Kriminaalasi nr 1-13-8170
Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja
16. oktoober 2014, Rakvere kohtumaja
koht Kohtuasja number
1-13-8170
Kohtunik
Heli Väinaste
Kohtuistungi sekretär
Enjar Malm
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid L.N-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
L.N , isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, elukoht xxxx Kar istuse kandmise algus 07.02.2014 ja lõpp 15.01.2015
Jätta L.N vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 22.09.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava L.N-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.
L.N kannab käesoleval ajal Harju Maakohtu kohtuotsusega 16.10.2013 mõistetud karistust, mille kohaselt tunnistati ta süüdi KarS § 200 lg 2 p 4,7; § 199 lg 2 p 4,7,9 järgi ja teda karistatiKarS § 61, KarS § 64 lg 1, KrMS § 238 lg 2, KarS § 65 lg 2 alusel 1 aasta ja 6- kuulise vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eeluurimisel kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 6 kuud ja 8 päeva vangistust, ärakandmata karistus on 11 kuud ja 22 päeva vangistust. KarS § 69 alusel asendati mõistetud vangistus 710 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 1 aasta ja 8 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. L.N määrati üldkasuliku töö tegemise ajaks Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve alla nin g teda kohustati täitma KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid kriminaalhooldaja järelevalve all. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustati L.N mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Harju Maakohtu määrusega 18.02.2014 pöörati KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele L.N-ile Harju Maakohtu 16.10.2013.a kohtuotsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus – 11 (üksteist) kuud ja 11 (üksteist) päeva vangistust. L.N-i karistuse kandmise alguseks loeti 07.02.2014. L.N on kriminaalkorras karistatud 2-l korral, reaalset vanglakaristust kannab ta teist korda. Karistus on täitmisele pööratud röövimise ja varguse eest, mis on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Varasemalt on isikut karistatud röövimise eest. Soodusteguriks on alkoholi ja narkootikumide tarvitamine. Kinnipeetav ei ole läbinud 07.08.2014 koostatud ITK- s planeeritud taasühiskonnastavaid tegevusi. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 8 kuud ning kanda jääb tal veel 3 kuud vangistust. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristus ed. Kinnipeetav elas enne kinnipidamist 1-toalises korteris koos vanaema J A aadressil xxxx. Eluase asub ebaturvalises linnarajoonis, majas, kus elavad erinevate sõltuvustega isikud. Vanaema sõnul ei suhtle kinnipeetav majas elavate inimestega. Vabanemisel asub L.N elama samale aadressile. Kinnipeetav oli tegevusetu, tema majanduslik olukord oli kehv. L.N puudub eriala ja töökogemus. Raskes majanduslikus olukorras olles või grupi mõjul võib ta toime panna kuriteo majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kinnipeetav lõpetas xxxx 9. klassi. Koolis käitus isik agressiivselt ja impulsiivselt, tal oli mitmeid avaliku korra rikkumisi. Põhiprobleemiks oli narkootikumide tarbimine ja koolikohustuse mittetäitmine. Kinnipeetav suhtleb kriminaalse taustaga isikutega ning on kergesti mõjutatav, riskiva elustiiliga. L.N-i tutvusringkonda kuuluvad probleemsed ning kriminaalkorras karistatud isikud. Isik on hoolimatu oma kaaslaste ja tegude tagajärgede suhtes. L.N tunnistas, et on varem tarbinud narkootikume. Ta on saanud trahve NPALS rikkumise eest. L.N on diagnoositud narkosõltuvus, ta on andnud nõusoleku sõltuvusravile pöördumiseks. Psühholoogi uuringust järeldub, et kinnipeetava intellektuaalne ja emotsionaalne areng ei vasta eale. Isik on infantiilne, ärev ja kärsitu, ei oska kontrollida oma soove ja emotsioone, stressitaluvus on madal. Frustratsiooni seisundis (kui ei ole saanud soovitut) reageeris isik agressiooniga ja oli vägivaldne. Mitu korda ähvardas isik xxxx personali nii verbaalselt kui ka füüsiliselt, ründas kasvatajat ja sotsiaalpedagoogi, mille tagajärjel isik toimetati arestimajja. Kinnipeetava enda sõnul on tema eesmärgiks töö leidmine. Kuriteo toimepanemine näitab ükskõikset suhtumist õigus - ja moraalinormidesse. Kinnipeetav võib omastada võõrast vara ning rünnata füüsiliselt. Risk suureneb sõltuvusainete tarvitamisel (kui isik on alkoholi - või narkootilises joobes) ning kui isik suhtleb kriminaalse taustaga isikutega ning on nende mõju all. Kinnipeetava puhul on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 70%, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 66%. Lähtuvalt eeltoodust ei toeta Viru Vangla
L.N-i ennetähtaegset vabanemist. Juhul, kui kohus otsustab L.N-i vabastada ennetähtaegselt, teeb Viru Vangla ettepaneku määrata katseajaks KarS § 75 lg 2 p 2,4,5,7,8 sätestatud lisakohustused. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et L.N on kriminaalkorras karistatud 2 korda, väärteokorras 13 korda. Varem on kinnipeetavat kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu otsusega 14.12.2012 KarS § 200 lg 2 p 7 järgi 10 kuulise vangistusega, millest reaalselt tuli ära kanda 4 kuud ja 6 kuud jäi tingimisi 18-kuulise katseajaga. Vabaduses L.N ei töötanud ega õppinud, tarvitas narkootilisi aineid. Kinnipeetava suhted sugulastega on pingelised. Kinnipeetava õe sõnade kohaselt on tema vend iseloomult agressiivne, tal puudub tahtejõud ja temaga on raske milleski kokku leppida. Kinnipeetava emalt N A on vanemlikud õigused ära võetud, kuna ta poja eest ei hoolitsenud. Isa kohta andmed puuduvad. Vanaema on nõus kinnipeetavat materiaalselt toetama. Vanaema on pensionär, kes töötab ametlikult koristajana korteriühistus, saades palka 150 eurot. Kinnipeetav tarvitas mitmeid n arkootilisi ja psühhotroopseid aineid. Deniss Aleksandrov tegi vabaduses olles aeg-ajalt juhutöid. Püsiv sissetulek isikul puudus. Riskide maandamiseks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku kohaldada kinnipeetava suhtes KarS § 75 lg 2 p 2,4,5,8 sätestatud kohustused. L.N avaldas kohtuistungil soovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta on andnud nõusoleku sõltuvusravi kohaldamiseks . Kinnipeetava sõnul sai ta vabaduses olles sotsiaaltoetust ja vanaema toetas ka teda, sest ta aitas viimasel tööd teha. Prokuröri abi Ain Tali on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa L.N-i tingimisi enne t ähtaega vangistusest vabast amise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub eelnimetatud kinnipeetava kohta Viru Vangla poolt 05.08.2014 koostatud iseloomustuses toodud seisukohtadega ega toeta samuti nagu vangla L.N-i ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Täiendavalt märgib prokurör järgnevat. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kahel korral. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme narkootikumide tarvitamisega (diagnoositud narkosõltuvus), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on D. Aleksandrov ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Kinnipeetava puhul on vägivaldse kuriteo toimepan emise tõenäosus kahe aasta jooksul 66%. Olles varasemalt Harju Maakohtu 14.12.2012 kohtuotsus ega karistatud KarS § 200 lg 2 p 7 alusel vangistusega 10 kuud, millest reaalselt tuli ära kanda 4 kuud ja 6 kuud jäi tingimisi kohaldamata, ei ole süüdimõistetu õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale antud võimalust karistusest suuremat osa vabaduses kanda, pannes katseajal toime uusi (KarS § 200 lg 2 p 4,7 järgi sätestatud ) kuritegusid. See näitab, et süüdimõistetu on rikkunud ka katseaja tingimusi kõige raskemal viisil. Ta ei suutnud pärast kohtuotsuse kuulutamist jätkata seaduskuulekat elu, kuigi katseajaga anti talle selline võimalus. Harju Maakohtu 16.10.2013 kohtuotsusega tunnistati L.N süüdi KarS § 200 lg 2 p 4,7 ja KarS § 199 lg 2 p 4,7,9 järgi. Kohaldades KarS § 61 sätteid, KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskema suurendamisel teel, mõisteti liitkaristuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust. KarS 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust 14.12.2012 Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eeluurimisel kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 6 kuud ja 8 päeva vangistust, ärakandmata karistus on 11 kuud ja 22 päeva vangistust. KarS § 69 alusel asendati mõistetud vangistus 710 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 1 aasta ja 8 kuud alates kohtuotsuse
jõustumisest. L.N allutati üldkasuliku töö tegemise ajaks käitumiskontrollile ning teda kohustati täitma KarS § 75 lg 1 nimetatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustati L.N mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Kohtuotsus jõustus 24.10.2013.a. Harju Maakohtu 18.02.2014 kohtumäärusega pöörati täitmisele L.N-ile Harju Maakohtu 16.10.2013 kohtuotsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus 11 kuud ja 11 päeva vangistust. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 03.04.2014 kohtumäärusest, millega jõustus eelnimetatud kohtumäärus mh selgub, et „ süüdimõistetu on tahtlikult ja mõjuva põhjuseta hoidnud kõrvale üldkasulikust tööst ning rikkunud kontrollnõudeid.... L.N-ile on pärast esmakordset üldkasuliku töö tegemise ebaõnnestumist antud võimalus oma käitumist parandada ning talle määrati uus töökoht. Süüdimõistetu ei ole aga seda võimalust kasutanud ja on jätkanud üldkasuliku töö tegemise kohustuse rikkumist, ... hoidis üldkasulikust tööst kõrvale, registreerimisele ei ilmunud ning temaga ei olnud võimalik kontakti saada kuni tema vahistamiseni 07.02.2014.“ L.N on näidanud oma varasema käitumisega, et kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, mis hoiab ära tema poolt uute õigusrikkumiste toimepanemist. Eeltoodust tulenevalt ei ole kinnipeetav ilmselgelt isik, kes suudaks kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Siinkohal peab märkima, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel kontrollnõuete eiramine ei võimalda teha järeldusi tema poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järeleval vele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Eeltoodu alusel arvab prokurör, et nimetatud kinnipeetava puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Piirangud, mis on seotud kriminaalhooldusega, ei ole piisavad eelnimetatud süüdimõistetu õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb samuti katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustust e panemisega süüdimõistetule. Prokuratuuril puudub igasugune veendumus, et kinnipeetav seekord ühe aasta jooksul suudab selle läbida nõuetekohaselt. Varasem karistus ning käitumiskontrollile allutamine ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende vara ja isikupuutumatuse kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul kinnipeetav vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Nimetatud vangistatu puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Eeltoodu alusel prokuratuur ei toeta L.N-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu , tutvunud prokuröri arvamusega ja Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu L.N ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. L.N on kriminaalkorras karistatud 2-l korral ning reaalset vanglakaristust kannab ta teist korda. Väärteokorras on L.N karistatud 13-l korral. Kuritegude dünaamika ei ole muutunud, sest ka esimese,
s.o Harju Maakohtu 14.12.2012 kohtuotsusega karistati L.N KarS § 200 lg 2 p 7 järgi, s.o esimese raskusastme varavastase kuriteo – röövimise eest. L.N pani uued kuriteod toime katseajal, olles allutatud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Harju Maakohtu 16.10.2013 kohtuotsuse kohaselt asendati L.N-ile liitkaristusena mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, kuid tegemata üldkasulik töö pöörati Harju Maakohtu 18.02.2014 määrusega tagasi vangistuseks, sest L.N hoidus üldkasulikust tööst kõrvale ega järginud kontrollnõudeid. Eeltoodu näitab seda, et nii varasem karistus nn šokivangistuse näol kui ka kriminaalhooldaja käitumiskontrollile määramine, ei ole avaldanud kinnipeetaval e vajalikku eripreventiivset mõju, sest ta jätkas ka katseajal uute tahtlike kuritegude toimepanemist. Kinnipeetaval on Viru Vangla meditsiiniosakonna andm etel diagnoositud narkosõltuvus. Sõltuvusainete tarvitamist tuleb pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kinnipeetaval puudub vabaduses garanteeritud töökoht. Lähedastest on üksnes vanaema andnud nõusoleku kinnipeetavat materiaalselt toetada. Kohtu arvates eksisteerib reaalne oht, et töökoha mitteleidmisel, seega ebapiisava materiaalse kindlus tatuse korral, sõltuvusaineid tarvitades ja suhtlemisel kriminaalkorras karistatud isikutega, arvestades mõjutatavust, võib kinnipeetav toime panna uusi kuritegusid. Kuna varasemad kriminaalhooldusele allutamised on ebaõnnestunud, on kohtu hinnangul suur tõenäosus, et ka sel korral vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel ei suuda isik täita kontrollnõudeid ja kohustusi, pannes katseajal toime uusi kuritegusid. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava puhul uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 70% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 66%, mis on kõrge risk ja millest tulenevalt Viru Vangla tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Kohus leiab, et L.N-i puhul ei kaalu positiivne asjaolu (distsiplinaarkaristuste puudumine) üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid kohus peab kaalukamateks KarS § 76 lg -s 3 sätestatud asjaolude kogumis. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et L.N-i suhtes selliseid asjaolusid ei esine. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.