Eesistuja Andres Parmas, liikmed Sten Lind ja Orvi Tali
Kriminaalasi
Apelleeritud kohtuotsus Apellatsioonide ja määruskaebuse esitajad
Kaitsjad
Süüdistatavad
Anton Sereda süüdistuses KarS § 255 lg 1 ja § 209 lg 1 järgi; Maksim Gruznovi süüdistuses KarS § 255 lg 1 ja § 209 lg 2 p 2 - § 22 lg 3 järgi; Sergey Leontovichi süüdistuses KarS § 255 lg 1 ja § 209 lg 2 p 2 – § 22 lg 3 järgi; Aleksandr Kuliku süüdistuses KarS § 255 lg 1 ja § 209 lg 2 p 2 järgi; Vitali Gussevi süüdistuses KarS § 255 lg 1 ja § 209 lg 2 p 2 – § 22 lg 3 järgi; Aleksandr Tarassenkovi süüdistuses KarS § 255 lg 1 ja § 209 lg 1 järgi; Stanislav Tokarevi süüdistuses KarS § 255 lg 1 ja § 209 lg 1 – § 22 lg 3 järgi Harju Maakohtu 19. augusti 2014.a otsus (üldmenetluses) Riigiprokurör Piret Paukštys, apellatsioon; Aleksandr Tarassenkovi kaitsja vandeadvokaat Paavo Paal, apellatsioon; Sergey Leontovichi kaitsja Silvi Erro, määruskaebus Süüdistatav Aleksandr Tarassenkovi kaitsja vandeadvokaat Paavo Paal; süüdistatav Sergey Leontovichi kaitsja Silvi Erro; süüdistatavate Vitali Gussevi ja Stanislav Tokarevi kaitsja vandeadvokaat Gennadi Kull; süüdistatav Maksim Gruznovi kaitsja vandeadvokaat Risto Käbi; süüdistatav Anton Sereda kaitsja vandeadvokaat Dmitri Školjar; süüdistatav Aleksandr Kuliku kaitsja vandeadvokaat Juho-Enn Aule 1) Anton Sereda – isikukood 37909090253, kodakondsus määratlemata, elukoht: XXXXXXXX X-X XXXXXXX, töökoht: XXX
XXXXXXXXXXXXX,
varem kriminaalkorras karistamata; 2) Maksim Gruznov – isikukood 37404213734, kodakondsus määratlemata, elukoht: XXXXXXX XXXX, XXXXX, töökoht: XXXXX XXXXXX
XXXXXXXX XXXXXX, varem kriminaalkorras karistamata; 3) Sergey Leontovich – isikukood 38703043727, Vene Föderatsiooni kodanik, elukoht: XXXXXX-XXXXXX XXXXXXXXX XX-X, XXXXX, ei tööta; varem kriminaalkorras karistatud kolmel korral; 4) Aleksandr Kulik – isikukood 38107232214, elukoht: XXXX XXX X-XX, XXXXXXXX, Eesti Vabariigi kodakondsus, töökoht: XXXX XXXXXX XXXXX AS, varem kriminaalkorras karistamata; 5) Vitali Gussev – isikukood 38303162727, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht: XXXXX X-XX XXXXXXX, ei tööta, varem kriminaalkorras karistamata; 6) Aleksandr Tarassenkov – isikukood 38009293728, kodakondsus määratlemata, elukoht: XXXXXXXXX XXXXXXXX X-XX, XXXXX, töökoht: AS XXXXX XXXXXXXX, varem kriminaalkorras karistamata; 7) Stanislav Tokarev – isikukood 39306100232, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht: XXXXXXXXXX XXX XX, XXXXXX, ei tööta, varem kriminaalkorras karistamata
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 19. augusti 2014. a otsus kriminaalasjas nr 1-13-10768 muutmata.
2.Jätta prokuröri ja Aleksandr Tarassenkovi kaitsja vandeadvokaat Paavo Paali apellatsioonid rahuldamata.
4.KrMS § 175 lg 1 p 1 ja § 185 lg 2 alusel hüvitada riigi eelarve vahenditest Sergey Leontovichile apellatsioonimenetluse õigusabi kulud 800,00 (kaheksasada) eurot.
5.KrMS § 185 lg 2 alusel jätta prokuröri apellatsiooni läbivaatamisega seonduvad menetluskulud riigi kanda.
6.KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 185 lg 2 alusel mõista Aleksandr Tarassenkovilt Eesti Vabariigi kasuks 144 eurot (ükssada nelikümmend neli eurot, sh käibemaks) määratud kaitsjale makstud tasu katteks.
7.Kaitsjatasu kuulub tasumisele Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas EE891010220034796011 või Swedpangas nr EE932200221023778606, Danske Bank AS Eesti filiaalis EE403300333416110002, Nordea Bank Finland PLC eesti filiaalis EE701700017001577198, riigilõivu tasumiseks vajalik viitenumber on kättesaadav taotlejale saadetavas makseinfos.
EDASIKAEBE KORD
Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.1.Anton Seredale, Maksim Gruznovile, Sergey Leontovichile, Aleksandr Kulikule, Vitali Gussevile, Aleksandr Tarassenkovile ja Stanislav Tokarevile esitati KarS § 255 lg 1 järgi süüdistus selles, et nad kuulusid koos VM, SU, SG nimelise isiku, G nimelise isiku ja teiste eeluurimisel tuvastamata isikutega varalise kasu saamise eesmärgil loodud püsivasse isikutevahelise ülesannete jaotusega ühendusse, mis tegutses vähemalt alates juunist 2011 kuni novembrini 2012 Eesti Vabariigi, Vene Föderatsiooni, Läti Vabariigi ja Ukraina Vabariigi territooriumil ning mille tegevus oli suunatud jalgpallivõistluste tulemuste kokkuleppimisele ning kokkulepitud tulemustega mängude osas kihlvedudega tegelevates äriühingutes panuste tegemisele ja sel teel varalise kasu saamisele, s.o KarS § 209 lg 2 p 2 sätestatud kuritegude toimepanemisele.
1.2.A. Seredad süüdistatakse samuti KarS § 209 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemises, mis seisnes selles, et ta sai ajavahemikul 30. juunist 2011 kuni 7. juulini 2012 pettuse teel OÜ-lt T varalist kasu summas 164,30 eurot ning samuti tema osutas ajavahemikul märtsist kuni juulini 2012 SG nimelise isikule vaimset kaasabi eeluurimisel tuvastamata spordiennustustega tegelevatest kihlveokontoritest pettuse teel varalise kasu saamisele vähemalt summas 9000 eurot ning SU-le spordiennustustega tegelevast kihlveokontorist OÜ T pettuse teel varalise kasu saamisele summas 27,80 eurot.
1.3.M. Gruznovi ja S. Leontovichi süüdistatakse samuti KarS § 209 lg 2 p 2 ja § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemises, mis seisnes selles, et nemad osutasid ajavahemikul juunist 2011 kuni juulini 2012 isikute grupis vaimset ja füüsilist kaasabi SG nimelisele isikule eeluurimisel tuvastamata spordiennustustega tegelevatest kihlveokontoritest pettuse teel suures ulatuses varalise kasu saamisele summas vähemalt 92 070 eurot ning SU-le spordiennustustega tegelevast kihlveokontorist OÜ T pettuse teel varalise kasu saamisele summas 1511,06 eurot, A. Seredale spordiennustustega tegelevast kihlveokontorist OÜ T pettuse teel varalise kasu saamisele summas 164,30 eurot, A. Kulikile spordiennustustega tegelevast kihlveokontorist OÜ T pettuse teel varalise kasu saamisele summas 260 eurot ja A. Tarassenkovile spordiennustustega tegelevast kihlveokontorist OÜ T pettuse teel varalise kasu saamisele summas 115 eurot.
1.3.A. Kulikut süüdistatakse samuti KarS § 209 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemises, mis seisnes selles, et ta sai 5. juulil 2012 pettuse teel OÜ-lt T varalist kasu summas 260 eurot ning samuti tema osutas ajavahemikul juunist 2011 kuni juulini 2012 a. isikute grupis vaimset ja füüsilist kaasabi SG nimelisele isikule eeluurimisel tuvastamata spordiennustustega tegelevatest kihlveokontoritest pettuse teel suures ulatuses varalise kasu saamisele summas vähemalt 92 070 eurot, SU-le spordiennustustega tegelevast kihlveokontorist OÜ T pettuse teel varalise kasu saamisele summas 1211,15 eurot, A. Seredale
spordiennustustega tegelevast kihlveokontorist OÜ T pettuse teel varalise kasu saamisele summas 9 eurot ja A. Tarassenkovile spordiennustustega tegelevast kihlveokontorist OÜ T pettuse teel varalise kasu saamisele summas 105 eurot.
1.4.V. Gussevit süüdistatakse samuti KarS § 209 lg 2 p 2 ja § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema osutas ajavahemikul juunist 2011 kuni juulini 2012 a. isikute grupis vaimset ja füüsilist kaasabi SG nimelisele isikule eeluurimisel tuvastamata spordiennustustega tegelevatest kihlveokontoritest pettuse teel suures ulatuses varalise kasu saamisele summas vähemalt 92 070 eurot ning SU-le spordiennustustega tegelevast kihlveokontorist OÜ T pettuse teel varalise kasu saamisele summas 1197 eurot, A. Seredale spordiennustustega tegelevast kihlveokontorist OÜ T pettuse teel varalise kasu saamisele summas 164,30 EUR, A. Kulikile spordiennustustega tegelevast kihlveokontorist OÜ T pettuse teel varalise kasu saamisele summas 9 eurot ja A. Tarassenkovile spordiennustustega tegelevast kihlveokontorist OÜ T pettuse teel varalise kasu saamisele summas 105 eurot.
1.5.A. Tarassenkovi süüdistatakse KarS § 209 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema osutas ajavahemikul 27. septembrist kuni
22.oktoobrini 2011 isikute grupis vaimset ja füüsilist kaasabi SG nimelisele isikule eeluurimisel tuvastamata spordiennustustega tegelevatest kihlveokontoritest pettuse teel varalise kasu saamisele summas vähemalt 15 000 eurot ning lisaks sai A. Tarassenkov ise pettuse teel OÜ-lt T varalist kasu summas 115 eurot.
1.6.S. Tokarevi süüdistatakse KarS § 209 lg 1 ja § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema osutas ajavahemikul 9. juunist kuni 23. juulini 2012 isikute grupis vaimset ja füüsilist kaasabi SG nimelisele isikule eeluurimisel tuvastamata spordiennustustega tegelevatest kihlveokontoritest pettuse teel suures ulatuses varalise kasu saamisele summas vähemalt 9000 eurot ning SU-le spordiennustustega tegelevast kihlveokontorist OÜ T pettuse teel varalise kasu saamisele summas 18,9 eurot.
1.7.Samas kriminaalasjas on süüdistus esitatud ka Erik Grigorjevile, kuid tema osas apellatsioonimenetlust ei toimu.
2.1.Harju Maakohtu 19. augusti 2014. a otsusega mõisteti A. Sereda, M. Gruznov, S. Leontovich, A. Kulik, V. Gussev, A. Tarassenkov ja S. Tokarev süüdistuses KarS § 255 lg 1 järgi õigeks.
2.2.M. Gruznov, S. Leontovich ja A. Gussev mõisteti süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 2 ja § 22 lg 3 järgi õigeks.
2.3.A. Kulik mõisteti süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 2 järgi õigeks, v.a osas, milles neid süüdistati 2. juulil 2012 panuse tegemises T OÜ poolt hallatavas „XXXXXXX“ nimelises internetikeskkonnas aadressiga XXX.XXXXXX.XX. Selles osas maakohus lõpetas kriminaalmenetluse KrMS § 274 lg 1 ja § 199 lg 1 alusel.
2.4.S. Tokarev mõisteti süüdistuses KarS § 209 lg 1 ja § 22 lg 3 järgi õigeks.
2.5.Ka A. Sereda ja A. Tarassenkov mõisteti süüdistuses KarS § 209 lg 1 järgi õigeks, v.a osas, milles neid süüdistati 2012. aastal panuste tegemises T OÜ poolt hallatavas „XXXXXXX“ nimelises internetikeskkonnas aadressiga XXX.XXXXXX.XX. Selles osas maakohus lõpetas kriminaalmenetluse KrMS § 274 lg 1 ja § 199 lg 1 alusel.
2.6.Maakohus tuvastas, et M Gruznovilt ja S. Leontovichilt võeti 24. oktoobril 2012 üheks päevaks alusetult vabadus riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse mõttes.
2.7.Maakohus jättis KrMS § 181 lg 1 alusel menetluskulud riigi kanda ja mõistis sama säte alusel riigi eelarve vahenditest S. Leontovichile tema poolt valitud kaitsjale makstud õigusabi kulude eest hüvitisena välja 2612,00 eurot.
2.8.Asitõendiks tunnistatud jälitustoimingu protokollide lisad 6 DVD-plaadil ning 1 CD-plaat XX XXXXX XXXXX-XXXXXXX mänguga, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, määras maakohus KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde.
2.9.KrMS 274 lg 4 ja KrMS § 310 lg 2 alusel kannatanu T OÜ tsiviilhagi jättis maakohus läbi vaatamata.
3.1.Maakohus leidis, et süüdistatavate teod ei vasta KarS § 209 kirjeldatud kelmuse koosseisule. Kelmuse koosseisu realiseerimiseks on vaja, et kannatanu otsus teha varakäsutus leiab aset süüdistatava poolt tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomise tagajärjel. Arutataval juhul sellist olukorda ei esine. Süüdistatavatele on ette heidetud totol panustamist jalgpallimatšidele, milles nad ise osalesid või mängutulemuse eelnevat kooskõlastamist isikuga, kes totot mängis. Totot mänginud isikud ei ole kannatanus varakäsutusega seoses mingit ettekujutust loonud. Nad on kasutanud internetikeskkonnas kannatanu poolt pakutud teenust ning panustanud tulevikus aset leidva sündmuse toimumisele kannatanu poolt välja pakutud koefitsiendiga. Sündmuse aset leidmise järel on kannatanud maksnud välja võidu. Seega ei ole maakohtu hinnangul kihlveopettus – panustamine olukorras, kus mängude tulemus või nendes leiduvad asjaolud olid eelnevalt kokku lepitud, Eesti karistusseaduse kohaselt hõlmatud kelmuse objektiivsete tunnustega.
3.2.Puutuvalt süüdistusse KarS § 255 järgi tuvastas maakohus, et süüdistatavad kuulusid püsivasse ja kindla liikmete vahelise ülesannete jaotusega ühendusse, milles oli enam kui kolm liiget ning mis tegeles jalgpallimängude tulemuste kokkuleppimisega. KarS § 255 objektiivse teokoosseisu kohaselt peab ühenduse tegevus olema suunatud teise astme kuritegude, mille eest ettenähtud vangistuse ülemmäär on vähemalt kolm aastat, või esimese astme kuritegude toimepanemisele. Kuna aga kokkuleppemängudele panustamine ei ole kelmusena karistatav, siis puudub nõutav teise astme varavastane kuritegu ja süüdistatavate puhul ei tule kõne alla ka KarS §-s 255 sätestatud kuritegeliku ühenduse koosseisu võimalik realiseerimine.
3.3.Maakohus tuvastas aga sellegi, et mängude tulemusi lepiti kokku Vene Föderatsioonis asunud SG tellimusel, kes saatis selliste mängude organiseerimise eest Eestisse üle 108 000 euro. Avalikult kättesaadava informatsiooni kohaselt on kokkuleppemängude organiseerimine Vene Föderatsioonis käsitletav kuriteona nii praegusel ajal kui ka süüdistuses nimetatud ajavahemikul. KarS isikulise kehtivuse (§ 7) põhimõtete kohaselt saab Eesti karistusseadus väljaspool Eesti territooriumi toime pandavate tegude suhtes kehtida vaid sellisel juhul, kui tegu on Eesti karistusseaduse järgi kuritegu. Spordivõistluste tulemuste osas kokkulepete sõlmine Eesti seaduse kohaselt kuritegu ei ole. Selliseks tegevuseks moodustatud ühenduse liikmeks olek ei ole seetõttu maakohtu hinnangul Eesti karistusseaduse järgi karistatav.
3.4.Maakohtu hinnangul vastab aga A. Sereda, A. Kuliku ja A. Tarassenkovi käitumine veebilehel XXX.XXXXXX.XX panuste tegemisel hasartmänguseaduse (HasMS) § 100
väärteokoosseisule (toto mängimine isiku poolt, kes mõjutas või omas võimalust mõjutada ennustatud sündmuse toimumist, toimumata jäämist või toimumise viisi).
3.5.Seetõttu hindas maakohus võimalust lõpetada kriminaalmenetlus KrMS § 274 lg 1 alusel määrusega seoses väärteo tunnuste esinemisega süüdistatavate käitumises.
3.5.1.Süüdistuse kohaselt panid A. Sereda ja A. Tarassenkovi kohtuasja esemeks olevad teod toime 2011. ja 2012. aastal. KarS § 81 lg 7 p 2 ja lg 8 kehtestavad koosmõjus väärteo absoluutseks aegumistähtajaks kolm aastat. Kuna väärteo aegumine on selline menetlustakistus, mis välistab väärteo aegumistähtaja möödumisel menetluse alustamise või alustatud menetluse jätkamise mistahes eesmärgil, pole võimalik A. Sereda ja A. Tarassenkovi suhtes 2011. a toime pandud süütegude osas kriminaalmenetlust KrMS § 274 lg 1 alusel lõpetada, kuivõrd väärteomenetluse alustamine neile süüksarvatavate tegude suhtes oleks aegumise tõttu takistatud. Eeltoodust johtuvalt tuleb A. Sereda ja A. Tarassenkov 2011. a veebilehel XXX.XXXXXX.XX panuste tegemise episoodides õigeks mõista.
3.5.2.2012. a toto mängimise episoodides maakohus aga lõpetas A. Sereda ja A. Tarassenkovi suhtes kriminaalmenetluse süüdistuses KarS § 209 lg 1 järgi ja A. Kuliku suhtes süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 2 järgi KrMS § 274 lg 1 ja § 199 lg 1 alusel, kuna süüdistatavate tegevus vastab väärteo tunnustele.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
4.Harju Maakohtu 19. augusti 2014. a otsuse peale esitasid apellatsioonid riigiprokurör Piret Paukštys ja A. Tarassenkovi kaitsja vandeadvokaat Paavo Paal. S. Leontovichi kaitsja Silvi Erro esitas määruskaebuse kaitsjatasu katteks välja mõistetud hüvitise suuruse vaidlustamiseks.
4.1.1.Prokurör taotleb apellatsioonis maakohtu otsuse tühistamist: 1) A. Sereda õigeksmõistmises süüdistuses KarS § 255 lg 1 ja KarS § 209 lg 1 järgi ning A. Sereda suhtes kriminaalmenetluse lõpetamises KrMS § 274 lg 1 ja § 199 lg 1 alusel süüdistuses KarS § 209 lg 1 järgi osas, milles Anton Seredad süüdistatakse 2012. a panuste tegemises internetilehel XXX.XXXXXX.XX, kuna tema tegevus vastab väärteo tunnustele. Ta taotleb A. Sereda süüdi tunnistamist KarS § 209 lg 1 järgi ja tema karistamist kuuekuulise vangistusega, samuti tema süüdi tunnistamist KarS 255 lg 1 järgi ja karistamist kolme aasta ja kuue kuulise vangistusega. Liitkaristusena taotleb prokurör kolme aasta ja kuuekuulise vangistuse mõistmist, mis jätta KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel neljaaastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata; 2) M. Gruznovi õigeksmõistmises süüdistuses KarS § 255 lg 1 ja KarS § 209 lg 2 p 2 ja § 22 lg 3 järgi (v.a kaasaaitamises A. Tarassenkovile OÜ-lt T pettuse teel varalise kasu saamisele summas 115 eurot). Prokurör taotleb M. Gruznovi süüdi tunnistamist KarS § 209 lg 2 p 2 ja § 22 lg 3 järgi (välja arvatud kaasaaitamises A. Tarassenkovile OÜ-lt T pettuse teel varalise kasu saamisele summas 115 eurot) ja karistamist üheaastase vangistusega, samuti tema süüdi tunnistamist KarS § 255 lg 1 järgi ja karistamist kolme aasta ja kuue kuulise vangistusega. Liitkaristusena taotleb prokurör kolme aasta ja kuue kuulise vangistuse mõistmist, mille hulka lugeda eelvangistuses viibitud üks päev. Apellant taotleb KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel karistuse neljaaastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata jätmist; 3) S. Leontovichi õigeksmõistmises süüdistuses KarS § 255 lg 1 ja KarS § 209 lg 2 p 2 ja § 22 lg 3 järgi (välja arvatud kaasaaitamises A. Tarassenkovile OÜ-lt T pettuse teel varalise
kasu saamisele summas 115 eurot). Apellant taotleb S. Leontovichi süüdi tunnistamist KarS § 209 lg 2 p 2 ja § 22 lg 3 järgi (v.a kaasaaitamises A. Tarassenkovile OÜ-lt T pettuse teel varalise kasu saamisele summas 115 eurot) ja tema karistamist üheaastase vangistusega. Samuti taotleb prokurör S. Leontovichi süüdi tunnistamist KarS § 255 lg 1 järgi ja tema karistamist kolme aasta ja kuue kuulise vangistusega. Liitkaristusena taotleb prokurör kolme aasta ja kuue kuulise vangistuse mõistmist, mille hulka arvata üks päev eelvangistust; 4) A. Kuliku õigeksmõistmises süüdistuses KarS § 255 lg 1 ja KarS § 209 lg 2 p 2 järgi (v.a kaasaaitamises A. Tarassenkovile OÜ-lt T pettuse teel varalise kasu saamisele summas 115 eurot) ning A. Kuliku suhtes kriminaalmenetluse lõpetamises süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 2 järgi KrMS § 274 lg 1 ja § 199 lg 1 alusel osas, milles A. Kulikut süüdistatakse 2. juulil 2012 panuse tegemises veebilehel XXX.XXXXXX.XX, kuna tema tegevus vastab väärteo tunnustele. Prokurör taotleb A. Kuliku süüdi tunnistamist KarS § 209 lg 2 p 2 järgi (v.a kaasaaitamises A. Tarassenkovile OÜ-lt T pettuse teel varalise kasu saamisele summas 115 eurot) ja tema karistamist üheaastase vangistusega, samuti tema süüdi tunnistamist KarS § 255 lg 1 järgi ja karistamist kolme aasta ja kahe kuulise vangistusega. Liitkaristusena taotleb prokurör kolme aasta ja kahe kuulise vangistuse mõistmist, mis jätta KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel neljaaastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata; 5) V. Gussevi õigeksmõistmises süüdistuses KarS § 255 lg 1 ja KarS § 209 lg 2 p 2 ja § 22 lg 3 järgi (v.a kaasaaitamises A. Tarassenkovile OÜ-lt T pettuse teel varalise kasu saamisele summas 115 eurot). Prokurör taotleb V. Gussevi süüdi tunnistamist KarS § 209 lg 2 p 2 ja § 22 lg 3 järgi (v.a kaasaaitamises A. Tarassenkovile OÜ-lt T pettuse teel varalise kasu saamisele summas 115 eurot) ja tema karistamist üheaastase vangistusega. Samuti taotleb prokurör V. Gussevi süüdi tunnistamist KarS § 255 lg 1 järgi ja tema karistamist kolme aasta jakahe kuulise vangistusega. Liitkaristusena taotleb ta kolme aasta ja kahe kuulise vangistuse mõistmist, mis jätta KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel neljaaastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata; 6) S. Tokarevi õigeksmõistmises süüdistuses KarS § 255 lg 1 ja KarS § 209 lg 1 ja § 22 lg 3 järgi. Prokurör taotleb S. Tokarevi süüdi tunnistamist KarS § 209 lg 1 ja § 22 lg 3 ja karistamist kolmekuulise vangistusega. Samuti taotleb ta S. Tokarevi süüdi tunnistamist KarS § 255 lg 1 järgi ja tema karistamist kolmeaastase vangistusega. Liitkaristusena taotleb prokurör kolmeaastase vangistuse mõistmist, mis jätta KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel neljaaastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata.
4.1.2.Prokurör vaidlustab maakohtu seisukoha, mille kohaselt kihlveopettus – panustamine olukorras, kus mängude tulemus või nendes leiduvad asjaolud olid eelnevalt kokku lepitud, ei ole Eesti karistusseaduse kohaselt hõlmatud kelmuse objektiivsete tunnustega.
4.1.3.Arutataval juhul seisneski kihlveokontorite petmine seisnes selles, et isikud olid panustades teadlikud, et mängutulemuse osas on sõlmitud kokkulepe ning tegemist ei ole tavapärase ennustamise tulemusena väljamaksmisele kuuluvate võidusummadega. Kihlveokontorid, võttes vastu panused ja makstes välja võidusummad, olid eksimuses, eeldades, et tegemist on tavapärase ennustamise tulemusena väljamaksmisele kuuluvate võidusummadega. Arvestades hasartmängu põhimõtteid ja asjaolu, et hasartmängukorraldaja jaoks on tegemist äriga, ei võta hasartmängukorraldaja vastu sellist panust, mille puhul on ette teada, et panuse tegija 100% võidab ning hasartmängu korraldaja peab tegema väljamakse.
4.1.4.Olukord, kus isik teab juba ette saabuva spordivõistluse tulemust ning teeb sellele panuse kihlveokontoris, kuid kihlveokontor võtab panuse vastu eeldusel, et selle tegija ei tea ette saabuvat sündmust, tuleb käsitada kihlveokontori petmisena. Sisuliselt panuse tegija hoiab kihlveokontorit eksimuses sellest, et saabuv sündmus, millele panustatakse, on ette teada ning
võidu väljamaksmine ei põhine juhuslikkusel. Kihlveokontor, makstes panuse tegijale välja võidu, on eksimuses, sest ta eeldab, et isikule väljamakstav võidusumma kujunes juhuslikkuse põhimõttel. Seega on varakäsutuse tegemine kihlveokontori poolt otseselt seotud panuse tegija poolt tema eksimusse viimise ja eksimuses hoidmisega. Juhul, kui hasartmängukorraldajale luuakse vale ettekujutus tegelikest asjaoludest, mille tulemusena teeb ta varakäsutuse ning saab varalist kahju, vastab selline tegevus KarS § 209 koosseisule ning isikute vastutusele võtmine on võimalik vaatamata sellele, et karistusseadustikus ei ole sätestatud erikoosseisu kihlveopettuse kohta.
4.1.5.Pettust ei saa välistada ka asjaolu, et hasartmängukorraldaja juures panuse tegemine toimub läbi internetikeskkonna. KarS § 209 sätestab vastutuse varalise kasu saamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel. Nimetatud koosseis ei sea piiranguid, millisel viisil saab pettust toime panna, s.t ebaõiget ettekujutust kannatanul luua. Sellest saab teha ühese järelduse, et pettuse võib toime panna ka läbi internetikeskkonna. Seega ei oleks ei OÜ T (veebilehel XXX.XXXXXX.XX) ega ka kriminaalmenetluses tuvastamata kihlveokontorid varakäsutust teinud, kui nad teadnuksid, et mängutulemuste osas on sõlmitud panuse tegijale teadaolev eelnev kokkulepe.
4.1.6.Prokurör taotles A. Sereda, M. Gruznovi, S. Leontovichi, A. Kuliku, V. Gussevi ja S. Tokarevi süüditunnistamist nii kelmuses või sellele kaasaaitamises kui ka kuritegelikku ühendusse kuulumises, korrates apellatsioonis süüdistusaktis esitatud argumente, mille kohaselt kuulusid mh eelloetletud isikud enam kui kolmest isikust koosnevasse kindlate ülesannete jaotusega püsivasse isikute ühendusse, mis tegeles varalise kasu saamise eesmärgil jalgpallis kokkuleppemängude korraldamisega, kirjeldades iga eelnimetatud süüdistava rolli nii kokkulepete sõlmimises kui kelmuse toimepanemises ja märkides ära konkreetsed mängud, mille kokkuleppimises ja millele panustamises iga konkreetne süüdistatav osales.
4.2.A. Tarassenkovi kaitsja vandeadvokaat Paavo Paal taotleb apellatsioonis maakohtu otsuse tühistamist osas, millega A. Tarassenkovi ei mõistetud õigeks 24. mail 2012 kihlveopanuse tegemises veebilehel XXX.XXXXXX.XX, kuna tema tegevus vastab kohtu hinnangul väärteo tunnustele; A. Tarassenkovi talle esitatud süüdistuses täielikult õigeks mõistmist; ja menetluskulude riigi kanda jätmist. Kaitsja hinnangul eksib maakohus väites, nagu võiks A. Tarassenkovi käitumises esineda HasMS § 100 tunnused. Selline seisukoht on väär, sest kõnealuse panustamise ajal ei olnud A. Tarassenkov enam jalgpallimeeskonna (XXXXX XX XXXXX) mängija, mille mängule ta panuse tegi. Maakohus ei ole põhjendanud, miks tuleb A. Tarassenkovi lugeda HasMS §-s 100 nimetatud isikuks ja seega süüteo subjektiks. Seega on maakohtu otsus motiveerimata.
4.3.S. Leontovichi kaitsja Silvi Erro taotleb määruskaebuses S. Leontovichile 7000 euro kaitsjatasu hüvitamist. Määruskaebuse esitaja leiab, et S. Leontovichi poolt kaitsjale makstud tasu, s.o 7000 eurot tuleb lugeda täies ulatuses mõistliku suurusega tasuks ja tulenevalt KrMS §dest 173 lg 2 ja 175 lg 1 p 1 ka talle täies mahus hüvitada. Määruskaebuse esitaja leiab, et maakohus pidanuks lepingulisele kaitsjale mõistliku suurusega tasu kindlaksmääramisel lähtuma määratud kaitsjatel kohtuistungiteks ettevalmistumisele ja kohtuistungitel osalemisele kulunud ajast, mida ei ole aga kohtu otsuses kajastatud. Samuti märgib ta, et lisaks kohtuistungitel osalemisele kulunud ajale kulus kaitsjal 20 tundi kaitsekõne ettevalmistamiseks (esitati kohtule ka kirjalikult). Kokkuvõttes märgib määruskaebuse esitaja, et S. Leontovichile õigusabi osutamiseks kulus 87 tundi ja 30 minutit. See aeg ei ole üle paisutatud, sest see ei sisalda aega, mis kulus toimiku materjalide tõlkimiseks (v.a. kahtlustatavate ülekuulamiste
protokollid) süüdistatavale S. Leontovichile ning talle toimiku materjalide selgitamisele. Kaitsja osutatud õigusteenuse tunnihind 80 eurot on KrMS § 175 lg 1 p 1 tähenduses mõistlik.
5.Prokuröri apellatsiooni peale esitasid vastuse M. Gruznovi kaitsja vandeadvokaat Risto Käbi, V. Gussevi ja S. Tokarevi kaitsja vandeadvokaat Gennadi Kull ja S. Leontovichi kaitsja S. Erro. Prokurör esitas vastuse A. Tarassenkovi kaitsja apellatsioonile ja A. Tarassenkovi kaitsja vandeadvokaat Paavo Paal esitas omakorda täiendavad kirjalikud seisukohad prokuröri vastusele.
5.1.A. Tarassenkovi kaitsja esitatud seisukohas ei nõustuta prokuröri arusaamaga, nagu tõendaks jälitusprotokollis talletatud vestlus A. Tarassenkovi seotust XXXXX XX XXXXX meeskonnaga peale sealt lahkumist. Prokurör ei selgita ka, milles seisnes A. Tarassenkovi väidetav tihe seotus meeskonnaga.
5.2.M. Gruznovi kaitsja esitatud apellatsioonivastuses taotleb apellatsiooni rahuldamata jätmist.
5.2.1.Kaitsja nõustub maakohtu järeldusega, et kihlveopettus on karistatav üksnes väärteona HasMS § 100 järgi, mitte aga kelmusena KarS § 209 järgi.
5.2.2.Kaitsja vaidleb vastu maakohtu seisukohtadele, mis puudutavad Venemaal kehtiva karistusõiguse sisu, sest kohus ei ole välisriigi õiguse sisu nõuetekohaselt tuvastanud. Kohus on üksnes viidanud tuvastamata õigusliku tähendusega veebilehel kajastatud Vene Föderatsiooni kriminaalkoodeksi tekstile, toomata välja isegi konkreetset sätet, mida silmas peetakse. Välisriigi õiguse sisu kohta ei ole aga kogutud mingit ametlikku infot ega kasutatud selle tuvastamiseks juriidilise asjatundja abi. Seega puuduvad välisriigi õiguse sisu kohta tõendid ja seda ei saa praeguses kriminaalmenetluses üldse käsitleda. Kaitsja juhib sellega seoses tähelepanu sellele, et süüdistusaktis tuleb ära tuua karistamise aluseks olev õigusnorm ja kõik karistamise aluseks olevad asjaolud. Kui süüdistusaktis seda ei tehtud (nagu käesoleval juhul), aga kohtumenetluses käsitletakse välisriigi õigust ning võetakse see otsustamisel aluseks, on tegu süüdistuse piiridest väljumisega.
5.2.3.Edasiselt märgib kaitsja, et prokuratuur ei ole suutnud selgitada, kellel loodi kihlveopettusega tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutus. T OÜ on juriidiline isik ja seetõttu peaks olema ära näidatud mõni selle juriidilise isikuga seotud ja selle eest tegutsev füüsiline isik, keda eksitati. Seda pole tehtud ja kaitsja hinnangul pole see ka võimalik, sest internetis panuste tegemisel ei eksitatud kedagi.
5.2.4.Prokuröri apellatsioonis ei ole esile toodud, millest järeldub SG-ga seotud episoodides asjaolu, et panuseid tehti kihlveokontorites kedagi pettes ja et niisugune käitumine oli toimumiskohas (mida süüdistuses ei osata nimetada) kuritegu.
5.2.5.Kaitsja arvates rikub prokurör apellatsioonis süütuse presumptsiooni, eeldades, et M. Gruznov ja SU soov privaatselt kohtuda sai seonduda üksnes ebaseadusliku tegevusega.
5.2.6.Tulenevalt kaasaaitamise aktsessoorsuse põhimõttest ei saa M. Gruznov kelmusele kaasaaitamise eest vastutada juba põhjusel, et kelmust põhiteona ei ole toime pandud.
5.2.7.Kaitsja hinnangul väljub süüdistus KarS isikulise ja ruumilise kehtivuse piiridest. Ei ole selge, kas kohas, kus SG kokkuleppemängude kohta kihlveod sõlmis, olid sõlmitud kihlveod
karistatavad, sest seda kohta ei ole välja selgitatud. Samas puudub alus eeldada, et selles asupaigas ei kehtiks ükski kriminaalõigus. Seetõttu on KarS § 7 lg-s 1 ja § 11 lg-s 3 sätestatu valguses välistatud M. Gruznovi vastutus tema poolt SG toimepandule kaasaaitamise eest.
5.2.8.Kaitsja arvates ei haaku veebilehel XXX.XXXXXX.XX tehtud panused kokkuleppemängudega, sest tehtud panused on liiga väiksed selleks, et kokkuleppemängu finantseerida. Tehtud panused ja kokkuleppemängu kahtlus langevad kokku üksnes juhuslikult.
5.2.9.Kaitsja leiab ka, et OÜ-s T tehtud panuste puhul on kahju arvestus ebaõige, sest arvesse ei ole võetud süüdistatavate panustega saadud kaotusi, vaid üksnes võite. Ühtlasi osutab ta sellele, et tehtud panused, millest osad on kaotanud, räägivad otseselt vastu kahtlusele, nagu oleks panustatud kokkulepitud tulemusega mängudele. Sellisel juhul puudub loogika, miks peaks isik, kes mängu tulemust teab, panustama asjaoludele, mille tõttu ta mitte ei võida, vaid kaotab raha. Samuti puudub loogika selles, et isik, kes mängu tulemust ette teab, panustab sellele üksnes märkimisväärselt väikse summa. Puuduvad tõendid selle kohta, et M. Gruznov oleks üldse teadnud panustamisest veebilehel XXX.XXXXXX.XX ja seetõttu ei saa ta teiste isikute poolt selliste panuste tegemise eest ka mingil moel vastutada. Tehtud panuste summad nii tervikuna kui ka kokkuvõttes ja saadud kogutulu (ca 2000 eurot) on sellises suurusjärgus, et ei ole võimalik võtta tõsiselt kuritegeliku ühenduse olemasolu ja kõigi selle liikmete ühist tegevust pooleteise aasta jooksul. Samuti on tsiviilhagi puhul jäänud välja selgitamata OÜ T kahju suurus, sh ka see, kui palju sai ettevõte kokkuleppemängudele tehtud panustelt tulu.
5.2.10.Kaitsja juhib tähelepanu sellele, et jalgpalli kokkuleppemängude organiseerimisega olid asjas kogutud tõendite põhjal vähemalt osadel juhtumitel seotud süüdistuses nimetamata isikud, kuid ometi on ka neis mängudes kokkulepete sõlmimist ette heidetud just süüdistatavatele.
5.2.11.Süüdistuse kohta kuritegelikku ühendusse kuulumises märgib kaitsja, et meelevaldselt on kokku liidetud isikud, kellel võis küll olla omavahel mingeid kokkupuuteid, kuid kelle osas teised liikmed ei olnud teadlikud, et nad kuuluvad ühisesse gruppi. Osad kuritegeliku ühenduse väidetavad liikmed ei tunnegi teisi sama ühenduse väidetavaid liikmeid. Väidetav kuritegelik ühendus ei saanud juba oma olemusest tulenevalt olla püsiv, sest panustaja ja mängijate vaheliste vahendajatega süsteem on liiga ebastabiilne. Ka asjas kogutud tõenditest nähtub toimunud koostöö ebapüsivus – koostööd tehakse kord ühe kord teise isikuga. Samuti pole tuvastatud mingit selget ülesannete jaotust kuritegeliku ühenduse liikmete vahel, vaid koostöö toimus igakordsete kokkulepete alusel, kus pidevalt kaubeldakse selle üle, kas üldse midagi toimub ja mis tingimustel. Väidetavate ühenduse liikmete vahelisi suhteid iseloomustab pidev usaldamatus ja ebakindlus koostöö osas. Eemaldades jurisdiktsiooni puudumise tõttu SG-ga seotud episoodid ja käsitledes vaid OÜ-ga T seonduvaid episoode, puudub kõiki tehtud panuseid arvestades varaline kasu.
5.2.12.Kaitsja taotleb, et juhul, kui ringkonnakohus peab süüdistatavate tegusid siiski kuriteona karistatavateks, saadetaks kriminaalasi maakohtusse uueks arutamiseks, sest asja esmakordsel arutamisel maakohtus on tulenevalt kohtu siseveendumusest õigusliku kvalifikatsiooni kohta jäänud käsitlemata oluline hulk tõendeid ja asjaolusid.
5.3.V. Gussevi ja S. Tokarevi kaitsja nõustub apellatsioonivastuses maakohtu seisukohaga, et kihlveopettus ei ole Eestis kelmusena karistatav ning prokuröri vastupidine arusaam on ebaõige. Kaitsja juhib tähelepanu sellele, et prokurör on ekslikult pidanud V. Gussevit isikuks, keda jälitusprotokollis talletatud vestlustes nimetatakse Vitaliks ja Gussiks. Tegelikult on silmas peetud hoopis teist isikut, sest V. Gussevit ei kutsuta Gussiks. V. Gussev ei ole kaitsja
hinnangul kunagi olnud mingi kuritegeliku ühenduse liige. Puudub teave, nagu teadnuks V. Gussev, et mängu tulemusest on huvitatud kindlad persoonid, kes soovivad, et V. Gussev lööks nendega käed ning oleks nõus ühiselt ühise eesmärgi nimel tegutsema. Samuti on kaitsja arvates tõendamata see, et S. Tokarev oleks toime pannud talle süüks arvatud kuriteod. Kaassüüdistatavad VM, S. Leontovich, M. Gruznov, E. Grigorjev, A. Kulik ja A. Tarassenkov on ülekuulamisel kinnitanud, et nad ei tunne S. Tokarevi. Asjaolu, et S. Tokarev mängis jalgpallimeeskonnas, millele tehti panuseid ei tähenda veel seda, et S. Tokarev oleks kellegagi eelnevalt mängu tulemuses kokku leppinud. S. Tokarev oli väravavaht ning väravat kaitseb terve meeskond. Ühes mängus suur väravate vahe ei tähenda seda, et Tokarev lasi tahtlikult endale väravasse lüüa, pigem oli asi selles, et kogu meeskond mängis halvasti.
5.4.S. Leontovichi kaitsja taotleb apellatsioonivastuses prokuröri apellatsiooni rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata jätmist, samuti 800 euro kaitsjatasu hüvitamist. Kaitsja nõustub maakohtu järeldustega selle kohta, et kihlveopettusega toto mängimisel ei realiseeritud kelmuse koosseisu. Süüdistus S. Leontovichi kuulumisest kuritegelikku ühendusse on alusetu ja tõendamata. Pole tuvastatud, mil viisil aitas S. Leontovich kaasa SG-le varalise kasu saamiseks suures ulatuses tegelikest asjaoludest vale ettekujutuse loomise teel. Tõendamata on kokkulepete sõlmimine mängijate vahel jalgpallimatšide tulemuste kohta ja selle kohta, et S. Leontovich või keegi muu mängija oleks andnud oma nõusoleku kokkuleppemängus osalemiseks.
5.5.Prokuröri esitatud apellatsioonivastuses leiab, et A. Tarassenkovi käitumises esinevad väärteo tunnused. Kriminaalmenetluse käigus leidis üheselt tuvastamist, et A. Tarassenkov oli XXXXX XX XXXXX meeskonna liige alates 2011. aasta sügisest kuni 2011. aasta lõpuni ning isegi pärast tema lahkumist meeskonnast jätkus tema kontakt nimetatud meeskonnaga. Tema jätkuvat teadlikkust XXXXX XX XXXXX tegevusest ja seost muuhulgas SU-ga kinnitab jälitustoimingu protokoll 3. mai 2013 tehtud KrMS §-s 118 sätestatud jälitustoimingute kohta, milles on kajastatud süüdistatavate tegevus 19. mai 2012. a XXXXX XX XXXXX ja XXXXX XX XXXXX vahel toimunud mängu tulemuse tagamisel. HasMS § 100 kohaselt on väärteokoosseis täidetud isegi juhul, kui isik reaalselt ei mõjutanud mängutulemust, kuid omas võimalust seda. Seega väärteokoosseisu olemasolu tuvastamiseks ei ole vaja tõendada mängutulemuse mõjutamise fakti, vaid piisab sellest, kui on tõendatud isiku võimalus mängutulemust mõjutada. Neil põhjustel taotleb prokurör A. Tarassenkovi kaitsja apellatsiooni rahuldamata jätmist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
6.Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide, prokuröri ja A. Tarassenkovi kaitsja apellatsioonides esitatud väidetega ning vastuväidetega apellatsioonidele, samuti S. Leontovichi kaitsja määruskaebusega, leiab, et apellatsioonid ja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsus jätta muutmata.
7.Esmalt märgib kolleegium, et nõustuda ei saa maakohtu seisukohaga, nagu ei oleks kihlveopettused Eesti õiguskorras kelmusena karistatavad. Maakohus selgitab küll õigesti, et kelmuse koosseisu realiseerimiseks on obligatoorne viia kannatanu eksitusse mingites faktilistes asjaoludes, mille tõttu teeks kannatanu end kahjustava varakäsutuse ja toimepanija saaks varalist kasu. Ebaõige on aga maakohtu järgnev järeldus, nagu ei oleks kihlveopettus – panustamine olukorras, kus mängude tulemus või nendes leiduvad asjaolud olid eelnevalt kokku lepitud, Eesti karistusseaduse kohaselt hõlmatud kelmuse objektiivsete tunnustega. Totot
mängiv isik, kes panustab olukorras, kus ta on teadlik panustatava mängu tulemuse või selles sisalduvate asjaolude osas eelneva kokkuleppe sõlmimisest, loob hasartmängukorraldajas eksiarusaama sellest, et panustatav sündmus ei ole talle ette teada ja võidu väljamaksmine põhineb juhuslikkusel. Kihlveokontor tegutseb kirjeldatud olukorras aga panuse tegijale võitu välja makstes eksimuses, sest ta eeldab, et isikule väljamakstav võidusumma kujunes juhuslikkuse põhimõttel. Eelkäsitletud sündmuste ahelas nähtuvad kõik kelmuse süüteokoosseisu elemendid: tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomine kihlveokontoril, sellest ajendatud varakäsutus, varaline kasu toimepanijal ja tema tahtlus, mis hõlmab kõiki objektiivse koosseisu tunnuseid.
8.Eelnev ei tähenda siiski, et oleks võimalik jaatada süüdistatavate vastutust kelmuse täideviija või sellele kaasaaitajana ja seda põhjusel, et A. Sereda, A. Kuliku ja A. Tarassenkovi ja SU süüdistusaktis kelmusena käsitletavad teod panustamisel T OÜ hallatavas internetikeskkonnas XXX.XXXXXX.XX on käsitatavad väärteona HasMS § 100 mõttes.
8.1.HasMS § 100 kohaselt on karistatav toto mängimine isiku poolt, kes mõjutas või omas võimalust mõjutada ennustatud sündmuse toimumist, toimumata jäämist või toimumise viisi. Sama seaduse § 2 lg 1 kohaselt on hasartmäng mäng, mis vastab kõigile järgmistele tunnustele: 1) mängus osalemise tingimuseks on mängija poolt panuse tegemine; 2) mängu tulemusel võib mängija saada võidu; 3) mängu tulemus määratakse osaliselt või täielikult juhuslikkusel põhineva tegevusega või see sõltub eelnevalt mitteteadaoleva sündmuse toimumisest. HasMS § 3 p 3 kohaselt on totod hasartmängu ühe alaliigina mängud, mille tulemus sõltub mängija ennustatud sündmuse toimumisest, toimumata jäämisest või toimumise viisist, kusjuures sündmus, mille suhtes mängija ennustuse teeb, on väljaspool hasartmängukorraldaja kontrolli, võidu saamine sõltub ennustuse paikapidavusest ning võidu suurus sõltub panuse suurusest ja enne panuse tegemist määratud võidu koefitsiendist (kihlvedu) või hasartmängukorraldaja poolt määratud protsendist panuste summast, õigesti ennustanute arvust ja nende panuste suurusest (totalisaator). Viidatud sätetest nähtub: 1) et totol panustamine isiku poolt, kes on teadlik sellest, et mängu tulemus ei ole määratud juhuslikkuse põhimõtte alusel eksitab hasartmängukorraldajat; 2) et sellises olukorras võidu väljamaksmine rajaneb eksitusel; 3) selline tegu pannakse toime varalise kasu (võidu) saamise eesmärgil ja eelnevalt teadaoleva sündmuse saabumisel on võit ka panuse tegemise tagajärg; 4) isik, kes teadlikult eelkirjeldatud olukorras panustab, tegutseb vältimatult tahtlikult. Need tunnused kattuvad seega kelmuse koosseisutunnustega KarS § 209 mõttes. Põhimõtteliselt on niisiis tegemist olukorraga, kus A. Sereda, A. Kuliku ja A. Tarassenkovi käitumine vastab samaaegselt nii väärteo- kui ka kuriteokoosseisule.
8.2.Nii kohtupraktikas kui ka õiguskirjanduses on valitsev seisukoht, et väärteokoosseis võib KarS § 3 lg-s 5 sätestatust hoolimata kuriteokoosseisu kõrvale tõrjuda, tingimusel et need normid on spetsiaalsussuhtes ja väärteokoosseisu puhul on tegemist erinormiga. Spetsiaalsus tähendab selles kontekstis kahe normi olulist identsust, kusjuures ühele neist normidest lisandub mingi eriline/täiendav tunnus; kui regulatsioonieseme kattumise korral on selge, et seadus peab väärteokoosseisu erinormiks, rakendub just viimane, mitte aga kuriteokoosseis. Nii väärteo- kui ka kriminaalõigusnorm kaitsevad sel juhul sama õigushüve, kuid otsus spetsiaalsuse ning põhimõtte lex specialis derogat legi generali rakendamise kohta sõltub sellest, kas väärteokoosseis on arusaadavalt mõeldud mingit elujuhtumit eraldi reguleerima ning ka lihtsalt küsimusest, kas kuriteokoosseisu absoluutse ning piiramatu rakendamise korral jääks praktikas üleüldse järgi võimalust väärteokoosseisu kohaldamiseks (vt Tallinna Ringkonnakohtu 19. oktoobri 2010. a otsus asjas nr 1-10-935, p-d 7 ja 8 ühes edasiste viidetega õiguskirjandusele ja kohtupraktikale).
8.3.Eeltoodu valguses leiab kohtukolleegium, et HasMS §-s 100 sätestatud väärteokoosseis on eriseadus KarS § 209 suhtes ja viimane ei kuulu arutataval juhul kohaldamisele. Nende koosseisude regulatsiooniesemed kattuvad osas, kus HasMS § 100 kohaselt on karistatav toto mängimine isiku poolt, kes mõjutas ennustatud sündmuse asjaolusid. Lisaks KarS § 209 on HasMS §-s 100 sätestatud väärteokoosseisu eritunnuseks aga just teo toimepanemine hasartmängu raames. Tuleb ka märkida, et vastupidise tõlgendamise korral ei jääks HasMS §-s 100 sätestatud koosseisualternatiivile toto mängimine eest isiku poolt, kes mõjutas ennustatud sündmuse toimumist, toimumata jäämist või toimumise viisi mingit iseseisvat rakendusala, sest selline olukord oleks alati hõlmatud KarS § 209 koosseisust.
8.4.Kuna HasMS §-s 100 sätestatud väärteo koosseisu tuleb lugeda eriseaduseks (lex specialis) KarS §-s 209 sätestatud kelmuse koosseisu kui üldnormi (lex generalis) suhtes, siis kuulub kohaldamisele üksnes erinorm. Seetõttu nõustub kohtukolleegium maakohtu järeldusega, et A. Sereda, A. Kuliku ja A. Tarassenkovi tegevus veebilehel XXX.XXXXXX.XX panustades tuleb kvalifitseerida üksnes väärteona HasMS § 100 järgi. Kokkuvõtvalt leiab kriminaalkolleegium seega, et süüdistuses kirjeldatud käitumise lahendamiseks/karistamiseks on seadusandja spetsiaalselt loonud väärteokoosseisu hasartmänguseaduses, mistõttu tulenevalt põhimõttest lex specialis derogat legi generali kuulub kohaldamisele just väärteokoosseis mitte aga KarS §-s 209 sätestatud kuriteokoosseis.
9.Kuivõrd väärtegude puhul on karistatav üksnes täideviimine, siis langeb ära nende süüdistatavate vastutus, kellele heideti ette veebilehel XXX.XXXXXX.XX toimepandud kihlveopettustele kaasaaitamist (süüdistatavad M. Gruznov, S. Leontovich, V. Gussev, S. Tokarev). Ka maakohtu sellekohase järeldusega kohtukolleegium nõustub.
10.Järgnevalt käsitleb kohtukolleegium küsimust sellest, kas isikud, kes aitasid süüdistuse kohaselt kaasa SG nimelise isiku poolt kriminaalmenetluses tuvastamata spordiennustustega tegelevatest kihlveokontoritest pettuse teel varalise kasu saamisele, võiksid sellise käitumise eest KarS § 209 ja § 22 lg 3 alusel vastutada. 17. aprilli 2012. a jälitusprotokollis kajastatu põhjal (vt tl-d 32-107, kd II) võib asuda seisukohale, et SG tõepoolest tellis süüdistatavatelt VM-ilt, SU-lt ja A. Seredalt kokkuleppemänge ja panustas tuvastamata kohas nende mängude tulemustele. Samas puudub selgus selles, kus mängudele panustati. SG kohta on kriminaalmenetluses teada üksnes see, et temaga suheldi internetis (skype’is) ja mh Vene Föderatsioonis registreeritud telefoninumbril. KarS § 6 sätete kohaselt kehtib Eesti karistusseadus Eesti territooriumil või Eestis registreeritud laeval või õhusõidukis toime toimepandud kuriteo kohta. Kriminaalmenetluse käigus ei ole tuvastatud, millises karistusõiguslikus jurisdiktsioonis SG väidetavad kihlveopettused toime pani. Puudub igasugune alus eeldada, et need teod pandi toime Eestis. Sellises olukorras tuleb pöörduda karistusseadustiku ekstraterritoriaalse kehtivuse regulatsiooni poole. KarS § 11 lg 3 kohaselt on väljaspool Eesti territooriumi toimepandud kuriteost osavõtmise korral Eestis tegutsenud osavõtja vastutuse eelduseks esmalt see, et Eesti karistusseaduse järgi on selline tegu karistatav. Lisaks on aga nõutav, et ka teo täideviimise kohas on täideviija tegu karistatav või et täideviimise kohas ei kehti ükski karistusõigus. Kuna teo täideviimise koht on teadmata, siis puudub võimalus seal kehtiva karistusõiguse kohta mingeid järeldusi teha ja järelikult on osavõtjate vastutus välistatud.
11.A. Tarassenkovi kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist osas, millega A. Tarassenkovi ei mõistetud õigeks 24. mail 2012 kihlveopanuse tegemises veebilehel XXX.XXXXXX.XX, kuna tema tegevus vastab väärteo tunnustele. Kaitsja hinnangul on maakohus asunud ebaõigele
seisukohale, nagu võiks A. Tarassenkovi käitumises esineda HasMS § 100 tunnused, sest kõnealuse panustamise ajal ei olnud A. Tarassenkov enam jalgpallimeeskonna XXXXX XX XXXXX mängija, mille mängule ta panuse tegi. Seejuures rõhutab kaitsja, et maakohus ei ole põhjendanud, miks tuleb A. Tarassenkovi lugeda HasMS §-s 100 nimetatud süüteo subjektiks. Maakohtu otsus on ses küsimuses põhistamata.
11.1.Kohtukolleegium nõustub kaitsjaga selles, et maakohtu otsuses on jäänud esitamata põhjendused, milles seisnes A. Tarassenkovi seotus oma endiste meeskonnakaaslastega ka pärast meeskonnast lahkumist ja miks tuleb asuda seisukohale, et ta võis olla HasMS §-s 100 ettenähtud väärteo subjekt ka pärast XXXXX XX XXXXX mängijate hulgast lahkumist. Samas ei ole kohtukolleegiumi hinnangul tegemist põhistamiskohustuse rikkumisega KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes, mis tooks vältimatult kaasa maakohtu otsuse tühistamise ja kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks saatmise. Põhistamiskohustuse rikkumiseks KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes saab lugeda üksnes põhistamise kohustuse kõige ulatuslikumad rikkumised, kohtuotsuses põhjenduse tervikuna või olulises ulatuses puudumisena. Üksikute põhistuste puudumine ei ole sellise mastaabiga rikkumisena käsitatav (vt ringkonnakohtu pädevuse kohta maakohtu vaidlustatud lahendis põhistamiskohustuse rikkumise korral ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. juuni 2014. a otsust kriminaalasjas nr 3-1-1-14-14, p-d 695-701).
11.2.Eeltoodud kriminaalmenetlusõiguse rikkumine ei too aga kaasa maakohtu otsuse tühistamist, sest maakohtu lõppjäreldus süüdistatava käitumises väärteo tunnuste esinemise kohta ja sellest tulenevalt kriminaalmenetluse KrMS § 274 lg 1 alusel määrusega lõpetamise kohta on õige. Kolleegiumi hinnangul on arutataval juhul maakohtu põhistustes esinev lünk käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 2 tähenduses, kuid see viga on võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada, lisades omapoolsed põhjendused, miks tuleb A. Tarassenkovi lugeda HasMS §-s 100 toodud väärteo subjektiks ka 2012. a 24. mail toimepandud teo puhul.
11.3.Maakohus on uurinud tõendeid, millest nähtub A. Tarassenkovi võimalik mõju oma endiste meeskonnakaaslaste mängule ka peale meeskonnast lahkumist (vt jälitusprotokolli, milles on talletatud M. Gruznovi ja SU vaheline vestlus 19. mail 2012 tlk 69 kd III). Talletatud telefonivestluses räägib SU järgmist: „...Tarassi panin sinna istuma, ütlen Tarass no ... vaata seal kuidas ... no mul oli lihtsalt huvitav, mõtlesin vaadata ...“ Kohtukolleegium leiab, et olukorras, kus A. Tarassenkov suhtles oma endiste meeskonnakaaslastega ja endiselt panustas ka selle meeskonna kokkuleppemängule, ei saa välistada, et tal oli ka meeskonnast lahkumise järgselt endiselt piisavalt teavet kokkulepitud mängude kohta ja ka mõju kokkulepitava mängutulemuse kujundamisele.
11.4.Seega eksisteerib A. Tarassenkovi puhul kahtlus, et panustades 24. mail 2012. a totol mängule, mille kohta on kriminaalmenetluses kogutud tõendite põhjal teada, et selle tulemus oli kokku lepitud ja olles selle meeskonna endise mängijana oma endiste kolleegidega kontaktis, oli ta isik kes võis jätkuvalt mängu tulemust mõjutada. Lõpetades kriminaalmenetluse väärteo tunnuste esinemise tõttu KrMS § 274 lg 1 alusel määrusega ei võtnud maakohus lõplikku seisukohta A. Tarassenkovi süüdiolekus väärteos. See, kas A. Tarassenkov on väärteos süüdi või mitte, selgub väärteomenetluse tulemusel. Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et kui kohtuotsuse tegemisel tuleb in dubio pro reo põhimõttest lähtudes tõlgendada kahtlused süüdistatava kasuks, siis KrMS §-s 6 sätestatu nõuab, et kriminaalmenetluse alustamise otsustamisel tuleb lähtuda in dubio pro duriore põhimõttest, tõlgendades iga kuriteokahtluse kriminaalmenetluse alustamise kasuks (vt nt 3-1-1-60-10, p 9). Kohtukolleegium asub seisukohal, et VTMS § 2 vahendusel kehtib
sama põhimõte ka väärteomenetluses. Kuna kriminaalmenetluse käigus kogutud teave viitab väärteo tunnuste olemasolule A. Tarassenkovi käitumises, siis on maakohus põhjendatult kriminaalmenetluse KrMS § 274 lg 1 alusel määrusega lõpetanud. Kaitsja apellatsioon, milles taotletakse maakohtu sellekohase otsustuse tühistamist ja A. Tarassenkovi õigeksmõistmist ka 2012. a 24. mail veebikeskkonnas XXX.XXXXXX.XX panuse tegemises, tuleb jätta rahuldamata.
12.Kuna süüdistatavate käitumises puudub kuriteo koosseis, mille toimepanemiseks olid nad väidetavalt koondunud kuritegelikku ühendusse, siis tuleb jätta kontrollimata KarS §-s 255 sätestatud kuriteo koosseisu ülejäänud elemendid, sest süüdistatavate vastutus kuritegelikku ühendusse kuulumise eest on välistatud.
13.Kuivõrd kriminaalkolleegiumi hinnangul ülaltoodud kaalutlustel ei ole süüdistatavad realiseerinud neile etteheidetud kuritegude koosseisu ja seetõttu puudub alus rahuldada prokuröri ja A. Tarassenkovi kaitsja apellatsioone, ei ole tarvidust käsitada muid apellatsioonides ja menetlusosaliste kirjalikes seisukohtades esitatud väiteid.
14.Apellatsioonide väliselt peab kohtukolleegium vajalikuks tähelepanu juhtida maakohtu veale seoses välisriigi õiguse sisu tuvastamisega.
14.1.Maakohtu otsuse p-s 3.5.3. märgitakse nimelt, et internetis avalikult kättesaadava informatsiooni kohaselt (veebiandmebaas zakonbase.ru) on kokkuleppemängude organiseerimine Vene Föderatsioonis käsitletav kuriteona nii praegu kui oli seda ka süüdistuses nimetatud ajavahemikul. Niisugune viide on kohatu juba põhjusel, et kasutatud veebiandmebaas on pelgalt informatiivse tähendusega mitteametlik dokumendikogu, milles esitatud teabel puudub õiguslik tähendus. Kolleegium nõustub M. Gruznovi kaitsja apellatsioonivastuses märgituga, et kui süüdistuse sisustamiseks on vaja tuvastada välisriigi õiguse sisu, peab selleks koguma tõendeid. Selleks tuleb kõne alla nt vastavale riigile õigusabipalve esitamine, menetlusse KrMS § 1091 alusel juriidilise asjatundja kaasamine, kellel on eriteadmised teise riigi karistusõigusest või muu moodus, mis võimaldab saada usaldusväärset teavet asjakohase riigi õiguse kohta.
14.2.Vaatamata eelmärgitule jääb kohtukolleegiumile üldse arusaamatuks vajadus käsitleda maakohtu otsuses kokkuleppemängude organiseerimise karistatavuse küsimust Venemaal. Ühelegi süüdistatavatest ei ole sellekohast süüdistust esitatud. Veelgi enam, maakohus tõdeb ka ise, et spordivõistluste tulemuste osas kokkulepete sõlmimine ei ole Eestis karistatav.
15.Eeltoodule tuginedes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu 19. augusti 2014. a kohtuotsuse muutmata. Prokuröri ja A. Tarassenkovi kaitsja apellatsioonid jätab kolleegium rahuldamata.
16.S. Leontovichi kaitsja S. Erro taotleb määruskaebuses S. Leontovichile 7000 euro kaitsjatasu hüvitamist. Määruskaebuse esitaja leiab, et S. Leontovichi poolt kaitsjale makstud tasu, s.o 7000 eurot tuleb lugeda täies ulatuses mõistliku suurusega tasuks. Kohtukolleegium selle seisukohaga ei nõustu ja asub seisukohale, et maakohus on põhjendatult lugenud mõistliku suurusega tasuks 2612 eurot, mis hõlmab tasu kaitsja osalemise eest kohtuistungitel (kokku 26 tundi ja 39 minutit) ning tasu kriminaalasja üldmenetluseks valmistumise eest. Viimase puhul on maakohus mõistlikuks ajaks lugenud 6 tundi. Kaitsjatasu hüvitamise taotluses peaks olema ära näidatud teave õigusabi osutamisele tegelikult kulunud aja ning tehtud toimingute kohta. Arutataval juhul kaitsja esitatud taotluses ega kviitungitel õigusabi osutamisel tehtud
toimingute kirjeldust ega nendele kulutatud aega märgitud ei ole. Ühelt poolt on see oluliselt raskendanud maakohtul hinnangu andmist kaitsja osutatud õigusabi mahu põhjendatuse kohta. Teisalt võttis kaitsja puudulikult põhjendatud tasu hüvitamise taotlust esitades ise riski, et maakohus ei saa anda detailset hinnangut tehtud kaitsetoimingute ja neile kulunud aja vajalikkuse ning põhjendatuse kohta. Ka esitatud määruskaebuses jääb kaitsja üldsõnaliseks ega täpsusta, milliste kaitsetoimingute jaoks tal kui palju aega kulus. Seetõttu ei ole ka ringkonnakohtul võimalik hinnata, kas S. Erro poolt kohtumenetluseks valmistumisel võis kaitsetoiminguteks mõistlikult kuluda rohkem kui kuus tundi.
17.S. Leontovichi kaitsja on koos oma kirjalike seisukohtadega prokuröri apellatsiooni kohta esitanud taotluse seisukohtade koostamise eest makstud tasu, 800 eurot S. Leontovichile hüvitamiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal apellatsioonile vastuse koostamiseks kümme tundi. Kohtukolleegiumi hinnangul on taotletud tasu mõistlik KrMS § 175 lg 1 tähenduses. Prokuröri apellatsioon arutatavas asjas on mahukas ja selles vaidlustatakse S. Leontovichi suhtes tehtud õigeksmõistev kohtuotsus tervikuna. Kaitsja vastuses on apellatsioonis esitatud argumente üksikasjalikult käsitletud ja esitatud kaitsja põhistatud seisukohad nende suhtes. Kolleegium peab tehtud kaitsetoiminguid vajalikeks ja nendeks kulunud aega põhjendatuks.
18.KrMS § 45 lg 4 kohaselt on kaitsja osavõtt kohtumenetlusest kohustuslik, kui ei esine samas lõikes sätestatud erandid. Arutatavas kriminaalasjas viidatud erandeid ei esine. M. Gruznovi kaitsja vandeadvokaat R. Käbi ja A. Tarassenkovi kaitsja vandeadvokaat P. Paal on esitanud taotluse apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest kokku vastavalt kaheteistkümne pooltunni eest 432 euro (sh käibemaks) ja kuue pooltunni eest 216 euro (sh käibemaks) suuruse tasu saamiseks. Kohtukolleegium leiab, et kaitsjate taotlused on põhjendatud ning kuuluvad täies ulatuses rahuldamisele.
19.KrMS § 175 lg 1 p1 kohaselt on valitud kaitsjale makstav mõistliku suurusega tasu menetluskulu. Sama lõike p 4 kohaselt on menetluskulu ka määratud kaitsjale makstav tasu. KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse üks KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Kui apellatsiooni esitaja on prokuratuur, kannab menetluskulud riik.
20.Ringkonnakohus teeb arutatavas asjas KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi mh prokuratuuri apellatsiooni alusel. Seega kannab riik apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud, mis seonduvad prokuröri apellatsiooniga, sh tasu S. Leontovichi valitud kaitsja esitatud apellatsioonivastuse eest, tasu M. Gruznovile ja A. Tarassenkovile riigi õigusabi osutanud kaitsjate esitatud apellatsioonivastuste eest. Seevastu kulud, mis seonduvad A. Tarassenkovi kaitsja apellatsiooni läbivaatamisega, jäävad A. Tarassenkovi kanda.
21.A. Tarassenkovile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutanud kaitsja taotluse kohaselt seondub kaitsja apellatsiooniga 19. augustil ja 2. septembril 2014 tehtud kaitsetoimingute kulu kokku nelja pooltunni ulatuses (nõupidamine kaitsealusega, maakohtus kuulutatud kohtuotsuse, selle motiivide arutamine, edasise tegevuse arutamine; maakohtu kohtuotsuse analüüs, apellatsioonkaebuse koostamine Tallinna Ringkonnakohtule) summas 120 eurot, millele lisandub km. Seega tuleb nimetatud summa A. Tarassenkovilt välja mõista. Ülejäänud osa kaitsja taotletud tasust, s.o kahe pooltunni õigusabi eest 60 eurot, millele lisandub km, seondub prokuröri apellatsioonile vastuse esitamisega ja tuleb jätta KrMS § 185 lg 2 alusel riigi kanda.
Andres Parmas /allkirjastatud digitaalselt/
Sten Lind /allkirjastatud digitaalselt/
Orvi Tali /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.