Kohtulahend

2) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul; 3) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased.

prokurörile,

Vangla

Lääne-Harju

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 09.09.2014.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Vadim Koršunovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Harju Maakohtu 30.10.2013.a kohtuotsusega tunnistati Vadim Koršunov süüdi KarS § 424 järgi ja karistati teda KarS § 65 lg 2 alusel vangistusega 9 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati mõistetud karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 1 päev. Karistuse kandmise algus oli 10.03.2014.a ja lõpp on 09.12.2014.a. Vadim Koršunovi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 3 korda. Vangistuse ajal osales riigikeele õppes ja käib AN tugirühmas, läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ eelvestluse. Üks distsiplinaarkaristus. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabanemist. Vadim Koršunovi kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetava lähedane inimene on isa. Suhted isaga on head ja toetavad. Isa on valmis kinnipeetavat igati toetama. Vadim Koršunov on taotlenud tingimisi ennetähtaegset vabastamist aadressil XXX oma isa juurde. Vadim Koršunovil on ennetähtaegse vabanemise korral olemas garanteeritud töökoht OÜs XXX. Vadim Koršunov taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Prokuröri abi Paul Pikma edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt prokuröri abi toetab Vadim Koršunov ́i ennetähtaegset vabanemist, nõustudes Vangla arvamusega. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud Vadim Koršunovi arvamuse, leiab, et Vadim Koršunovi võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse

kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Vadim Koršunovi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kuigi kinnipeetavat on kriminaalkorras korduvalt karistatud, viibib ta vanglas esimest korda. Kohus usub, et esmakordne vanglas viibimine on pannud V. Koršunovi mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus arvestab siinjuures ka kinnipeetava resotsialiseeriva tegevusega vangistuse ajal, aga ka kinnipeetava kohtuistungil avaldatud kahetsusega toimepandud kuritegude üle ning valmisolekuga pöörduda vabaduses narkootikumide sõltuvusvastasele ravile. Nimetatu on oluline, kuna esitatud materjalide kohaselt on kuriteod toime pandud samalaadsetel põhjustel – sõltuvusprobleemid, isik on tarvitanud fentanüüli, sellest ka sõltuvus. Iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav vestluse käigus avaldanud suurt motivatsiooni narkootikumidest loobumiseks. Kohtu hinnangul aitab narkootikumidest hoidumine eelduslikult ka ära hoida uued süüteod. V. Koršunovi ennetähtaegset vabastamist toetavad ka prokurör ja vangla. Uue kuriteo sooritamise tõenäosust kahe aasta jooksul on vangla hinnanud 28 % ning iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav väheohtlik avalikkusele. Eeltoodust lähtuvalt usub kohus, et praeguseks kantud karistus on oma eesmärgi täitnud – mõjutanud süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kuna kinnipeetava karistusaja lõpuni on ligikaudu 2 kuud vangistust, võimaldab kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele 1-aastase katseajaga kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas V. Koršunovile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma sõltuvusainetest. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Vastavalt kriminaalhooldusseaduse §-le 1 lg 1 valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Pärast vabanemist on V. Koršunovil olemas ka kindel elu- ja töökoht ning isa toetus. Nimetatud asjaolud aitavad kohtu hinnangul samuti kaasa V. Koršunovi edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning tahab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Kohus annab kinnipeetavale võimaluse näidata, et teda saab usaldada.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.