Kohtulahend

3.1 elab kohtu poolt määratud alalises elukohas: XXX; 3.2 ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.3 allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 3.4 saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 3.5 saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 3.6 saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kokkuleppe sisu, menetlusosaliste seisukohad: Süüdistatav, tema kaitsja ja prokuröri abi vahel sõlmitud kokkuleppe alusel nõudis prokuröri abi kohtus süüdistatava süüdi mõistmist ja karistamist alljärgnevalt: KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest N.H karistamist vangistusega 10 kuud. KarS § 74 sätteid kohaldades jätta vangistus tingimisi süüdimõistetu suhtes kohaldamata ja seda ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 2 aastasel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab temale KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. Käitumiskontrolli ajal peab süüdimõistetu järgima KarS § 75 lg 1 tulenevaid kontrollnõudeid: • elama kohtu määratud alalises elukohas; • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdimõistetu isikut, on süüdimõistetu käitumiskontrolli ajal kohustatud: • KarS § 75 lg 2 p 2 alusel mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. • KarS § 75 lg 4 alusel jätkama koostööd Lastekaitsega. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju liigi- ja määraga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri abi poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav tunnistas end talle esitatud süüdistuses süüdi ning jäi kokkuleppe ja sellest tuleneva karistuse juurde, kinnitades et sõlmis kokkuleppe vabatahtlikult. Prokuröri abi jäi kokkuleppe juurde. Kohtu seisukoht: Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et N.H poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Kohus nõustub kuriteo kvalifikatsiooniga, karistuse liigi ja määraga. Seega tuleb N.H-le mõista kokkuleppekohane karistus. Menetluskulud: KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral 1,5 palga alammäära; Vabariigi Valitsuse 10.01.2013.a. määrusega nr 6 kehtestati töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 1,90 eurot tunnis ja 320 eurot kuus. Seega on sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral 532,50 eurot. N.H pani toime II astme kuriteo, seega tuleks temalt välja mõista sundraha 532,50 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt loetakse menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. N.H-le oli kaitsja määratud riigi poolt; kaitsja on esitanud taotlusi kokku 260,00 eurot riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises; kaitsja taotlused on rahuldatud, seega tuleks N.H-lt välja mõista kaitsjatasu 260.00 eurot. Samuti kuulub väljamõistmisele kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud s.o. 1,00 eurot KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel. KrMS § 180 lg 1 järgi tasub menetluskulud süüdimõistetu; KrMS § 180 lg 3 järgi võib kohus määrata, et menetluskulu tasutakse ositi; kohus võib menetluskulu jätta osaliselt riigi kanda. N.H avaldas, et tema sissetulek on igakuiselt 400,00 eurot, vahel lisandub summale ka preemia. Lapse isa on kadunud – on kuulutatud tagaotsitavaks. Prokurör kinnitas, et lapse bioloogiline isa on tagaotsitav ning kohtule elatisenõude esitamine jääb tõenäoliselt tagajärjetuks. Prokuröri hinnangul võiks asjas menetluskulu osaliselt jätta riigi kanda: prokurör märkis, et käesoleval juhul kaalub lapse huvi vajalikule ülalpidamisele üles riigi huvi saada menetluskulu seaduses ettenähtud ulatuses. N.H taotles menetluskulu ajatamist maksimaalseks tähtajaks: isik avaldas, et rahaline olukord peres ei ole kiita. Kohus nõustub prokuröri taotlusega ning ei pea vajalikuks esitatud argumente korrata. leiab, et N.H võib väljamõistmisele kuuluva menetluskulu tasuda 12 kuu jooksul arvates otsuse jõustumisest. Sundraha tuleb jätta riigi kanda.

Asitõendid: - CD-plaat videosalvestisega, mis asub kriminaalasja materjalide juures- KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel, jätta kriminaalasja materjalide juurde.

Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.