1-13-10447/18 - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

4.M.V vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonnale ja M.V-le. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 12.09.2014.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava M.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Harju Maakohtu 10.12.2013.a kohtuotsusega tunnistati M.V süüdi KarS § 344 lg 1 ja § 209 lg 2 p 1,2 järgi ja mõisteti KarS § 64 lg 1 ning KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel karistuseks 2 aastat 9 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti kinnipidamise aeg 5 kuud ja 22 päeva karistusaja hulka, kandmisele kuulus 2 aastat 4 kuud ja 6 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 19.03.2013.a ja lõpp on 25.07.2015.a. M.V kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav kannab karistust kelmuse eest. Kinnipeetav läbis vangistuse ajal psühholoogilised nõustamised teemadel mõttevigade teadvustamine ja korrigeerimine ning probleemlahenduste alternatiivsed võimalused, toimunud on vestlus alkoholi kuritarvitamise teemal. Distsiplinaarkaristused puuduvad. Alates 26.05.2014.a töötab järelevalveta väljaspool vanglat AS XXX. Vabanemisel asub elama koos oma abikaasa ja kahe lapsega Harjumaale Viimsi valda. Peale vabanemist jätkab töötamist AS XXX. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabanemist. M.V kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et kinnipeetava lähivõrgustiku moodustavad vanemad, abikaasa, lapsed, abikaasa vanemad. Suhted lähedastega on head ja toetavad. M.V asub pärast vabanemist elama aadressile XXX. AS XXX kinnitati, et peale vabanemist võetakse M.V sinna tööle. M.V taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Prokuröri abi Paul Pikma edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt prokuröri abi toetab M.V ́i ennetähtaegset vabanemist, nõustudes Vangla arvamusega. Kaitsja taotleb kohtuistungil kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna see on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kinnipeetava käitumine vanglas on olnud korrektne. Vabaduses on olemas kõik tingimused vabastamiseks.

Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja kaitsja arvamuse, leiab, et M.V võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik M.V isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kuigi kinnipeetavat on kriminaalkorras korduvalt karistatud, viibib ta vanglas esimest korda. Kohus usub, et esmakordne vanglas viibimine on pannud M.V mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Samuti arvestab kohus, et kinnipeetava käitumine vanglas on olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest järeldab kohus, et kinnipeetav on võimeline oma käitumist korrigeerima paremuse suunas ning kehtivaid reegleid austama, neist kinni pidama. Kohus arvestab siinjuures ka kinnipeetava resotsialiseeriva tegevusega vangistuse ajal – M.V läbis vangistuse ajal psühholoogilised nõustamised teemadel mõttevigade teadvustamine ja korrigeerimine ning probleemlahenduste alternatiivsed võimalused, toimunud on vestlus alkoholi kuritarvitamise teemal. Võib eeldada, et isikule, kes ka ise soovib oma käitumist muuta paremuse suunas, on läbitud vestlustel oodatud mõju ning kinnipeetav on mõistnud, mida õiguskuulekaks eluks tegema peab. M.V ennetähtaegset vabastamist toetavad ka prokurör ja vangla. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosust järgneva kahe aasta jooksul on vangla hinnanud 16 %, mis on madal näitaja. Iseloomustuse kohaselt on M.V väheohtlik avalikkusele, suhtluses on avatud ja koostöövalmis, puuduvad otseselt kuritegelikud hoiakud, vaenulikkus või selgelt väljendunud ühiskonnavaenulikkus. Eeltoodust lähtuvalt usub kohus, et praeguseks kantud karistus on oma eesmärgi täitnud – mõjutanud süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kuna kinnipeetava karistusaja lõpuni on vähem kui aasta vangistust, võimaldab kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele 1-aastase katseajaga kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas M.V-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Vastavalt kriminaalhooldusseaduse §-le 1 lg 1 valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Pärast vabanemist on M.V olemas ka kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus. Nimetatud asjaolud aitavad kohtu hinnangul samuti kaasa M.V edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning tahab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Kohus annab kinnipeetavale võimaluse näidata, et teda saab usaldada.