Kohtulahend

tõkend

elukohast

lahkumise keeldu, kehtivusega kuni 26.11.2013.a. Alates

14.07.2013.a

kohaldatud

tõkend

elukohast

lahkumise keeldu, kehtivusega kuni 14.07.2014.a Alates

27.09.2013.a

kohaldatud

tõkend

elukohast

lahkumise keeldu, kehtivusega 27.09.2014.a. Alates

21.02.2014.a

kohaldatud

tõkend

elukohast

lahkumise keeldu, kehtivusega 21.02.2015.a.

Kaitsja

Jugans Grossmann Juhindudes KrMS § 175; 179, 180 lg 3, 247; 248 lg 1 p 5, 311-313, 318, 319 kohus otsustas:

RESOLUTSIOON

Tunnistada E.P KarS § 121 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks vangistus 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud. Tunnistada E.P KarS § 122 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks vangistus 2 (kaks) aastat. Tunnistada E.P KarS § 263 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks vangistus 5 (viis) kuud.

1-14-5315 KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega, mõistes liitkaristuseks vangistuse 2 (kaks) aastat. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 25.11.2012.a 26.11.2012.a, 02.03.2013.a - 03.03.2013.a, 12.07.2013.a - 14.07.2013.a, 27.09.2013.a, 21.02.2014.a ja 30.06.2014.a - 08.10.2014.a so 3 (kolm) kuud ja 17 (seitseteist) päeva. Ärakandmisele kuulub vangistus 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud ja 13 (kolmteist) päeva. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mitte pöörata mõistetud karistust täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane talle kohtu poolt määratud 3 (kolme) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Vastavalt KarS § 75 lg 1 kohustada E.P’i täitma KarS § 75 lg 1 sätestatuid kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas XXX; ilmuma

kriminaalhooldaja

määratud

ajavahemike

järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama

kriminaalhooldusametnikult

eelneva

loa

Eesti

territooriumilt

lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2, 8 alusel määrata, et E.P on kohustatud käitumiskontrolli ajal: mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalabiprogrammis.

Määrata

E.P

katseajaks

Tallinna

Vangla

Lääne-Harju

kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

1-14-5315 KarS § 78 p 1 alusel arvestada E.P ’ile määratud 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamise päevast, so 08.10.2014.a. E.P’i suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistada, vabastada E.P vahi alt kohtusaalis.

Asitõendid 4 CD plaati, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures – jätta pärast kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja materjalide juurde.

Menetluskulud E.P’ilt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 391,20 eurot (kolmsada üheksakümmend üks eurot ja kakskümmend eurosenti). KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud summas 1,00 eurot (üks euro). KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 532,50 eurot (viissada kolmkümmend kaks eurot ja viiskümmend eurosenti).

Väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE891010220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE932200221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis, viitenumber 2800049777. Maksekorraldusele märkida selgitus: „E.P ,

1-14-5315,

menetluskulud“.

Menetluskulude

tasumist

tõendavad

maksekorraldused esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantseleile. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

1-14-5315 Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooni kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme (7) päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, s.o määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.

ESITATUD SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK

E.P süüdistatakse KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema kahjustas teise inimese tervist, aga nimelt: 21.02.2014.a, ajavahemikul 00.15 kuni 00.30 paiku, viibides Tallinnas aadressil: XXX asuvas korteris, peksis kannatanut XXX vastu selga, tiris kannatanul juustest ja üritas kannatanut kägistada, millega tekitas kannatanule XXX füüsilist valu. Kannatanu XXX hakkas kaitsma XXX ja E.P haaras kahe käega XXX kätest ning hakkas XXX käsi eri suundades väänama, seejärel lasi Valentina käed lahti ning hakkas teda kahe käega kägistama, millega tekitas kannatanule Valentina Bondarenkole füüsilist valu. Samuti tema, 30.06.2014.a ajavahemikul kellast 21:00 kuni kell 21:30 tungis kallale kannatanule XXX, kes tahtis XXX eest seista, ja kui kannatanu oli pikali maas, E.P haaras kannatanu ühe käega juustest ning hakkas nendest tirima, samal ajal teise käega hakkas suruma jõuga kannatanu kaelale, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ning isiku läbivaatuse protokollis 30.06.2014.a aastal fikseeritud järgmised kehavigastused: kaelal on punetus ja haav; vasakul jala piirkonnas on marrastus. Samuti tema, viibides 02.03.2013.a kella 22 paiku Tallinnas Mahtra tn 9 maja trepikojas, lõi kannatanut XXX rusikatega mitu korda vastu nägu, pärast mida liikus ta Mahtra 9-46 korterisse,

1-14-5315 kus jätkas XXX peksmist, lüües teda mitu korda käte ja jalgadega vastu keha. Oma tahtliku tegevusega tekitas E.P kannatanule füüsilist valu ja 02.03.2013.a isiku läbivaatuse protokolli kohaselt fikseeriti kannatanul paremal pool kaela peal marrastused. Samuti viibides 12.07.2013.a umbes kell 21.00 paiku Tallinnas Mustakivi tänaval asuvate majade õuel, pani toime kehalise väärkohtlemise XXX suhtes, nimelt: lõi kannatanut umbes 20 korda avatud pihkudega vastu põski ja kukalt, ning umbes kümme korda rusikatega vastu keha, pärast mida lõi kaks korda jalaga keha piirkonda, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja 13.07.2013.a isiku läbivaatuse protokolli kohaselt kehavigastusi (punetus kuklal, veritsevad marrastused ja kriimud kaelal ja rinnal). Samuti viibides 12.07.2013.a umbes kell 21.00 Tallinnas Mustakivi tänaval asuvate majade õuel, pani toime kehalise väärkohtlemise XXX suhtes, nimelt: lõi kannatanut ühe korra rusikaga lõua piirkonda paremale poole, pärast mida haaras XXX juustest kinni, lükkas ta asfaldile maha ja tiris teda mööda maad mingi vahemaa, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja 13.07.2013.a isiku läbivaatuse protokolli kohaselt kehavigastusi (marrastused paremal põlvel ja vasakul küünarnukil). Samuti E.P , viibides 26.09.2013.a kella 22 paiku XXX korteris ja olles alkoholijoobes, lõi teise inimese tervise kahjustamise eesmärgil XXX kolm korda käega keha piirkonda ja jalaga vastu jalga, ja samuti kägistas kannatanut, tekitades sellega kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi (kriimustused ja punetus ümber kõrva, punetus käel ja hematoom jalal). Oma tegevusega pani E.P toime teisele inimesele tervisekahjustuse tekitamise löömisega ja valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise, see on KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse E.P ’it KarS § 122 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o järjepideva ja suurt valu põhjustanud kehalise väärkohtlemise toimepanemises XXX suhtes 30.06.2014.a ajavahemikus kellas 21:00 kuni kellani 21:30 ning 30.06.2014.a kella 21:00 paiku, viibides õues Mahtra tänaval maja number 72 juures, lõi kannatanut XXX vähemal 4 korda rusikatega vastu keha, seejärel haaras kannatanu kaelast kinni ning hakkas tugevalt kokku suruma, millega tekitas kannatanule füüsilist valu. Andrei

1-14-5315 E.P jätkas oma tegevust tungis kallale kannatanule XXX, millega tekitas kannatanule füüsilist valu, kes tahtis XXX eest seista. Seejärel läks taas uuesti kannatanule XXX kallale, haaras juustest tirima, paiskas maha ja lõi kannatanut vähemalt kolm korda rusikatega vastu keha, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja isiku läbivaatuse protokollis 30.06.2014.a aastal fikseeritud järgmised kehavigastused: kaelal on punetused. Seega, oma tahtlike tegevustega, tekitas E.P järjepideva ja suurt valu põhjustanud kehalise väärkohtlemise, millega pani toime KarS § 122 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse E.P’it KarS § 263 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, nimelt avaliku korra raskes rikkumises, mis pandi toime vägivallaga ja mis seisnes selles, et tema, viibides 25.11.2012.a kella poole ühe paiku öösel Tallinnas Smuuli teel asuvas Vana-Kuuli bussipeatuses, rikkus selles peatuses olevate kodanike rahu, nende põhiseaduslikke õigusi oma õiguste ja vabaduste realiseerimisele, nimelt füüsilisele puutumatusele, rahulikule õhkkonnale, ohutule viibimisele avalikus kohas, ning avaliku kohas käitumise reegleid sellega, et lõi kannatanut XXX vähemalt kaks korda vastu pead, pärast mida kukkus kannatanu maha, ja siis lõi E.P teda veel kaks korda jalgadega vastu selga. Nende löökide tagajärjel tundis XXX füüsilist valu ja 25.11.2012.a isiku läbivaatuse protokolli kohaselt fikseeriti tal järgmised kehavigastused: kriimustused kaela peal mõlemal pool. Oma tegevusega pani E.P toime avaliku korra raske rikkumise, mis oli toime pandud vägivallaga, st kuriteo, mis on ette nähtud KarS § 263 p 1.

03.10.2014.a sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokurör Žanna Morozova, süüdistatav E.P ja tema kaitsja Jugans Grossmann käesolevas kriminaalasjas kokkuleppe.

Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör kohtus E.P ’ile KarS § § 121 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.

Kars § 122 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

1-14-5315

KarS § 263 p 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks 5 (viis) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ning liitkaristuseks mõista 2 (kaks) aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg 21.02.2014 so 1 päev, 02.03.2013.a.03.03.2013 so. 2 päeva, 25.11.2012-26.11.2012 so 2 päeva, 13.07.2013-14.07.2013 so 2 päeva, 27.09.2013 so 1 päeva ja 27.09.2013.a ning kinnipidamise päevast, so 30.06.2014.a lugeda karistusaja hulka. KarS § 74 lg 1 alusel ei pöörata karistust täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane talle kohtu poolt määratud 3 (kolme) aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks KarS § 75 lg 1 alusel pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 75 lg 1 kohaselt on süüdimõistetu käitumiskontrolli ajal kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: -

elama kohtu määratud alalises elukohas XXX;

-

ilmuma

kriminaalhooldaja

määratud

ajavahemike

järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; -

alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

-

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15-ks päevaks;

-

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

-

saama

kriminaalhooldusametnikult

eelneva

loa

Eesti

territooriumilt

lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2, 8 alusel määrata, et E.P on kohustatud käitumiskontrolli ajal: -

mitte tarvitama narkootikume ja alkoholi;

-

osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalabiprogrammis.

1-14-5315 E.P

allutada

katseajaks

Tallinna

Vangla

Harju

maakonna

kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. 03.10.2014.a toimunud kohtuistungil kinnitas süüdistatav E.P , et on süüdistusest aru saanud, nõustus kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses ning kinnitas, et jääb sõlmitud kokkuleppe juurde. Menetluskulude tasumist palus maksimaalselt ajatada. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde, palus seda kinnitada. Süüdistatav E.P ’i kaitsja Jugans Grossmann jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ja palus see kinnitada. Kaitsja toetas süüdistatava taotlust menetluskulude ajatamise osas. Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, ära kuulanud süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, olles veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud, kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalkohtumenetluse sätteid järgides. Seega tuleb E.P temale esitatud süüdistuses KarS § 121, KarS § 122 ja KarS § 263 p 1 järgi süüdi tunnistada ja määrata talle karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

ASITÕENDID

Käesolevas kriminaalasjas on esitatud asitõenditena 4 CD plaati. KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt võidakse kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Lähtudes eelpoolt toodust asub kohus seisukohale, et 4 CD plaati, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, tuleb jätta pärast kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja materjalide juurde.

MENETLUSKULUD

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja alljärgnevalt:

1-14-5315 KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 391,20 eurot (kolmsada üheksakümmend üks eurot ja kakskümmend eurosenti). KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud summas 1,00 eurot (üks euro). KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 532,50 eurot (viissada kolmkümmend kaks eurot ja viiskümmend eurosenti). Arvestades E.P’i varalist seisundit, tema resotsialiseerumisväljavaateid, kohus leiab, et menetluskulud tasumist tuleb maksimaalselt ajatada, väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda Väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 (kaheteist)

kuu

jooksul

alates

kohtuotsuse

jõustumisest

Rahandusministeeriumi

arvelduskontole nr EE891010220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE932200221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis, viitenumber 2800049777. Maksekorraldusele märkida selgitus: „E.P , 1-14-5315, menetluskulud“. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantseleile. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Violetta Kõvask Kohtunik /Digitaalselt allkirjastatud/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.