnas Vana–Posti 8 asuva maja juures, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku

1-14-6373 omastamise eesmärgil XXX pükste tagataskust rahakoti koos pangakaartidega ja dokumentidega. Seejärel 23.03.2013.a kella 18.11 võttis E.P võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil

XXXult varastatud Danske Bank A/S Eesti filiaali

pangakaardiga number 4238370100343550 Danske Bank A/S Eesti filiaali/ Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali ühiskasutuses olevast sularahaautomaadist FRX00159 aadressil Tallinn, Aia 7, XXX arveldusarvelt sularaha summas 200 eurot välja. Sellise tegevusega tekitas E.P kannatanule kahju summas 200 eurot.

Seega pani E.P toime võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on varem toime pannud varguse, ja mis on toime pandud sissetungimisega ja grupi poolt, so. KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

E.P ́i süüdistatakse ka selles, et tema alates 03.02.2013.a kella 21.00 kuni 04.02.2013.a kella 14.30, viibides Tallinnas Roosikrantsi 7–2 asuvas korteris, tarvitas järjepidevalt samas korteris viibinud XXX suhtes füüsilist vägivalda, mis seisnes selles, et lühikeste ajavahemike järel järjepidevalt lõi E.P XXX kätega ja jalgadega pea ja keha piirkonda. Sellise tegevusega põhjustas E.P kannatanule füüsilist valu ja tekitas lähtuvalt XXX ale 04.02.2013.a väljastatud epikriisist, haigusloost nr: XXX - silma- ja silmakoopavigastuse, silmamuna ja silmakoopakoe põrutuse, XXX ale 04.02.2013.a väljastatud epikriisist, haigusloost nr:

XXX - mitut kehapiirkonda haaravad pindmised

vigastused, 04.02.2013.a teostatud isiku läbivaatusprotokollist koos fotodega - hematoome silmade ümber ja näol. Seega pani E.P toime järjepideva kehalise väärkohtlemise, so. KarS § 122 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

M.Z ́t süüdistatakse selles, et tema, olles 02.08.2012.a karistatud Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9 alusel, seega isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, uuesti, grupis koos Grigori XXX , E.P-ga ja kohtueelses menetluses tuvastamata isikuga panid toime varguse sissetungimisega, mis seisnes selles, et 22.01.2013.a kella 04.18 ajal võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tungis M.Z aknaklaasi lõhkumise teel Tallinnas Roosikrantsi 8B Finlord Company Inc Eesti filiaalile kuuluvasse kauplusesse

1-14-6373 Boutique N5, kust võttis Finlord Company Inc Eesti filiaalile kuuluvad kolm karusnahast kasukat Muubaa M0302 koguväärtusega 3177 eurot, kolm karusnahast kasukat Muubaa M0289 koguväärtusega 2847 eurot, kaks karusnahast kasukat M0069 koguväärtusega 1120 eurot, kaks paari teksapükse Baldessarini koguväärtusega 179 eurot, kaks paari teksapükse Baldessarini 16501.1136.61 koguväärtusega 358 eurot, kaks paari teksapükse Baldessarini 16501.1212.48 koguväärtusega 358 eurot, kaks paari teksapükse Baldessarini 16501.2213.990 koguväärtusega 358 eurot, kaks meeste talvejopet Michael Kors koguväärtusega 640 eurot, kaks jopet Michael Kors väärtusega 810 eurot, kaks jopet Michael Kors koguväärtusega 1500 eurot, ühe jope Michael Kors väärtusega 649 eurot, ühe vesti Michael Kors väärtusega 310 eurot, 19 tükki riidepuid koguväärtusega 164,2 eurot ehk koguväärtusega 12291,2 eurot. Seejärel ulatas M.Z nimetatud esemed kaupluse juures ootavale Grigori XXX ile, kes omakorda ulatas esemeid värava taga seisnud E.P-le ja kohtueelses menetluses tuvastamata isikule. Seejärel lahkusid E.P , M.Z ja Grigori XXX nimetatud esemetega sündmuskohalt. Sellise tegevusega tekitasid E.P, M.Z, Grigori XXX kannatanule kahju summas 12291,1 eurot.

Seega pani M.Z toime võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, ja mis on toime pandud sissetungimisega ja grupi poolt, so. KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1-14-6373 süüdistatav, et ta kahetseb toime pandud tegu. Samuti lisas süüdistatav, et ta püüab enam mitte midagi uut toime panna. Süüdistatav avaldas, et hetkel kannab ta eelmise kohtuotsusega mõistetud karistust. Viimase sõna korras lisas M.Z , et ta tunnistab ennast süüdi ning juurde midagi lisada ei soovi. Prokurör leidis, et kuna E.P ja M.Z tunnistavad end süüdi, siis ei ole tõendite analüüsil peatumine vajalik. Tähtsam on mõistetav karistus süüdistatavatele toime pandud tegude eest. E.P

süüdistakse

vargustes,

piinamises,

ja

sularaha

väljavõtmises

pangaautomaatidest. Osa episoode on toime pandud enne eelmist 15.12.2011.a kohtuotsust. Seega palus prokurör E.P süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4 järgi episoodis, mis oli toime pandud 18.03.2010.a ja mõista selle episoodi eest 3 kuud vangistust, süüdi tunnistada E.P KarS § 213 lg 1 – 21 lg 1 järgi ja karistada teda 2 kuulise vangistusega. Vastavalt KarS § 64 lg 1 lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mõista 3 kuud vangistust. Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus 2 kuud kaetuks 15.12.2011.a kohtuotsusega mõistetud karistusega. KarS § 65 teisest lausest tuleb kantud karistus maha arvata ja seega lugeda karistus kantuks. Episoodide eest, mis olid toime pandud 22.01.2013.a ja 23.03.2013.a palus prokurör E.P süüdi mõista KarS §199 lg 2 p 4,7,8 järgi ja karistada teda 9 kuulise vangistusega, süüdi tunnistada E.P KarS § 122 järgi ja karistada selle teda eest 1 aastase vangistusega. Vastavalt KarS § 64 lg 1 mõista liitkaristus 1 aasta 6 kuud vangistust, raskeima suurendamise teel. Vastavalt KrMS § 238 lg 2 vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, jääb 1 aasta vangistust. Vastavalt KarS § 68 lg 1 lugeda eelvangistuses viibitud aeg 25.01.2014.a-19.03.2014.a ehk 1 kuu 24 päeva karistusaja hulka, kandmisele kuulub 10 kuud ja 6 päeva vangistust alates 17.07.2014.a. Samuti palus prokurör süüdi tunnistada M.Z KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi ja karistada teda 1 aastase vangistusega. Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 8 kuud vangistust. Vastavalt KarS § 65 lg 1ja § 64 lg 1 suurendada 8 kuud karistust eelmise 30.09.2013.a Harju MK otsusega mõistetud ja kandmata karistuse 2 aasta võrra mõistes liitkaristuseks 2 aastat ja 4 kuud vangistust. Vastavalt KarS § 68 lg 1 lugeda karistuse alguseks 30.01.2013.a.

1-14-6373 Prokurör asus seisukohale, et tsiviilhagid tuleb välja mõista E.P ’ilt XXXkasuks 370,9 eurot, XXX kasuks 101,20 eurot, Yuji Kaijama kasuks 1159,99 eurot, XXX kasuks 1500 eurot, XXX kasuks 200 eurot. FinLord Company Inc Eesti filiaali kasuks 9333,45 eurot solidaarselt E.P-lt, M.Z-ilt ja XXX ilt. Kannatanu FinLord Company Inc Eesti filiaali esindaja Armine Grigorjan asus seisukohale, et ta soovib tsiviilhagi väljamõistmist süüdistatavatelt. Kannatanu esindaja lisas, et kahju oli kokku 13 772,72 eurot, millest kindlustus hüvitas 4439,27 eurot, seega tsiviilhagi esitati summas 9333,45 eurot.

Kannatanu esindaja toetas esitatud tsiviilhagi. Kannatanu

esindaja avaldas kohtuvaidluste osas, et ei soovi karistuse osas sõna võtta.

E.P’i kaitsja Talvi Vaske avaldas, et ta on prokuröri esitatud süüdistustega nõus. Kaitsjal kvalifikatsiooni osas vastuväiteid ei olnud. Kaitsja lisas, et süüdistatav E.P on end süüdi tunnistanud nii eeluurimisel kui ka kohtus ning kahetseb toimepandut. Kaitsja Vaske leidis, et E.P on kahel korral karistatud kriminaalkorras ja rohkem karistusi tal ei ole. Vaadates viimast karistust, siis oli tegemist kuriteokatsega, mille eest ta sai 4 kuud vangistust, mille ta on tänaseks ära kandnud. Kaitsja nõustus prokuröriga, et need episoodid, mis on toime pandud 2008.a ja 2010.a olid enne toime pandud, kui oli 15.12.2011.a Harju MK otsus, seega tuleb lugeda need kaetuks ja nende eest ei peaks praegu karistust reaalselt kandma, kuivõrd tegemist on vanade asjadega. Kaitsja avaldas, et olles rääkinud E.P’i pere ja sõpradega, ei mõista keegi, kuidas ta pani toime uued kuriteod, sealhulgas KarS § 122, mis on kvalifitseeritud piinamisena. Kaitsja leidis, et siin on oma osa ka kannatanul, kes pidi tulema Tallinnasse, et minna viinaravile. Kohtusid laeval ja selle asemel, et minna ravile, tuli kannatanu E.P-ga kaasa ja koos mindi süüdistatava korteris ning tarbiti alkoholi. Kaitsja märkis, et E.P kahetseb väga oma tegu ja on nõus hüvitama moraalse kahju. Kaitsja leidis, et selline tegu on E.P ’i puhul erandlik, sest varem ei ole teda karistatud kehavigastuste tekitamiste eest. Kaitsja asus seisukohale, et prokuröri palutud 1 aasta vangistust on liiga range karistus, arvestades, et ta ei ole kunagi seda eitanud. E.P on öelnud, et ta ei saanud ise aru, kuidas see juhtus. Kuritegu juhtus alkoholi tarvitamise käigus. E.P ütluste kohaselt ei pane ta selliseid asju enam kunagi toime. Kaitsja märkis, et E.P on end süüdi tunnistanud nii eeluurimisel kui ka kohtus ja seda saab arvestada puhtsüdamliku kahetsusena. Kaitsja märkis, et E.P’il on tugi nii pere kui ka sõprade näol. E.P saab elada kodus kuni jalad alla saab. Töökoht on füüsilisest

1-14-6373 isikust ettevõtja juures Lagedi külas Keldri talus. Mis puudutab E.P’i poolt toime pandud vargusi, siis selle Yuji Kaijama varguse puhul soovis kaitsja märkida seda, et Kaijama mängis 4 tundi kasiinos ja pani asjad nagisse ja ei arvestanud, et need asjad võidakse varastada. Samas leidis kaitsja, et see ei ole õigustus E.P ’i teole, kuid seda saab arvestada karistuse mõistmisel. Kaitsja palus E.P’ile kergemat karistust või siis nii, et kergem lugeda kaetuks raskemaga. Kaitsja lisas, et E.P on praegu aru saanud, mis ta teinud on ja ta tahab alustada uut elu. Kaitsja asus seisukohale, et võib olla kohus saab mõista talle tingimisi vangistuse, pannes katseajaks lisatingimusi. Mis puutub menetluskulusid, siis arvestades E.P ’i resotsialiseerumist, et esimesel päeval palka ei maksta, palus kaitsja menetluskulude tasumist osade kaupa.

M.Z kaitsja Merike Allikmäe, leidis, et tema kaitsealusele inkrimineeritakse üks episood, mille kvalifikatsioon on õige ning vastuväiteid selles osas kaitsjal ei ole. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistus on põhjendatud. Kaitsja märkis, et M.Z on kohtu ees viiendat korda teo eest, mis on toime pandud rohkem kui 1,5 aastat tagasi ja enne eelmist kohtuotsust, mille eest kannab praegu karistust. Kaitsja leidis, et sündmus, mis toimus 22.01.2013.a, ei olnud ajendatud M.Z initsiatiivist. Samuti märkis kaitsja, et M.Z ei olnud selleks isikuks, kes pidi kaupa realiseerima ega tulu saama. Samas on M.Z omaks võtnud, et andis edasi kauplusest saadud esemed ja purustas ukseklaasi. M.Z tunnistab oma süüd, hagi on ta omaks võtnud. Tegu on toime pandud enne eelmist kohtuotsust ja arvestades mööda läinud aega, isikut, süü suurust, arvas kaitsja, et karistus võiks olla 6 kuu vangistust, millest 1/3 maha arvata, siis jääks 4 kuud vangistust. Mõistetud karistus lugeda eelmise kohtuotsusega mõistetud karistusega 2.aastase vangistusega kaetuks. Kuna M.Z kannab karistust ning pärast on tegemist, et tööle saada, siis palus kaitsja menetluskulud ajatada aastaks ja osa jätta riigi kanda.

TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU JÄRELDUSED

Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatavad E.P ja M.Z ennast kõikides kuriteo episoodides süüdi tunnistanud. Kohtuistungil kinnitasid E.P ja M.Z, et nad on süüdistusaktid kätte saanud ning et jäävad eeluurimise ajal esitatud taotluste juurde lahendada kriminaalasi lühimenetluses. Samuti leidsid mõlemad süüdistatavad, et tsiviilhagid on põhjendatud ning avaldasid valmis olekut nende hüvitamiseks.

1-14-6373

Kohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab et E.P’i süüd KarS § 213 lg 1 – KarS § 21 lg 1, KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 ja KarS § 122 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises ja M.Z süüd KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises tõendavad järgmised kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõendid ning kirjalikud materjalid. E.P’i süüd KarS § 213 lg 1 – KarS § 21 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises on leidnud tõendamist järgmiste tõenditega: kannatanu XXX24.10.2008.a ja 21.06.2010.a antud ütlustega, kannatanule kuuluva panga arveldusarve väljavõttetega, kannatanu XXX 10.12.2010.a kannatanuna antud ütlustega, 15.03.2011.a teostatud asitõendi vaatlusprotokoll koos fotodega, 15.03.2011.a teostatud asitõendi vaatlusprotokoll koos fotodega, XXX30.01.2009.a ja 16.03.2011.a kahtlustatavana antud ütlustega, E.P 02.02.2009.a ja 03.02.2014.a kahtlustatavana antud ütlustega.

E.P ’i süüd KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises on leidnud tõendamist järgmiste tõenditega: kannatanu XXX 18.03.2010.a antud ütlustega, 07.05.2010.a OÜ Best4U vastusega uurimisasutusele, E.P 03.02.2014.a kahtlustatavana antud ütlustega, tunnistaja XXX22.01.2013.a ja 12.03.2014.a antud ütlustega, kannatanule tekitatud kahju tõendava dokumendiga, 22.01.2013.a teostatud sündmuskoha

vaatlusprotokoll

koos

fotodega,

26.03.2013.a

teostatud

asitõendi

vaatlusprotokoll koos fotodega, 26.03.2013.a teostatud asitõendi vaatlusprotokoll koos fotodega, Grigori XXX ’i 23.09.2013.a kahtlustatavana antud ütlustega, M.Z 25.09.2013.a kahtlustatavana antud ütlustega, 25.09.2013.a koostatud ütluste ja olustiku seostamise protokolliga, E.P 27.01.2014.a antud puhtsüdamliku ülestunnistusega, E.P 27.01.2014.a ja 19.03.2014.a kahtlustatavana antud ütlustega, kannatanu XXX 25.03.2013.a, 30.04.2013.a ja 26.02.2014.a antud ütlustega, kannatanule kuuluva Danske Bank arveldusarve väljavõttega, 30.01.2014.a koostatud asitõendi vaatlusprotokoll koos fotodega, E.P

27.01.2014.a kahtlustatavana antud ütlustega, tunnistaja

XXX19.02.2014.a antud ütlustega. E.P’i süüd KarS § 122 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on leidnud tõendamist järgmiste tõenditega: kannatanu XXX 04.02.2013.a, 06.02.2013.a ja 19.03.2013.a

1-14-6373 antud ütlustega, 04.02.2013.a XXX ale väljastatud epikriisi, haiguslooga nr:

XXX,

04.02.2013.a XXX ale väljastatud epikriisi, haiguslooga nr: XXX, 04.02.2013.a teostatud isiku läbivaatusprotokoll koos fotodega, 06.02.2013.a teostatud isiku läbivaatuse protokoll koos fotodega, kannatanule tekitatud moraalset kahju tõendavate dokumentidega, 06.02.2013.a teostatud äratundmiseks esitamise protokoll koos fototabeliga, 04.02.2013.a teostatud sündmuskoha

vaatlusprotokoll

koos

fotodega,

18.03.2013.a

teostatud

asitõendi

vaatlusprotokoll koos fotodega, E.P 27.01.2014.a kahtlustatavana antud ütlustega.

M.Z süüd KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises on leidnud tõendamist järgmiste tõenditega: tunnistaja XXX22.01.2013.a ja 12.03.2014.a antud ütlustega, kannatanule tekitatud kahju tõendava dokumendiga, 22.01.2013.a teostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fotodega, 26.03.2013.a teostatud asitõendi vaatlusprotokoll koos fotodega, 26.03.2013.a teostatud asitõendi vaatlusprotokoll koos fotodega, Grigori XXX ’i 23.09.2013.a kahtlustatavana antud ütlustega, M.Z 25.09.2013.a kahtlustatavana antud ütlustega, 25.09.2013.a koostatud ütluste ja olustiku seostamise protokolliga, E.P 27.01.2014.a antud puhtsüdamliku ülestunnistusega, E.P 27.01.2014.a ja 19.03.2014.a kahtlustatavana antud ütlustega,

Samuti kinnitavad süüdistust E.P’i ja M.Z’it iseloomustavad tõendid, nimelt: 02.08.2012.a Harju Maakohtu kohtuotsus, millega tunnistati M.Z süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 alusel; 09.10.2008.a Harju Maakohtu kohtuotsus, millega tunnistati E.P süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 – KarS § 25 lg 2 alusel ja 15.12.2011.a Harju Maakohtu kohtuotsus, millega tunnistati E.P süüdi KarS § 392 lg 1 – KarS § 25 lg 2 alusel.

Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:

1-14-6373 Kannatanu XXX24.10.2008.a ja 21.06.2010.a antud ütlused (I kd lk 4–9 ja 22–24); Kannatanule kuuluva panga arveldusarve väljavõtted (I kd lk 11 ja 27); Kannatanu XXX 10.12.2010.a kannatanuna antud ütlused (I kd lk 29–30); 15.03.2011.a teostatud asitõendi vaatlusprotokoll koos fotodega (I kd lk 38–40); 15.03.2011.a teostatud asitõendi vaatlusprotokoll koos fotodega (I kd lk 41–43); XXX30.01.2009.a ja 16.03.2011.a kahtlustatavana antud ütlused (I kd lk 44–45 ja 53– 55); E.P 02.02.2009.a ja 03.02.2014.a kahtlustatavana antud ütlused (I kd lk 60–62 ja 77–79).

Kannatanu XXX 18.03.2010.a antud ütlused (I kd lk 84–85; 07.05.2010.a OÜ Best4U vastus uurimisasutusele (I kd lk 91); E.P 03.02.2014.a kahtlustatavana antud ütlused (I kd lk 108–110).

Tunnistaja XXX22.01.2013.a ja 12.03.2014.a antud ütlused (I kd lk 112–114 ja 115– 117); Kannatanule tekitatud kahju tõendav dokument (I kd lk 122–124); 22.01.2013.a teostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fotodega (I kd lk 130–137); 26.03.2013.a teostatud asitõendi vaatlusprotokoll koos fotodega (I kd lk 152–154); 26.03.2013.a teostatud asitõendi vaatlusprotokoll koos fotodega (I kd lk 156–171); Grigori XXX ’i 23.09.2013.a kahtlustatavana antud ütlused (I kd lk 172–173); M.Z 25.09.2013.a kahtlustatavana antud ütlused (I kd lk 174–177); 25.09.2013.a koostatud ütluste ja olustiku seostamise protokoll (I kd lk 178–181); E.P 27.01.2014.a antud puhtsüdamlik ülestunnistus (I kd lk 197); E.P 27.01.2014.a ja 19.03.2014.a kahtlustatavana antud ütlused (I kd lk 198–199 ja 200 – 201).

1-14-6373 Kannatanu XXX 04.02.2013.a, 06.02.2013.a ja 19.03.2013.a antud ütlused (II kd lk 1– 8, 16–19 ja 33-34); XXX 04.02.2013.a väljastatud epikriis, haiguslugu nr: XXX (II kd lk 9–10); XXX 04.02.2013.a väljastatud epikriis, haiguslugu nr: XXX (II kd lk 11); 04.02.2013.a teostatud isiku läbivaatusprotokoll koos fotodega (II kd lk 12–15); 06.02.2013.a teostatud isiku läbivaatuse protokoll koos fotodega (II kd lk 21–32); Kannatanule tekitatud moraalset kahju tõendavad dokumendid (II kd lk 35–48); 06.02.2013.a teostatud äratundmiseks esitamise protokoll koos fototabeliga (II kd lk 50– 52); 04.02.2013.a teostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fotodega (II kd lk 55-85); 18.03.2013.a teostatud asitõendi vaatlusprotokoll koos fotodega (II kd lk 86 – 95); E.P 27.01.2014.a kahtlustatavana antud ütlused (II kd lk 148–151).

Kannatanu XXX 25.03.2013.a, 30.04.2013.a ja 26.02.2014.a antud ütlused (II kd lk 107–108, 115–118, 119–120); kannatanule kuuluva Danske Bank arveldusarve väljavõte (II kd lk 127–128); 30.01.2014.a koostatud asitõendi vaatlusprotokoll koos fotodega (II kd 131–133); E.P 27.01.2014.a kahtlustatavana antud ütlused (II kd lk 148–151); Tunnistaja XXX19.02.2014.a antud ütlused (II kd lk 175–178).

02.08.2012.a Harju Maakohtu kohtuotsus, millega tunnistati M.Z süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 alusel (I kd lk 222); 09.10.2008.a Harju Maakohtu kohtuotsus, millega tunnistati E.P süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 – KarS § 25 lg 2 alusel (II kd lk 203–204); 15.12.2011.a Harju Maakohtu kohtuotsus, millega tunnistati E.P süüdi KarS § 392 lg 1 – KarS § 25 lg 2 alusel (II kd lk 205–207). Antud tõendite ja kirjalike materjalide avaldamist pidasid pooled lubatavaks.

1-14-6373 Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud, et E.P pani toime KarS § 213 lg 1 – KarS § 21 lg 1, KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 ja KarS § 122 järgi kvalifitseeritavad kuriteod, need on varalise kasu saamise eesmärgil andmete ebaseadusliku sisestamisega andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel ning teist isikut ära kasutades, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on varem toime pannud varguse, ja mis on toime pandud sissetungimisega ja grupi poolt ja järjepideva kehalise väärkohtlemise. Samuti leiab kohus, et kriminaalasjas kogutud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud, et M.Z pani toime KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, see on võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, ja mis on toime pandud sissetungimisega ja grupi poolt.

Kohus analüüsib järgmisena kriminaalasjas kogutud tõendeid.

Kriminaalasjas on kannatanuna ülekuulatud XXX24.10.2008.a ja 21.06.2010.a. Ütlustest nähtub, et 24.10.2008.a ajavahemikus kella 04.00 kuni 04.30, magades oma korteris, kuulis ta oma toas liikumist ja kilekoti krabinat. Tehes silmad lahti, nägi tunnistaja enda ees tumedates riietes kuju, kes koheselt korterist lahkus. Korterist varastati kannatanule kuuluvad esemed, sealhulgas ka tema abikaasa XXX nimele väljastatud pangakaart. Kannatanule kuuluva pangakaardiga on võetud välja ka sularaha. Tõendina on esitatud ka kannatanule kuuluva panga arveldusarve väljavõtted, millest nähtub, et 24.10.2008.a on kannatanu arvelt võetud sularaha välja kahel korral. Tõendist nähtub, et 24.10.2008.a on kannatanu pangaarvelt võetud välja raha summas 5600 krooni (357,9 eurot). Samuti nähtub, et 24.10.2008 on kannatanu pangaarvelt välja 1500 krooni (95,87 eurot). Tõendiks on ka XXX 10.12.2010.a kannatanuna antud ütlused, millest nähtub, et 24.10.2008.a toime pandud varguse tagajärjel on kannatanu arveldusarvelt võetud välja sularaha. Kriminaalasjas on avaldatud tõendina 15.03.2011.a teostatud asitõendi vaatlusprotokoll koos fotodega, millega on vaadeldud Swedbank ́i poolt väljastatud videokaamerate salvestused ning millest nähtub isik, kes on kannatanute pangakaartidega sularaha välja võtnud. Tõendilt nähtub, et isikul on musta värvi müts tõmmatud silmadeni, ta nägu on ümar. Seljas on isikul musta värvi jakk lukuga.

1-14-6373 Samuti on kriminaalasjas avaldatud tõendina 15.03.2011.a teostatud asitõendi vaatlusprotokoll koos fotodega, millega on vaadeldud Swedbank ́i poolt väljastatud videokaamerate salvestused ning millest nähtub isik, kes on kannatanute pangakaartidega sularaha välja võtnud. Tõendina esitatud kahel failil nähtub, et isikul on seljas tume jope, peas tume kapuuts heleda äärega. Esimesel failil on isiku selja taga kiri „ Lao ekspert“ ja teisel failil kiri „Selver“. Tõendiks on ka XXXpoolt 30.01.2009.a ja 16.03.2011.a kahtlustatavana antud ütlused, millest nähtub, et 24.10.2008.a kella 23.00 ajal sai ta kokku E.P-ga. Mingil hetkel sai E.P kokku kahe tuttavaga. Seejärel kõnniti mööda Liivalaia tänavat ning E.P palus tal sularaha välja võtta ning ulatas pangakaardid. Kahtlustatav ei teadnud, et tegemist ei ole E.P kaartidega. Samuti nähtub ütlustest, et E.P Tiit Peegel’ile pangakaardilt väljavõetud rahast midagi ei andnud. Kriminaalasjas on E.P 02.02.2009.a ja 03.02.2014.a kahtlustatavana andnud oma ütlused seoses varalise kasu saamise eesmärgil andmete ebaseadusliku sisestamisega andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel ning teist isikut ära kasutades, millest nähtub, et ta tunnistab end süüdi üksnes sularaha väljavõtmisest. Korterist vargust eitab. Samuti nähtub ütlustest, et E.P on nõus mõlemale kannatanule rahasummad hüvitama.

Kriminaalasjas on kannatanuna 18.03.2010.a ülekuulatud XXX , millest nähtub, et 18.03.2010.a kella 18.00 ajal läks ta Vabaduse Väljakul asuvasse kasiinosse City. Oma asjad pani ta mängusaali nurgas asetsevasse nagisse. Nagist istus kannatanu neljanda mänguautomaadi juurde. Kella 22.00 ajal selgus, et kohver koos seal olnud esemetega on varastatud. Tõendina on esitatud ka OÜ Best4U 07.05.2010.a vastus uurimisasutusele, millest nähtub, et 18.03.2010.a viibis kasiinos City E.P. Samuti on tõendiks E.P 03.02.2014.a kahtlustatavana antud ütlused, millest nähtub, et ta tunnistab end süüdi temale inkrimineeritavas kuriteos. Samuti nähtub, et E.P müüs kohvris olnud valge sülearvuti kellelegi tundmatule maha ning kohvri viskas lihtsalt minema.

1-14-6373

Tunnistaja on antud kriminaalasjas oma ütlused 22.01.2013.a ja 12.03.2014.a andnud XXX, millest nähtub, et 22.01.2013.a kella 04.18 ajal tungiti ukseklaasi lõhkumise teel kauplusesse Boutique N5, kust varastati Finlord Company Inc Eesti filiaalile kuuluvad esemed. XXX17.09.2014.a. toimunud kohtuistungil toetas tsiviilhagi summas 9333,45 eurot Tõendina on esitatud ka kannatanule tekitatud kahju tõendav dokument, millest nähtub et kogu varaline kahju on summas 13772,72 eurot, millest Seesam kindlustus hüvitas 4439,27 eurot. Seega hüvitamata varaline kahju on 9333,45 eurot. Kohtulikul uurimisel avaldati 22.01.2013.a kell 05:45 teostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fotodega. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et aadressil Tallinn Roosikrantsi 8b asub kortermaja mille esimesel korrusel asub riidekauplus BOUTIQUE N5. Kaupluse välisuks asub Roosikrantsi tänava pool. Kaupluse välisukse ees tänaval on näha klaasikilde, paekivi tükke, kivist prügikasti tükke ja musta värvi riidepuu. Kaupluse välisuks on metalluks mille keskel klaas ristkülik. Kaupluse välisukse välimiselt lingilt võeti DNAproov. Välisuksel on kahekordne turvakiledega klaas. Klaasides on läbiv ava kõrgusega 77 cm ja laiusega 56 cm. Sisenedes uksest jõutakse kaupluse müügisaali. Müügisaali põrandal ukse ees porimati peal on näha klaasikilde ja kaks tumedat tooni jopet koos riidepuudega. Uksest paremale ruumi keskossa jääb riidestange, mille küljes ripuvad riidepuude peal särgid, joped ja püksid. Stange parempoolne osa on riietest tühi, stange küljes ripub tühi riidepuu. Stange ees põrandal on jope. Stangest paremal avastati kiviplaatpõranda vaatlemisel langevas külgvalguses jalatsijälje fragment, mis fotografeeriti mõõtkavaliselt ja talletati mustale želatiinkilele. Uksest paremale jääb piki seina riidestange mille küljes ripuvad riidepuude peal joped, särgid ja püksid. Stangest vasakul on põrandal tumehalli värvi jope koos riidepuuga. Stange parempoolse osa (uksepoolne) all põrandal on näha jalanõusid ja jopesid koos riidepuudega. Stange parempoolses osas on näha tühi koht kus riideid ei ripu. Kauplusel on valvesignalisatsioon ja valvekaamerad.

Samuti on tõendina avaldatud ka 26.03.2013.a kell 10:30 teostatud asitõendi vaatlusprotokoll koos fotodega. Vaadeldaval CD-plaadil on 2 videolõiku, mis on salvestatud 22.01.2013.a Tallinnas, Roosikrantsi 8B asuva Boutique N5 turvakaameratega. Esimesel videolõigul on sündmuskohaks müügisaal, kus esiplaanil on stanged riietega. 00.47 tuleb

1-14-6373 paremalt poolt kaamera vaatevälja isik, kellel peas heledat värvi müts, seljas tume jope, jalas heledamad püksid, kes liigub kiirelt esiplaanil oleva stange juurde. Pilt hakkab sellel ajal virvendama, kuid on aru saada, et isik haarab esimeselt stangelt riideid ning liigub tagasi paremale. 00.55 tuleb isik uuesti kaamera vaatevälja ning liigub tagumise stange juurde. Ta haarab sellelt riideid, nii et need kukuvad maha. Isik kükitab, võtab riided ning lii gu b siis paremale. Ka selle tegevuse ajal salvestise pilt virvendab. 01.00 väljub isik kaamera vaateväljast. Teisel videolõigul on sündmuskohaks müügisaal, kus paremat kätt on stanged riietega, keskel kandiline laud ning otse ees on kaks klaasist akent. 00.32 on tume kogu parempoolse akna taga, tume asi käes. Isik lõhub tumeda asjaga klaasi. 00.42 klaas puruneb ning müügisaali siseneb selle kaudu isik, kes jookseb vasakule. Isiku liikumise ajal pilt virvendab. Isik võtab stangelt riideid, viib need ukse juurde. Seejärel tuleb isik tagasi, liigub vasakule, väljub kaamera vaateväljast. Isik tuleb vasakult uuesti nähtavale, käes riiete hunnik ning liigub tagasi ukse juurde, väljudes müügisaalist. Siis on ukse taga näha veel tumedamat kogu, mis kaob 01.16.

Samuti on tõendina avaldatud 26.03.2013.a kell 13:00 teostatud asitõendi vaatlusprotokoll koos fotodega. Antud vaatlusprotokollist nähtub, et vaadeldavaks esemeks on DVD-plaat. DVD-plaadil on üheksa kausta ja igas kaustas on üks salvestus, mis on salvestatud 22.01.2013.a Tallinnas, Roosikrantsi 11 asuvate Šveitsi maja turvakaameratega. Esimese kaustas on salvestus kus kaamera vaateväljas on kaamera vasakul pool sõidutee ja paremal pool maja sein ja uks. Kaamera vasakul pool sõiduteel on näha kahte tumedates riietes isikut, kes kõnnivad kaamera ülemise osa poole. Salvestuse kellaajal 04:16:40 on isikud kaamera vaateväljast väljunud. Salvestuse kellaajal 04:19:03 ilmub üks tumedates riietes isikutest uuesti kaamera vaatevälja, ise samal ajal joostes kaamera alumise osa poole ning samal ajal on näha tal käes midagi tumedat, mis meenutab riideesemeid. Salvestuse kellaajal 04:19:06 on isik kaamera vaateväljast väljunud kaamera vasakult poolt alt osast. Salvestuse kellaajal 04:19:19 ilmub kaamera vaatevälja kaamera ülemisest osast teine tumedates riietes isik, kes samuti jookseb kaamera alumise osa poole ning kellel on samuti käes näha midagi tumedat, mis meenutab riideid. Teine tumedates riietes isik väljub kaamera vaateväljast kaamera vasakult poolt alt osast salvestuse kellaajal 04:19:22. Teises kaustas on salvestus kus kaamera vaateväljas on kaamera keskosas sõidutee ja paremal pool maja sein. Kaamera all osas sõiduteel on näha tumedates riietes kahte isikut, kellest parempoolsel on käes näha taskulampi. Isikud kõnnivad kaamera ülemise osa poole ja väljuvad

1-14-6373 salvestuse kellaajal 04:16:40 kaamera vaateväljast keerates kaamera paremale poole peale maja lõppu. Salvestuse kellaajal 04:19:04 ilmub üks tumedates riietes isik kaamera vaatevälja kaamera paremalt poolt maja nurga tagant ning seejärel hüppab salvestus salvestuse kellaajale 04:19:17 ning kaamera vaateväljas on kaamera ülemises osas teine tumedates riietes isik. Isikut on näha liikumas kaamera alumise osa poole. Kolmandas kaustas on salvestus kus kaamera vaateväljas on kaamera vasakul pool ja keskosas kõnnitee ja kaamera paremal pool on maja. Kaamera ülemises osas on näha isik, kellel on seljas heledamad püksid ja tumedam jope ning kes kõnnib kaamera alumise osa poole ning väljub kaamera vaateväljast salvestuse kellaajal 04:16:42. Salvestuse kellaajal 04:19:49 ilmub kaamera vaatevälja kaamera alt osast kaks isikut. Ühel isikul on seljas tume jope, heledamad püksid ja teisel isikul on seljas heledam jope, tumedad püksid ja peas on tume müts. Isikud kõnnivad kaamera ülemise osa poole ja kaamera ülemises osas keeravad vasakule ja väljuvad kaamera vaateväljast. Neljandas kaustas on salvestus kus kaamera vaateväljas on sõidutee ja mõlemal pool sõiduteed on majad. Kaamera vaatevälja ilmuvad kaamera vasakult poolt alt osast kaks tumedates riietes isikut, kes kõnnivad mööda sõiduteed kaamera parema osa poole. Salvestuse kellajal 04:16:20 hüppab salvestus edasi salvestuse kellaajale 04:16:40 ja seejärel hüppab salvestus edasi salvestuse kellaajale 04:19:03 ja näha on ühte tumedates riietes isikut kaamera paremal pool ülemises osas, kes jookseb kaamera alla vasaku osa poole. Isikul on näha käes midagi tumedat. Isik väljub kaamera vaateväljast salvestuse kellaajal 04:19:07. Seejärel sekund hiljem hüppab salvestus salvestuse kellaajale 04:19:17 ja näha on kaamera üleval pool paremal pool teist tumedates riietes isikut, kes samuti jookseb kaamera alumise vasakpoolse osa poole ning käes on tal näha midagi tumedat. Isik väljub kaamera vaateväljast salvestuse kellaajal 04:19:24. Viiendas kaustas on salvestus kus kaamera vaateväljas on keskosas sõidutee, kaamera vasakul pool on maja sein, paremal pool pikem maja, mille äärde on pargitud kaks sõiduautot. Kaamera all osas vasakul pool on isik, kes kõnnib kaamera ülemise osa poole. Salvestuse kellaajal 04:17:24 hüppab salvestus salvestuse kellaajale 04:17:44 ja seejärel salvestuse kellajale 04:17:51. Sellel ajal on näha paremal pool sõidutee ääres kahte tumedates riietes isikut, kellest üks isik jääb seisma teise - kaamera ülemise osa pool oleva sõiduauto juures, kuid teine isik, kõnnib kiiresti sõiduauto tagant üle kõnnitee kaamera vasakule poole ning tal on käes näha midagi

tumedat

ja

seejärel

väljub

isik

salvestuse

kellaajal

04:18:40

kaamera

vaateväljast. Seejärel hüppab salvestus edasi salvestuse kellaajale 04.18.48 ning sealt, kuhu tumedates riietes isik just läks, tuleb isik tagasi kaamera vaatevälja ja kõnnib üle sõidutee kaamera paremale poole ning samal ajal hakkab teine isik kõndima pargitud auto tagant

1-14-6373 kaamera vasakule poole. Salvestuse kellaajal 04:18:52 hakkavad mõlemad isikud kõndima kaamera vasakule poole, üks neist kiiresti ning tal on käes näha midagi tumedat ning teine aeglasemalt. Kiiremini kõndiv isik väljub kaamera vaateväljast salvestuse kellaajal kell 04:18:55 ja teine isik väljub kaamera vaateväljast salvestuse kellaajal 04:18:57. Mõlemad isikud väljuvad kaamera vaateväljast sama koha kaudu, kust eelnevalt üks tumedates riietes isik oli läinud ja tulnud. Seejärel hüppab salvestus edasi salvestuse kellaajale 04:19:09 ja kaamera vaatevälja ilmub kaamera vasakult poolt - sealt, kuhu kaks isikut eelnevalt läksid - kaks isikut, kellest ühel on seljas tume jope, heledamad püksid ja teisel isikul hele jope, tumedamad püksid. Heleda jopega isik suundub kohe tagasi sinna, kust ta tuli ja väljub kaamera vaateväljast salvestuse kellaajal 04:19:14, kuid tumeda jopega isik kõnnib kaamera alumise osa poole. Salvestuse 04:19:17 minutil ilmub taas samast kohast kaamera vaatevälja isik, kellel jalas tumedad püksid, seljas heledam pusa ja käes valgem jope, isik kes kõnnib samuti kaamera alumise osa poole. Salvestuse kellaajal 04:19:18 väljub esimene isik kaamera vaateväljast kaamera alumise osa kaudu ja salvestuse kellaajal 04:19:23 väljub teine isik samuti kaamera alumise osa kaudu. Kuuendas kaustas on salvestus kus kaamera vaateväljas on paremal pool sõidutee ja paremal pool sõidutee ääres on maja. Kaamera vasakul pool ääres on maja sein ja all nurgas on uks. Kaamera paremal pool sõiduteel on näha kolme isikut. Ühel isikul, kes on vasakpoolseim, on seljas tume natuke pikem jope ja heledamad püksid, teisel kahel on seljas tumedad riided. Heledamate pükstega isik kõnnib kaamera vasakule poole ja seejärel kõnnib edasi kaamera ülemise osa poole. Teised kaks tumedates riietes isikut kõnnivad edasi kaamera paremal pool kaamera ülemise osa poole. Salvestuse kellaajal 04:16:40 hüppab salvestus edasi kaamera salvestuse kellaajale 04:20:00. Kaamera vasakul pool on näha kahte isikut, kes on tumedates riietes ning kes kõnnivad kaamera alumise parempoolse osa poole ja väljuvad kaamera vaateväljast salvestuse kellaajal 04:20:09. Seejärel hüppab salvestus üle salvestuse kellaajale 04:20:40 ja kaamera vaatevälja ilmub kaamera ülemisest osast isik tumeda jope ja heledamate pükstega, kes jookseb kaamera alumise osa parema nurga poole ja väljub kaamera vaateväljast salvestuse kellaajal 04:20:45. Seitsmendas kaustas on salvestus kus kaamera vaateväljas keskosas on värav, millest ees pool on sissesõidu ala ja taga pool maja sein koos uksega ja pargitud auto. Väravast nii vasakul kui ka paremal pool on seinad. Värava ees, sissesõidu tee poolses osas ja kaamera paremal pool seisab üks tumedates riietes isik, kellel on kapuuts peas. Salvestuse kellaajal 04:17:08 ilmub kaamera vaatevälja kaamera alt osast teine tumedates riietes isik, kellel on kapuuts peas ja läheb

1-14-6373 samuti värava ette seisma ja vaatab üle värava. Teine isik, kes lisandub, on pikemat kasvu kui esimene värava ees seisev isik. Salvestuse kellaajal 04:17:18 ilmub kaamera vaatevälja kaamera paremalt poolt värava tagant isik, kellel on seljas tumedam jope, jalas heledamad püksid ning kes kõnnib kaamera vasakule poole ja väljub salvestuse kellaajal 04:17:21 kaamera vaateväljast. Salvestuse 04:17:52 minutil ilmub kaamera vaatevälja kaamera paremalt poolt kaks tumedates riietes isikut, kes kõnnivad kaamera vasakule poole. Üks isikutest väljub kaamera vaateväljast salvestuse kellaajal 04:17:58 ja teine salvestuse kellaajal 04:18:00. Väravate ees olevad isikud liiguvad ühe kohapeal edasi-tagasi. Salvestuse kellaajal 04:18:38 ilmub kaamera vaatevälja kaamera vasakult poolt üks tumedates riietes isik, kes annab värava vahelt asju kahele värava ees seisvale isikule. Salvestuse 04:18:46 hakkab värava taga olev isik tagasi kaamera vasakule poole jooksma ja seejärel väljub ta kaamera vaateväljast. Samal ajal keerab värava ees olev pikem tumedates riietes isik ennast ümber ja kõnnib koos värava vahelt antud asjadega kaamera alumise osa poole ning väljub salvestuse kellaajal 04:18:50 kaamera vaateväljast. Lühem tumedates riietes isik jääb edasi värava ette. Salvestuse kellaajal 04:18:54 ilmub kaamera vaatevälja kaamera vasakult poolt värava tagant kaks tumedates riietes isikut, kes kõnnivad värava poole ja samal ajal sirutab värava ees olev lühem tumedates riietes isik käed värava poole. Värava taga olevad isikud hakkavad läbi värava ulatama esemeid värava ees olevale isikule. Salvestuse kellaajal 04:18:59 hakkab värava ees olev isik kõndima selg ees kaamera alumise osa poole ja väljub kaamera vaateväljast kaamera alt osast salvestuse kellaajal 04:19:03. Seejärel on näha, et värava taga olevatest isikutest ühel on käes valget värvi ese. Mõlemad isikud kõnnivad kaamera paremale poole ja väljuvad salvestuse kellaajal 04:19:10 kaamera vaateväljast. Salvestuse kellaajal 04:19:13 ilmub üks isikutest korraks tagasi kaamera vaatevälja ja käes on tal midagi valget ja isik väljub uuesti kaamera vaateväljast salvestuse kellaajal 04.19.18. Kaheksandas kaustas on salvestus kus kaamera vaateväljas on paremal pool maja sein klaasist ustega, sellest vasakul kõnnitee, sellest omakorda sõidutee ja kaamera vasakul pool on maja. Kaamera vaateväljas kõnniteel on isik musta jope ja siniste teksadega, kes kõnnib kaamera alumise osa poole ja väljub kaamera vaateväljast. Kaamera vaatevälja ilmub kaamera alt osast salvestuse kellaajal 04:19:34 isik, kellel on seljas must jope ja tumedad teksad ning tema järel isik, kellel on seljas punast värvi jope, peas tume müts ja jalas tumedad püksid. Isikud kõnnivad kaamera ülemise osa poole. Salvestuse 04:19:40 hüppab salvestus üle salvestuse kellaajale 04:20:30 ja siis ilmub kaamera vaatevälja kaamera alt osast isik tumeda jope ja siniste teksadega, kes kiirel sammul kõnnib kaamera ülemise osa poole.

1-14-6373 Üheksandas kaustas on salvestus kus kaamera vaateväljas on vasakul pool maja sein klaasist ustega, selle kõrval paremal kõnnitee, mille kõrval paremal sõidutee ja kaamera paremal pool on maja. Kaamera vaateväljas on kaamera all osas musta jope ja siniste teksadega isik, kes kõnnib kaamera ülemise osa poole. Salvestuse kellaajal 04:19:34 on kaamera ülemises osas kaks isikut, kes kõnnivad kaamera alumise osa poole. Esimesel isikul on seljas musta värvi jope, tumedad hallikad püksid ja teisel isikul on seljas punast värvi jope, mustad püksid ja peas on karvaga tume jope. Salvestuse kellaajal 04:19:40 on isikud väljunud kaamera vaateväljast kaamera alt osast. Seejärel hüppab salvestus edasi salvestuse kellaajale 04:20:29 ja kaamera ülemisest osast kõnnib kiire sammuga kaamera alumise osa poole isik tumeda jope ja teksadega ja kes väljub kaamera vaateväljast salvestuse kellaajal 04:20:33. Kriminaalasjas on kahtlustatavana andnud 23.09.2013.a oma ütlused Grigori XXX , millest nähtub, et ta tunnistab end süüdi temale inkrimineeritavas kuriteos. Nimelt helistas isikule kunagine vangikaaslane E.P, kes ütles, et tal on vaja abi, kuna talle pakuti võimalust raha teenida. E.P kutsus Grigori XXX ’i Vabaduse väljakule ja lubas asjast lähemalt rääkida siis kui Grigori XXX sinna kohale jõuab. Kui Grigori XXX koos oma sõbra M.Z ’ga Vabaduse väljakule kohale jõudsid juhatas E.P nad Roosikrantsi tänavale kus asus üks riidepood, mille ukseklaas oli lõhutud. Kui Grigori XXX keeldus poodi sisenemast ütles E.P, et ta ei pea sinna sisenema, vaid ainult asju vastu võtma ja edasi andma vastas olevate väravate juurde. Peale ukseklaasi lõhkumist sisenes M.Z poodi ja hakkas Grigori XXX ’ile asju poe seest üle ukse andma ning viimane jooksis nendega väravate juurde ja andis need kellelegi edasi. Pärast seda lahkuti koos M.Z sündmuskohalt. Õhtul helistas E.P ja lubas et igaüks saab 1500-2000 eurot, kuid sellega peab ootama kuni kaup on maha müüdud. Samuti on antud kriminaalasjas andnud 25.09.2013.a kahtlustatavana ütlused M.Z , millest nähtub, et ta tunnistab end süüdi temale inkrimineeritavas kuriteos. Samuti nähtub, et Grigori XXX ’i tuttav kutsus nad Roosikrantsi tänavale, kus asub mingi butiik. Samuti nähtub, et Grigori XXX ’i tuttav oli juba üritanud sinna sisse murda, kuid tal ei olnud see õnnestunud. Ütluste kohaselt pakkus M.Z, et tema lõhub ukseklaasi ära. Peale seda sisenes M.Z poodi ning hakkas läbi lõhutud ukseklaasi riideid Grigori XXX ’i kätte andma. Pärast teist korda poodi sisenemist ja riietega väljumist läks M.Z üle tee asetseva värava juurde kus olid Grigori XXX ja tema tuttav. M.Z andis riided Grigori XXX ’i tuttava kätte, kes kadus nendega kusagile pimedusse. Grigori XXX ütles M.Z ’le, et hiljem saavad nad selle eest ka raha.

1-14-6373 Oluliseks tõendiks kriminaalasjas on 25.09.2013.a kell 10:45 koostatud ütluste ja olustiku seostamise protokoll, millest nähtub, et menetlustoimingut alustati Tallinnas Kolde pst 65 hoovist. Koos istuti autosse ning sõideti hoovist välja Kolde puiesteele. Sõideti kuni Ristiku tänavani, kust pöörati paremale Ristiku tänavale. Edasi sõideti kuni pöörati vasakule Paldiski maanteele. Seejärel sõideti kuni Toompuiestee tänavani, kust pöörati paremale. Sealt pöörati Kaarli puiesteele ning edasi Vabaduse väljakule, kust pöörati paremale Pärnu maanteele. Seejärel sõideti kuni Roosikrantsi tänavani, kust pöörati paremale. Roosikrantsi 8B maja juures palus M.Z auto peatada. Koos väljuti autost ja kõnniti maja juurde, kus asub Boutique N5. M.Z seisis välisukse ette ning osutas uksele, mille klaasi ta lõhkus ning mille kaudu 22.01.2013.a kaupluses sees käis. Seejärel liiguti üle tee väravate juurde, kus M.Z osutas kohale, kus ta kauplusest võetud esemed üle andis. Tõendina on kriminaalasjas avaldatud ka E.P

27.01.2014.a antud

puhtsüdamlik ülestunnistus, millest nähtub et peale ukseklaasi lõhkumist ja riiete varastamist anti need tema kätte ning järgmisel päeval müüs ta asjad Sikupilli Keskuse juures ühele tundmatule isikule maha. Oluliseks tõendiks on kohtulikul uurimisel avaldatud E.P 27.01.2014.a ja 19.03.2014.a kahtlustatavana antud ütlused, millest nähtub, et ta tunnistab end süüdi temale inkrimineeritavas kuriteos. Samuti nähtub, et E.P läks vastasmaja hoovi ning seal anti tema kätte varastatud riideesemed. Ka nähtub, et riideesemed pani E.P varem valmis pandud musta kotti, mille peitis seal hoovis olevasse nurka. Järgmisel hommikul sai E.P ühe tuttava käest kontakti, kellele võiks neid riideid müüa, kohtumine lepiti kokku Sikupilli Keskuse juurde. Seal müüs E.P varastatud asjad maha. Samuti nähtub, et E.P kahetseb toime pandud tegu.

Kannatanuna on oma ütlused 04.02.2013.a, 06.02.2013.a ja 19.03.2013.a antud kriminaalasjas andnud XXX , millest nähtub, et 29.01.2013.a sõites laevaga Helsingist Tallinnasse sai ta tuttavaks E.P-ga. Saabudes Tallinnasse, mindi E.P juurde. 03.02.2013.a kella 17.00–18.00 ajal otsustas kannatanu minna E.P juurde, kus tarbiti alkohoolseid jooke. Siis sai E.P vihaseks ning surus rusika kannatanule vastu nägu. Seejärel aga igakord, kui kannatanu midagi küsis E.P käest, lõi viimane kannatanut rusikatega ja jalgadega pea ja keha piirkonda. Veidi aega kannatanut

1-14-6373 peksnud, rahunes E.P maha ning jättis peksmise järele, kuid ainult hetkeni, kui kannatanu ütles midagi sellist, mis E.P-le ei meeldinud. Kannatanu mäletab, et mingil hetkel oli ta põrandal pikali ning E.P peksis teda korduvalt jalaga vastu keha. Peksmine kestis öö läbi. Kannatanu tundis füüsilist valu. Tal oli nägu paistes. Tuba oli verd täis. Korteris viibis kannatanu vabatahtlikult vaatamata korduvale peksmisele. Tõendina on avaldatud ka XXX ale 04.02.2013.a väljastatud epikriis, haiguslugu nr: XXX, millest nähtub diagnoos: silma- ja silmakoopavigastus, silmamuna ja silmakoopakoe põrutus. Samuti on kohtulikul uurimisel tõendina avaldatud XXX epikriis, haiguslugu nr:

04.02.2013.a väljastatud

XXX, millest nähtub diagnoos: mitut kehapiirkonda haaravad

pindmised vigastused, samuti kehapiirkondade muid kombinatsioone haaravad vigastused. Kohtulikul uurimisel avaldati tõendina 04.02.2013.a kell 17:25 teostatud isiku läbivaatusprotokoll koos fotodega, millest nähtuvad kannatanu XXX

tuvastatud

tervisekahjustused: nägu ja huul paistes, parem silm on kinni paistetanud, paremal pool otsmikul on hematoom, silma ümber on hematoomid. Nägu ja juuksed on kaetud kuivanud verega. Samuti avaldati kohtulikul uurimisel 06.02.2013.a kell 16:43 teostatud isiku läbivaatuse protokoll koos fotodega, millest nähtub, et näo paremal küljel suu piirkonnas on ulatuslik sinakas hematoom, mis ulatub lõua alt ninani ning parema kõrva alla. Suu parema nurga juures on hematoom. Mõlema silma ümbrus on ulatuslikult tumesinist värvi. Peas, parema oimu piirkonnast natuke tahapoole on punast värvi lai kriimustus ning peas vasaku oimu piirkonnas on punast värvi lai kriimustus (laik, hematoom). Vasaku rinna üleval on umbes 2 cm x 2 cm suurune hematoom. Vasaku käe õlavarrel on ulatuslik hematoom, mis ulatub vasaku õla kaenlaaluseni. Samuti on vasaku käe küünarnuki juures sinakat värvi hematoom. Parema käe õlavarre sisemises osas on sinakas hematoom, mis ulatub käe tagumisele küljele. Seljal paremas ülemises osas on sinist värvi hematoom. Selja alumises osas nimmepiirkonnas on ulatuslik sinist värvi hematoom. Tagumikul, parempoolsel kannikal, on mitu sinist värvi hematoomi. Parema külje puusa piirkonnas on tumesinist värvi hematoom. Parema jala kintsu siseküljel on sinist värvi hematoom, samuti on parema jala põlve piirkonnas sinist värvi hematoom. Vasakul küljel, puusa piirkonnas, on mitu sinist värvi hematoomi. Vasaku jala kintsu ja põlve piirkonnas (jala siseküljel) on suures ulatuses sinist värvi erineva suurusega hematoomid. Parema jala säärel on punast värvi kriimustus, mille juures hele sinakat värvi hematoom.

1-14-6373

Tõendina on avaldatud ka kannatanule tekitatud moraalset kahju tõendavad dokumendid, millest nähtub, et kannatanu nägemine on halvenenud ja tal oli 18.02.2013.a avastatud 9. roide murd. Samuti on kriminaalasjas tõendina avaldatud 06.02.2013.a kell 17:10 koostatud äratundmiseks esitamise protokoll koos fototabeliga, millest nähtub, et kannatanu tundis esitatud fotode järgi ära E.P , isikuna kes teda korduvalt peksis. Isiku tundis kannatanu ära eelkõige E.P näo, soengu, nina ja silmade järgi. Tõendina on avaldatud 04.02.2013.a kell 16:30 teostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fotodega, millest nähtub et aadressil Roosikrantsi 7 asub neljakordne korterelamu, millel on üks trepikoda. Trepikoja ukse kõrval, vasakut kätt, on lumest puhastatud betoonpinnal verekahtlase määrdumisega sigaretikoni. Sigaretikoni markeeriti ja pakendati paberkotti. Trepikoja uks on puidust. Uks on vaatluse hetkel suletud, kuid lukustamata. Uksest sisenedes on koridor. Koridori lõpus on paremat kätt uks. Uksest sisenedes on vasakut kätt trepp suunaga ülemistele korrustele ja otse korteri nr 2 uks. Korteri uks on puidust. Uksel on silindermuuklukk. Uks on vaatluse hetkel avatud. Uksel ja lukul välised vigastused puuduvad. Uksest sisenedes on esik. Esiku põrand on kaetud beeži tooniga kiviplaatidega. Põrand on määrdunud. Korteri ukse kõrval, vasakut kätt, on esiku põrandal ämber mopiga. Ämbris on punakat värvi vedelik ja kaks lappi. Esikust otse on esimene magamistuba, vasakut kätt köök ja paremat kätt vahekoridor, mille lõpus elutuba ja teine magamistuba. Esimese magamistoa uks on vaatluse hetkel paokil. Ukse raamil on lingi kõrgusel näha vigastus. Magamistoa ukse ees, esiku põrandal on verekahtlane määrdumine. Esikust paremat kätt on vahekoridor. Vahekoridori põrand on kaetud tumedamat pruuni tooni laminaatparketiga. Parkett on määrdunud. Vahekoridori vasakpoolses seinas on suletud liugustega kapp. Vahekoridori lõpus on elutuba. Elutoa põrand on kaetud tumedamat pruuni tooni laminaatparketiga. Elutoas on parempoolse seina ääres 2x2 sahtlitega kummut. Kummuti sahtlid on suletud. Kummuti peal on erinevad esemed, kummuti ees on tolmuimeja ja kaal. Kummutist vasakut kätt on madal kapp, mille peal on televiisor. Elutoas on vasakut kätt kahetasandiline klaaspinnaga diivanilaud ja diivan. Diivanilaua ülemisel tasandil on kaks kruusi, taldrik kahvliga, sülearvuti, lillat värvi raamidega prillid, millel kiri „BLUEBAV" ja muud esemed. Prillid markeeriti ja pakendati paberkotti. Diivanilaua alumisel tasandil on ajakirjad ja raamatud, mille peal on 500 ml plastpudel „Viru Valge". Pudel markeeriti ja pakendati paberkotti. Elutoast vasakut kätt on teine magamistuba. Magamistoa uks on vaatluse hetkel avatud. Magamistoa põrand on kaetud

1-14-6373 tumedat pruuni tooni laminaatparketiga. Põrandal on näha kogu toa ulatuses verekahtlast määrdumist. Uks asub toa keskosas. Seistes näoga toa parempoolse osa poole (näoga akna suunas) on paremat kätt, seina ääres, kilekott „Maxima" ja ratastel madal laud. Kilekotis on erinev prügi. Laua peal on muusikakeskus, kaks kõlarit, CD-plaadid, kummuli punast värvi vaas ning muud esemed, parempoolse toaosa keskel on ratastel diivanilaud. Laua peal on verekahtlase määrdumisega joogiklaas, tuhatoos sigaretikonidega, pikali asendis plastpudel „Vana Tallinn", kaks pikali asendis apelsinimahla tetrapakendit „MO

e

", CD-plaadid,

sigaretipakend, kaugjuhtimispult, tühi salvrätikute pakend ja verekahtlase määrdumisega sigaret. Verekahtlase määrdumisega joogiklaas markeeriti ja pakendati paberkotti. Tuhatoos markeeriti. Tuhatoosi sisu pakendati paberkotti. Plastpudel „Vana Tallinn" 500 ml markeeriti ja pakendati paberkotti. Vasakpoolne apelsinimahla tetrapakend „MO

e

" markeeriti ja

pakendati paberkotti. Parempoolne apelsinimahla tetrapakend „MO

e

" markeeriti ja

pakendati paberkotti. Tühi sigaretipakend „LD" markeeriti ja pakendati paberkotti. Verekahtlase määrdumisega sigaret markeeriti ja pakendati paberkotti. Toas oleva aknalaua all on valget värvi radiaator. Radiaatoril on näha verekahtlast määrdumist. Radiaatori all on põrandal näha tugevat verekahtlast määrdumist ja verekahtlaseid tükke. Radiaatori all on verekahtlase määrdumisega musta värvi plätu „Adidas", verekahtlase määrdumisega musta värvi sokk, osaliselt soki all verekahtlase määrdumisega paberitükk ja karvad ning verekahtlase määrdumisega valget värvi pabersalvrätik. Verekahtlase määrdumisega musta värvi sokk markeeriti ja pakendati paberkotti. Verekahtlase määrdumisega valget värvi pabersalvrätik markeeriti ja pakendati paberkotti. Karvad markeeriti ja pakendati paberkotti. Aknalaua peal on näha verekahtlast määrdumist. Aknalaua peal on avatud maniküürkomplektiga vutlar, maniküürikäärid, ajakiri, taldrik tulemasinate ja muude esemetega ning muud erinevad esemed. Lauast vasakut kätt on punast värvi nahksest materjalist diivan. Diivani ees maas on verekahtlase määrdumisega musta värvi plätu „Adidas". Diivani peal on vöö, kootud müts ja musta värvi, lukuga pusa. Musta värvi, lukuga pusa kaeluse siseküljel on silt kirjaga „NEXT" ja „M". Pusal on visuaalsel vaatlusel näha verekahtlast määrdumist. Pusa markeeriti ning musta värvi, lukuga pusa pakendati paberkotti. Toa uksest otse vaadates on tagaseina ääres spordikott riietega, seina najale toetatud maal, pappkarp ja paberkott. Seistes näoga toa vasakpoolse osa poole, on paremat kätt avatud uksega riiete kapp. Kapi ees maas on pappkastid raamatutega ning spordikott. Pappkasti peal on riided. Vasakut kätt on voodi. Voodil olev voodipesu ja froteerätik on segamini, voodil olev alusmadrats on üle voodi ääre. Alusmadratsil on näha verekahtlast määrdumist. Esikust vasakut kätt on köök. Köögi põrand on kaetud beeži tooni kiviplaatidega. Põrandal on kohati näha verekahtlast määrdumist. Ukseava kõrval, paremat kätt

1-14-6373 on külmik. Külmiku ja seina vahel on näha põrandal musta värvi vutlar, mis markeeriti. Vutlaril on peal valget värvi kiri „PowerShot". Vutlari lukk on kinni. Luku avamisel on näha vutlaris mobiiltelefon „Samsung" „Duos". Musta värvi vutlar koos mobiiltelefoniga pakendati paberkotti. Külmiku kõrval on kaks kõrge jalaga tooli ja seinale kinnitatud sahtlid. Sahtlite tasapinnal on tuhatoos, köögikombain, savikruus, ketšupipudelid ja muud esemed. Tuhatoos markeeriti. Tuhatoosis on kaks sigaretikoni, mis pakendati paberkotti. Toolide vahel maas on sinist värvi verekahtlase määrdumisega riidematerjalist ese. Põrandal on näha toolide vahel verekahtlast määrdumist. Tõendina on kohtulikul uurimisel avaldatud ka 18.03.2013.a kell 14:00 teostatud asitõendi vaatlusprotokoll koos fotodega. Vaadeldavateks objektideks olid kannatanu XXX poolt 04.02.2013.a. politseile üle antud püksid ja 04.02.2013.a aadressil

XXXasuvas korteris

toimunud sündmuskoha vaatluse käigus leitud ja kaasa võetud mobiiltelefon Samsung, prillid, sokk ja pusa. Prillid on plastikust materjalist, prilliklaaside ümber olevad raamid on tumelillat värvi ja sangad on helelillat värvi. Sangade ühes otsas (kinnituse juures) on kiri BLUEBAY ning kirja kõrval on lilletaoline muster. Prilliklaasid on määrdunud. Kott (vutlar) on 13cm x 9cm suurune, paksust riide materjalist, musta värvi. Kott on suletav musta värvi lukuga. Koti eesmisel osal on valget värvi kiri PowerShot ning samuti on eesmisel osal tasku, mis on suletav lukuga. Koti tagumisel osal on lai kumm, mille üks äär on määrdunud tumedat värvi materjaliga. Lukkude küljes on tugevast riide materjalist pannal, millel peal punast värvi tikand. Kott on tolmune. Mobiiltelefon Samsung on musta värvi (küljel on hõbedane raam), suurusega 5,3cm x 10,3cm x l,6cm, puutetundlik. Mobiiltelefoni ekraan on 4,3cm x 5,7cm suurune. Ekraani üleval on kõlar ning kõlari all on kiri DUOS. Ekraani all on kiri SAMSUNG, mille all on omakorda eenduv nupp, mis on 1,1cm x 0,8cm suurune. Telefoni tagumisel küljel on vasakus ülemises nurgas kaamerasilm, mille all kiri 3,2 MEGA ning vasakul ääres on kiri SAMSUNG. Mobiiltelefoni sees on kaks SDVl kaarti, millest ühe peal on kiri Saunalahti.fi XXXja teise peal on kiri emt XXX. Mobiiltelefoni sees (aku all) on kirjas mobiiltelefoni imei: XXX XXXS/N: XXX. Mobiiltelefoni sees on aku, mille peal on seerianumber S/N: XXX. Pusa on musta värvi, puuvillasest riide materjalist. Pusa on sooniku mustriga (rinnast allpool on laiem sooniku muster ning rinnast ülevalpool on tihedam sooniku muster). Pusa on eest suletav metallist lukuga, mis ulatub alt äärest kuni krae ülemise ääreni. Pusa on kõrge kaelusega (kaelus on seest poolt beeži värvi ja on määrdunud tumedat värvi ainega). Pusa sees, kaeluse

1-14-6373 all, on silt, millel on kiri NEXT M. Pusa on ulatuslikult määrdunud tumedat värvi kuivanud materjaliga (eriti on määrdunud varrukad) ning heledat värvi materjaliga (tolmuga). Püksid on sinist värvi, teksamaterjalist. Püksid on suletavad nööpidega (ees nööbid). Püksid on alt osast säärtest üles keeratud. Pükste eesmisel osal on kummalgi pool tasku (kokku kaks taskut) ning samuti on tasku pükste tagumisel poolel tagumiku piirkonnas. Pükste vasaku jala püksisäär on eestpoolt kintsu piirkonnast ja sääre piirkonnast väliskülje piirkonnast ulatuslikult määrdunud tumepunast värvi kuivanud materjaliga, samuti on määrdunud nimetatud püksisääre tasku juurest. Parema jala püksisäär on eestpoolt määrdunud tumepunast värvi kuivanud materjaliga. Pükste parema püksisääre tagumine osa on põlveõndla piirkonnast tugevalt määrdunud tumepunast värvi kuivanud materjaliga, samuti on sääre piirkond tagant poolt tugevalt määrdunud tumepunast värvi kuivanud materjaliga. Parema jala püksisäär on alt kortsus ning on altosast külje pealt määrdunud punast värvi kuivanud materjaliga. Pükste vasaku jala püksisäär on tagant poolt õrnalt määrdunud tumepunast värvi kuivanud materjaliga. Püksid on seestpoolt kubeme piirkonnast (tasku pealt) ning vasaku püksisääre põlve ja sääre piirkonnast ulatuslikult määrdunud tumepunast värvi kuivanud materjaliga. Sokk on musta värvi varvassokk, mis on kortsus ja ulatuslikult määrdunud tumedat värvi kuivanud materjaliga. Samuti on soki küljes heledat värvi karvad ja tolm. Samuti on oma poolsed ütlused 27.01.2014.a seoses kannatanu XXX järjepideva kehalise väärkohtlemisega andnud E.P . Ütlustest nähtub, et E.P lõi kannatanut paar korda rusikaga vastu nägu. Samuti lõi E.P kannatanut ühe või paar korda jalaga kusagile keha piirkonda. Ütluste kohaselt ei mäleta E.P , kas ta lõi kannatanut uuest või tõukas teda enda toas, kuid kannatanu kukkus peaga vastu tema toas olnud radiaatorit.

Kannatanuna on oma poolsed ütlused 25.03.2013.a, 30.04.2013.a ja 26.02.2014.a antud kriminaalasjas andnud XXX, millest nähtub, et 23.03.2013.a ajavahemikus kella 18.00 kuni 21.00, olles Tallinnas Vanalinnas, kannatanu kukkus ning oli pooleldi teadvuseta. Siis tundis kannatanu, et keegi sobrab tema taskutes. Taskutest varastati kannatanule kuuluv rahakott. Seejärel võeti kannatanule kuuluvalt arveldusarvelt välja sularaha summas 200 eurot.

1-14-6373 Tõendina kriminaalasjas on avaldatud ka kannatanule kuuluva Danske Bank arveldusarve väljavõte, millest nähtub, et kannatanu arveldusarvelt on 23.03.2013.a kella 18.11 võetud välja sularaha summas 200 eurot. Kohtulikul uurimisel on avaldatud tõendina ka 30.01.2014.a kell 09:30 teostatud asitõendi vaatlusprotokoll koos fotodega, millega on vaadeldud Danske Bank A/S Eesti fililaali sularahaautomaadi turvakaamerate videosalvestisi ning millest nähtub, et sularaha võtab välja E.P. Isikul on peas müts, seljas jope ning ta on kaamera suunas näoga. Oma poolsed ütlused seoses antud kuriteo episoodiga on 27.01.2014.a andnud ka E.P , millest nähtub, et ta tunnistab end süüdi temale inkrimineeritavas kuriteos. Ütlustest nähtub, et hetkel, kui tema sõbra XXX isa pangaautomaadist raha välja võttis nägi ta XXX isa pangakaardi PIN koodi. Pärast kannatanu rahakotti ja pangakaardi enda kätte saamist, läks E.P Aia tänaval asuva Rimi juurde, kus võttis sularahaautomaadist kasutades XXX isa pangakaardi välja sularaha. Pärast raha võtmist viskas E.P rahakotti ja pangakaardi minema. Tõendina on avaldatud ka tunnistaja XXX19.02.2014.a antud ütlused, millest nähtub, et ta viibis enda kasuisa XXX juures. Seal oli ka E.P. Korteris tarbiti alkoholi ning hiljem sõideti kolmekesi linna. Ütlustest nähtub, et politsei poolt näidati kannatule fotot, millelt ta tundis ära E.P’i.

Tõendina on avaldatud ka 02.08.2012.a Harju Maakohtu kohtuotsus, millega tunnistati M.Z süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 alusel. Karistuseks mõisteti M.Z’le vangistus 4 kuud, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra, mõistes karistuseks 2 kuud ja 20 päeva vangistust. Iseloomustava tõendina on avaldatud ka 09.10.2008.a Harju Maakohtu kohtuotsus, millega tunnistati E.P süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 – KarS § 25 lg 2 alusel. Isikut karistati vangistusega 3 kuud, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra, mõistes karistuseks 2 kuud vangistust. Vastavalt KarS § 68 lg 1 arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistuseks mõisteti 1 kuu ja 28 päeva. Iseloomustava tõendina on kohtulikul uurimisel avaldatud ka 15.12.2011.a Harju Maakohtu kohtuotsus, millega tunnistati E.P süüdi KarS § 392 lg 1 – KarS §

1-14-6373 25 lg 2 alusel. Nimelt mõisteti talle karistuseks 2 kuud vangistust, mida suurendati 09.10.2008.a Harju Maakohtu otsusega mõistetud, kuid ärakandmata osa võrra, so 2 kuu vangistuse võrra ning mõisteti liitkaristuseks 4 kuud vangistust. Kohus asub seisukohale, et E.P on kohtus end esitatud süüdistustes süüdi tunnistanud ja tunnistajate ütlused on kooskõlas ka teiste kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil avaldatud tõenditega ning E.P’i süü talle inkrimineeritud kuritegude toime panemises on täielikult tõendamist leidnud, st et E.P pani kavatsetult toime varalise kasu saamise eesmärgil andmete ebaseadusliku sisestamisega andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel ning teist isikut ära kasutades, so KarS § 213 lg 1 – KarS § 21 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kaitstav õigushüve on vara. Objektiivne koosseis on varalise kasu saamine lubamatu sekkumise teel andmetöötlusprotsessi. Andmetöötlusprotsessi sekkumiseks ei ole vaja, et andmetöötlusprotsess oleks juba alanud. Ka andmetöötlusprotsessi lubamatul käivitamisel on andmetöötlusprotsessi sekkutud. Nõutav on siinkohal, et sekkumise tagajärjel andmete töötlemise tulemust mõjutatakse, st andmete töötlemise tulemus oleks sekkumise puudumise korral olnud teistsugune või hoopis puudunud. E.P kasutas kannatanutele kuulunud pangakaarte, et saada varalist kasu. Nimelt tekitas ta kannatanu XXX varalist kahju summas 1500 krooni (95,87 eurot) ning kannatanu XXX varalist kahju summas 5600 krooni (357,9 eurot). Seega tekitas E.P oma tegevusega kannatanutele varalist kahju, andmete ebaseadusliku sisestamisega andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel ning teist isikut ära kasutades. Subjektiivsest küljest eeldab antud süütegu tahtlust koosseisu kõigi asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et E.P tegutses tahtlusega, kuna ta teadis, et kasutades kannatanutele kuuluvaid pangakaarte teostab ta süüteokoosseisule vastava kuriteo. Samuti E.P kasutas ära XXX, andis talle pangakaardi PIN koodi ja palus viimasel võtta pangaarvelt raha. Seega oli E.P isikuks, kes pani toime süüteo teist isikut ära kasutades. Antud paragrahvi lõige 1 täpsustab vahetut täideviimist ehk ise täideviimist ja vahendliku täideviimist ehk teo toime panemist teise isiku ärakasutamise teel. Vahendliku täideviimise peamiseks tunnuseks on ärakasutamisssuhte olemasolu vahendliku täideviija ja ärakasutatava isiku vahel. Ärakasutamissuhe on suhe, mis võimaldab vahendlikul täideviijal rakendada ärakasutatavat isikut kui vahendit süüteokoosseisupärase teo toimepanemiseks. Ärakasutamissuhtel on erinevaid vorme: a) ärakasutatud isiku valitsemine teadmisega; b)

1-14-6373 ärakasutatud isiku valitsemine tahtega ja c) ärakasutatud isiku valitsemine organisatsioonilise võimuaparaadiga. Kohus leiab, et antud kriminaalasjas saab rääkida esimesest vormist ehk ärakasutatud isiku valitsemisest teadmisega. Sellisel juhul näeb vahendlik täideviija erinevalt ärakasutatavast juba ette asjaolusid, millest süüteokoosseisupärane tegu kujuneb ja valitseb teadmisega ärakasutatavat isikut. Näiteks kasutab vahendlik täideviija süüteokoosseisupärase teo toimepanemiseks isikut, kes paneb teo toime ilma tahtluseta (nt palub A lokaali portjeel tuua talle garderoobist tema „kalli“ hinnaline kasukas), või isikut kes oma isikus toimib õiguspäraselt. Ärakasutatud isiku valitsemine teadmisega on ka see, kui vahendlik täideviija ajendab ärakasutatud isikut süüteokoosseisupärast tegu toime panema talle muul viisil tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomise teel. Kohus leiab, et XXX pani teo toime ilma tahtluseta. Nimelt E.P palus XXX võtta välja raha pangakaardilt, mille PINkoodi ta teadis. Seega kohus leiab, et XXX ei olnud alust eeldada, et tema sõbra valduses on varastatud pangakaart. Samuti on E.P pannud toime võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on varem toime pannud varguse, ja mis on toime pandud sissetungimisega ja grupi poolt, so KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse koosseisu moodustab võõra vallasasja äravõtmine. Varguse ründeobjektiks on asi, mille näol on tegemist füüsilise ehk kehalise esemega. Antud kriminaalasjas oli selleks kannatanutele kuulunud esemed, sh Finlord Company Inc Eesti filiaalile kuulunud riided, XXX kuulnud pangakaart koos rahaga ja XXX kuulnud esemed. Asja äravõtmise ehk hõivamise all mõistetakse siinkohal võõra valduse lõpetamist, uue valduse kehtestamist ja valduse ülekandumist, mis seisneb valduse murdmises ehk valduse üleminekus senise valdaja nõusolekuta. Subjektiivsest küljest eeldab vargus tahtlust koosseisu asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb juba vähemalt kaudse tahtlusega. Lisaks sellele näitab asja ebaseadusliku omastamise eesmärk subjektiivse koosseisutunnusena kavatsetust asja äravõtmise suhtes. Kohus leiab, E.P pani KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava teo toime kavatsetult. E.P seadis endale eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teadis, et see saabub või vähemalt pidi seda võimalikus pidama.

1-14-6373 Samuti asub kohus seisukohale, et E.P ’i süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on täielikult tõendamist leidnud, st et E.P pani kavatsetult toime järjepideva kehalise väärkohtlemise, so KarS § 122 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 122 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivne koosseis sisaldab kahte alternatiivset tegu – järjepidevat kehalist väärkohtlemist ning suurt valu põhjustanud kehalist väärkohtlemist. Järjepidev on ühe ja sama kannatanu korduv või kestev kehaline väärkohtlemine. Korduvus eeldab vähemalt kahte iseseisvat tegu, st tegusid, mis on ajaliselt lahutatud ja kantud erinevast tahtlusest. Samas ei ole oluline, kas süüdlane on varasema teo eest karistatud või mitte ning millise tervisekahjustuse süüteokoosseisu järgi varasem rünne on kvalifitseeritud. Korduvad löögid vm vägivallateod, mis on hõlmatud ühtsest tahtlusest ka toime pandud vahetult üksteisele järgnevatena (kestev vägivald) tuleb kvalifitseerida piinamisena. Riigikohus on näiteks pidanud tavalisest suuremat valu tekitavaks kannatanu korduvat juustest kiskumist ning nende väljarebimist ja keha hammustamist. Subjektiivsest küljest eeldab koosseis tahtlust. Koosseis on täidetud ka siis, kui isik paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus on seisukohal, et kannatanule põhjustatud kehaline väärkohtlemine oli järjepidev, kuna süüdistatava poolt kannatanule tekitatud kehaline väärkohtlemine kestis lühikeste ajavahemike järel järjepidevalt. Nimelt lõi E.P kannatanut kätega ja jalgadega pea ja keha piirkonda. Kohus asub seisukohale, et E.P’ile esitatud süüdistused on õigesti kvalifitseeritud, ta on süüvõimeline ja teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Samuti asub kohus seisukohale, et M.Z on kohtus end esitatud KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime panemises süüdi tunnistanud, kannatanu esindaja ja tunnistajate ütlused on kooskõlas ka teiste kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega ning M.Z süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on täielikult tõendamist leidnud, st et M.Z pani toime võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, ja mis on toime pandud sissetungimisega ja grupi poolt, so KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse koosseisu moodustab võõra vallasasja äravõtmine. Varguse ründeobjektiks on asi, mille näol on tegemist füüsilise ehk kehalise esemega. Antud kriminaalasjas oli selleks kannatanutele

1-14-6373 kuulunud esemed, sh Finlord Company Inc Eesti filiaalile kuulunud riided. Asja äravõtmise ehk hõivamise all mõistetakse siinkohal võõra valduse lõpetamist, uue valduse kehtestamist ja valduse ülekandumist, mis seisneb valduse murdmises ehk valduse üleminekus senise valdaja nõusolekuta. Lõhkudes ust ja eemaldades poest riided, mis ei kuulunud süüdistatavale näitab et süüdistataval ei olnud mingisugust nõusolekut senise valdaja valduse murdmiseks. Riigikohus on asunud seisukohale, et süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust ja need teod võivad olla üksikult subsumeeritavad nii kuriteona (KarS § 199) kui ka väärteona (KarS § 218). Lisaks vähemalt kolmele vargusele tuleb tuvastada ka sisuline seos nende vahel. Süütegude vaheline ajavahemik iseenesest ei ole süstemaatilisuse moodustamiseks oluline. Ajalist faktorit peavad kohtud kindlasti hindama, kuid seda tuleb teha tegude sisemise seose analüüsi juures. Ajavahemik, mille jooksul vaadeldavad teod toime pannakse, võib toetada süütegude nn ühtset käekirja. Teisalt ei ole võimatu, et ka ühe päeva jooksul toime pandud kolm või enam vargust võivad erineda tehioludelt nii oluliselt, et sisemist seost ei ilmnegi. Siit nähtub, et ajalisele faktorile ei saa omistada iseseisvat õiguslikku tähendust teo kvalifitseerimisel KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, kuid see on teiste tunnuste hulgas üks reaalne ja mõõdetav kriteerium, mille kaudu tuvastada tegude vaheline sisemine seos või selle puudumine KarS § 199 lg 2 p 9 kontekstis tuleb elustiili mõiste sisustamisel arvestada iga üksikjuhtumi asjaolusid. Püsiva sissetuleku hankimine on eluviisi kindel tunnus, kus isik on motiveeritud toime panema uusi vargusi. Tähele tuleb panna aga seda, et eluviisi võimaliku tunnusena on kolleegium vaadelnud ka olukorda, kus isikul on lihtsalt harjumus varastada. Need isikud ei varasta selleks, et ära elada, vaid selleks, et neil on lihtsalt nii kombeks. Sellesse kategooriasse paigutuvadki isikud, kes näiteks varastavad kauplustest ühel korral vaid paki kohvi, teisel korral pudeli õlut ja kolmandal korral CD plaadi. KarS § 199 lg 2 p 9 näeb ette kriminaalkaristuse ka nende isikute suhtes, kes harjumusest ja ühtelugu varastavad võõrast vara, sest varastamine tundub hetkel olevat mugavam ja kasulikum kui ostu eest tasumine (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20.06.2013.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-66-13, p 6, 7). M.Z’it on korduvalt karistatud süstemaatiliste varguste eest ja seda nii kuritegudena kui ka väärtegudena. Isikul ei ole tööd, seega on kohtu hinnangul varastamine M.Z ’le püsivaks sissetulekuks ning kirjeldab tema elustiili. Antud kriminaalasja toimikumaterjalidest nähtub asjaolu, et M.Z’ile lubati varastamise eest ka tasu. Subjektiivsest küljest eeldab vargus tahtlust koosseisu asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb juba vähemalt kaudse tahtlusega. Lisaks sellele näitab asja ebaseadusliku

1-14-6373 omastamise eesmärk subjektiivse koosseisutunnusena kavatsetust asja äravõtmise suhtes. Kohus leiab, M.Z pani KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava teo toime kavatsetult. M.Z seadis endale eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teadis, et see saabub või vähemalt pidi seda võimalikus pidama. M.Z on süüvõimeline ning teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. M.Z esitatud süüdistus on õigesti kvalifitseeritud.

KARISTUS

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava isikut, süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalusega mõjutada neid edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistamise alus tuleneb KarS §-st 56, kuid mõistetavalt tuleb karistuse kohaldamisel järgida karistusseadustiku IV peatüki esimese jao kõigis paragrahvides sätestatut. Karistusseadustiku §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb sellise hinnangu andmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Seega ei tohi hakata karistuse liigi ja määra valikul konkreetse teo asemel hindama hoopis süüdistatava varasemat elukäiku ning tema isikuomadusi üldises plaanis (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20.02.2007.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-99-06, p 14). KrMS § 14 tuleneb kohtumenetluse võistlevuse põhimõte, mille kohaselt täidavad süüdistus- ja kaitsefunktsioone ning kriminaalasja lahendamise funktsioone eri menetlussubjektid. Erinevalt uurimispõhimõttele rajanevast kriminaalmenetlusest vastutab võistlevas menetluses süüdistuse ja seda toetavate tõendite esitamise eest prokurör. Kohus on erapooletu õigusemõistja, kelle roll seisneb eelkõige tõendamise reeglite järgimise tagamises kohtuistungil, seejärel kogutud tõendite hindamises ja nende pinnalt otsuse tegemises. Kohus ei ole karistuse küsimuse otsustamisel seotud prokuröri ega kaitsja vastavate taotlustega ning lahendab selle küsimuse vastavalt seadustele ja siseveendumusele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12.02.2008.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-91-07, p 6.1). Süüdistataval E.P on varasemalt karistatud kriminaalkorras. Nimelt 15.12.2011.a karistati teda Harju Maakohtu poolt KarS § 392 lg 1 - KarS § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava

1-14-6373 kuriteo toime panemise eest vangistusega 2 kuud, mida suurendati 09.10.2008.a Harju Maakohtu otsusega mõistetud, kuid ärakandmata osa võrra, so 2 kuu vangistuse võrra ning mõisteti liitkaristuseks 4 kuud vangistust. E.P’i karistust täpsustati 27.03.2014.a Harju Maakohtu määrusega, õigeks karistuseks loeti vangistus 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. Samuti on teda karistatud 09.10.2008.a Harju Maakohtu poolt, millega tunnistati E.P süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 – KarS § 25 lg 2 alusel. Isikut karistati vangistusega 3 kuud, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra, mõistes karistuseks 2 kuud vangistust. Vastavalt KarS § 68 lg 1 arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistuseks mõisteti 1 kuu ja 28 päeva. Karistust kergendav asjaolu on puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Samas tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka teiste asjaoludega, sh võimalusega mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel tuleb seega arvestada ka karistuse kohaldamise eesmärke. Kellegi karistusõiguslik mõjutamine saab toimuda ainult inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Sellepärast peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13.05.2004.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-40-04, p 7). Kuna E.P ’i on varasemalt karistatud kriminaalkorras, mis on teda iseloomustava asjaoluna kohtule ka teada, tuleb karistuse mõistmisel lähtuda eelkõige isiku süüst, kergendavatest ja raskendavatest asjaoludest, võimalusega mõjutada E.P ’i edaspidi hoiduma süütegude toimepanemistest ja õiguskorra kaitse huvidega. Kohus on seisukohal, et E.P ’i ei ole mõttekas ega otstarbekas karistada rahalise karistusega, kuna see ei kannaks oma eesmärke. Rahaline karistus on vastavalt toimiku materjalidele välistatud ka sellepärast, et E.P töötas varasemalt mitteametlikult Soomes ehitusel. Lisaks kuulub E.P ’ilt väljamõistmisele ka tsiviilhagid ja menetluskulud. Kohus on seisukohal, et E.P’i tuleb karistada reaalse vangistusega. Karistuse mõistmisel E.P’ile peab kohus arvestama kohaldatava karistuse üld- ja eripreventiivset mõju. Kaaludes asenduskaristusena üldkasuliku töö kohaldamist, peab kohus selgitama välja, kas isik on üldsegi asenduskaristuseks sobilik. Asjaolud, mis on seotud isikuga võivad raskendada asenduskaristusena üldkasuliku töö reaalset täideviimist. Üldkasuliku töö ja ka karistuse mõistmine tingimisi lähtuvad ühest ja samast eeldusest – kohus usub, et isik suudab enda elu jätkata ilma süütegusid toime panemata. E.P’i näol ei ole tegemist isikuga, kelle suhtes oleks võimalik rakendada KarS § 69 sätteid ning tema karistus asendada

1-14-6373 üldkasuliku tööga. E.P ’i on varasemalt karistatud nii tingimisi kui ka reaalse vangistustega. Vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga on tegemist

abinõuga

isiku ühiskonnast isoleerimise vältimiseks. E.P ’i suhtes ei esine eeldusi üldkasuliku töö edukaks läbiviimiseks ning tema suhtes vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ei täidaks oma eesmärki eripreventiivses mõttes. Kohtul puudub usaldus, et E.P suudaks vabaduses viibides hoiduda uute süütegude toimepanemisest ning üldkasuliku tööga seotud kontrollnõudeid korrektselt järgida.

KarS § 213 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS § 122 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Keskmiseks karistusemääraks antud paragrahvide puhul on seadusandja poolt määratletud 2,5 aastat vangistust. Kohtupraktika kohaselt tuleb lähtuda karistuse mõistmisel karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmisest määrast. Seejärel tuvastada süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-11, p 11 ja 17.05.2013.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-52-13, p 19). Kohus on seisukohal, et E.P ’i on võimalik karistada reaalse vangistusega toime pandud kuritegude ees alla sanktsiooni keskmise määra.

Eelpool toodud arvestades asub kohus seisukohale, et E.P tuleb mõista KarS § 199 lg 2 p 4 (18.03.2010.a episood) järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks vangistus 3 (kolm) kuud. E.P tuleb mõista KarS § 213 lg 1 – KarS § 21 lg 1järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks vangistus 2 (kaks) kuud. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega, mõistes liitkaristuseks 3 (kolm) kuud. Vastavalt KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada E.P ’ile mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 2 (kaks) kuud. KarS § 65 lg 1 ja KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus 2 (kaks) kuud kaetuks 15.12.2011.a Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistusega ning vastavalt KarS § 65 lg 1 teisele lausele lugeda karistus kantuks, kuna eelmine (so 15.12.2011.a kohtuotsuse järgi täielikult ärakantud karistus arvestatakse liitkaristusest maha. E.P tuleb mõista KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 (22.01.2013.a ja 23.03.2013.a episoodid) järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks vangistus 6 (kuus)

1-14-6373 kuud. E.P tuleb mõista KarS § 122 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks vangistus 1 (üks) aasta. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega, mõistes liitkaristuseks vangistus 1 (üks) aasta. Vastavalt KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada E.P’ile mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 8 (kaheksa) kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 25.01.2014.a – 19.03.2014.a, so 1 (üks) kuu ja 22 (kakskümmend kaks) päeva. Ärakandmisele kuuluvaks vangistuseks lugeda 6 (kuus) kuud ja 8 (kaheksa) päeva. Karistuse kandmise alguseks lugeda E.P’i vahistamise päev, so 17.07.2014.a. E.P’i suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni ja seejärel tühistada.

Riigikohus on asunud seisukohale, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik võivad olla aluseks karistuse kandmisest tingimusliku vabastamise vaagimiseks. Vähemalt üheks selliseks iseloomustavaks asjaoluks peab olema märkimisväärne eripära (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20.02.2007.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-99-06, p 16, 17). Karistusest tingimisi vabastamine KarS §-de 73 ja 74 alusel ei ole iseseisev karistusliik,

vaid

see

on

kuriteo

eest

mõistetud

põhikaristuse

üks

võimalikest

individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerub isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13.05.2004.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-40-04, p 8). Kohus on seisukohal, et E.P ’i suhtes ei ole võimalik kohaldada KarS § 74 sätteid kuna taotletav eripreventiivne eesmärk puudub. E.P’i on varasemalt karistatud tingimisi karistusega, kohustusega järgida KarS § 75 sätestatuid kontrollnõudeid. E.P ’i sooritas katseajal uued kuriteod ja selle eest mõisteti ta reaalselt vanglasse. Samuti süüdistatakse E.P ’i isiku järjepidevas piinamises, mis on raske isikuvastane kuritegu. Seega ei ole E.P oma varasemast karistusest midagi õppinud ja on jätkanud kuritegude sooritamist. Seega ei ole

1-14-6373 E.P oma tegude põhjal mingeid järeldusi teinud ja teda saab karistada ainult reaalse vangistusega. Riigikohtu kriminaalkolleegium on asunud seisukohale, et vangistuse osalise täitmisele pööramise mõte seisneb šokiefektis, mis tekitatakse süüdimõistetule tema lühiajalise paigutamisega vangistusasutusse ja millega antakse isikule tõsine hoiatus tema edasise käitumise suhtes. Nimetatud efekti pole aga võimalik saavutada pikemaajalise (enam kui mõnekuulise) vangistusega, sest selle aja jooksul isik kohandub vangistusega. Seega taotletakse nn šokivangistusega eripreventiivset eesmärki isiku suhtes, kelle täielik karistuse kandmisest vabastamine pole tema teost lähtuva süü suuruse ja isikuomaduste tõttu põhjendatud (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11.04.2005.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-21-05, p 5). Kohtu hinnangul on võimalik saavutada šokivangistuse efekt juhul, kui isik ei ole viibinud kriminaalmenetluse raames vahi alla ning kohesele kandmisele kuuluv vangistus pööratakse täitmisele viivitamatult peale mõistmist. Kohus on seisukohal, et E.P’i suhtes ei ole mõistlik rakendada šokivangistust, kuna kohtu hinnangul taotletav eripreventiivne eesmärk puudub. E.P on viibinud vahi all alates 25.01.2014.a , seega üle 6 (kuue) kuu. Kohus on seisukohal, E.P näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks suuteline tajuma toimepandud tegude õigusvastasust. Karistuse eesmärki on võimalik saavutada E.P suhtes mõistes talle üksnes reaalse vangistuse. Süüdistatavat M.Z on samuti varasemalt karistatud kriminaalkorras. Isikul on 6 (kuus) kehtivat kriminaalkaristust. Nimelt viimati karistati teda 30.09.2013.a Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9 – KarS § 25 lg 2 ja KarS § 200 lg 2 p 4 järgi vangistusega 2 aastat. M.Z on käesolevas kriminaalasjas pannud toime ühe teise astme kuritegu. See on võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, ja mis on toime pandud sissetungimisega ja grupi poolt ehk KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kergendav asjaolu on puhtsüdamlik kahetsus, raskendavad asjaolud puuduvad. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Samas tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka teiste asjaoludega, sh võimalusega mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel tuleb seega arvestada ka karistuse kohaldamise eesmärke. Kellegi karistusõiguslik mõjutamine saab toimuda ainult inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Sellepärast

1-14-6373 peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13.05.2004.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-40-04, p 7). Kuna M.Z on varasemalt karistatud kriminaalkorras, mis on teda iseloomustava asjaoluna kohtule ka teada, tuleb karistuse mõistmisel lähtuda eelkõige isiku süüst, kergendavatest ja raskendavatest asjaoludest, võimalusega mõjutada M.Z ’it edaspidi hoiduma süütegude toimepanemistest ja õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus on seisukohal, et M.Z’t ei ole mõttekas ega otstarbekas karistada rahalise karistusega, kuna see ei kannaks oma eesmärke. Rahaline karistus on vastavalt toimiku materjalidele välistatud ka sellepärast, et M.Z ei tööta, ta kannab karistust Tallinna Vanglas. Lisaks kuulub M.Z ’lt väljamõistmisele ka tsiviilhagi ja menetluskulud. Kohus on seisukohal, et M.Z’t tuleb karistada reaalse vangistusega. Karistuse mõistmisel M.Z’ile peab kohus arvestama kohaldatava karistuse üld- ja eripreventiivset mõju. Kaaludes asenduskaristusena üldkasuliku töö kohaldamist, peab kohus selgitama välja, kas isik on üldsegi asenduskaristuseks sobilik. Asjaolud, mis on seotud isikuga võivad raskendada asenduskaristusena üldkasuliku töö reaalset täideviimist. M.Z kannab hetkel 2.aastast karistust Vanglas, seega tema näol ei ole tegemist isikuga, kelle suhtes oleks võimalik kohaldada KarS § 69 sätteid. Samui märgib kohus, et M.Z mõistetud karistus on üle kaheaasta, mis välistab KarS § 69 sättete kohaldamise võimaluse.

KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Keskmiseks karistusemääraks antud paragrahvi puhul on seadusandja poolt määratletud 2,5 aastat vangistust. Kohtupraktika kohaselt tuleb lähtuda karistuse mõistmisel karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmisest määrast. Seejärel tuvastada süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-11, p 11 ja 17.05.2013.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-52-13, p 19). Kohus on seisukohal, et M.Z ’it on võimalik karistada reaalse vangistusega toimepandud kuriteo ees alla sanktsiooni keskmise määra ja seda põhjendusel, et M.Z kahetseb toimepandud tegu puhtsüdamlikult, tema polnud antud kuriteo toimepanemise initsiaator, tema roll oli väike.

Eelpool toodud arvestades asub kohus seisukohale, et M.Z tuleb mõista KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks

1-14-6373 vangistus 6 (kuus) kuud. Vastavalt KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada M.Z’le mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 4 (neli) kuud. KarS § 65 lg 1 ja KarS § 64 lg 1 alusel suurendades käesoleva otsusega mõistetud karistus - 4 (neli) kuud vangistust – eelmise so. Harju Maakohtu 30.09.2013.a otsusega mõistetud ja kandmata karistuse, so. vangistusega 2 aasta võrra, mõistes liitkaristuseks vangistus 2 (kaks) aastat ja 2 (kaks) kuud. Karistuse kandmise alguseks lugeda eelmise, so Harju Maakohtu 30.09.2013.a kohtuotsuse järgi määratud karistusaja algus, so. 30.01.2013.a.

TSIVIILHAGI

Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 25 sätestab igaühe õiguse talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. KrMS § 310 lg 1 kohaselt juhul, kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 128 lg 4 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Need suurused ei ole mõõdetavad, kuid kohtul on võimalik mõista kannatanute kasuks süüdlaselt välja mõistliku suurusega moraalne kahju. VÕS § 134 lg 2 kohaselt isikult vabaduse võtmisega, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma.

1-14-6373 VÕS § 137 kohaselt kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Seega vastutab isik teisele isikule kahju tekitamise eest juhul, kui kahju on tekitatud isiku poolse tegevuse või tegevusetuse tagajärjel, selline tegevus on õigusvastane ning isik on kahju tekitamises süüdi. Riigikohtu tsiviilkolleegium 12.12.1996.a otsus nr 3-2-1-111-96 sätestab, et moraalse kahjuna kuulub PS § 25 alusel hüvitamisele püsiv kehalise terviklikkuse kaotus, väljanägemise muutus või oluline psüühika ja närvitegevuse häire, samuti heaolu langus, tingituna ajutisest või püsivast piirangust isiku tegevuses ning elukorralduses või põhjendatult loodetud heaolu loomise võimaluse kaotus kuuluvad moraalse kahjuna hüvitamisele PS § 25 alusel. Moraalse kahju olemasolu peab tõendama hageja. Antud kriminaalasja materjalidest nähtub, et kannatanule tekitati tervisekahjustus, mille tulemusel kannatanu nägemine on halvenenud ning tal diagnoositi 18.02.2013.a 9.roide murd. Kuna tekitatud tervisekahjustus jääb kannatanule pikaks ajaks meenutama temaga toimepandud jõhkrat kuritegu, leiab kohus, et kannatanu poolt esitatud moraalse kahju hüvitamise nõue on põhjendatud ning see on tekitatud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena. Kohus möönab, et ei ole olemas mõõdupuud, milles moraalse kahju suurust mõõta, kuid kohtu hinnangul antud kriminaalasjas kannatanule E.P ’i poolt põhjustatud füüsiliste ja vaimsete kannatuste eest on igati põhjendatud tsiviilhagis toodud moraalse kahju suurus. Käesoleval juhul on tõendamist leidnud, et kannatanutele XXX , XXX , XXX , XXX ja XXX on kahju põhjustatud E.P . Finlord Company Inc Eesti filiaalile on kahju põhjustanud E.P

koos M.Z

ja Grigori XXX . Nagu nähtub

kriminaalasja materjalidest kannatanu XXXesitanud tsiviilhagi summas 370,69 eurot, kannatanu XXX esitanud tsiviilhagi summas 101,2 eurot, kannatanu XXX on esitanud tsiviilhagi summas 1159,99 eurot, kannatanu XXX esitanud tsiviilhagi summas 1500 eurot, XXX esitanud tsiviilhagi summas 200 eurot ning Finlord Company Inc Eesti filiaal on esitanud tsiviilhagi summas 9333 eurot. 17.09.2014.a. toimunud kohtuistungil kinnitas süüdistatav E.P , et on kannatanute XXX , XXX , XXX , XXX ’a ja XXX poolt esitatud tsiviilhagid nõus hüvitama. Samuti 17.09.2014.a toimunud kohtuistungil E.P ja

1-14-6373 M.Z kinnitasid, et on kannatanu Finlord Company Inc Eesti filiaali poolt esitatud tsiviilhagi nõus hüvitama. Seega on E.P ja M.Z hagid õigeks võtnud. Kohus leiab, et XXX , XXX , XXX , XXX ’a ja XXX poolt esitatud tsiviilhagid on põhjendatud ja esitatud mõistlikus suuruses ning milline on tekitatud süüdistatava õigusvastase käitumisega, mistõttu kuuluvad tsiviilhagid täies mahus süüdistatavalt E.P’ilt väljamõistmisele. Samuti leiab kohus, et Finlord Company Inc Eesti filiaali poolt esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja esitatud mõistlikus suuruses ning milline on tekitatud süüdistatavate õigusvastase käitumisega, mistõttu kuulub tsiviilhagi täies mahus süüdistatavatelt E.P ’ilt solidaarselt koos M.Z-iga ja Grigori XXX väljamõistmisele.

ASITÕENDID

Käesolevas kriminaalasjas on asitõenditeks 5 CD plaati videosalvestustega, 1 CD plaati kõnesalvestustega, DNA – karp, jalatsijälje fragment želatiinkilel pakituna paberkotti märkega 13230100941, sigaretikonid, teksapüksid, sokk, pusa, plastpudel Viru Valge, klaas, tuhatoosi sisu, plastpudel Vana Tallinn, kaks tetrapakendit, sigarettide pakend LD, paberitükk, karvad pakituna pakendisse märkega 13230101620. KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt võidakse kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. KrMS § 126 lg 3 p 4 kohaselt väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber.

Eelpool toodu alusel asub kohus seisukohale, et 5 CD plaat videosalvestustega ja 1 CD plaati kõnesalvestustega, mis asuvad kriminaaltoimiku materjalide juures, tuleb pärast kohtuotsuse jõustumist jätta kriminaaltoimiku materjalide juurde. DNA–karp, jalatsijälje fragment želatiinkilel pakituna paberkotti märkega 13230100941, sigaretikonid, teksapüksid, sokk, pusa, plastpudel Viru Valge, klaas, tuhatoosi sisu, plastpudel Vana Tallinn, kaks tetrapakendit, sigarettide pakend LD, paberitükk, karvad pakituna pakendisse märkega 13230101620, tuleb pärast kohtuotsuse jõustumist hävitada.

1-14-6373

MENETLUKULUD

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja alljärgnevalt:

E.P’ilt välja mõista alusel menetluskuludena: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 396,00 eurot (kolmsada üheksakümmend kuus eurot). KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud summas 1,00 eurot (üks euro). KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 532,50 eurot (viissada kolmkümmend kaks eurot ja viiskümmend senti).

M.Z’lt välja mõista alusel menetluskuludena: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 288,00 eurot (kakssada kaheksakümmend kaheksa eurot). KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud summas 1,00 eurot (üks euro). Samas peab kohus põhjendatuks menetluskulude osas kohaldada KrMS § 180 lg 3 sätteid ning määrata kõigilt süüdistatavatelt väljamõistetud menetluskulud hüvitamisele ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul. Kohus arvestab siinkohal asjaoludega, et kinnipidamisasutuses on kohtuotsuse täitmine menetluskulusid puudutavas osas süüdistatavatel E.P ’il ja M.Z ’l raskendatud, kuna kinnipidamisasutuses viibiva süüdimõistetu töötamise võimalus on piiratud. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa kohus

välistada,

et süüdistatavatel osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23.11.2012.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12, p 7). Kohus lisab, et tulenevalt VangS §-st 37 on kinnipeetav kohustatud töötama. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei ole kohustatud töötama: 1) üle kuuekümne kolme aasta vanune kinnipeetav; 2) üldharidust või kutseharidust omandav või tööalasel koolitusel osalev kinnipeetav; 3) kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama ning 4) kuni kolmeaastast last kasvatav kinnipeetav. Käesolevas asjas VangS § 37 lg. 2 sätestatud asjaolusid kohus ei tuvastanud. Süüdimõistetult kohtukulude sissenõudmise eesmärk ei ole mitte süüdimõistetu õiguste kitsendamine või äravõtmine või süüdimõistetule kuriteo toimepanemise eest riikliku

1-14-6373 hukkamõistu avaldamine ega üld- ning eripreventiivsete eesmärkide saavutamine, vaid kriminaalmenetlusele tehtavate riiklike kulutuste vähendamine ja riigi rahaliste vahendite säästlikum kasutamine. Seega ei ole kohtukulude näol tegemist karistusega. Teo toimepanemise ja isiku süüditunnistamise ajal kehtinud seaduse järgi kuriteoks tunnistatud teo toimepannud isikul ei kao kohustus kompenseerida oma õigusvastasest käitumisest tulenevaid menetluskulusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12.02.2003.a otsus kriminaalasjas nr 31-1-23-03, p 5.3 ja 5.4). Lähtuvalt eelpool toodud seisukohast leiab kohus, et antud kriminaalasjas ei ole põhjust jätta osa süüdistatavate E.P’ilt ja M.Z’lt välja mõistetud menetluskulusid riigi kanda. Kohus rahuldas süüdistatavate taotluse ajatada XXXmaalselt menetluskulude tasumist. Kohus märgib, et süüdistatavate näol on tegemist noorte meestega, kes on võimelised tegema tööd ja seda ka vanglas, samas on nad kohtu hinnangul suutelised tasuma ka neilt väljamõistetud menetluskulud.

Violetta Kõvask Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.