Kriminaalasi Aavo Faberi süüdistuses KarS § 209 lg 2 pde 2 ja 3 järgi üldmenetluses
Apelleeritud kohtuotsus
Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 23. mai 2014. a otsus
Apellatsiooni esitaja
Süüdimõistetu Aavo Faber
Prokurör
Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Andrei Voronin
Süüdimõistetu
Aavo Faber Isikukood: 37308042719; elukoht: XXXX
Kaitsja
Vandeadvokaat Rene Varul
Kannatanu
D.B. A/S D.B. A/S Eesti filiaali kaudu Registrikood: XXXX; asukoht: XXXX
Esindaja
Vandeadvokaadi abi Artur Sanglepp
RESOLUTSIOON
Tühistada maakohtu otsus osas, milles kohus luges D.B A/S D.B A/S Eesti filiaali lepingulise esindaja põhjendatud tasuks 1843 eurot ja 20 senti ja jättis selle solidaarselt Aavo Faberi ja Aivar Voika kanda. Teha tühistatud osas uus otsus, millega lugeda D.B. A/S D.B. A/S Eesti filiaali lepingulisele esindajale makstud mõistliku suurusega tasuks 1548 eurot ja 79 senti (sh käibemaks 258 eurot ja 13 senti). Mõista Aavo Faberilt ja Aivar Voikalt kummaltki D.B. A/S D.B. A/S Eesti filiaali kasuks menetluskulu katteks välja 774 eurot ja 40 senti. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. Süüdimõistetu apellatsioon rahuldada osaliselt.
Lugeda D.B. A/S D.B. A/S Eesti filiaali lepingulisele esindajale apellatsioonimenetluses makstud mõistliku suurusega tasuks 614 eurot ja 40 senti. Jätta nimetatud tasust 1/5, s.o 122 eurot ja 90 senti, KrMS § 185 lg 1 alusel riigi kanda. Ülejäänud osas, s.o 491 eurot ja 50 senti, mõista D.B. A/S D.B. A/S Eesti filiaali lepingulisele esindajale makstud tasu Aavo Faberilt kannatanu kasuks välja. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aavo Faber anti kohtu alla süüdistatuna KarS § 209 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi järgmise teo toimepanemises. 1.1 A. Faber, tegutsedes grupis Aivar Voika, V.O, Sergei Kapitonovi ja Aare Pooliga pettis AS-ilt S.L. välja sõiduauto Toyota Land Cruiser väärtusega 594 375 krooni. 2004. aasta kevadel soovis S. Kapitonov liisida sõidukit Venemaal asuvale kliendile. Selleks võttis ta A. Faberi kaudu ühendust A. Voikaga, kes leidis variisiku, s.o OÜ Melestor, kelle ainuosanik ja juhataja A. Pool täitis A. Voika korraldusi ja sai selle eest raha. A. Voika andis 2004. aasta aprillis A. Faberile OÜ Melestor majandusaasta aruande ja muid osaühingu tegevusega seonduvaid dokumente, mille kohaselt OÜ Melestor majandustegevuse tulemus oli hea, kuigi tegelikult OÜ-l Melestor majandustegevus puudus. A. Faber koostas nende andmete põhjal taotluse liisingulepingu sõlmimiseks, mis esitati 4. mail 2004 AS-ile S.L. . Leping sõlmiti OÜ Melestor nimel, kelle esindajana tegutses A. Pool. Sõiduki soetamise eesmärgiks oli selle andmine A. Pooli kui OÜ Melestor juhatuse liikme kasutusse. Vahetult pärast sõiduki saamist andsid A. Pool ja A. Voika auto, kõik autoga seotud dokumendid ja selle võtmed A. Faberile ja V.O-le. Liisingumaksete laekumata jätmisel võttis liisinguandja esindaja ühendust A. Pooliga, kes teatas, et ta ei kavatsenud algusest peale liisingumakseid tasuda. 1.2 Samuti püüdis A. Faber, tegutsedes grupis V.O, K. Valingu ja L. Bakulevaga, välja petta AS-ilt S.L. sõiduauto Mercedes-Benz väärtusega 748 120 krooni. Tegu jäi lõpule viimata süüdistatavatest sõltumatutel põhjustel. 2004. aasta sügisel hakkas V.O kooskõlastatult A. Faberiga otsima variisikut sõiduauto liisingu taotlemiseks. Selleks isikuks valiti L. Bakuleva, kes oli sel ajal töötu. A. Faber organiseeris kõik liisingutaotluse esitamiseks vajalikud dokumendid, sh fiktiivse töötõendi, mille väljastas K. Valing. 21. jaanuaril 2005 sõlmis L. Bakuleva kapitalirendilepingu AS-iga S.L. . Lepingutasu 4000 krooni tasus A. Faber sularahas. Kuna eeldatav tehingu rahastaja keeldus pärast lepingu sõlmimist raha maksmisest, jäi sõiduauto ostu-müügileping sõlmimata ja kuritegu lõpule viimata.
2.V.O anti punktides 1.1-1.2 kirjeldatud asjaoludel kohtu alla süüdistatuna kelmuses ja kelmuse katses KarS § 209 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi.
3.S. Kapitonov, A. Voika ja A. Pool anti punktis 1.1 kirjeldatud asjaoludel kohtu alla süüdistatuna KarS § 209 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ning L. Bakuleva anti punktis 1.2 kirjeldatud asjaoludel kohtu alla süüdistatuna kelmuse katses KarS § 209 lg 2 p-de 2, 3 – § 25 lg 2 järgi.
4.Tartu Maakohtu 12. detsembri 2008. a otsusega tunnistati A. Faber, V.O, A. Voika ja A. Pool süüdi. S. Kapitonov ja L. Bakuleva mõisteti õigeks neile esitatud süüdistuses vastavalt KarS § 209 lg 2 p-de 2, 3 ning KarS § 209 lg 2 p-de 2, 3 – § 25 lg 2 järgi. Maakohus rahuldas kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi ja mõistis VÕS § 137 lg 1 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel A. Faberilt, V.O-lt ja A. Voikalt solidaarselt välja 475 500 krooni AS S.P. kasuks.
5.Maakohtu otsuse peale esitatud apellatsioonis taotles V.O kaitsja kohtuotsuse osalist tühistamist ja süüdistatava õigeksmõistmist KarS § 209 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi, V.O-le KarS § 424 ja § 275 järgi mõistetud karistuste kergendamist ning AS S.P. tsiviilhagi rahuldamata jätmist. A. Faberi kaitsja taotles apellatsioonis maakohtu otsuse tühistamist A. Faberi süüditunnistamises ja tema õigeksmõistmist, samuti tsiviilhagi rahuldamata jätmist. A. Voika kaitsja taotles maakohtu otsuse tühistamist ja A. Voika õigeksmõistmist KarS § 209 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ning AS S.P. tsiviilhagi rahuldamata jätmist.
6.Tartu Ringkonnakohtu 26. mai 2009. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.
7.Ringkonnakohtu otsuse peale esitasid kassatsioonid A. Faberi ja V.O kaitsjad, taotledes kaitsealuste õigeksmõistmist kelmuse toimepanemises ja kannatanu tsiviilhagi rahuldamata jätmist.
8.Riigikohtu 26. novembri 2009. a otsusega tühistati Tartu Maakohtu 12. detsembri 2008. a ja Tartu Ringkonnakohtu 26. mai 2009. a otsused osaliselt. Riigikohus mõistis V.O KarS § 209 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi õigeks ja jättis AS S.P. tsiviilhagi V.O vastu läbi vaatamata. A. Faberi ja A. Voika osas saatis Riigikohus AS S.P. tsiviilhagi uueks arutamiseks Tartu Maakohtule.
9.Tartu Maakohtu 23. mai 2014. a otsusega rahuldati D.B A/S D.B. A/S Eesti filiaali kaudu esitatud tsiviilhagi ja mõisteti A. Faberilt ja A. Voikalt solidaarselt kannatanu kasuks välja 30 010,10 eurot. D.B. A/S on alates 1. juunist 2008 AS S.L. üldõigusjärglane. 9.1 Tsiviilhagi osas ei ole põhjendatud kohaldada KrMS § 2742 lg-s 1 sätestatut. Tsiviilhagi lahendamisel kriminaalmenetluses juhindutakse tsiviilmenetluse regulatsioonist, kui see ei ole vastuolus kriminaalmenetluse põhimõtetega. Tsiviilhagi lahendamine võttis kohtus pikalt aega mitmel põhjusel. Esiteks oli kohus seotud KrMS § 2681 lg-s 1 sätestatud piirangutega. Kohtu menetluses oli juba üks kriminaalasi, mille menetlus kestis menetlusosaliste tegevuse tõttu pikka aega (otsus tehti 24. aprillil 2013). Teiseks järgis kohus tsiviilkohtumenetluses kohaldatavat nõuet, et kui tsiviilhagi ei sisalda kõiki süüdistusest hõlmamata faktilisi asjaolusid, mis on nõude lahendamise seisukohalt olulised, või kui kannatanu nõue on ebaselge, tuleb kohtul tsiviilhagejale anda selged juhtnöörid ja järgida tsiviilkohtumenetluse seadustikust tulenevat selgitamiskohustust (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. jaanuari 2010. a otsus asjas nr 3-1-1-79-09, p 16). 9.2 Hagi aluseks olevad sündmused ja asjaolud ning põhjuslik seos on tõendatud kriminaalasjas kogutud ja kohtu poolt varasema menetluse käigus hinnatud tõenditega. Jõustunud kohtuotsusega on A. Faber ja A. Voika süüdi tunnistatud KarS § 209 lg 2 p-de 2 ja
3 järgi muuhulgas selles, et nad petsid koos A. Pooliga AS-ilt S.L. välja sõiduauto Land Cruiser väärtusega 594 375 krooni. 7. mail 2004 sõlmisid hageja ja OÜ Melestor kasutusrendilepingu nr 240507ME ning hageja ja A. Pool käenduslepingu nr KÄ-240507ME. OÜ Melestor tasus liisingulepingu alusel hagejale esimese sissemakse summas 140 272,50 krooni (põhiosa 118 875,00 krooni ja käibemaks 22 467,38 krooni) ning lepingutasu summas 5943,75 krooni, kokku 147 286,13 krooni. Pärast seda koostati vara vastuvõtu-üleandmise akt, millega vara müüja A.A. AS andis sõiduki Toyota Land Cruiser üle OÜ Melestor esindaja A. Poolile. Sõlmitud liisingulepingu kohaselt oli OÜ Melestor kohustatud tasuma hagejale vara kasutamise eest igakuist tasu ning täitma teisi liisingulepingus sätestatud kohustusi, sh lepingu lõppemisel tagastama sõiduki hagejale. 9.3 Tallinna Linnakohtu 19. aprilli 2005. a tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2/230-7633/04 rahuldati AS S.L. liisingulepingust tulenev nõue OÜ Melestor ja A. Pooli vastu. Kohtuotsusega mõisteti välja 548 494,25 krooni, s.o sõiduki soetusmaksumuse tasumata osa, intress, kindlustusmaksete võlgnevus, tasumata lepingujärgsed maksed ja viivis. Kohtuotsus on käesoleva ajani täies ulatuses täitmata ning kohtuotsusega hageja kasuks välja mõistetud 548 494,25 krooni on seniajani tasumata. Kriminaalasjas esitas AS S.L. tsiviilhagi ka A. Faberi ja A. Voika vastu, taotledes lepinguvälise kahju hüvitamist. Tsiviilhagi kohaselt on lepinguvälise kahjuna vaadeldav AS S.L. poolt sõiduki eest tegelikult tasutud summa 475 500 krooni, s.o sõiduki hind, millest on maha arvatud käibemaks ja liisingulepingu järgi tasutud esimene sissemakse. Seega langeb tsiviilasjas rahuldatud nõue osaliselt kokku kriminaalmenetluses esitatud kahju hüvitamise nõudega. Tsiviilkohtumenetluses OÜ Melestor ja A. Pooli vastu esitatud hagi esemeks olid liisingulepingu ülesütlemisega kaasnevad nõuded teise lepingupoole vastu, seejuures kahju hüvitamist ei taotletud. 9.4 Hagiavalduses märgib hageja, et liisingulepingu ja käenduslepingu järgi kohustatud isikutel OÜ Melestor (kustutatud) ja A. Poolil puudub vara, mille arvel kohustusi täita, ning nad on sisuliselt maksevõimetud. Eeltoodust tulenevalt on ka hageja nõude OÜ Melestor (kustutatud) ja A. Pooli vastu täitmine täiesti ebatõenäoline ja vastav lepingust tulenev rahaline nõue väärtusetu. Kriminaalasjas nõuab hageja aga lepinguvälise kahju hüvitamist, tingituna kostjate poolt õigusvastase kahju tekitamisest. Ilma kostjate õigusvastase tegevuseta ei oleks hageja liisingulepingut sõlminud ega selle alusel varakäsutust teinud. 9.5 Otsustades hagi rahuldamise üle, tuleb kohtul hinnata, kas hageja kohtuotsusega tunnustatud lepinguline nõue on mingil põhjusel väärtusetu. Nõude väärtusetus võib tuleneda näiteks OÜ Melestor ja A. Pooli maksevõimetusest. Kriminaalasjas on tuvastatud, et kostjad ega A. Pool liisingulepingujärgseid kohustusi ei täitnud ja nõude täitmine on käesoleva ajani ebareaalne. OÜ Melestor on sundlõpetatud ja äriregistrist kustutatud. Samuti ei ole registrite andmetel OÜ-le Melestor kunagi kuulunud vara. Süüdistatavate ütluste kohaselt OÜ-s Melestor tegelikult majandustegevust ei toimunud. A. Pooli suhtes on linnakohtu otsusega tunnustatud nõude täitmiseks algatatud täitemenetlus, kuid laekumisi pole toimunud. Kogu täitemenetluse jooksul ei ole A. Pool Maksu- ja Tolliameti andmetel töökohta omanud. Samuti ei kuulu talle registrisse kantavat vara, millele saaks sissenõuet pöörata. Seega puudub OÜ-l Melestor ja A. Poolil vara, mille arvel kohustusi täita, ja hageja kohtuotsusega tunnustatud nõue on väärtusetu. 9.6 Kostjad tekitasid hagejale oma õigusvastase teoga kahju. Nad ei ole tõendanud, et ei olnud kahju tekitamises süüdi või et tegemist oli segasüüga. Seega on kostjate poolt tekitatud kahjuna vaadeldav nende õigusvastase tegevuse tagajärjel hagejale liisingulepingu sõlmimisest tulenev kahju, milleks on hageja poolt liisinguesemeks oleva sõiduki soetamiseks tehtud kulud ehk
välja makstud ostuhind, millest on maha arvestatud liisingulepingu sõlmimisest ja täitmisest saadu. Kostjad ei ole välja toonud ühtegi asjaolu, mis annaks alust kahjuhüvitist vähendada. Eeltoodust tuleneb, et D.B. A/S D.B. A/S Eesti filiaali kaudu nõue kostjate vastu on 469 556,25 krooni, s.o 30 010,10 eurot, mis on põhjendatud kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista.
10.Süüdimõistetu A. Faber esitas maakohtu otsuse peale apellatsiooni, milles taotleb otsuse täies ulatuses tühistamist ja tsiviilhagi rahuldamata jätmist. 10.1 Senises menetluses on põhjendamatult jäetud tähelepanuta kõik dokumentaalsed ja isikulised tõendid, mis puudutavad liisinguesemeks olnud auto ärandamist. Maakohus ega prokuratuur ei ole ärandamist kahtluse alla seadnud, ent ei ole samas tuginenud sellele kui süüdistatavate tahtlust välistavale asjaolule. Sõiduki liisimisel tasuti esimene osamakse ligi 150 000 krooni, samuti oli tasutud kindlustusmakse. Seega kandis OÜ Melestor liisinguesemega seoses kulutusi ligikaudu 10 000 euro suuruses summas. Sellise summa kulutamine pelgalt sõiduki valduse saamiseks on ebamõistlik, võttes arvesse, et liisinguandja hakkab oma vara ja täitmata kohustuste vastu huvi tundma kohe pärast lepingujärgsete maksete laekumata jäämist. Samas oleks sarnast sõidukit olnud 10 000 euro eest võimalik täiesti legaalselt kasutada (rentida) vähemalt pool aastat. 10.2 Maakohus on varasemas menetluses tuvastanud tunnistaja S.F. huvi OÜ Melestor omandamise ja kõnealuse auto liisimise vastu. Vaidlust ei ole, et S. F. omas valitsevat mõju OÜ Melestor üle. Juriidilise isiku aktsiate/osade omanikuvahetus on täiesti tavapärane ja sellise võimalusega arvestavad kahtlemata ka liisingufirmad/kreeditorid. S. F. on kinnitanud, et liisitud sõiduki eest pidi OÜ Melestor kaudu liisingumakseid tasuma tema. Maakohus möönab, et sõiduauto ärandati pärast selle liisimist. 10.3 Prokuratuur ei ole seadnud auto ärandamise fakti kahtluse alla, ent ei ole astunud ühtki sammu, selgitamaks välja Venemaa Föderatsioonis algatatud menetluse tulemust. Teades, et OÜ Melestor on Venemaa Föderatsioonis tunnistatud kannatanuks, pole hageja esitanud taotlust enda kui sõiduki tegeliku omaniku kannatanuks tunnistamiseks ning võimalike nõuete tunnustamiseks või sõiduki tagastamiseks. 10.4 Tsiviilhagi tuleb jätta rahuldamata, sest lisaks eeltoodule on kahjusumma mõistetud välja Tallinna Linnakohtu 19. aprilli 2005. a otsusega. Hageja nõudis tsiviilkohtumenetluses OÜ-lt Melestor ja A. Poolilt kui lepingu käendajalt liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmist. Tagaseljaotsusega tema nõue rahuldati. Seetõttu peaks kohus lepinguvälise kahju suuruse kindlakstegemisel ja selle väljamõistmisel tuvastama, et hageja kohtuotsusega tunnustatud lepinguline nõue on mingil põhjusel väärtusetu. Nõude väärtusetus võib tuleneda näiteks OÜ Melestor ja A. Pooli maksevõimetusest. Hageja ei ole tõendanud, et OÜ Melestor või A. Pool oleks olnud liisingulepingu sõlmimise või kohtuotsuse tegemise ajal maksejõuetud. Väidetav kahju on saanud tekkida liisinguandjast tulenevatel asjaoludel ja seetõttu tuleb kahjuhüvitist täies ulatuses vähendada. 10.5 Kriminaalmenetlus tuleks lõpetada mõistliku menetlusaja möödumise tõttu. Kriminaalasi algatati 2004. aastal. Ka maakohus tõdeb, et menetlus on kestnud pikka aega. Maakohus esitas hagejale korduvalt ettepaneku oma nõuet täpsustada. Kannatanu esitas täiendatud hagiavalduse kohtule alles 30. oktoobril 2013, s.o ligi neli aastat pärast Riigikohtu otsust.
10.6 Kannatanu esindaja menetluskulud summas 1843,20 eurot on ebamõistlikult suured. Kohtuistungil ei esitatud uusi seisukohti ega täiendatud hagi.
11.Kannatanu esitas A. Faberi apellatsioonile vastuväited, milles leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ja selle tühistamiseks puudub alus. 11.1 Kohus on tuvastanud, et OÜ-l Melestor ja A. Poolil puudus liisingulepingut sõlmides tahe seda täita ja liisingulepingu sõlmimise organiseerisid A. Faber ja A. Voika. Kelmusega tekitati kannatanule otsene varaline kahju. A. Faber lõi kannatanule teadlikult ebaõige ettekujutuse, mille tagajärjel tegi viimane varakäsutuse, sõlmis liisingulepingu ja soetas liisinguvõtja huvides sõiduauto Toyota Land Cruiser, mille andis liisinguvõtja otsesesse valdusesse ja kasutusse. Ilma A. Faberi õigusvastase tegevuseta ei oleks kannatanu liisingulepingut sõlminud ega varakäsutust teinud. Seega on A. Faberi õigusvastase teo ja tekitatud kahju vahel olemas põhjuslik seos. 11.2 Kannatanule ei ole liisingulepingust tulenevaid kohustusi täidetud. Sealhulgas ei ole tasutud sõiduki kasutamise eest kokkulepitud tasu ega tagastatud liisingueset. Seega ei ole seni A. Faberi poolt kuriteo toimepanemisega kannatanule tekitatud kahju hüvitatud. Samuti ei esine kahju tekitamise õigusvastasust välistavaid asjaolusid. 11.3 Apellatsioonis on tuginetud väitele, et A. Faberi tegu ei vasta kelmuse koosseisule. Selles osas on kohus aga juba otsuse teinud ja mõistnud A. Faberi kelmuse toimepanemises süüdi. Karistatava teo toimepanemisega põhjustas A. Faber kannatanule kahju, mis kuulub hüvitamisele. 11.4 A. Faberi etteheited seoses kannatanu esindaja kuludega on põhjendamatud. Isikul on õigus kasutada oma õiguste kaitseks professionaalset esindajat. Maakohtu istungiprotokolli kohaselt esitles kannatanu esindaja kohtus asjas tähtsust omavate õiguslike küsimuste osas hageja positsioone. Samuti vajas esindaja aega menetluses osalemiseks valmistumiseks. Kannatanu esindaja tunnihind vastab turutingimustele. Seega on A. Faber kohustatud kannatanu menetluskulu hüvitama. 11.5 A. Faberi väide menetluse KrMS § 2742 alusel lõpetamise vajadusest seoses mõistliku menetlusaja möödumisega on alusetu. Selle sätte eesmärgiks on isikule karistuse määramisega liigse venitamise ärahoidmine. Sätte eesmärgiks ei ole kahju hüvitamise nõude osas otsuse tegemisega seonduv.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12.Ringkonnakohus leiab, et A. Faberi apellatsioon jääb osas, milles ta taotleb D.B. A/S D.B. A/S Eesti filiaali kaudu esitatud tsiviilhagi rahuldamata jätmist, tagajärjetuks. Oma seisukohta põhjendab ringkonnakohus järgmiselt, käsitledes esmalt tsiviilhagi lahendamist puudutavaid küsimusi (I), seejärel menetluse mõistliku ajaga seonduvat (II) ja võtab viimaks seisukoha menetluskulude kohta (III). I
13.Esmalt märgib ringkonnakohus, et jätab tähelepanuta kõik A. Faberi apellatsioonis esitatud väited, mis puudutavad tema tegevuses kelmuse koosseisu puudumist. Nii on A. Faber asunud apellatsioonis tegema etteheiteid prokuratuurile ja maakohtule, et senise menetluse jooksul ei ole välja selgitatud sõiduki väidetava ärandamisega seotud asjaolusid. A. Faberi hinnangul välistanuks sõiduki ärandamise fakti tuvastamine süüdistatavate käitumises kuriteokoosseisu subjektiivse külje esinemise. Riigikohtu 26. novembri 2009. a otsuse valguses ei ole need väited enam asjakohased. Riigikohus jättis Tartu Maakohtu 12. detsembri 2008. a ja Tartu Ringkonnakohtu 26. mai 2009. a otsuse muutmata osas, milles A. Faber ja A. Voika tunnistati süüdi AS-ilt S.L. sõiduauto Toyota Land Cruiser väljapetmises. Seega on kolm kohtuastet A. Faberi käitumises kuriteokoosseisu esinemise kohta juba seisukoha võtnud ja kohtuotsus selles osas jõustunud.
14.Riigikohus saatis kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks üksnes D.B. A/S D.B. A/S Eesti filiaali kaudu esitatud tsiviilhagi lahendamist puudutavas osas. Seejuures juhtis Riigikohus tähelepanu sellele, et olukorras, kus isikul on või oli kõrvuti rikkujalt kahju hüvitamise nõudega võimalus nõuda ka kolmandalt isikult lepingu täitmist, tuleb seda kahju hüvitamise nõude puhul arvestada, mistõttu kahjuna saab olla vaadeldav vaid see osa väidetavast kahjust, mille võrra hageja nõudeõiguse väärtus kolmanda isiku vastu on kahjuna nõutavast summast väiksem (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 25. aprilli 2006. a otsus asjas nr 3-2-1-27-06). Menetletava kriminaalasja raames tähendab eeltoodu seda, et kohtud oleksid lepinguvälise kahju suuruse kindlaksmääramisel ja selle väljamõistmisel A. Faberilt ja A. Voikalt pidanud tuvastama, et hageja Tallinna Linnakohtu 19. aprilli 2005. a otsusega tunnustatud lepinguline nõue OÜ Melestor ja A. Pooli vastu on mingil põhjusel väärtusetu.
15.Apelleeritavas otsuses on maakohus selle küsimuse lahendanud. Kohus tuvastas, et Tallinna Linnakohtu 19. aprilli 2005. a otsusega OÜ-lt Melestor ja A. Poolilt hageja kasuks välja mõistetud summa on seniajani tasumata. OÜ Melestor on sundlõpetatud ja 8. juulil 2008 äriregistrist kustutatud, sest registrile ei esitatud kordagi seaduses ettenähtud majandusaasta aruannet. Samuti ei ole äriregistri andmetel OÜ-le Melestor kunagi kuulunud vara. Süüdistatavad on andnud ütlusi, et OÜ-s Melestor tegelikult majandustegevust ei toimunud. A. Pooli suhtes on Tallinna Linnakohtu otsusega tunnustatud nõue pööratud sundtäitmisele, kuid täitemenetlus on jäänud edutuks. Maksu- ja Tolliameti andmetel pole A. Pool kogu täitemenetluse jooksul omanud töökohta. Samuti ei kuulu võlgnikule registrisse kantavat vara, millele saaks sissenõuet pöörata. Eelnevast lähtudes asus maakohus seisukohale, et hageja kohtuotsusega tunnustatud nõude täitmine on ebareaalne ja nõue seega väärtusetu.
16.A. Faber ei jaga maakohtu eeltoodud seisukohta, leides, et hageja ei ole tõendanud OÜ Melestor ega A. Pooli maksejõuetust liisingulepingu sõlmimise või Tallinna Linnakohtu otsuse tegemise ajal. Ringkonnakohtu hinnangul puudus hagejal nende asjaolude tõendamise kohustus. Riigikohtu praktikas on kahjuhüvitise suuruse kindlaksmääramise hetkeks üldreeglina peetud kohtuotsuse tegemise aega (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
12.aprilli 2000. a. otsus asjas nr 3-2-1-14-00). Sellest tulenevalt tuli maakohtul D.B. A/S D.B. A/S Eesti filiaali kaudu esitatud hagi rahuldamise ulatuse üle otsustamisel hinnata OÜ Melestor ja A. Pooli maksevõimet otsuse tegemise ajahetkel. Selliselt maakohus toimiski. Kohus tuvastas, et OÜ Melestor on sundlõpetatud ja registrist kustutatud ning A. Pooli suhtes on alustatud täitemenetlust, ent see on jäänud edutuks. Kirjeldatud asjaoludel nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldusega, mille kohaselt tuleb Tallinna Linnakohtu 19. aprilli 2005. a otsusega tunnustatud lepingulist nõuet hinnata väärtusetuks ja seda ei saa lepinguvälisest kahjust maha arvata. Asjaolu, kas lepinguline nõue on jätkuvalt kannatanu bilansis kajastatud või mitte, ei oma siinkohal tähtsust.
17.Veel heidab A. Faber hagejale ette, et viimane pole astunud samme enda kannatanuna kaasamiseks Venemaa Föderatsioonis sõiduki ärandamise osas läbiviidavasse menetlusse ning selle raames võimalike nõuete tunnustamiseks või sõiduki tagastamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on selline etteheide alusetu. Isegi kui D.B. A/S D.B. A/S Eesti filiaal oleks taotlenud Venemaa Föderatsioonis enda kannatanuna menetlusse kaasamist, poleks see viinud lepinguvälise kahju hüvitamise nõude vähenemiseni. Ringkonnakohtu istungil selgitas prokurör, et Venemaa Föderatsioonis algatatud kriminaalasi lõpetati, kuna väidetavat sõiduki ärandanud isikut ei õnnestunud tuvastada. Samuti ei ole siiani õnnestunud kindlaks teha sõiduki asukohta. Järelikult puudus kannatanul reaalne võimalus Venemaa Föderatsioonis läbiviidava menetluse raames kahjuhüvitise saamiseks ning selle võimaluse kasutamata jätmise etteheitmine on alusetu.
18.Eeltoodud asjaoludel on ringkonnakohus seisukohal, et maakohus on põhjendatult rahuldanud D.B. A/S D.B. A/S Eesti filiaali kaudu esitatud tsiviilhagi ja mõistnud A. Faberilt solidaarselt A. Voikaga kannatanu kasuks õigusvastaselt tekitatud kahju katteks välja 30 010,10 eurot. II
19.Apellatsioonis leiab A. Faber ka seda, et kriminaalmenetlus tuleks lõpetada mõistliku menetlusaja möödumise tõttu. Ringkonnakohtu hinnangul ei kuulu taotlus rahuldamisele. Kriminaalmenetluse lõpetamist kohtuistungil seoses menetluse mõistliku aja möödumisega reguleerib KrMS § 2742 . Viidatud paragrahvi esimese lõike kohaselt, kui kohtulikul arutamisel tuvastatakse, et kriminaalasja ei ole võimalik mõistliku menetlusaja jooksul lahendada ja süüdistatava õiguse rikkumist kriminaalasja arutamisele mõistliku aja jooksul ei ole võimalik muul viisil heastada, võib kohus süüdistatava nõusolekul KrMS §-s 2052 sätestatud asjaolusid arvestades kriminaalmenetluse lõpetada. Kriminaalasja lahendamise all tuleb siinkohal mõista süüdistatava süü küsimuse, mitte selle raames esitatud tsiviilhagi lahendamist. Praegusel juhul on kriminaalasi saanud lahenduse Riigikohtu 26. novembri 2009. a otsusega, millega Riigikohus jättis muutmata maa- ja ringkonnakohtu otsuse A. Faberi KarS § 209 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi süüditunnistamise osas. Menetlus jätkus üksnes kannatanu tsiviilhagi lahendamist puudutavas osas ja seega ei tule KrMS § 2742 enam kohaldamisele. Menetluse lõpetamine tsiviilhagi osas oleks võimalik vaid tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel (TsMS § 428), kuid antud juhul selliseid aluseid ei esine.
20.Asjaolu, et KrMS § 2742 ei laiene kriminaalmenetluse raames tsiviilhagi lahendamisele, kinnitab ka see, et tsiviilhagi tuleb mõistliku menetlusaja möödumise tõttu menetluse lõpetamise korral jätta reeglina läbi vaatamata. Tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise korral selgitatakse kannatanule õigust esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Seega ei tähenda kriminaalmenetluse lõpetamine tingimata tsiviilhagi lahendamise menetluse lõppemist, kuivõrd see võib jätkuta uue hagi esitamise teel tsiviilkohtupidamises. Sellisel juhul aga pikeneb vaidluseseme ühe osa suhtes menetlusaeg veelgi. III
21.A. Faber ei nõustu maakohtu otsustusega menetluskulude kohta. Tema hinnangul ei saa advokaat I.-H. Hõrrak-Nõmme esitatud kulusid summas 1843,20 eurot pidada mõistliku suurusega menetluskuluks. D.B. A/S D.B. A/S Eesti filiaalile 8. mail 2014 esitatud arve kohaselt kulus advokaadil esindusülesannete täitmiseks 12 tundi tunnitasuga 128 eurot.
Esindamine hõlmas asja materjalidega tutvumist ja esialgse õigusliku hinnangu andmist, suhtlust kliendiga ja kohtutäituri bürooga, kohtuistungiks valmistumist ja sellel osalemist (sh istungile minekut ja tulekut).
22.Riigikohus on selgitanud, et kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse otsustamise juures tuleb silmas pidada nii kaitsja ühe tööühiku hinda (nt õigusabi tunnihind) kui ka osutatud õigusteenuse vajalikkust (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. detsembri 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-99-11, p 9). Samad põhimõtted kehtivad ka kannatanu esindajale makstud tasu mõistlikkuse hindamisel. Ringkonnakohtu arvates tuleb D.B. A/S D.B. A/S Eesti filiaali esindaja poolt tehtud toiminguid ja neile kulutatud aega pidada vajalikuks ja põhjendatuks. Küll aga ei pea ringkonnakohus põhjendatuks hüvitada istungile minekuks ja tulekuks kulunud aega sama tunnitasu määra alusel, mida kannatanu maksis õigusteenuse osutamise eest. Istungile mineku ja sealt tuleku käigus ei toimu õigusabiteenuse osutamist, mistõttu ei ole selleks kulunud aeg samaväärne ajaga, mida esindaja kulutab näiteks menetlusdokumentide koostamiseks või kohtuistungiks valmistumiseks. Seetõttu loeb ringkonnakohus põhjendatuks tunnitasuks kohtuistungile mineku ja tuleku eest 64 eurot. Arvestades, et maakohtu istungiprotokolli kohaselt kestis kohtuistung 3 tundi ja 10 minutit ja koos istungile mineku ja tulekuga kulus kaitsjal istungil osalemiseks 7 tundi, kulus esindajal istungile minekuks ja tulekuks 3 tundi ja 50 minutit. Seega kuulub esindajale istungile mineku ja tuleku eest hüvitamisele 245,33 eurot. Muude toimingute tegemise eest (materjalidega tutvumine, suhtlus kliendi ja kohtutäituri bürooga, kohtuistungiks valmistumine ja sellel osalemine) kuulub hüvitamisele 1045,33 eurot. Kokku loeb kohus põhjendatud esindaja tasuks seega 1290,66 eurot, millele lisandub käibemaks 258,13 eurot, s.o kokku 1548,79 eurot.
23.Maakohus toimis õigesti, jättes kannatanu esindajale makstud tasu A. Faberi ja A. Voika kanda. Samas eksis kohus kannatanu menetluskulusid solidaarselt süüdimõistetute kanda jättes kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud regulatsiooni vastu. Nii näeb KrMS § 180 lg 2 ette, et kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit. KrMS § 190 p 1 täpsustab, et kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määrab menetleja, kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult. Seega vastutavad kaassüüdistatavad nende vahel jagatava menetluskulude hüvitamiskohustuse täitmise eest hüvitise saamiseks õigustatud isiku ees osa-, mitte solidaarvõlgnikena. Seejuures määrab kulude jaotuse süüdimõistetute vahel kindlaks kohus. Eelnevast lähtudes väljub ringkonnakohus KrMS § 191 lg 3 alusel apellatsiooni piiridest ja teeb kannatanu esindaja tasu osas uue otsustuse. Ringkonnakohus mõistab kannatanu esindajale makstud tasu A. Faberilt ja A. Voikalt välja võrdsetes osades, s.o kummaltki 774,40 eurot.
24.Kannatanu esindaja on ringkonnakohtule esitanud taotluse ka apellatsioonimenetluse kulude väljamõistmiseks. Kannatanu taotleb A. Faberilt apellatsioonimenetluse kulude katteks 1612,80 euro väljamõistmist. Taotlusele on lisatud kaks arvet I.-H. Hõrrak-Nõmme ja A. Sanglepa poolt kannatanule õigusabiteenuse osutamise eest. Arve nr 1302187 kohaselt osutas I.-H. Hõrrak-Nõmm kannatanule õigusabi 4,9 tundi, mille eest kuulus kannatanul tasumisele 752,64 eurot (sh käibemaks 125,44 eurot). Õigusabiteenuse osutamine seisnes maakohtu istungiprotokolli ja A. Faberi apellatsiooniga tutvumises ja A. Faberi apellatsioonile kirjaliku seisukoha koostamises. Ehkki KrMS § 322 lg 3 annab kohtumenetluse poolele õiguse esitada apellatsiooni kohta kirjalikke seisukohti, leiab ringkonnakohus, et praegusel juhul ei olnud see vajalik. A. Faberi apellatsioonist nähtus, et apellant soovis asja arutamist suulises menetluses. KrMS § 331 lg 12 järgi on selline taotlus ringkonnakohtule siduv. Seega oli
kannatanule apellatsioonist näha, et kaebuse lahendamiseks korraldatakse kohtuistung, kus kuulatakse ära nii apellant kui ka kannatanu esindaja. Kohtule kirjaliku seisukoha esitamiseks puudus järelikult vajadus, mistõttu kohus ei arva sellega kaasnenud kulusid KrMS § 175 lg 1 p 1 järgi menetluskulude hulka. Arve nr 1400290 summas 921,60 eurot (sh käibemaks 153,60 eurot) on esitatud A. Sanglepa poolt osutatud õigusabi eest. Selgituse kohaselt hõlmab tasu kohtuistungiks valmistumist ja menetluskulude nimekirja koostamist (1 tund) ning kohtuistungil osalemist koos teeloleku ajaga (5 tundi). Ringkonnakohtu arvates tuleb neid kannatanu esindaja poolt tehtud toiminguid ja neile kulutatud aega pidada vajalikuks ja põhjendatuks. Küll aga peab kohus otsuse punktis 22 toodud põhjendustel vajalikuks vähendada teeloleku aja eest hüvitamisele kuuluva tasu tunnimäära 64 euroni. Ringkonnakohtu istung kestis 1 tunni. Teelolekuks kulunud ajaks tuleb seega lugeda 4 tundi, mille eest kuulub hüvitamisele 256 eurot. Ülejäänud toiminguteks kulus kokku kaks tundi, mille eest kuulub hüvitamisele 256 eurot. Põhjendatud menetluskuludeks apellatsioonimenetluses on seega 512 eurot, millele lisandub käibemaks 102,40 eurot, s.o kokku 614,40 eurot.
25.Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 4 nimetatud otsuse ja tühistab osaliselt maakohtu otsuse, tuleb apellatsioonimenetluse kulud KrMS § 185 lg 1 alusel jätta tühistatud osa ulatuses riigi kanda. Võttes arvesse, et A. Faberi apellatsiooni põhiargumentide osas jääb apellatsioon tagajärjetuks, peab ringkonnakohus põhjendatuks jätta kannatanu esindaja menetluskuludest riigi kanda 1/5, s.o 122,90 eurot. Ülejäänud osa, s.o 491,50 eurot mõistab kohus A. Faberilt kannatanu kasuks välja.
26.Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 339 lg-st 2 ja § 340 lg-st 1 ja lg 2 p-st 6 tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse osaliselt ning teeb tühistatud osas uue otsuse.
/allkirjastatud digitaalselt/ Aarne Sarjas
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Lõhmus
/allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.