lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-11-13127/128

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 13.10.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-11-13127/128
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
13.10.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3699
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-15-10120/7Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja29.09.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus 02.06.2014. a, Tallinn kirjalikus menetluses

Kohtuasja number

1-11-13127

Kohtukoosseis

Eesistuja Sten Lind, liikmed Meelika Aava ja Andres Parmas

Kriminaalasi

E.J-i süüdistuses KarS § 291 järgi

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 17.06.2014. a otsus

Apellandid

Prokurör ning kannatanu esindaja

Prokurör

Leelet Kivioja E.J

Süüdistatav

Ik. XXX; Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel; elukoht XXXXX XXXX-XX, XXXXXXX; varem kriminaalkorras karistamata

Kaitsja

Gennadi Kull

Kannatanu

BMW

Kannatanu esindaja

Rein Laid

RESOLUTSIOON

Rahuldada prokuröri ja kannatanu esindaja apellatsioonid. Tühistada Harju Maakohtu 17.06.2014. a otsus, välja arvatud selle asitõendeid puudutav osa.

1 (10)

Teha uus otsus, millega mõista E.J süüdi KarS § 291 järgi ja karistada teda 1-aastase vangistusega. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui E.J ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaeg hakkab kulgema ringkonnakohtu otsuse teatavaks tegemise päevast. Jätta menetluskulud KrMS § 180 lg 3 alusel osaliselt riigi kanda ja mõista E.J-ilt välja menetluskulud kannatanu esindajale makstud tasu, s.o 4500 euro ulatuses. Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel, et nimetatud menetluskulud tuleb nimetatud tasuda 1 aasta jooksul igakuiste maksetena suurusega 375 eurot kuus.

Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel ning kannatanul on õigus esitada kassatsioon üksnes tsiviilhagi puudutavas osas..

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.E.J-ile on KarS § 291 järgi esitatud süüdistus selles, et ta patrullpolitseinikuna, ametialaseid ülesandeid täites kasutas 15. juunil 2011. a kella 21.57 paiku Tallinnas Kolde puiestee 65 asuvas Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna hoovis põhjendamatult ja ebaseaduslikult vägivalda kinnipeetava BMW suhtes. Lüües BMW korduvalt rusikaga pähe, tekitas E.J talle füüsilist valu ja kergeid tervisekahjustusi (marrastused näol, põsel ja otsmikul ning ninaverejooks). Oma sellise käitumisega rikkus E.J süüdistuse kohaselt -

-

Politsei- ja piirivalveseaduse (edaspidi PPVS) § 75 , mille kohaselt isikute põhiõiguste ja muude subjektiivsete õiguste piiramise järelevalvemenetlus toimub ainult seaduse alusel ja isikut tuleb kohelda tema au teotamata ja inimväärikust alandamata ja PPVS § 30 lg 2, mille kohaselt politseiametnik võib kohaldada vahetut sundi, mis PPVS § 26 sätestatu kohaselt on füüsilise isiku, looma või asja mõjutamine füüsilise jõuga, erivahendiga või relvaga juhul, kui isikule kehtiva haldusaktiga ohu tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks pandud kohustuse täitmise tagamine muu haldussunnivahendiga ei ole võimalik või ei ole õigel ajal võimalik.

2.Harju Maakohtu 17.06.2014. a otsusega mõisteti E.J KarS § 291 järgi õigeks. Kohus märkis, et Harju Maakohtu 10.10.2012 kohtuotsusega tunnistati BMW süüdi KarS § 274 lg. 1 ja § 275 järgi selles, et W D–terminalis ei allunud politseiametniku E.J-i korraldustele s.o. solvas ebatsensuursete sõnadega ja lõi viimasele ühe korra jalaga vastu rinda. Maakohus märkis, et

2 (10)

nimetatud otsust kohtule tõendina ei esitatud, kuid kohus siseveendumuse kohaselt pidi seda fakti kontrollima. Tuginedes viidatud kohtuotsusele leidis maakohus, et BMW poolt D–terminalis toimepandud kuritegude toimepanemine s.o. politseinike s.h E.J-i seaduslike korralduste eiramine jätkus ka politseijaoskonna ruumides ja territooriumil. Maakohus avaldas arvamust, et BMW suhtes alustatud kriminaalmenetluse ajal kindlasti kontrolliti E.J-i tegevust BMW toimetamisel politseijaoskonda ja politseijaoskonnas tuvastamaks, kas pole ületanud vahetu sunni piire ja kasutatud füüsilist vägivalda ebaseaduslikult. Samuti tutvus ka kohtuväline menetleja videosalvestusega, mille vaatlusel oli tuvastatav, et BMW jätkas võimuesindaja solvamist ja vägivalda ka politseijaoskonna territooriumil. Kohtueelsel uurimisel mingit ebaseaduslikku tegevust E.J-i ega teiste politseinike poolt ei tuvastatud. Veel märkis maakohus, et E.J-ile esitatud süüdistuse kohaselt lõi ta seljaga tema poole pea allapoole kummarduvat BMW, tekitades talle marrastused näol, põsel ja otsmikul ning ninaverejooksu. Kohus leidis, et sellises asendis olevale isikule ei olnud võimalik E.J-ile süüks pandavate löökidega tekitada süüdistuses nimetatud vigastusi. Pealegi fikseeriti BMW näol olevad vigastused fikseeriti juba D–terminali territooriumil, kus ta peeti pidasid kinni tollitöötajad enne politseinike s.h. E.J-i saabumist.

3.Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid prokurör ja kannatanu BMW esindaja. 3.1 Prokurör palub maakohtu õigeksmõistev kohtuotsus tühistada ja teha uus otsus, millega mõista E.J süüdi ja karistada teda KarS § 291 järgi 1-aastase vangistusega, mis aga jätta KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolliga pandud kontrollnõudeid. Veel taotleb prokurör, et E.J-ilt võetaks lisakaristusena 3 aastaks õigus töötada politseiametnikuna. Juhul, kui ringkonnakohus ei pea võimalikuks uue otsuse tegemist, palub prokurör tühistada maakohtu otsus ja saata kriminaalasi esimese astme kohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Apellatsiooni kohaselt mõistis maakohus E.J-i õigeks, tuginedes tõenditele, mida kohtuistungil ei esitatud ega uuritud. Samas jättis kohus sisuliselt hindamata tõendid, mida kohtuistungi käigus uuriti. Nimelt tugines kohus Harju Maakohtu 10.10.2012 kohtuotsusele, mida maakohtule ei esitatud ning kohtuliku uurimise käigus ei uuritud. Prokurör väljendab arusaamatust, millel põhineb kohtu veendumus, et BMW suhtes alustatud kriminaalmenetluse ajal kontrolliti kindlasti E.J-i tegevust, tuvastamaks, kas ta pole ületanud vahetu sunni piire ja kasutanud füüsilist jõudu ebaseaduslikult. Maakohus ei nõustunud süüdistuse sisuga selles osas, mis puudutas kannatanule tekitatud kehavigastusi (marrastused näol, põsel, otsmikul, ninaverejooks) ning leidis, et vigastused tekkisid juba D-terminalis ega saanud tekkida sellises asendis kannatanut lüües (otsuse p 23 viimane lause). Prokurör järeldab sellest, et kohus luges tõendatuks, et E.J lõi kannatanut ajal, mil viimane oli seljaga tema poole ja kummardus pea allapoole ehk ei rünnanud politseinikku. Seega möönis kohus, et E.J kasutas tema mõjusfääris oleva kinnipeetava suhtes füüsilist vägivalda 3 (10)

olukorras, kus puudus vajadus kasutada vahetut füüsilist sundi ning seaduslik alus selleks PPVS mõistes, nimelt isiku suhtes, kes oli politseiniku poole seljaga ning pea allapoole suunatud, seega ei olnud aktiivses rünnakus. Prokurör rõhutab, et võimuliialduse puhul ei ole oluline, kas kannatanule põhjustati vägivalla ebaseadusliku kasutamisega mingi silmaga nähtav tervisekahjustus või mitte. Süüteokoosseis on täidetud juba üksnes vägivalla ebaseadusliku kasutamise faktiga. Harju Maakohtu otsuses on leitud, et füüsilise jõu kasutamine BMW-i suhtes oli seaduslik ega ületanud sunni kohaldamist reguleerivaid norme, füüsilise jõu kasutamine oli tasakaalustatud ja proportsionaalne kannatanu poolt toimepanduga (otsuse p 27). Samas ei ole otsuses põhjendatud, millistel kohtus uuritud tõenditel nimetatud järeldus põhineb ning kohtunikul sellise järelduse kujunemine ei ole jälgitav. Vastavalt KrMS § 3051 lg 1 peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Vastavalt KrMS § 3051 lg 2 rajab kohus otsuse üksnes kohtuliku uurimise esemeks olnud tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. Antud juhul on maakohus istungil uuritud tõendeid üksnes põgusalt refereerinud, rajades otsuse oma siseveendumusele, mis tugineb sisuliselt ühele tõendile, kusjuures seda tõendit ei ole kohtuistungil uuritud. Samas aga on kohtus uuritud tõendid kogumis jäetud hindamata, kohtuotsus on sisuliselt motiveerimata. Selles puudub täielikult juriidiline tõendite ja süüküsimuse analüüs ning põhjendused. Kohtuistungil uuriti vahetult asitõendit, nimelt DVD-d turvakaamerate salvestusega ja selle vaatlusprotokolli, mis on vaieldamatult objektiivne ja usaldusväärne tõend, millest on näha sündmuste kulg. Prokurör möönab, et kui kannatanu süüdistatavat tõukas või lõi, siis E.J oli tõepoolest õigus lüüa teda enesekaitseks vastu, kuid juba esimene löök peatas edasise ründe. E.J-i esimene löök jäi niisiis vajalikkuse piiridesse, seda saab tõlgendada ründe tõrjumisena ning seda talle ei inkrimineerita. Edasi aga lööb E.J kannatanut veel ca 3 korral pea piirkonda, kusjuures kannatanu ei ole näo ega kätega isegi mitte süüdistatava poole, samuti ei ole näha mingit muud agressiivset tegevust ega rabelemist kannatanu poolt. Taotletavat karistust põhjendab prokurör järgnevalt. Süüdistuses esitatud kuriteo toimepanemise eest näeb karistusseadustik ette rahalise karistuse või 1- kuni 5-aastase vangistuse. E.J on eelnevalt kriminaalkorras karistamata. Süüdistataval on olemas töökoht politseis. Vähetähtis ei ole asjaolu, et süüdimõistva kohtuotsuse korral ta selles ametis enam jätkata ei saa ning kaotaks püsiva sissetuleku. Kuivõrd kohtulikul uurimisel ei tuvastatud karistust raskendavaid ega ka kergendavaid asjaolusid, süüdistatav ei tunnistanud ennast süüdi ega kahetsenud toimepandut, siis puudub alus mõista karistus sanktsioonimäära keskpunktist oluliselt madalamas või kõrgemas määras ning aluseks tuleks võtta sanktsioonimäära keskpunkt. Seega prokuratuuri hinnangul on kuriteo asjaolusid ja süüdistatava isikut iseloomustavaid andmeid arvestades võimalik E.J-i suhtes saavutada karistuse eesmärk, mõistes temale tingimusliku vangistuse. 3.2 Kannatanu esindaja palub samuti õigeksmõistev kohtuotsus tühistada, tunnistada uue kohtuotsusega E.J KarS § 291 järgi süüdi ja karistada teda prokuröri poolt nõutud karistusega. Veel palub kannatanu esindaja hüvitada kannatanule BMW-le tema poolt kantud õigusabikulud 4500.- eurot vastavalt esitatud kuludokumentidele.

4 (10)

Sarnaselt prokurörile märgib kannatanu esindaja, et maakohus on kohtuotsuses asunud uurima ja hindama teise kriminaalasja tehiolusid, mis ei olnud antud kriminaalasja arutamiseks toimunud kohtuistungitel kohtuliku uurimise objektiks. Seoses maakohtu otsuses käsitletud tõenditega märgib kannatanu esindaja, et maakohus on viidanud BMW ja SME kahtlustatavatena kinnipidamise protokollidele, kuid jätnud tähelepanuta ja hindamata kriminaaltoimiku lk.5 oleva kiirabikaardis fikseeritu. Maakohus on kohtuotsuse tegemisel jätnud analüüsimata ja vastavalt hinnanguliselt kajastamata kohtuotsuses sisuliselt kõik süüdistusaktis nimetatud ja prokuröri poolt kohtule esitatud tõendid, mis omakorda on toonud kaasa maakohtu põhjendamata ja ebaseadusliku kohtuotsuse. Kohus ei ole otsust nõuetekohaselt põhjendanud - kohtu järeldused selle kohta et E.J ei ole BMW suhtes kasutanud vägivalda ebaseaduslikult, on esitatud ilma igasuguse sellekohase analüüsita.

4.Apellatsioonidele esitas kirjaliku vastuse E.J-i kaitsja, kes leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja hästi põhistatud. Kaitsja leiab, et vaidlust ei ole asjaolus, et kannatanu BMW suhtes on jõustunud Harju Maakohtu otsus kriminaalasjas number 1-12-9529, millega tunnistati BMW süüdi 274 lg 1 ja § 275 järgi. Harju Maakohus leidis õigesti, et BMW jätkas võimuesindajale pidevalt vastuhakku ega allunud politseitöötaja seaduslikele korraldustele. Alles pärast seda, kui ta käed olid raudu pandud, BMW rahunes. Toimikus olevatest tõenditest on näha, et E.J ei osalenud BMW käte raudu panemises. Enne trellitatud ruumi panemist ei olnud BMW-l nähtavaid vigastusi. Millal BMW vigastused sai, on selgusetu. Eelnevast tulenevalt ja tuginedes PPVS §-le 30 leiab kaitsja, et E.J kui ametiisik võis BMW suhtes kasutada vahetu sunnina füüsilist jõudu. BMW näitas pidevalt üles allumatust politseiniku seaduslikele korralduste suhtes. Toimikus olevatest asitõendist (videost) on näha, kuidas E.J, kasutades jõudu ja ilma igasuguse löömiseta rahustab BMW, pannes ta selili. Peale seda lahkub E.J BMW juurest ning viimane tõuseb püsti. Videolt on näha BMW agressiivseid kehaliigutusi. E.J-i jõudmisel BMW juurde viimane ründab teda. Videost on näha, kuidas tõusevad BMW käed, kui E.J talle läheneb. Edasi on näha, kuidas E.J-i pea jõnksatab tahapoole. Jõnksatus oli tingitud BMW löögist E.J-ile vastu lõuga. Edasine E.J-i tegevus tuleneb nii PPVS § 30-st kui ka KarS § 28 sätestatust. Edasi on videolt näha, et BMW on neljakäpukil näoga asfaldi poole ning E.J tema peal. Kaitsja märgib, et on näha, et E.J-i käsi intensiivselt liigub, kuid millisel eesmärgil, ei ole arusaadav. Videost ei ole näha, kas E.J püüab BMW lüüa või püüab saada kätte BMW kätt käeraudade peale panekuks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5.Ringkonnakohus nõustub apellatsioonides esitatud seisukohtadega, mille kohaselt on maakohus rikkunud oluliselt menetlusõigust ning kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust.

5 (10)

6.Menetlusõiguse oluline rikkumine seisneb selles, et maakohus on tuginenud Harju Maakohtu 10.10.2012 kohtuotsusele, millega mõisteti BMW süüdi KarS § 274 lg 1 ja § 275 järgi, kuigi sellist tõendit kohtuliku uurimise käigus kohtule ei esitatud ega kohtuistungil ei uuritud. Nagu on tunnistanud maakohus isegi, võib kohus KrMS § 60 lg 1 kohaselt kriminaalasja lahendades tugineda asjaoludele, mille ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. Maakohus ei ole ära näidanud, et info BMW süüdimõistmise kohta oleks üldtuntud asjaolu, maakohtu otsusest ei selgu üldse, millisest allikast kohus 10.10.2012. a kohtuotsusega tutvus. Kohtuotsus on oma olemuselt tõendina kasutatav dokument KrMS § 63 lg 1 tähenduses ning KrMS § 15 lg 1 kohaselt võib maakohtu kohtulahend tugineda vaid tõenditele, mida on kohtulikul arutamisel esitatud ja vahetult uuritud ning mis on protokollitud. Seega rikkus kohus sellega, et tugines tõendile, mida maakohtus kohtulikul arutamisel vahetult ei uuritud, kriminaalmenetlusõigust. Asjakohatu on maakohtu selgitus, mille kohaselt kohus pidi vaatamata sellele, et vastavat kohtuotsust kohtule tõendina ei esitatud, kontrollima seda, kas BMW suhtes on tehtud süüdimõistev otsus, „siseveendumuse kohaselt“. Kohtu siseveendumusest räägib KrMS § 61 lg 2, mille kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. See tähenda, et kohus on tõendeid hinnates sõltumatu ja hindab neid vastavalt sellele, kuidas tema tõendite sisu mõistab. Nimetatud sättest ei tulene aga kuidagi, et kohus võiks tugineda ka tõenditele, mida kohtulikul arutamisel vahetult uuritud ei ole. Kirjeldatud menetlusõiguse rikkumist KrMS § 339 lg-s 1 toodud loetelu ei sisalda, seega ei ole tegemist sellise menetlusõiguse rikkumisega, mis tingiks kriminaalasja maakohtule uueks menetlemiseks saatmise. Tegemist on aga olulise menetlusõiguse rikkumisega KrMS § 339 lg 2 tähenduses, kuna see menetlusõiguse rikkumine mõjutas kohtu järeldusi – kohus on otsuse põhjendustes osutatud tõendile korduvalt viidanud – ja tõi seega kaasa põhjendamatu kohtuotsuse. Tegemist on aga veaga, mida on võimalik ringkonnakohtul kõrvaldada, jättes nimetatud kohtuotsuse tõendikogumist välja.
7.Kohtukolleegium leiab samuti, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust. Maakohus mõistis E.J-i KarS § 291 järgi õigeks, tuginedes kahele argumendile: 1) BMW hakkas tollitöötajatele ja politseinikele vastu juba D–terminali territooriumil ning jätkas politseijaoskonnas ja territooriumil allumatust ja politseinike antud seaduslike korralduste eiramist ja tema korralekutsumiseks olid E.J ja teised politseinikud kohustatud kasutama tema suhtes füüsilist jõudu. 2) Tõendatud ei ole, et süüdistuses nimetatud BMW vigastused oleks tekitanud E.J süüdistuses kirjeldatud teoga. 7.1 Ka ringkonnakohus leiab, et tõendatud ei ole see, et E.J tekitas süüdistuses nimetatud löökidega süüdistuses nimetatud vigastused. Süüdistuse kohaselt põhjustas E.J BMW-le marrastused näol, põsel ja otsmikul ning ninaverejooksu. BMW kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt olid tal juba kinnipidamisel, s.o enne süüdistuses kirjeldatud jõu kasutamist, näol marrastused ja hüübinud vere jäljed (toim.l 23). Kannatanu esindaja apellatsiooni kohaselt tõendab E.J-i tekitatud vigastusi kiirabikaart (toim.l. 10), mille on koostanud meedikud pärast seda, kui E.J oli tarvitanud BMW suhtes vägivalda. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole aga kuidagi välistatud see, et kiirabikaardil kirjeldatakse samu vigastusi, mida oli kirjeldatud juba kahtlustatava kinnipidamise protokollis. Lisaks tuleb märkida, et kuna BMW oli ka politseijaoskonnas konfliktne, 6 (10)

tarvitati tema suhtes ka seal vägivalda, mis ei ole süüdistusega hõlmatud (muuhulgas lõi E.J vahetult enne süüdistuses kirjeldatud lööke BMW rusikaga näkku). See on tõendatud nii turvakaamera salvestuse kui süüdistatava, tunnistajate ja kannatanu enda ütlustega. Seega on võimalik, et süüdistuses kirjeldatud vigastusi ei tekitanud E.J süüdistuses kirjeldatud tegudega. Maakohus on aga jätnud tähelepanuta selle, et süüdistuse kohaselt oli lisaks nimetatud vigastustele tagajärjena nimetatud ka valu. Maakohtu otsuses ei ole üldse käsitletud seda, kas E.J pani toime süüteokoosseisule vastava teo, s.o lõi tema suhtes seljaga olevat ja talle sel ajal vastupanu mitte osutavat BMW mitu korda, ning kas ta põhjustas sellega süüdistuses nimetatud tagajärje – valu. 7.2 Seoses maakohtu argumendiga, mille kohaselt oli E.J sunnitud BMW suhtes vägivalda tarvitama, kuna viimane hakkas politseiametnikele vastu, tuleb märkida, et maakohus on andnud hinnangu 15. juunil 2011. a õhtul Tallinnas Kolde puiestee 65 asuva Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna ruumes ja hoovis toimunule üldiselt, jättes hinnangu andmata konkreetsele situatsioonile, mille raames vägivalda tarvitati. Kohtukolleegium on seisukohal, et selle hindamiseks, kas ja millises ulatuses on isiku suhtes jõu tarvitamine õigustatud, sõltub isiku käitumisest vahetult enne tema suhtes jõu tarvitamist, kuna vastasel juhul ei saa rääkida vajadusest tõrjuda ohtu või lõpetada korrarikkumine. Eelnevast tulenevalt on maakohus mõistnud E.J-i KarS § 291 järgi õigeks, ilma et oleks tegelikult nõuetekohaselt tuvastanud, et süüteokoosseis ei ole täidetud. 7.3 Tuvastada tuleb seega see, kas E.J lõi BMW süüdistuses kirjeldatud viisil ning kas see oli vajalik BMW korrarikkumise lõpetamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on keskseteks tõenditeks maakohtu istungil uuritud valvekaamerate salvestised, millele on tuginetud ka nii apellatsioonides kui apellatsioonivastuses. Maakohtu istungi protokollist nähtuvalt on E.J esitanud nende salvestiste tõendina kasutamisele vastuväite, et seda asitõendit ei ole hoitud asitõendile kohaselt, sellele oli lubatud juurdepääs teistele asjaosalistele. E.J leidis, et ta ei ole kindel, et seda ei ole midagi muudetud või midagi tehtud. Ringkonnakohus leiab, et selline avaldatud kahtlustus, mis ei tugine ühelegi konkreetsele asjaolule, ei anna alust tõendi lubamatuks ega ebausaldusväärseks tunnistamiseks. Valvekaamera salvestiselt on näha, kuidas Kesklinna politseijaoskonda toimetatud BMW väljub jaoskonna ruumest taas hoovi võrega piiratud alale ning liigub kiirel sammul seal seisva politseibussini, millega ta politseijaoskonda toimetati. Talle järgneb politseiametnik E.J . BMW pöördub ringi võtab korraks poksiasendi, tõstes käed enda ette, seejärel žestikuleerib E.J-i suunas. E.J astub BMW juurde, haarab viimasel õlgadest, paneb ta võttega pikali ning hoiab mõne hetke. Seejärel vabastab ta BMW. BMW tõuseb püsti ja jätkab žestikuleerimist. E.J hakkab endal helkurvesti seljast võtma, samal ajal räägib BMW midagi tema juurde tulnud politseiametnikuga (asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt AK-ga). Samal ajal võtab E.J politseibussi juures seljast kuulivesti ja vöö erivarustusega. Samal ajal, kui E.J on pannud asjad politseibussi istmele, pöördub tema suhtes küljega olnud BMW tema poole ja mõlemad liiguvad teineteisele vastu. Mõlemad ründavad teineteist ning E.J lööb rusikaga BMW näkku. Selle peale BMW pöördub E.J-ist eemale ja vajub põlvili. E.J hoiab endiselt ühe käega BMW-st kinni ning teisega lööb uuesti põlvili olevat BMW. Viimane vajub kägarasse külili ning E.J vajub talle peale, jätkates löömisliigutusi. BMW sel ajal enam vastupanu ei osuta. Kõrvalt jälgib toimuvat AK. KPK eelruumist väljub ja liigub kiirel sammul BMW ja E.J-i juurde politseiametnik (JK), kes asub E.J BMW pealt ära tõmbama. AK toimetab BMW jaoskonda, 7 (10)

JK hoiab samal ajal kinni E.J. Erinevalt kaitsjast leiab kohus, et E.J-i liigutused ei ole käsitatavad püüdena haarata BMW käest, et panna talle käeraudu. Sellele viitab teiste politseiametnike käitumine sekkumisel – nad ei püüdnud aidata E.J BMW-le käeraudu panna, vaid JK tõmbas E.J BMW pealt ära. Seejärel hoidis JK E.J kinni, kuni AK toimetas BMW jaoskonna ruumidesse. E.J püüdis pärast seda, kui ta oli BMW pealt eemale tõmmatud, taas tema poole tagasi minna, püüdes JK-st mööda trügida. Lisaks kõnealusele salvestisele on tõenditeks politseijaoskonna hoovis toimunu kohta veel kannatanu, süüdistatava ning tunnistajate AK-i ja JK ütlused. Ringkonnakohus nendib, et kõigi nimetatud isikute ütlused erinevad ühel või teisel moel salvestisel kujutatust. Nii on kannatanu nimetanud tema pihta tehtud löökide hulka salvestisel nähtavast tunduvalt suuremana. AK-i ning JK E.J ise väidab, et ütluste kohaselt lõi E.J kannatanut ainult ühe korra. pärast seda, kui JK ta kannatanust eemale tõmbas, oli ta rahulik. Kohtukolleegium leiab, et isikute ütlused sõltuvad sellest, kuidas nad sündmust tajusid ning mäletavad, samuti sellest, mis rollis nad ise sündmuse käigus olid ning tunnistajate puhul, milline on nende suhtumine kannatanusse või süüdistatavasse. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et objektiivsemaks tuleb pidada salvestisel kajastatut ning kannatanu, süüdistatava ja tunnistajate ütlused toimunu kohta tuleb jätta kõrvale. Ringkonnakohus leiab, et lüües seljaga tema poole pea allapoole kummarduvat BMW, kasutas E.J politseiametnikuna ehk ametiisikuna KarS § 288 lg 1 tähenduses ametikohustusi täites vägivalda ebaseaduslikult. Sellest, et BMW vajus külili maha ning näha ei ole, et ta osutaks E.J-ile vastupanu, saab järeldada, et E.J-i löögid tekitasid talle valu – BMW liikumisest ei ole aru saada, et ta kaotaks tasakaalu, vaid jääb mulje, et ta just vajub külili löökide tõttu. 7.4 Süüdistuses on nimetatud normidena, mida E.J rikkus, teo toimepanemise ajal kehtinud PPVS §-i 75 , mille kohaselt isikute põhiõiguste ja muude subjektiivsete õiguste piiramise järelevalvemenetlus toimub ainult seaduse alusel ja isikut tuleb kohelda tema au teotamata ja inimväärikust alandamata, ning PPVS § 30 lg 2, mille kohaselt politseiametnik võib kohaldada vahetut sundi, mis PPVS § 26 sätestatu kohaselt on füüsilise isiku, looma või asja mõjutamine füüsilise jõuga, erivahendiga või relvaga juhul, kui isikule kehtiva haldusaktiga ohu tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks pandud kohustuse täitmise tagamine muu haldussunnivahendiga ei ole võimalik või ei ole õigel ajal võimalik. Ringkonnakohtu hinnangul on PPVS § 30 lg 2 PPVS §-i 75 suhtes erinorm, kuna reguleerib täpsemalt seda, millal on jõu kasutamine keelatud. Nimetatud sättest tulenevalt on füüsilise jõu kasutamine lubatud sellisel juhul, kui muul moel pole võimalik korrarikkumist lõpetada. Sellest tuleneb ühtlasi, et füüsilise jõu kasutamine on lubatud vaid sellises ulatuses, mis on vajalik korrarikkumise lõpetamiseks. Ringkonnakohus nõustub prokuröriga selles, et kuna BMW ründas E.J, oli õigustatud E.J-i esimene löök, kuid kuna sellega BMW rünnak ka lõppes, ei olnud enam põhjendatud järgnevad löögid BMW pihta. Seetõttu rikkus E.J oma tegevusega PPVS § 30 lg-t 2 ning pani seega toime KarS § 291 koosseisule vastava teo. See, et kakluse lahutanud JK pidi hoidma E.J tagasi, et ta ei läheks taas BMW-le kallale, näitab, et E.J-i käitumise motiiviks süüdistuse esemeks olevate löökide puhul ei olnud BMW õigusrikkumise lõpetamine, mis tähendab, et E.J pani KarS § 291 koosseisule vastava teo toime kavatsetult. Kuivõrd tuvastatud on see, et selleks ajaks, kui E.J pani toime KarS § 291

8 (10)

koosseisule vastava teo, oli BMW õigusvastane rünne juba lõppenud, ei ole põhjendatud ka kaitsja väide, et E.J teostas ühtlasi hädakaitset KarS § 28 tähenduses.

8.E.J-i süü suuruse hindamisel võtab ringkonnakohus arvesse, et E.J lõi kannatanut mitu korda, kuid tuvastatud ei ole, et E.J oleks tekitanud kannatanule tervisekahjustusi. Ka tuleb arvestada kannatanu enda agressiivset käitumist. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ringkonnakohus tuvastanud ei ole. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et prokuröri poolt taotletud karistus – 1 aasta vangistust – on põhjendatud. Kuivõrd E.J ei ole varem seadust rikkunud, siis on põhjendatud ka tema karistusest tingimisi vabastamine, kuid kohtukolleegium leiab E.J-i isikut arvestades, et KarS § 74 kohaldamine ei ole tema puhul otstarbekas ega vajalik, vaid E.J-ile mõistetava karistuse võib jätta tingimisi kohaldamata KarS § 73 alusel, kohaldades KarS § 73 lg-s 3 ettenähtud minimaalset – 3-aastast – katseaega. Kohtukolleegium ei pea põhjendatuks E.J-ile prokuröri taotletud lisakaristuse mõistmist, kuna vastavalt PPVS § 40 p-le 1 ei võeta teenistusse isikut, keda on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest, olenemata karistusandmete kustutamisest, sarnase keelu kehtestab ka avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 15 p 1. ATS § 95 lg 1 näeb aga ette, et ametnik vabastatakse teenistusest, kui ilmnevad või tekivad asjaolud, mis välistaksid tema teenistusse võtmise tulenevalt käesoleva seaduse § 14 lõikest 1 või 2 või §-st 15. Seega tuleneb see, et süüdimõistva otsuse jõustumisel ei tohi E.J jätkata teenistust politseiametnikuna, vahetult avaliku teenistuse seadusest ja politseiseadusest, mistõttu täiendavalt vastava keelu panemine lisakaristusena on põhjendamatu.
9.Süüdimõistva kohtuotsuse korral mõistetakse vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 süüdimõistetult välja menetluskulud. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt võib kohus jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda, kui nende tasumine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, või määrata, et menetluskulud tuleb tasuda osade kaupa. Menetluskuludeks on käesoleval juhul sundraha, kaitsjatasu ja kannatanu poolt esindajale makstud tasu. Sundraha suurus on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 532,5 eurot. Kaitsjatasu suurus on 1805,76 eurot ning kannatanu poolt esindajale menetluse vältel makstud tasu on 4500 eurot. Ringkonnakohus arvestab, et menetluskulud ületavad kordades keskmist kuupalka ning sellest tulenevalt jätab menetluskulud kaitsjale makstud tasu ja sundraha ulatuses riigi kanda. Kannatanu esindaja tasu katteks väljamõistetava summa osas peab aga ringkonnakohus vajalikuks anda E.J-ile võimalus tasuda need osade kaupa igakuiste maksetena 1 aasta jooksul, s.o 375 eurot kuus.
10.Eelnevast tulenevalt ja tuginedes KrMS § 337 lg 1 p 4, § 338 p 2, 3, § 340 lg 4 p 2, 3 alusel tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse, v.a osas, mis puudutab asitõendite suhtes võetavaid meetmeid, ning teeb otsuse E.J-i süüdimõistmise ja karistamise kohta.

/allkirjastanud digitaalselt/ Sten Lind

/allkirjastanud digitaalselt/

/allkirjastanud digitaalselt/

Meelika Aava

Andres Parmas

9 (10)

10 (10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.