1.Tartu Maakohtu 19. augusti 2014 otsus kriminaalasjas nr 1-14-2521 jätta muutmata.
2.Apellatsioon jätta rahuldamata.
3.Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo In Jure kaudu 144 eurot, sealhulgas käibemaks 24 eurot, advokaat Aivar Kellole tema poolt apellatsioonimenetluses Viktoria Vendelinile riigi õigusabi osutamise eest.
4.
Viktoria Vendelinilt riigituludesse välja mõista 144 eurot advokaat Aivar Kello poolt osutatud õigusabi eest.
5.Viktoria Vendelinil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB a/a EE891010220034796011, Swedbank a/a EE932200221023778606, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE701700017001577198 ning märkida viitenumber 2800049858 ja selgitus: „Viktoria Vendelin, 1-14-2521, menetluskulud“.
6.Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui
rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks ringkonnakohtu kantselei kaudu 15. oktoobril 2014 ja samast kuupäevast on kohtumenetluse pooltel sellega võimalik tutvuda. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 16. oktoobrist 2014. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates 16. oktoobrist 2014. Asjaolud ja menetluse käik
1.Viktoria Vendelin anti kohtu alla süüdistatuna KarS § 209 lg 2 p-de 1, 3, 4 järgi selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, varguse ja omastamise, sai isikute grupis ja avalikkuse poole pöördudes varalist kasu tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel järgmiselt:
1.1.15.10.2012 kella 16.37 ajal postitas V. Vendelin Tartu linnas arvuti teel internetis asuvasse müügiportaali www.soov.ee kasutajanime Kaie all (kontaktandmed: e-post [email protected], telefoninumber XXX ) müügikuulutuse kuldketi Bismarck (proov 585) müügi kohta hinnaga 150 eurot.
1.1.1.15.10.2012 võttis V. Vendeliniga müügikuulutuses märgitud meiliaadressil [email protected] ühendust J.A. , kes avaldas soovi kuldketi ostmiseks. Meili teel toimunud läbirääkimiste tulemusel lubas V. Vendelin kuldketi J.A. saata posti teel. Uskudes nimetatud lubadust, kandis J. A 15.10.2012 enda arveldusarvelt 150 eurot V. Vendelini poolt antud K.N. AS-s SEB Pank asuvale pangakontole nr XXX.
1.1.2.15.10.2012 võttis V. Vendeliniga müügikuulutuses märgitud telefoninumbril XXX ühendust A.R. , kes avaldas soovi kuldketi ostmiseks. Telefoni teel toimunud läbirääkimiste tulemusel lubas V. Vendelin kuldketi A. R saata posti teel. Uskudes nimetatud lubadust, kandis A. R 15.10.2012 enda arveldusarvelt V. Vendelini poolt antud K.N. AS-s SEB Pank asuvale pangakontole nr XXX poole kuldketi maksumusest, s.o 75 eurot.
1.1.3.15.10.2012 võttis V. Vendeliniga müügikuulutuses märgitud telefoninumbril XXX ühendust P.R., kes avaldas soovi kuldketi ostmiseks. Telefoni teel toimunud läbirääkimiste tulemusel lubas V. Vendelin kuldketi P. R saata posti teel. Uskudes nimetatud lubadust, kandis P. R elukaaslane B.B. 15.10.2012 enda arveldusarvelt V. Vendelini poolt antud K.N. AS-s SEB Pank asuvale pangakontole nr XXX poole kuldketi maksumusest, s.o 75 eurot.
1.1.4.V. Vendelin jättis kuldketi nii J. A, A. R kui ka P. R saatmata. V. Vendelin omastas K.N. AS-s SEB Pank asuvale pangakontole nr XXX J. A, A. R ja B. B poolt kantud raha kogusummas 300 eurot, tehes tuvastamata ajast ja tuvastamata asjaoludel tema valdusesse sattunud K.N. internetipanga paroolidega ülekandeid nii enda SEB pangas asuvale arveldusarvele nr XXX , kui ka teise isiku arveldusarvele. Enda SEB pangas asuvale arveldusarvele laekunud summad kandis ta edasi oma tütre D.K. Swedbankis asuvale arveldusarvele nr XXX , kus olevat raha kasutas V. Vendelin enda kasutuses olevate internetipanga paroolidega ülekannete tegemiseks ning pangakaardiga ka ostude eest tasumiseks. Oma tegevusega põhjustas V. Vendelin varalist kahju J.A. summas 150 eurot, A. R summas 75 eurot ja P. R summas 75 eurot.
1.2.20.10.2012 kella 14.23 ajal postitas V. Vendelin Tartu linnas arvuti teel internetis asuvasse müügiportaali www.soov.ee kasutajanime Vika all (kontaktandmed: e-post [email protected]; telefoninumber XXX ) müügikuulutuse kuldketi Bismarck (kaal 102 g) müügi kohta hinnaga 300 eurot. 21.10.2012 võttis V. Vendeliniga kuulutuses märgitud telefoninumbril XXX ühendust M.M., kes avaldas soovi kuldketi ostmiseks. Telefoni teel toimunud läbirääkimiste tulemusel lubas V. Vendelin kuldketi saata M. M posti teel. Uskudes nimetatud lubadust kandis M. M elukaaslane E.S. 22.10.2012 M. M pangaarvelt V. Vendelini poolt antud pangakontole nr XXX poole kuldketi maksumusest, s.o 150 eurot. V. Vendelin jättis aga kuldketi saatmata ja enda arveldusarvele laekunud raha summas 150 eurot kandis ta edasi oma tütre D. K Swedbankis asuvale arveldusarvele nr XXX , kus olevat raha kasutas V. Vendelin enda kasutuses olevate internetipanga paroolidega ülekannete tegemiseks ning pangakaardiga ka ostude eest tasumiseks. Oma tegevusega põhjustas V. Vendelin E. S varalist kahju summas 150 eurot.
1.3.23.10.2012 kella 15.36 ajal postitas V. Vendelin Tartu linnas arvuti teel internetis asuvasse müügiportaali www.okidoki.ee kasutajanime Vaaria all (kontaktandmed: e-post [email protected]; telefoninumber XXX) müügikuulutuse kuldketi müügi kohta hinnaga 200 eurot. 23.10.2012 võttis V. Vendeliniga kuulutuses märgitud telefoninumbril XXX ühendust N.T. , kes avaldas soovi kuldketi ostmiseks. Telefoni teel toimunud läbirääkimiste tulemusel lubas V. Vendelin kuldketi saata N. T posti teel. Uskudes nimetatud lubadust kandis N. T 23.10.2012 oma poja D.T. pangaarvelt poole kuldketi maksumusest, s.o 100 eurot V. Vendelini poolt antud pangakontole nr XXX . V. Vendelin jättis aga kuldketi N. T saatmata ja enda arveldusarvele laekunud raha summas 100 eurot kandis ta edasi oma tütre D.K. Swedbankis asuvale arveldusarvele nr XXX , kus olevat raha kasutas V. Vendelin enda kasutuses olevate internetipanga paroolidega ülekannete tegemiseks ning pangakaardiga ka ostude eest tasumiseks. Oma tegevusega põhjustas V. Vendelin N. T varalist kahju summas 100 eurot.
1.4.02.11.2012 kella 13.58 ajal postitas V. Vendelin Tartu linnas arvuti teel internetis asuvasse müügiportaali www.soov.ee kasutajanime Annika all (kontaktandmed: e-post [email protected], telefoninumber XXX) müügikuulutuse kuldketi Bismarck (proov 585) müügi kohta hinnaga 300 eurot. 02.11.2012 võttis V. Vendeliniga kuulutuses märgitud telefoninumbril XXX ühendust A.S. ja avaldas soovi kuldketi ostmiseks. Telefoni teel toimunud läbirääkimiste tulemusel lubas V. Vendelin kuldketi A. S saata posti teel. Uskudes nimetatud lubadust tegi A. S palvel viimase sõber L.M 02.11.2012 ülekande V. Vendelini poolt antud D.K. AS-s Swedbank asuvale pangakontole nr XXX , tasudes osaliselt kuldketi ostuhinna summas 200 eurot. V. Vendelin jättis aga kuldketi A. S saatmata ja D.K. Swedbankis asuvale arveldusarvele nr XXX kantud raha summas 200 eurot kasutas V. Vendelin enda kasutuses olevate internetipanga paroolidega ülekannete tegemiseks ning pangakaardiga ka ostude eest tasumiseks. Oma tegevusega põhjustas V. Vendelin A. S varalist kahju summas 200 eurot.
1.5.Vastavalt eelnevale kokkuleppele V. Vendeliniga postitas M.B. 02.04.2013 kella 11.54 ajal arvuti teel internetis asuvasse müügiportaali www.okidoki.ee kasutajanime monsabostrov all (kontaktandmed: e-post [email protected], telefoninumber XXX ) müügikuulutuse sülearvuti Asus N53SV Intel Core müügi kohta hinnaga 205 eurot. 03.04.2013 võttis M.B. ja V. Vendeliniga läbi www.okidoki.ee internetikeskkonna ühendust D.M. ja avaldas soovi sülearvuti ostmiseks. Internetis toimunud läbirääkimiste tulemusel lubasid V. Vendelin ja M.B. sülearvuti D. M üle anda Ida-Virumaal Jõhvi linnas. Uskudes nimetatud lubadust tegi D. M 03.04.2013 enda arveldusarvelt ülekande M.B. ja V. Vendelini poolt antud M.B. AS-s Nordea Pank asuvale arvelduskontole nr XXX summas 205 eurot.
M.B. ja V. Vendelin jätsid sülearvuti aga D. M üle andmata ja enda arvele kantud 205 eurot võttis M.B. sularahas välja ja omastas selle koos V. Vendeliniga. Oma tegevusega põhjustas V. Vendelin koos M.B. ga D. M varalist kahju summas 205 eurot.
1.6.Vastavalt eelnevale kokkuleppele V. Vendeliniga postitas M.B. 2013. aasta aprillis arvuti teel internetis asuvasse müügiportaali www.okidoki.ee müügikuulutuse Emmaljunga City Cross vankri müügi kohta hinnaga 300 eurot. 16.04.2013 võttis M.B. ja V. Vendeliniga läbi www.okidoki.ee internetikeskkonna ühendust V.Z. ja avaldas soovi vankri ostmiseks. Internetis toimunud läbirääkimiste tulemusel lubasid V. Vendelin ja M.B. V. Z vankri saata kulleriga. Uskudes nimetatud lubadust tegi V. Z kokku kolm ülekannet M.B. ja V. Vendelini poolt antud M.B. AS-s Nordea Pank asuvale arvelduskontole nr XXX. 17.04.2013 tasus V. Z enda arveldusarvelt M.B. arveldusarvele 150 eurot, 27.04.2013 155 eurot ja 28.04.2013 ühe euro. M.B. ja V. Vendelin jätsid aga vankri V. Z saatmata. M.B. arveldusarvele 17.04.2013 laekunud rahast 145 eurot kandis V. Vendelin 18.04.2013 tema valduses olevaid M.B. internetipanga paroole kasutades M.B. arveldusarvelt enda SEB pangas asuvale arveldusarvele nr XXX . Arveldusarvele laekunud rahast 155 eurot võttis M.B. 29.04.2013 sularahana välja ja omastas koos V. Vendeliniga. Oma tegevusega põhjustas V. Vendelin koos M.B. ga V. Z varalist kahju summas 306 eurot.
1.7.19.04.2013 sai V. Vendelin tuvastamata asjaoludel enda valdusesse M.H. nimele välja antud Eesti Vabariigi isikutunnistuse nr XXX. 19.04.2013 tegi V. Vendelin Tartus XXX asuvas korteris M.B. le ettepaneku osta kauplusest kaupa järelmaksuga, kasutades M.H. nimele välja antud isikutunnistust, eesmärgiga teenida tulu jättes kauba eest tasumata, kuid müües selle ise edasi. 19.04.2013 kella 19.22 ajal läksid V. Vendelin ja M.B. Tartu linnas Riia 1 asuvasse Elisa Eesti AS esindusse, kus vastavalt eelnevale kokkuleppele V. Vendeliniga avaldas M.B. klienditeenindaja G.V. soovi osta järelmaksuga tahvelarvuti Apple iPad. Lepingu sõlmimisel esitas M.B. isikut tõendava dokumendina eelnevalt V. Vendelini käest saadud M. H nimele välja antud isikutunnistuse nr XXX. Esinedes M. H sõlmis M.B. Elisa Eesti AS-ga liitumislepingu nr 2442415 ja selle lisa nr 2442417 järelmaksuga vara müügilepingu tahvelarvuti Apple iPad 4 gen 32GB, väärtusega 685,92 eurot ostmiseks. Pärast Elisa Eesti AS esindusest tahvelarvuti kättesaamist läks M.B. koos V. Vendeliniga XXX Tartu asuvasse korterisse, kus V. Vendelin sai tahvelarvuti enda valdusesse ja korraldas selle müümise tuvastamata isikutele. Oma tegevusega põhjustasid V. Vendelin ja M.B. Elisa Eesti AS-le varalist kahju summas 685,92 eurot. Maakohtu otsus
2.Tartu Maakohtu 19.08.2014 otsusega tunnistati V. Vendelin süüdi KarS § 209 lg 2 p-de 1, 3, 4 järgi ja karistati vangistusega 3 aastat 2 kuud ning tulenevalt KarS § 68 lg-st 1 loeti kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat 1 kuu ja 27 päeva vangistust. Mõistetud karistust suurendati KarS § 65 lg 2 alusel Tartu Maakohtu 08.05.2012 otsusega V. Vendelinile mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja mõisteti V. Vendelinile karistuseks 3 aastat 9 kuud ja 27 päeva vangistust.
2.1.Kohus, hinnanud tõendeid kogumis, oli seisukohal, et V. Vendelin on toime pannud süüdistusaktis kajastatud kelmused, kriminaalasjas puuduvad V. Vendelini käitumise õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud ning V. Vendelini kuritegelik käitumine on põhjendatult kvalifitseeritud KarS § 209 lg 2 p-de 1, 3, 4 järgi.
2.2.V. Vendelini süü erinevates kuriteoepisoodides luges maakohus tõendatuks eelkõige kannatanute ütlustega, mis kinnitasid täielikult süüdistuse asjaolusid. Kannatanute ütlused olid esimese astme kohtu hinnangul kooskõlas teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega, sh tunnistajate ütlustega ja dokumentaalsete tõenditega. Maakohtu otsuses tuuakse iga kuriteoepisoodi kohta välja pikk tõendite
loetelu ja nende sisu kirjeldus ning näidatakse kuidas need tõendid süüdistust kinnitavad (vt otsuse lk 1083). Esitatud apellatsioon
3.Tartu Maakohtu 19.08.2014 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja advokaat A. Kello, kes palub tühistada maakohtu otsus, kuna puuduvad tõsikindlad tõendid, et V. Vendelin oleks talle inkrimineeritavad kuriteod toime pannud. Kaitsja hinnangul on enamik maakohtu otsuses kajastatud tõenditest kaudsed, mistõttu ei saa nendele tuginedes järeldada, et kuriteod on pannud toime V. Vendelin ja süüdistatav tuleb mõista õigeks. Ringkonnakohtu põhjendused ja seisukoht
4.Ringkonnakohus vaatas KrMS § 331 lg 11 alusel antud kriminaalasja läbi kirjalikus menetluses. Kirjalikke seisukohti esitatud apellatsiooni kohta ringkonnakohtule ei esitatud. Kohus, olles tutvunud maakohtu otsuse ja apellatsiooniga ning läbi vaadanud kohtutoimiku materjalid, leiab, et apellatsioonis toodud seisukohad ei too kaasa maakohtu otsuse tühistamist.
5.Apellatsioonis taotletakse üksnes kohtutoimikus sisalduvate ning maakohtus juba uuritud tõendite ümberhindamist ja esimese astme kohtust erineva, s.o õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi võib ringkonnakohus anda kriminaalasjas kogutud tõenditele maakohtust erineva hinnangu üksnes juhul, kui ringkonnakohtu otsuses põhjendatakse, millised tõendite hindamisel tehtud vead viisid maakohtu järeldused mittevastavusse kohtulikul arutamisel tuvastatud faktiliste asjaoludega ning miks tuleb apellatsioonikohtu arvates tõendikogumile anda teistsugune hinnang (vt nt RKKKo nr 3-1-1-41-11, p 25; RKKKo nr 3-1-1-42-14, p 11). Kohtukolleegium, uurides kohtuistungi protokolli (III kd lk 136-169) leiab, et maakohus ei ole tõendite hindamisel teinud vigu ja kõik maakohtu otsuses tehtud järeldused on kooskõlas kohtuistungil tuvastatud faktiliste asjaoludega.
6.Kaitsja ainus väide on, et V. Vendelini süüstavad tõendid on kaudsed ning seetõttu ei ole võimalik nende pinnalt teha V. Vendelini süüdimõistvat otsust. Samas ei täpsustata apellatsioonis, mis põhjusel tuleb kohtus uuritud tõendid lugeda kaudseks ning miks ei ole võimalik tõendite kogumi põhjal V. Vendelini mõista süüdi KarS § 209 lg 2 p-de 1, 3 ja 4 järgi.
6.1.Riigikohtu praktika kohaselt loetakse kaudseks sellist tõendit, milles ei sisaldu teavet otseselt tõendamiseseme asjaolude, vaid nn vahepealsete faktide kohta (vt RKKKo nr 3-1-1-68-11 p 9.1). Otsese tõendi sisuks on teave, mis vahetult kinnitab või välistab isiku poolt kuriteo toimepanemise mingit asjaolu (vt RKKKo nr 3-1-1-8-10, p 10).
6.1.1.Müügiportaalidega (www.okidoki.ee ja www.soov.ee) seotud kelmuste episoodide osas rajaneb V. Vendelini süüdimõistmine suures osas kannatanute ütlustel ning neid toetatavatel tunnistajate ütlustel ja dokumentaalsetel tõenditel. Nii on kõik kannatanud täpselt kirjeldanud, millist infot sisaldas V. Vendeliniga seotud müügikuulutus, kuidas nad kuulutuses toodut uskudes tegid V. Vendelinile varakäsutuse, kuid ei saanud vastusooritust. Kannatanute ütlusi toimuma pidanud müügitehingu osas kinnitavad ka elektronkirjade ja müügiportaalide väljavõtted ning tunnistajate ütlused. Varakäsutuse tegemist süüdistatavale tõendavad eelkõige pangakontode väljavõtted. M.B. ga seotud episoodides tõendavad lisaks eeltoodule V. Vendelini süüd ka M.B. kohtueelses menetluses antud ütlused. V. Vendelini seotust müügikuulutustega tõendavad eeskätt M.B. ütlused ja Tartust XXX läbiotsimisel ära võetud arvutite vaatlusprotokollid.
7.1.2.Elisa Eesti AS suhtes toime pandud kelmuse luges maakohus tõendatuks peamiselt Elisa Eesti AS-i poolt saadetud liitumis- ja järelmaksulepingu, lepingute sõlmimise videosalvestise ning M.B. ja M. H ütlustega. M. H kinnitab, et tema ei ole enda ID-kaardiga Elisa Eesti AS-s järelmaksulepingut sõlminud ning tema ID-kaart oli kuriteo toimepanemise päeval kaduma läinud. M.B. kirjeldab, kuidas V. Vendelin kihutas teda Elisa Eesti AS-i suhtes kelmust toime panema ning andis talle selleks võõra naisterahva ID-kaardi.
7.2.Kohtukolleegium leiab, et eelnevalt kirjeldatud tõendid on otsesed, kuna sisaldavad endas teavet tõendamiseseme asjaolude kohta, s.o V. Vendelini poolt varalise kasu saamist asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel. Seega rajaneb V. Vendelini süüdimõistev otsus suures osas just otsestel tõenditel, kuna need kinnitavad isiku poolt kuriteo toimepanemise mingit asjaolu, s.o viitavad selgelt süüdistatavale kui kuriteo toimepanijale. Kaitsja üldsõnalised väited, nagu oleks tegemist kaudsete tõenditega, on põhjendamatud ning asjakohatud.
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on igakülgselt käsitlenud ka V. Vendelinile mõistetud karistust (otsuse lk 85) ja alust selle kergendamiseks ei ole. Maakohus on ka lahendanud V. Vendelini lastele vajaliku järelevalve ja hoolitsuse tagamise küsimuse (vt otsuse lk 3).
9.Viimasena käsitleb ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kuludega seonduvat.
9.1.V. Vendelini kaitsja advokaat A. Kello esitas kaitsjatasu taotluse, mille kohaselt kulus tal kohtuotsusega tutvumiseks ja apellatsiooni koostamiseks kokku 6 tundi, mille eest taotleb 432 eurot, sh käibemaks 72 eurot. Tulenevalt RÕS § 22 lg-st 7 määrab kohus kindlaks kaitsjale tasumisele kuuluva põhjendatud tasu, sh tuleb arvestada õigusabi osutamiseks kulunud aja ja toimingute põhjendatust. Arvestades apellatsiooni sisu ja selles toodud argumentide hulka, kuid ka aega kohtulahendiga tutvumiseks, leiab ringkonnakohus, et taotlus on põhjendatud 2 tunni ulatuses. Kaitsja kaebus on suuresti üksnes maakohtu otsuse kokkuvõte ning tegelikke motiive on apellatsioonis esitatud minimaalselt. Apellatsioon on küll võrdlemisi mahukas (4,5 lk), kuid selles esitatud taotlused ja motiivid saab kokku võtta paari lausega. Seega on kaitsja põhjendamatult palju kulutanud aega maakohtu otsuses olevate asjaolude ümberkirjutamisele ja vähem pööranud tähelepanu apellatsiooni kvaliteedile, s.o õiguslikule argumentatsioonile. Eelnevast tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et kaitsjale maksmisele kuuluvaks tasuks tuleb lugeda 144 eurot, sealhulgas käibemaks 24 eurot.
9.2.KrMS § 185 lg 1 kohaselt kannab apellatsioonimenetluses menetluskulud riik ainult juhul, kui tehakse KrMS § 337 lõike 1 punktides 2–4 või lõikes 2 nimetatud lahend. Kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Tulenevalt eelnevast jäävad V. Vendelinil tekkinud menetluskulud, s.o kaitsjatasu summas 144 eurot, isiku enda kanda.
10.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
19.augusti 2014 otsuse muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Mati Kartau
Maarika Kuusk
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Lõhmus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.