Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

KarS § 832 lg 1 alusel konfiskeerida riigituludesse kohtuotsuse jõustumisel Erki Toomlale kuuluv sularaha summas 770,00 eurot, mis on kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole.

Vastavalt KrMS § 159 lg 3 sisalduvad nõude täitmiseks vajalikud andmed eraldi dokumendis (makseinfo), mis tehakse kohtu kantselei kaudu avalikult teatavaks ja e-toimiku süsteemi kaudu kättesaadavaks koos kohtuotsusega. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 318 lg 4 alusel kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on käesoleva seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS

Menetluskäik

Juhindudes KrMS § 250 sätetest on Riigiprokuratuuri prokuröri abi Kristel Praun, süüdistatav Erki Toomla ja tema kaitsja Merike Allikmäe sõlminud kriminaalasja kohtuliku arutamise ajal kokkuleppe. Vastavalt sõlmitud kokkuleppele KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks viis (5) aastat ja kümme (10) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 19.12.2013 otsusega mõistetud ära kandmata karistusega kaks (2) aastat üheksa (9) kuud ja kakskümmend (20) päeva vangistust ning lõplikuks karistuseks lugeda kaheksa (8) aastat seitse (7) kuud ja kakskümmend (20) päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg alates 13.03.2014 karistusaja hulka. Konfiskeerimisele kuuluv vara: KarS § 832 lg 1 alusel konfiskeerida 770 eurot. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kaitsja ja prokurör jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et Erki Toomla kuulub KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Erki Toomla suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Konfiskeerimine KarS § 832 lg 1 kohaselt mõistes isiku süüdi kuriteos ja karistades teda vähemalt üheaastase või eluaegse vangistusega, võib kohus käesolevas seadustikus sätestatud juhtudel konfiskeerida osa kuriteo toimepanija varast või kogu vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale ja kui kuriteo olemuse, isiku legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elatustaseme erinevuse või muu põhjuse tõttu on alust eeldada, et isik on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena. Konfiskeerimist ei kohaldata varale, mille suhtes isik tõendab, et selle eest on täielikult või olulises osas tasutud õiguspäraselt saadud vahendite arvel. Harju Maakohtu 19.06.2014 määrusega on arestitud Erki Toomlale kuuluv vara – sularaha summas 770,00 eurot. Nimetatud sularaha on kantud üle Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole. Kohus asub seisukohale, et konfiskeerimise tagamiseks arestitud vara tuleb Erki Toomlalt KarS § 832 lg 1 alusel konfiskeerida. Kohtule esitatud materjalidest Erki Toomla ei tööta ja legaalne sissetulek puudub. Kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendid viitavad sellele, et Erki Toomla teenis raha kuriteo toimepanemise teel. 24.04.2014 isiku vara, legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ja elatustaseme erinevust kajastavate objektide, dokumentide vaatlusprotokolli (tl 138) p 6.3 kohaselt Erki Toomla legaalsetes sissetulekutes, varanduslikus olukorras ja elatustasemes esines erinevus perioodil 31.12.2013-13.03.2014 kokku summas 1481,00 eurot. Erki Toomla legaalse sissetuleku ja tema varandusliku olukorra põhjendamatu erinevus annab kohtule alust eeldada isiku vara ebaseaduslikku päritolu. Erki

Toomla ei ole tõendanud seda, et nimetatud vallasvara oleks ta saanud enda valdusesse legaalsete sissetulekute arvelt või muul legaalsel moel. KrMS § 245 lg 1 p 10 kohaselt kokkuleppes märgitakse: konfiskeerimisele kuuluv vara. 01.10.2014 sõlmitud kokkuleppes on märgitud konfiskeerimisele kuuluv vara: KarS § 832 lg 1 alusel konfiskeerida 770 eurot. Erki Toomla on andnud kokkuleppe sõlmimisega nõusoleku nimetatud vara konfiskeerimiseks. Eeltoodust johtuvalt kohus otsustas KarS § 832 lg 1 alusel kohtuotsuse jõustumisel konfiskeerida riigituludesse Erki Toomlalt 770,00 eurot. Asitõendid KarS § 191 alusel kohus konfiskeerib käesolevas jaos sätestatud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud eseme. KarS § 83 lg 1 kohaselt kohus võib konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. KrMS § 126 lg 3 p 1, 2 ja 4 kohaselt kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses; muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale; väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Kriminaalasja materjalide juures asuvate asitõenditega seoses otsustab kohus alljärgnevat: narkootiline aine amfetamiin, metamfetamiin ja psühhotroopne aine gammahüdroksüvõihape (GHB), mis on jäetud hoiule EKEI keemiaosakonda, KarS § 191 alusel konfiskeerida ja KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel. elektronkaal Soehne, kaks kummikinnast, valget värvi mehaaniline kaal, kaks 1-liitrist Borjomi pudelit, kolm minigrip kilekotti, neli kasutamata minigrip kilekottidega pakendit, valget värvi kaasaskantav pliit, 0,5-liitrine plastikust pudel Limonaad, karbi sees 5 liitrine kolb, mille sees vispel, 1,5-liitrine pudel Aura Fruit, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei asitõendite hoidlas (Tööstuse 52, Tallinn), KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel. mobiiltelefon Samsung Galaxy Note II imei koodiga: XXXkoos EMT SIM-kaardiga nr XXX, mis asub Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei asitõendite hoidlas (Tööstuse 52, Tallinn), KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Erki Toomlale. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4 ja 9 kohaselt menetluskulud on: riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud; määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses; süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on: esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära. Asjas on teostatud DNA ekspertiis, mille kohta on koostatud 24.04.2014 ekspertiisiakt nr 14E-GE0412.

Ekspertiisiaktile lisatud õiendi kohaselt ekspertiisimaksumus on 2565,00 eurot, mis moodustub analüüsiobjektide arvu 45 ja ühiku hinna 57,00 eurot korrutisest. Nimetatud ekspertiisiaktist nähtub, et DNA ekspertiisi käigus viidi läbi 45 reaktsiooni, mida käsitletakse õiendis ekspertiisi maksumuse kohta analüüsiobjektide arvuna (tl 103). PPA 24.03.2014 ekspertiisimääruse p 3 kohaselt esitati DNA ekspertiisiks: • 13.03.2014 kahtlustatava Ivo XXX kasutuses olevast sõiduautost Audi A6 leitud ja ära võetud sinist värvi Aura 0,5 liitrine veepudel, millelt võeti 3 proovi ning • 13.03.2014 kahtlustatava Erki Toomla elukohast leitud ja ära võetud elektronkaal Soehne, kaks 1-liitrist Borjomi pudelit, kolm minigrip kilekotti punast värvi triibuga, plastikust 0,5liitrine pudel kirjega Limonaad, milledelt võeti 15 proovi. KES § 261 kohaselt on ekspertiisiasutuses tehtud ekspertiisi maksumuseks kohtuekspertiisiseadusega kehtestatud ekspertiisi hind või ekspertiisi käigus uuritud ekspertiisiobjektide arvu ja ühe ekspertiisiobjekti ekspertiisi hinna korrutis või toksikoloogiaekspertiisi käigus kasutatud metoodikate maksumuse summa ja ekspertiisiobjektide arvu korrutis. KES § 273 kohaselt on DNA-ekspertiisi hind ühe analüüsiobjekti kohta 57 eurot, seega on tegemist objektipõhise hinnaga. KES § 26 lg 2 sätestab, et ekspertiisikulude arvestus peab olema arusaadav, õige, detailne ja järjepidev. 20.01.2010. a vastu võetud kohtuekspertiisiseaduse, kriminaalmenetluse seadustiku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja surma põhjuse tuvastamise seaduse muutmise seadusega tunnistati Vabariigi Valitsuse 21.12.2001. a määrus nr 438 „Riiklikes ekspertiisiasutustes tehtavate ekspertiiside hinnakiri“ kehtetuks ning kehtestati ekspertiiside hinnakirjad seadusega. Eelnõu seletuskirja kohaselt on ekspertiisiobjekt ekspertiisiülesande esemeks olevat teavet kandev või sisaldav asi, aine, jälg, sündmuskoha olustik või muu nähtus, mida ekspert uurib ekspertiisi tegemisel. KrMS § 106 lõike 2 punkti 4 ja § 107 lõike 1 punkti 6 kohaselt esitatakse ekspertiisiobjektide andmed ekspertiisimääruses ja -aktis. Konkreetse ekspertiisi maksumus kujuneb uuritud objektide ja objekti hinna korrutisena või toksikoloogiaekspertiisi käigus kasutatud metoodikate (näiteks aluseliste narkootiliste ainete ja ravimite toimeainete määramine gaasikromatograafi-massispektromeetriga) maksumuste summa, mida korrutatakse vastavate metoodikatega uuritud ekspertiisiobjektide arvuga. Tallinna Ringkonnakohus oma lahendis kriminaalasjas nr 1-14-4268 on sedastanud järgmist. Arutataval juhul on ekspertiisiülesande esemeks olevat teavet kandvaks jäljeks ekspertiisiks esitatud materjalidelt võetud proovid, mis sisaldavad DNA-profiile. Seega on ringkonnakohtu hinnangul käesoleval juhul DNA-ekspertiisi analüüsiobjektiks proovid, mida ekspertiisiakti kohaselt oli 20. Märkimist väärib ka asjaolu, et ekspertiisiaktis on ekspertiisiobjektidena loetletud just proove (tl 48). Reaktsioonid on ringkonnakohtu hinnangul käsitletavad analüüsimetoodikana, mitte aga analüüsiobjektidena. Riigiprokuratuur lõpetas 30.07.2014 määrusega Ivo XXX suhtes kriminaalmenetluse. Seega Ivo XXX süüdistuse osas teostatud ekspertiisid ei olnud vajalikud Erki Toomla kriminaalasjas tõendamiseseme asjaolu tõendamiseks KrMS § 62 mõttes. PPA 24.03.2014 ekspertiisimääruse p 3 kohaselt anti ekspertiisi teostamiseks eksperdile üle mh 13.03.2014 kahtlustatava Ivo XXX kasutuses olevast sõiduautost Audi A6 leitud ja ära võetud sinist värvi Aura 0,5 liitrine veepudel, musta värvi riidest (jala) matt, kaks märga salvrätikut (tl 89). DNA ekspertiisiaktist nähtub, et vastuvõetud ekspertiisimaterjalidest võeti 18 proovi, milledest 3 proovi võeti Ivo XXX kuuluvalt esemelt (sinist värvi Aura 0,5 liitrine veepudel). Seega tuleb DNA ekspertiisi kulu 3 analüüsiobjekti osas summas 171,00 eurot jätta Erki Toomlalt välja mõistmata.

Eeltoodust johtuvalt kohus leiab, et Erki Toomlalt väljamõistetavat DNA-ekspertiisi summat tuleb vähendada ja mõista süüdistatavalt välja summa, mis vastab analüüsiobjektide arvule DNA ekspertiisi nr 14E-GE0412 kulu summas 855,00 eurot (15x57). Kohus jätab DNAekspertiisi kulu summas 1710,00 eurot (2565-855) riigi kanda. Asjas on teostatud narkootilise aine ekspertiis, mille kohta on koostatud 25.04.2014 ekspertiisiakt nr 14E-AN0303. Ekspertiisiaktile lisatud õiendi kohaselt ekspertiisimaksumus on 840,00 eurot, mis moodustub objektide arvu 10 ja ühiku hinna 84,00 eurot korrutisest. Ekspertiisiaktist nähtub, et ekspertiisiks esitati 10 ekspertiisiobjekti, milledest 3 objekti kuulus Ivo XXX . Seega tuleb narkootilise aine ekspertiisi kulu 3 objekti osas summas 252,00 eurot jätta Erki Toomlalt välja mõistmata. Eeltoodust johtuvalt kohus leiab, et Erki Toomlalt väljamõistetavat narkootilise aine ekspertiisi summat tuleb vähendada ja mõista süüdistatavalt välja 588,00 eurot (7x84). Kohus jätab narkootilise aine ekspertiisi kulu summas 252,00 eurot (840-588) riigi kanda. Arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi kulu summas 95,00 eurot mõista välja Erki Toomlalt. KES § 26 lg 5 kohaselt kohus, uurimisasutus, prokuratuur või kohtuväline menetleja kannab ekspertiisikulud menetluskuludesse ja need nõutakse sisse või jäetakse sisse nõudmata menetlusseadustes ettenähtud korras. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja alljärgnevalt: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu summas 1092,00 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 9 ja 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 887,50 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulud kokku summas 1538,00 eurot, KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2, § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 1,00 euro. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerimise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Lähtudes KrMS § 313 lg 1 p-st 7 on kohus kohtuotsuse tegemisel pädev kaaluma kohtuotsuse täitmise asjaolusid ja tal on seejuures õigus määrata kohtukulude vabatahtlikuks hüvitamiseks ka ühest kuust pikem tähtaeg. Süüdistatav esitas kohtuistungil taotluse menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmiseks. Sissetuleku puudumine ja asjaolu, et süüdistatav viibib vanglas, ei saa olla aluseks temalt välja mõistetud menetluskulude osaliseks või täielikuks riigi kanda jätmiseks, sest vangistusseaduse § 37 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama. Vangistusseaduse § 38 lg 1 kohaselt vanglateenistus kindlustab võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel. Eeltoodust johtuvalt on kohus seisukohal, et menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmiseks ei ole alust. Kohus asub seisukohale, et süüdistatava taotlus menetluskulude ajatamiseks kuulub rahuldamisele.

Arvestades menetluskulude suurust 3518,50 eurot, ei ole nende kohene tasumine võimalik. Oluline on, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Eeltoodust johtuvalt tuleb Erki Toomlal menetluskulud summas 3518,50 eurot tasuda 12 (kaksteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks selliselt, et esimese 11 kuu jooksul tuleb tasuda igal kuul 293,00 eurot ja viimasel 12. kuul tuleb tasuda 295,50 eurot. Vastavalt KrMS § 159 lg 3 sisalduvad nõude täitmiseks vajalikud andmed eraldi dokumendis (makseinfo), mis tehakse kohtu kantselei kaudu avalikult teatavaks ja e-toimiku süsteemi kaudu kättesaadavaks koos kohtuotsusega. Kohus selgitab, et makseinfo lehel on informatiivne tähendus, s.t et kaevatav ning õiguslikku tähendust omav dokument on kohtulahend, millega nõue välja mõisteti, mitte aga dokument, mille alusel toimub nõude tasumine. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohus selgitab, et süüdimõistetul on mõjuvate põhjuste olemasolu korral kohtulahendi täitmise staadiumis, s.o pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist, õigus KrMS § 423 ja § 424 alusel taotleda kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra.

(allkirjastatud digitaalselt) Ingrid Kullerkann kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.