Tallinna Ringkonnakohus 02.06.2014. a, Tallinn kirjalikus menetluses
Kohtuasja number
1-11-13127
Kohtukoosseis
Eesistuja Sten Lind, liikmed Meelika Aava ja Andres Parmas
Kriminaalasi
E.J-i süüdistuses KarS § 291 järgi
Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 17.06.2014. a otsus
Apellandid
Prokurör ning kannatanu esindaja
Prokurör
Leelet Kivioja E.J
Süüdistatav
Ik. XXX; Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel; elukoht XXXXX XXXX-XX, XXXXXXX; varem kriminaalkorras karistamata
Kaitsja
Gennadi Kull
Kannatanu
BMW
Kannatanu esindaja
Rein Laid
Rahuldada prokuröri ja kannatanu esindaja apellatsioonid. Tühistada Harju Maakohtu 17.06.2014. a otsus, välja arvatud selle asitõendeid puudutav osa.
1 (10)
Teha uus otsus, millega mõista E.J süüdi KarS § 291 järgi ja karistada teda 1-aastase vangistusega. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui E.J ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaeg hakkab kulgema ringkonnakohtu otsuse teatavaks tegemise päevast. Jätta menetluskulud KrMS § 180 lg 3 alusel osaliselt riigi kanda ja mõista E.J-ilt välja menetluskulud kannatanu esindajale makstud tasu, s.o 4500 euro ulatuses. Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel, et nimetatud menetluskulud tuleb nimetatud tasuda 1 aasta jooksul igakuiste maksetena suurusega 375 eurot kuus.
Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel ning kannatanul on õigus esitada kassatsioon üksnes tsiviilhagi puudutavas osas..
-
Politsei- ja piirivalveseaduse (edaspidi PPVS) § 75 , mille kohaselt isikute põhiõiguste ja muude subjektiivsete õiguste piiramise järelevalvemenetlus toimub ainult seaduse alusel ja isikut tuleb kohelda tema au teotamata ja inimväärikust alandamata ja PPVS § 30 lg 2, mille kohaselt politseiametnik võib kohaldada vahetut sundi, mis PPVS § 26 sätestatu kohaselt on füüsilise isiku, looma või asja mõjutamine füüsilise jõuga, erivahendiga või relvaga juhul, kui isikule kehtiva haldusaktiga ohu tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks pandud kohustuse täitmise tagamine muu haldussunnivahendiga ei ole võimalik või ei ole õigel ajal võimalik.
2 (10)
nimetatud otsust kohtule tõendina ei esitatud, kuid kohus siseveendumuse kohaselt pidi seda fakti kontrollima. Tuginedes viidatud kohtuotsusele leidis maakohus, et BMW poolt D–terminalis toimepandud kuritegude toimepanemine s.o. politseinike s.h E.J-i seaduslike korralduste eiramine jätkus ka politseijaoskonna ruumides ja territooriumil. Maakohus avaldas arvamust, et BMW suhtes alustatud kriminaalmenetluse ajal kindlasti kontrolliti E.J-i tegevust BMW toimetamisel politseijaoskonda ja politseijaoskonnas tuvastamaks, kas pole ületanud vahetu sunni piire ja kasutatud füüsilist vägivalda ebaseaduslikult. Samuti tutvus ka kohtuväline menetleja videosalvestusega, mille vaatlusel oli tuvastatav, et BMW jätkas võimuesindaja solvamist ja vägivalda ka politseijaoskonna territooriumil. Kohtueelsel uurimisel mingit ebaseaduslikku tegevust E.J-i ega teiste politseinike poolt ei tuvastatud. Veel märkis maakohus, et E.J-ile esitatud süüdistuse kohaselt lõi ta seljaga tema poole pea allapoole kummarduvat BMW, tekitades talle marrastused näol, põsel ja otsmikul ning ninaverejooksu. Kohus leidis, et sellises asendis olevale isikule ei olnud võimalik E.J-ile süüks pandavate löökidega tekitada süüdistuses nimetatud vigastusi. Pealegi fikseeriti BMW näol olevad vigastused fikseeriti juba D–terminali territooriumil, kus ta peeti pidasid kinni tollitöötajad enne politseinike s.h. E.J-i saabumist.
olukorras, kus puudus vajadus kasutada vahetut füüsilist sundi ning seaduslik alus selleks PPVS mõistes, nimelt isiku suhtes, kes oli politseiniku poole seljaga ning pea allapoole suunatud, seega ei olnud aktiivses rünnakus. Prokurör rõhutab, et võimuliialduse puhul ei ole oluline, kas kannatanule põhjustati vägivalla ebaseadusliku kasutamisega mingi silmaga nähtav tervisekahjustus või mitte. Süüteokoosseis on täidetud juba üksnes vägivalla ebaseadusliku kasutamise faktiga. Harju Maakohtu otsuses on leitud, et füüsilise jõu kasutamine BMW-i suhtes oli seaduslik ega ületanud sunni kohaldamist reguleerivaid norme, füüsilise jõu kasutamine oli tasakaalustatud ja proportsionaalne kannatanu poolt toimepanduga (otsuse p 27). Samas ei ole otsuses põhjendatud, millistel kohtus uuritud tõenditel nimetatud järeldus põhineb ning kohtunikul sellise järelduse kujunemine ei ole jälgitav. Vastavalt KrMS § 3051 lg 1 peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Vastavalt KrMS § 3051 lg 2 rajab kohus otsuse üksnes kohtuliku uurimise esemeks olnud tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. Antud juhul on maakohus istungil uuritud tõendeid üksnes põgusalt refereerinud, rajades otsuse oma siseveendumusele, mis tugineb sisuliselt ühele tõendile, kusjuures seda tõendit ei ole kohtuistungil uuritud. Samas aga on kohtus uuritud tõendid kogumis jäetud hindamata, kohtuotsus on sisuliselt motiveerimata. Selles puudub täielikult juriidiline tõendite ja süüküsimuse analüüs ning põhjendused. Kohtuistungil uuriti vahetult asitõendit, nimelt DVD-d turvakaamerate salvestusega ja selle vaatlusprotokolli, mis on vaieldamatult objektiivne ja usaldusväärne tõend, millest on näha sündmuste kulg. Prokurör möönab, et kui kannatanu süüdistatavat tõukas või lõi, siis E.J oli tõepoolest õigus lüüa teda enesekaitseks vastu, kuid juba esimene löök peatas edasise ründe. E.J-i esimene löök jäi niisiis vajalikkuse piiridesse, seda saab tõlgendada ründe tõrjumisena ning seda talle ei inkrimineerita. Edasi aga lööb E.J kannatanut veel ca 3 korral pea piirkonda, kusjuures kannatanu ei ole näo ega kätega isegi mitte süüdistatava poole, samuti ei ole näha mingit muud agressiivset tegevust ega rabelemist kannatanu poolt. Taotletavat karistust põhjendab prokurör järgnevalt. Süüdistuses esitatud kuriteo toimepanemise eest näeb karistusseadustik ette rahalise karistuse või 1- kuni 5-aastase vangistuse. E.J on eelnevalt kriminaalkorras karistamata. Süüdistataval on olemas töökoht politseis. Vähetähtis ei ole asjaolu, et süüdimõistva kohtuotsuse korral ta selles ametis enam jätkata ei saa ning kaotaks püsiva sissetuleku. Kuivõrd kohtulikul uurimisel ei tuvastatud karistust raskendavaid ega ka kergendavaid asjaolusid, süüdistatav ei tunnistanud ennast süüdi ega kahetsenud toimepandut, siis puudub alus mõista karistus sanktsioonimäära keskpunktist oluliselt madalamas või kõrgemas määras ning aluseks tuleks võtta sanktsioonimäära keskpunkt. Seega prokuratuuri hinnangul on kuriteo asjaolusid ja süüdistatava isikut iseloomustavaid andmeid arvestades võimalik E.J-i suhtes saavutada karistuse eesmärk, mõistes temale tingimusliku vangistuse. 3.2 Kannatanu esindaja palub samuti õigeksmõistev kohtuotsus tühistada, tunnistada uue kohtuotsusega E.J KarS § 291 järgi süüdi ja karistada teda prokuröri poolt nõutud karistusega. Veel palub kannatanu esindaja hüvitada kannatanule BMW-le tema poolt kantud õigusabikulud 4500.- eurot vastavalt esitatud kuludokumentidele.
4 (10)
Sarnaselt prokurörile märgib kannatanu esindaja, et maakohus on kohtuotsuses asunud uurima ja hindama teise kriminaalasja tehiolusid, mis ei olnud antud kriminaalasja arutamiseks toimunud kohtuistungitel kohtuliku uurimise objektiks. Seoses maakohtu otsuses käsitletud tõenditega märgib kannatanu esindaja, et maakohus on viidanud BMW ja SME kahtlustatavatena kinnipidamise protokollidele, kuid jätnud tähelepanuta ja hindamata kriminaaltoimiku lk.5 oleva kiirabikaardis fikseeritu. Maakohus on kohtuotsuse tegemisel jätnud analüüsimata ja vastavalt hinnanguliselt kajastamata kohtuotsuses sisuliselt kõik süüdistusaktis nimetatud ja prokuröri poolt kohtule esitatud tõendid, mis omakorda on toonud kaasa maakohtu põhjendamata ja ebaseadusliku kohtuotsuse. Kohus ei ole otsust nõuetekohaselt põhjendanud - kohtu järeldused selle kohta et E.J ei ole BMW suhtes kasutanud vägivalda ebaseaduslikult, on esitatud ilma igasuguse sellekohase analüüsita.
5 (10)
tarvitati tema suhtes ka seal vägivalda, mis ei ole süüdistusega hõlmatud (muuhulgas lõi E.J vahetult enne süüdistuses kirjeldatud lööke BMW rusikaga näkku). See on tõendatud nii turvakaamera salvestuse kui süüdistatava, tunnistajate ja kannatanu enda ütlustega. Seega on võimalik, et süüdistuses kirjeldatud vigastusi ei tekitanud E.J süüdistuses kirjeldatud tegudega. Maakohus on aga jätnud tähelepanuta selle, et süüdistuse kohaselt oli lisaks nimetatud vigastustele tagajärjena nimetatud ka valu. Maakohtu otsuses ei ole üldse käsitletud seda, kas E.J pani toime süüteokoosseisule vastava teo, s.o lõi tema suhtes seljaga olevat ja talle sel ajal vastupanu mitte osutavat BMW mitu korda, ning kas ta põhjustas sellega süüdistuses nimetatud tagajärje – valu. 7.2 Seoses maakohtu argumendiga, mille kohaselt oli E.J sunnitud BMW suhtes vägivalda tarvitama, kuna viimane hakkas politseiametnikele vastu, tuleb märkida, et maakohus on andnud hinnangu 15. juunil 2011. a õhtul Tallinnas Kolde puiestee 65 asuva Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna ruumes ja hoovis toimunule üldiselt, jättes hinnangu andmata konkreetsele situatsioonile, mille raames vägivalda tarvitati. Kohtukolleegium on seisukohal, et selle hindamiseks, kas ja millises ulatuses on isiku suhtes jõu tarvitamine õigustatud, sõltub isiku käitumisest vahetult enne tema suhtes jõu tarvitamist, kuna vastasel juhul ei saa rääkida vajadusest tõrjuda ohtu või lõpetada korrarikkumine. Eelnevast tulenevalt on maakohus mõistnud E.J-i KarS § 291 järgi õigeks, ilma et oleks tegelikult nõuetekohaselt tuvastanud, et süüteokoosseis ei ole täidetud. 7.3 Tuvastada tuleb seega see, kas E.J lõi BMW süüdistuses kirjeldatud viisil ning kas see oli vajalik BMW korrarikkumise lõpetamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on keskseteks tõenditeks maakohtu istungil uuritud valvekaamerate salvestised, millele on tuginetud ka nii apellatsioonides kui apellatsioonivastuses. Maakohtu istungi protokollist nähtuvalt on E.J esitanud nende salvestiste tõendina kasutamisele vastuväite, et seda asitõendit ei ole hoitud asitõendile kohaselt, sellele oli lubatud juurdepääs teistele asjaosalistele. E.J leidis, et ta ei ole kindel, et seda ei ole midagi muudetud või midagi tehtud. Ringkonnakohus leiab, et selline avaldatud kahtlustus, mis ei tugine ühelegi konkreetsele asjaolule, ei anna alust tõendi lubamatuks ega ebausaldusväärseks tunnistamiseks. Valvekaamera salvestiselt on näha, kuidas Kesklinna politseijaoskonda toimetatud BMW väljub jaoskonna ruumest taas hoovi võrega piiratud alale ning liigub kiirel sammul seal seisva politseibussini, millega ta politseijaoskonda toimetati. Talle järgneb politseiametnik E.J . BMW pöördub ringi võtab korraks poksiasendi, tõstes käed enda ette, seejärel žestikuleerib E.J-i suunas. E.J astub BMW juurde, haarab viimasel õlgadest, paneb ta võttega pikali ning hoiab mõne hetke. Seejärel vabastab ta BMW. BMW tõuseb püsti ja jätkab žestikuleerimist. E.J hakkab endal helkurvesti seljast võtma, samal ajal räägib BMW midagi tema juurde tulnud politseiametnikuga (asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt AK-ga). Samal ajal võtab E.J politseibussi juures seljast kuulivesti ja vöö erivarustusega. Samal ajal, kui E.J on pannud asjad politseibussi istmele, pöördub tema suhtes küljega olnud BMW tema poole ja mõlemad liiguvad teineteisele vastu. Mõlemad ründavad teineteist ning E.J lööb rusikaga BMW näkku. Selle peale BMW pöördub E.J-ist eemale ja vajub põlvili. E.J hoiab endiselt ühe käega BMW-st kinni ning teisega lööb uuesti põlvili olevat BMW. Viimane vajub kägarasse külili ning E.J vajub talle peale, jätkates löömisliigutusi. BMW sel ajal enam vastupanu ei osuta. Kõrvalt jälgib toimuvat AK. KPK eelruumist väljub ja liigub kiirel sammul BMW ja E.J-i juurde politseiametnik (JK), kes asub E.J BMW pealt ära tõmbama. AK toimetab BMW jaoskonda, 7 (10)
JK hoiab samal ajal kinni E.J. Erinevalt kaitsjast leiab kohus, et E.J-i liigutused ei ole käsitatavad püüdena haarata BMW käest, et panna talle käeraudu. Sellele viitab teiste politseiametnike käitumine sekkumisel – nad ei püüdnud aidata E.J BMW-le käeraudu panna, vaid JK tõmbas E.J BMW pealt ära. Seejärel hoidis JK E.J kinni, kuni AK toimetas BMW jaoskonna ruumidesse. E.J püüdis pärast seda, kui ta oli BMW pealt eemale tõmmatud, taas tema poole tagasi minna, püüdes JK-st mööda trügida. Lisaks kõnealusele salvestisele on tõenditeks politseijaoskonna hoovis toimunu kohta veel kannatanu, süüdistatava ning tunnistajate AK-i ja JK ütlused. Ringkonnakohus nendib, et kõigi nimetatud isikute ütlused erinevad ühel või teisel moel salvestisel kujutatust. Nii on kannatanu nimetanud tema pihta tehtud löökide hulka salvestisel nähtavast tunduvalt suuremana. AK-i ning JK E.J ise väidab, et ütluste kohaselt lõi E.J kannatanut ainult ühe korra. pärast seda, kui JK ta kannatanust eemale tõmbas, oli ta rahulik. Kohtukolleegium leiab, et isikute ütlused sõltuvad sellest, kuidas nad sündmust tajusid ning mäletavad, samuti sellest, mis rollis nad ise sündmuse käigus olid ning tunnistajate puhul, milline on nende suhtumine kannatanusse või süüdistatavasse. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et objektiivsemaks tuleb pidada salvestisel kajastatut ning kannatanu, süüdistatava ja tunnistajate ütlused toimunu kohta tuleb jätta kõrvale. Ringkonnakohus leiab, et lüües seljaga tema poole pea allapoole kummarduvat BMW, kasutas E.J politseiametnikuna ehk ametiisikuna KarS § 288 lg 1 tähenduses ametikohustusi täites vägivalda ebaseaduslikult. Sellest, et BMW vajus külili maha ning näha ei ole, et ta osutaks E.J-ile vastupanu, saab järeldada, et E.J-i löögid tekitasid talle valu – BMW liikumisest ei ole aru saada, et ta kaotaks tasakaalu, vaid jääb mulje, et ta just vajub külili löökide tõttu. 7.4 Süüdistuses on nimetatud normidena, mida E.J rikkus, teo toimepanemise ajal kehtinud PPVS §-i 75 , mille kohaselt isikute põhiõiguste ja muude subjektiivsete õiguste piiramise järelevalvemenetlus toimub ainult seaduse alusel ja isikut tuleb kohelda tema au teotamata ja inimväärikust alandamata, ning PPVS § 30 lg 2, mille kohaselt politseiametnik võib kohaldada vahetut sundi, mis PPVS § 26 sätestatu kohaselt on füüsilise isiku, looma või asja mõjutamine füüsilise jõuga, erivahendiga või relvaga juhul, kui isikule kehtiva haldusaktiga ohu tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks pandud kohustuse täitmise tagamine muu haldussunnivahendiga ei ole võimalik või ei ole õigel ajal võimalik. Ringkonnakohtu hinnangul on PPVS § 30 lg 2 PPVS §-i 75 suhtes erinorm, kuna reguleerib täpsemalt seda, millal on jõu kasutamine keelatud. Nimetatud sättest tulenevalt on füüsilise jõu kasutamine lubatud sellisel juhul, kui muul moel pole võimalik korrarikkumist lõpetada. Sellest tuleneb ühtlasi, et füüsilise jõu kasutamine on lubatud vaid sellises ulatuses, mis on vajalik korrarikkumise lõpetamiseks. Ringkonnakohus nõustub prokuröriga selles, et kuna BMW ründas E.J, oli õigustatud E.J-i esimene löök, kuid kuna sellega BMW rünnak ka lõppes, ei olnud enam põhjendatud järgnevad löögid BMW pihta. Seetõttu rikkus E.J oma tegevusega PPVS § 30 lg-t 2 ning pani seega toime KarS § 291 koosseisule vastava teo. See, et kakluse lahutanud JK pidi hoidma E.J tagasi, et ta ei läheks taas BMW-le kallale, näitab, et E.J-i käitumise motiiviks süüdistuse esemeks olevate löökide puhul ei olnud BMW õigusrikkumise lõpetamine, mis tähendab, et E.J pani KarS § 291 koosseisule vastava teo toime kavatsetult. Kuivõrd tuvastatud on see, et selleks ajaks, kui E.J pani toime KarS § 291
8 (10)
koosseisule vastava teo, oli BMW õigusvastane rünne juba lõppenud, ei ole põhjendatud ka kaitsja väide, et E.J teostas ühtlasi hädakaitset KarS § 28 tähenduses.
/allkirjastanud digitaalselt/ Sten Lind
/allkirjastanud digitaalselt/
/allkirjastanud digitaalselt/
Meelika Aava
Andres Parmas
9 (10)
10 (10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.