Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
16.10.2014, Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi aeg – 16.09.2014
Kohtuasja number
1-13-5439
Kohtunik
Tiit Kullerkupp
Kohtuistungi sekretär
Kai Rosar
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid V.L’i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
V.L, isikukood: XXX, Eesti Vabariigi kodanik, viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 13.09.2011 ja lõpp 13.01.2016
Jätta V.L vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata süüdimõistetule ja prokurörile.
Viru
Vanglale,
Asjaolud: Viru Vangla edastas 04.08.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava V.L ’i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. V.L tunnistati süüdi Harju Maakohtu 19.06.2013.a. kohtuotsusega KarS § 121 järgi ja mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1, KarS § 64 lg 1 alusel moodustati liitkaristus Harju Maakohtu 08.04.2013.a. kohtuotsusega nr 1-11-10330 mõistetud karistusega,
s.o 4-aastase vangistusega ning mõisteti liitkaristuseks üksikkaristustest raskema suurendamise teel vangistus 4 aastat ja 4 kuud. Karistusaja alguseks loeti Harju Maakohtu 08.04.2013.a. kohtuotsuses märgitud karistuse alguskuupäev, s.o 13.09.2011.a. Viru Vangla poolt koostatud iseloomustusest nähtub, et V.L ’i on kriminaalkorras karistatud 6-l korral ning tegemist on kolmanda reaalse vangistusega. Varasemalt on teda karistatud asja omavolilise kasutamise, röövimise, kehalise väärkohtlemise, varguste, dokumendi võltsimise, omastamise, kelmuse, röövimise katse ja süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise eest. Käesolev karistus on mõistetud kehalise väärkohtlemise eest. Kuritegude raskusaste on jäänud samaks, kuritegude soodusteguriks on olnud narkootikumide kuritarvitamine ning materiaalse kasu saamise soov. Vangistuses on kinnipeetav täitnud individuaalset täitmiskava ning osalenud tööhõives. Kinnipeetaval on 12 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetaval puudub vabanedes kindel elukoht. Soovib pärast vabanemist asuda elama xxxx ema, kasuisa ning nende kahe lapse juurde. Talu kuulub kinnipeetava sõnul vanemale õele, kuid õde ei ole nõus teda sinna elama võtma. Ka ema ega kasuisa ei soovi kinnipeetava vabanemist ja nende juurde elama asumist, sest kardavad kodurahu ja kahe lapse pärast. Kinnipeetav lõpetas xxxx 7.klassi, kuid eriala omandamisest huvitatud ei ole. Kinnipeetaval puudub vabanedes kindel töökoht. Enne vangistust töötas väidetavalt mitteametlikult ja majanduslik olukord oli hea, kuid seda mõjutas isiku alkoholi ja narkootikumide tarbimine. Kuritegusid on toime pannud majandusliku kasu saamiseks. Isikul on täitmata nõudeid ca 1000 euro ulatuses. Isikul on kriminaalseid tuttavaid ning vangistuses viibimise ajal on ta mõjutanud teisi kinnipeetavaid ja kihutanud neid distsipliinirikkumistele. Alkoholi tarvitamisega väidetavalt probleeme ei esinenud, narkootikumide tarvitamist alustas 2010.a. Narkojoobes olles on pannud toime kuritegusid. Diagnoositud on sõltuvus ning võimalikul vabanemisel pakutud võimalust võtta osa sõltuvusravist, mida V.L soovis. Isik on korduvalt ennast tahtlikult vigastanud oma tahtmise saamiseks. Käitumiselt on isik impulsiivne ega arvesta tagajärgedega. Kinnipeetav väljendab soovi tulevikus kasvatada lapsi, minna tööle ning luua pere, kuid tal puudub ettekujutus normaalsest pereelust, kuna ei ole seda lapsepõlves kogenud. Isikul on välja kujunenud kuritegelikud hoiakud, ta on kuulunud kriminaalsete hoiakutega isikute seltskonda ning rikkunud varasemalt käitumiskontrolli nõudeid. Vangla hindab uue mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgmise kahe aasta jooksul 74%, vägivaldse korduva kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgmise kahe aasta jooksul 65%. Vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et isik, olles kriminaalhooldusalune, ei täitnud kriminaalhooldusele määratud kontrollnõudeid ning vangistus pöörati täitmisele. Kuritegude dünaamika näitab, et uute toimepandud kuritegude raskusaste suureneb. Kriminaalhooldaja arvamusest selgub, et psühhiaatrilised uuringud on kinnitanud käitumishäiret, õigekirja, kõne ja keele arengu häireid. Seoses V.L-i iseloomu ja isikuomadustega ning varasema käitumisega on uue kuriteo toimepanemise risk suur ning sattudes kuritegelikku seltskonda võib isik toime panna uusi kuritegusid. Kriminaalhooldaja leiab, et V.L tuleks jätta ennetähtaegselt vabastamata.
Prokuratuuri seisukoht: 12.09.2014 Viru Maakohtule saabunud seisukohas märgib prokurör, et ei soovi võtta osa kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toetanud. Prokurör märgib, et V.L-i varasem elukäik (kriminaalkorras karistatud kuuel korral, kolmas reaalne vangistus) ja käitumine karistuse kandmise ajal (12 kehtivat distsiplinaarkaristust), viitavad tema ohtlikkusele. Kuna süüdimõistetu on ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkanud kuritegude toimepanemist, pole alust arvata, et tema käitumine vabaduses oleks seaduskuulekas. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine, mis käesoleval juhul ei ole täidetud. Kinnipeetava poolt uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 74% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul 65%. Varasemad karistused ei ole kinnipeetavale mingit mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme narkootikumide tarvitamisega ning diagnoositud on sõltuvus, seda võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Prokuratuur leiab, et kuna kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida isiku käitumist õiguskuulekuse suunas, siis tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses. Maakohtu istung: 16.09.2014 toimunud videokohtuistungil märkis kinnipeetav, et ta püüab paremuse poole kuna tal on 3-aastane tütar ning ta tahab näha oma lapse kasvamist ja olla oma lapsele isa. Kinnipeetav lubas, et püüab ennast õigele teele suunata. Maakohtu määruse põhjendused: Maakohus, tutvunud asja materjalidega, prokuratuuri seisukohaga ja ära kuulanud kinnipeetava, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja V.L tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et kuigi isik on vangistuses täitnud individuaalset täitmiskava ja olnud hõivatud tööga, on tema vabastamist välistavad asjaolud kaalukamad. Kohus märgib, et isikul puudub kindel elukoht, kuna õde ega ema koos kasuisaga ei soovi kinnipeetavat enda juurde elama. Elukoha puudumine on aga isiku vabastamist välistavaks asjaoluks. Samuti puudub kinnipeetaval töökoht. Kuivõrd isik on materiaalse kasu saamise eesmärgil pannud toime kuritegusid, on kohtu hinnangul olemas arvestatav risk, et isik võib jätkata varavastaste kuritegude toimepanemist. Lisaks on kinnipeetaval 12 kehtivat distsiplinaarkaristust. Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 02.11.2006 määruses kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 väljendanud, et vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. Seega ei ole see tingimus käesoleval juhul täidetud.
Kuivõrd vangla on hinnanud kinnipeetava poolt uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 74% ja vägivaldse korduva kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 65%, oleks kohtu hinnangul nii kõrge riskiprotsendiga kinnipeetava vabastamine käesoleval hetkel ennatlik. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta ka prokuratuur ega vangla. Kohus leiab, et isiku kriminaalhooldusele allutamine ei ole piisav, et tagada tema õiguskuulekat käitumist, kuna isik on varasemalt käitumiskontrolli nõudeid rikkunud. Eeltoodust nähtub, et KarS § 76 lg 3 nimetatud tingimused ei ole täidetud ning sellest tulenevalt ei pea kohus võimalikuks kinnipeetavat tingimisi enne tähtaega vabastada. Antud juhul ei kaalu süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist pooldavad asjaolud üles tema vabastamisest keeldumist põhistavaid asjaolusid. Kohus ei pea tõenäoliseks, et kinnipeetav suudab vabanedes elada õiguskuulekat elu. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et V.L’i puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Eeltoodust tulenevalt, kohus ei nõustu süüdimõistetu V.L’i vabastamisega vangistuse kandmisest enne tähtaega. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist.
Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
Tiit Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.