Kohtulahend

prokurörile,

Vangla

Lääne-Harju

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 15.09.2014.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava F.K tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Vangla juhtis tähelepanu, et kinnipeetav on võimalusel nõus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanema ka elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Harju Maakohtu 14.10.2010.a kohtumäärusega asendati F.K-le Harju Maakohtu 07.04.2009.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-08-16305 mõistetud rahaline karistus 6000 krooni vangistusega 40 (nelikümmend) päeva. KarS § 65 lg 1 alusel suurendati F.K-le Harju Maakohtu 11.12.2009.a kohtuotsusega nr 1-09-18685 mõistetud vangistust – 6 aastat 5 kuud ja 23 päeva asenduskaristusena mõistetud 40 päeva vangistuse võrra ning mõisteti F.K-le liitkaristuseks 6 (kuus) aastat 7 (seitse) kuud ja 3 (kolm) päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 21.04.2010.a ja lõpp on 24.11.2016.a. F.K kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud viiel korral, kaks karistust on aegunud. Kuritegude soodustavaks teguriks on alkoholi tarvitamine, majandusliku kasu saamine ja grupi mõju. Vangistuse ajal osales riigikeele õppes, läbis sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“, „Sotsiaalsete oskuste treening“ ja „Viha juhtimine“, on olnud hõivatud tööga. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vabanedes on võimalik elama minna vanemate juurde aadressile XXX. Vabanedes kavatseb minna tööle firmasse XXX OÜ, mille kohta esitas töölepingu koopia. Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist, sealhulgas elektroonilise järelevalve kohaldamisega.

F.K kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et F.K soovib ennetähtaegse vabanemise korral elama asuda oma vanemate juurde XXX. Vanemad on pensionärid, nad on nõus materiaalselt ja moraalselt poega toetama. Vabanemisjärgne töökoht puudub. F.K taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise järelevalvega. Prokuröri abi Paul Pikma edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt prokuröri abi ei toeta F.K ́i ennetähtaegset vabanemist, nõustudes Vangla arvamusega, mis on toodud 19.08.2014 koostatud kinnipeetava iseloomustuses Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et F.K võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik F.K isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kuigi kinnipeetavat on kriminaalkorras korduvalt karistatud, arvestab kohus, et kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused vangistuses puuduvad. Sellest järeldab kohus, et kinnipeetav on hakanud mõistma reeglite täitmise vajalikkust, püüdleb õiguskuuleka elu poole ning ta on enda õigusvastasest käitumisest vajalikud järeldused teinud. Seda, et kinnipeetav püüdleb õiguskuuleka elu poole, kinnitab ka tema resotsialiseeriv tegevus vangistuse ajal sotsiaalprogrammide Eluviisitreening“, „Sotsiaalsete oskuste treening“ ja „Viha juhtimine“ läbimine. Kuna praegust karistust kannab kinnipeetav röövimise ja varguse eest ning esitatud materjalide kohaselt on kuritegude soodustavaks teguriks alkoholi tarvitamine, peab kohus nimetatud programmide läbimist vajalikuks ning eelduslikult toetavad need kinnipeetava õiguskuulekat käitumist ka vabaduses. Samuti peab kohus positiivseks kinnipeetava kohtuistungil avaldatud kahetsust toimepandud kuritegude üle ning valmisolekut pöörduda alkoholismivastavale ravile. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohtu hinnangul võimaldab F.K tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas F.K-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholist. Pärast vabanemist on F.K olemas ka kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka F.K , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad samuti kaasa F.K edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Vastavalt kriminaalhooldusseaduse §-le 1 lg 1 valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste

täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.