Kriminaalasi nr 1-13-1744
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
10. oktoober 2014. a Jõgeva kohtumaja
Kriminaalasja number
1-13-1744
Kohtukoosseis
Kohtunik Raina Pärn
Kohtuistungi sekretär
Jana Kaaver
Prokurör
Prokuröri abi Külli Zimm (seisukoht esitatud kirjalikult)
Kriminaalasi
Süüdimõistetu T.N-i tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine
Süüdimõistetu
T.N elukoht (vabanemisel): xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx isikukood: XXX ; garanteeritud töökoht (vabanemisel) puudub
Kohtuistungi toimumise aeg
06.10.2014. a (kaugkohtuistung)
Jätta T.N temale Tartu Maakohtu 01.03.2013.a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-1744 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.
Tartu Maakohtu 01.03.2013. a otsusega mõisteti T. N süüdi KarS § 424 järgi ja karistati teda 5 kuulise vangistusega; KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi ja karistati teda kuulise vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti T.N-ile liitkaristuseks 7 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti kahtlustatavana kinnipidamise aeg alates 26.08.2012. a kuni 28.08.2012 .a, s.o 3 päeva, karistusaja hulka. T.N-i kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 6 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 tulenevalt suurendati mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 15.09.2011. a otsusega T.N-ile mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 kuud vangistust, võrra ja mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 9 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 5 kohaselt asendati vangistus KarS § 69 sätteid arvestades üldkasuliku tööga 594 tundi. Üldkasulik töö tuli teha 18 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Tartu Maakohtu 07.03.2014. a määrusega pöörati liitkaristus 9 kuud 27 päeva vangistust täitmisele. Kinnipeetava karistusaeg algas 06.03.2014. a ja lõppeb 24.10.2014. a. Vangl a toetab T.N-i vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. P rokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha T.N-i tingimisi ennetähtaegse vabastamise koht a. Prokurör ei toeta T.N-i tingimisi enne tähtaega vabastamist.
Süüdimõistetu T.N selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda.
Viimasel juhul pani T. N lisaks mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimisele toime ka grupiviisilise varguse sissetungimisega. T.N ise selgitab, et esimene kord joobes autot juhtides ta ei mõelnud, teine kord ei olnud keegi teine võimeline autot maakohast ära tooma, misjärel otsustas tema seda teha. Ta seletas, et saab küll aru, et joobes ei tohi autot juhtida, kuid „pidi teistele vastu tulema“ ja lootis, et vaikselt sõites midagi ei juhtu. Juhtimisõigust T. N ei ole, kuid enda sõnul on vangistuse ajal liiklusseadustikku õppinud ja liiklusteste lahendanud, plaanib juhiluba taotleda. T.N-i varasmast elukäigust nähtuvalt on talle varasemalt korduvalt antud võimalust kanda kuritegude toimepanemise eest mõistetud karistust vabaduses. Juba Tartu Maakohtu 11.06.2009. a otsusega mõisteti talle KarS § 121 järgi karistuseks vangistus, mis jäeti tingimuslikult täitmisele pööramata. Mõned kuud pärast katseaja lõppu juhtis T.N mootorsõidukit alkoholijoobe seisundis. Ka selle eest Tartu Maakohtu 15.09.2011. a otsusega mõistetud 3-kuuline vangistus jäeti tingimuslikult kohaldamata ja täitmisele pööramta 2 -aastase katseajaga. Katseajal pani T.N toime aga uued kuriteod, mille eest mõisteti talle Tartu Maakohtu 01.03.2013. a otsusega liitkaristus (9 kuud 27 päeva vangistust), mis asendati 594 tunni üldkasuliku tööga. Lisaks sellele, et T.N pani katseajal toime kuriteo, kuid talle anti võimalus kanda karistust vabaduses, ei täitnud T.N talle kohtulahendiga määratud kohustusi. T.N ei elanud määratud elukohas, ei küsinud kriminaalhooldajalt luba elukoha vahetamiseks ja ei täitnud kohustust teha üldkasulikku tööd. Sellest tulenevalt pöörati Tartu Maakohtu 07.03.2014. a määrusega T. N-ile mõistetud, kuid ärakandmata vangistus täitmisele. Kohus on arvamusel, et kuna T. N-i eelnevad katsejad ei ole olnud edukad, puudub veendumus, et sellel korral oleks T.N suuteline kriminaalhooldusnõudeid korrektselt täitma ja tingimisi ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja edukalt läbima. Lisaks eelnevale peab kohus märkimisväärseteks ka kuriteo toimepanemise asjaolusid, kuna T.N pani toime samalaadse kuriteo, mille eest mõistetud karistust ta vabaduses kandis. See näitab T.N-i suhtumist ja seda, et T.N suutnud juba varasemalt toimepandud kuriteost vajalikke järeldusi teha. Oluline on märkida, et T.N juhtis alkoholijoobes mootorsõidukit ka olukorras, kus tal üleüldse juhtimisõi gus puudus ja seisundis, kus alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 1,35 mg/l. 3.2 T. N-ile ei ole koostatud vanglas individuaalset täitmiskava, kuna tema reaalne kandmisele kuuluv karistusaeg on alla ühe aasta. Seetõttu ei ole T. N osalenud taasühiskonnastavates tegevustes, kuid on osalenud tööhõives. Distsiplinaarkorras T.N karistatud ei ole. Seega peab kohus positiivseks T.N-i käitumist karistuse kandmise ajal. 3.3 Vangla esitatud materjalidest selgus, et T. N puudub vabanemisjärgselt elukoht. T.N on küll avaldanud soovi asuda elama endise elukaaslase üüritavasse korterisse Maleva 10- 45 Valga, kuid endine elukaaslane ei ole sellega nõus olnud. Valga sotsiaalmajja T.N minna ei soovi. Endise elukaaslase Oksana Sergetšukiga elas T.N koos 11 aastat, vangla andmetel on käesolevalt suhe purunenud. T.N avaldas istungil, et nad on elukaaslasega omavahelised suhted korda saanud juulis ja tal on võimalik asuda elukaaslase juurde elama. Kriminaalhooldaja suhtles endise elukaaslasega samuti juulis, kuid siis ei andnud Oksana Sergetšuk nõusolekut, et T.N temaga koos elama hakkab. Suhted päritoluperekonnaga T.N puuduvad, ema on surnud, isa asukoht teadmata, õed elavad Lätis, suhtlus katkenud. Tutvusringkonna moodustavad peamiselt kriminaalse taustaga isikud, kes ei aita kaasa T.N-i resotsialiseerumisele. Varasemalt on negatiivne tutvuskond viinud T.N-i kriminaalsele käitumisele. See nähtub ka T.N-i selgitustest, mille kohaselt juhtis ta teistkordselt alkoholijoobes sõidukit, kuna „ta lihtsalt pidi
teistele vastu tulema“. Seega on T. N-i õiguskuuleka käitumise puhul suur roll teda ümbritsevatel isikutel. T.N on avaldanud, et soovib pärast vabanemist koheselt tööle asuda. Enne vangistust tegi ta juhutöid ning omab väidetavalt tööoskuseid ehitusvaldkonnas. T.N-i sõnul on tal võimalus tööle asuda põllumajandustehnikaga sama tööandja juurde, kus töötas enne vangistust. Tema ülesanneteks oleks teha kõiki vajalikke üldehitustöid. Garantiikirja kohtule esitatud ei ole , mistõttu ei ole kohtul veendumus, et T.N rea alselt ka töökoht tagatakse. Materiaalselt ei saa T.N toetada ka tema endine elukaaslane. Kohtu hinnangul ei võimalda T.N-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist ka tema vabanemisjärgsed elutingimused. Esiteks puudub T.N kindel elu- ja töökoht, samuti toetavad lähedased.
Raina Pärn Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.