Kohtulahend

1-14-3765

Valida A.F-ile antud kriminaalasjas tõkend vahistamine ning võtta ta vahi alla kohtusaalis. Asitõendid: nuga, mis asub hoiul kriminaalasja materjalide juures – hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Mõista A.F-ilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 887 (kaheksasada kaheksakümmend seitse) eurot 50 senti, kaitsja Galina Tšelnokova poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 312 (kolmsada kaksteist) eurot, ekspertiisi nr 13E-IDI0034 tegemise eest 84 (kaheksakümmend neli) eurot, kaitsja Galina Tšelnokova poolt 28.02.2014 eelistungil osutatud õigusabi eest 608 (kuussada kaheksa) eurot 40 senti, kaitsja Galina Tšelnokova poolt 20.05.2014 eelistungil osutatud õigusabi eest 46 (nelikümmend kuus) eurot 80 senti ja kaitsja Galina Tšelnokova poolt 06.10.2014 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 240 (kakssada nelikümmend) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta osa menetluskuludest, kaitsja Galina Tšelnokova poolt 28.02.2014 eelistungil osutatud õigusabi eest s.o 608 (kuussada kaheksa) eurot 40 senti riigi kanda. Määrata, et A.F on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB pangas, arveldusarvele nr EE932200221023778606 Swedbank pangas või arveldusarvele nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „A.F, 1-14-3765, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 08. oktoobrist 2014. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 10 (kümne) päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 30. oktoobrist 2014.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Süüdistuse sisu A.F ́it süüdistatakse selles, et tema lõi 18.05.2013.a kella 22.30 paiku Narvas aadressil xxx tekkinud tüli käigus xxx ́it üksteist korda noaga, millega tekitas Xxx ́ile kokku üksteist rindkere pindmist ja rinnaõõnde tungivat, samuti kaelal ja kätel asuvat lõike- ja torkehaava, põhjustades sellega Xxx ́ile eluohtliku tervisekahjustuse.

1-14-3765

Tervisekahjustuse tekitamisega, millega on põhjustatud oht elule, toime KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo

pani A.F

II Kohtuistung Süüdistatav A.F tunnistas kohtuistungil ennast KarS § 118 lg 1 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises süüdi täielikult ning selgitas kohtus, et 18.05.2013 oli tema naine haiglas, ta istus kodus. Koridoris kohtus naabri xxx, kellel oli viinapudel. Võtsid koos viina ja siis tuli poeg koju. Poeg tõi ka veidi viina ning oli veidi joonud. Poeg võttis samuti nendega viina, siis viisid pärast pojaga xxx tema koju ja jätkasid pojaga joomist. Tema ja poja vahel tekkis olmetüli, hakkasid pojaga vaidlema omavahel. Edasi mäletab häguselt, talle tundus, et poeg üritas teda millegagi lüüa ja ta tundis ohtu. Lõi poega rusikaga näkku. Kuidas ta lõi kannatanut noaga, mäletab väga uduselt. Siis poeg väljus ning läks minema. Pärast tuli politsei ning teda peeti kinni. Käesolevaks ajaks leppis pojaga ära. Kohus avaldas kohtuistungil järgmised materjalid: Lk 1-5 – tunnistaja Xxx ülekuulamise protokoll, kust tuleneb, et ta töötab turvatöötajana Narvas Kreenholmi 32 ühiselamus. 18.05.2013 a. umbes kell 22.30 tuli valveruumi toa 64 elanik Xxx. Xxx oli üleni verine, palus välja kutsuda kiirabi, ütles, et teda lõi noaga tema isa. Ta kutsus politsei ja kiirabi. Kohale saabunud politsei pidas A.F-i kinni. Lk 6-10 – tunnistaja Xxx ülekuulamise protokoll, kust tuleneb, et ta on Narva Haigla vastuvõtuosakonna kirurg. 18.05.2013 kell 22.50 saabus haiglasse noormees lõiketorkehaavadega rindekeres ja seljas ja vasakus käes. Patsient Xxx toimetati reanimatsiooni. Lk 11-13 – tunnistaja Xxxu ülekuulamise protokoll, kust tuleneb, 18.05.2013.a. olles teenistuses koos patrullpolitseiniku Xxxiga kella 22.36 ajal said väljakutse xxx, kus toimub peretüli, täpsemalt, isa on pussitanud oma poega. Maja ees oli istumas üleni verine Xxx, kes ütles, et ta jõi oma isaga korteris ja neil oli konflikt. Kuna verd oli palju nii maja ees kui ka kuni x-nda korruse korteri xx-ni, ei olnud raskusi leida ülesse sündmuspaika. Nad pidasid kinni A.F-i , kes ütles kohe, et lõi oma poega noaga korduvalt tüli käigus. A.F sõnas, et toas olid nad oma pojaga kahekesi ja kuna poeg käitus temaga ülbelt, otsustas ta teda õpetada. A.F oli toimetatud politseisse kainenemiseks. Lk 14-25 – sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga, kust nähtub, et sündmuskohaks on xxx, viiendal korrusel asuv korter. Toas on avastatud hulgaliselt vereplekke, samuti oli avastatud kööginuga, kollase käepidemega, mille teralt avastati vereplekke. Nuga võeti ära. Lk 26-29 – A.F-i kahtlustatavana kinnipidamise protokoll. A.F oli kinnipeetud 18.05.2013 kell 22.40. Lk 32-36 – kahtlustatava A.F-i esimene ülekuulamise protokoll. Antud ülekuulamisel eitas A.F oma süüd. Lk 39 – vahi alt kinnipeetava vabastamise ja elukohast lahkumise keelu kohaldamise määrus. A.F oli vabastatud 20.05.2013. Tema suhtes kohaldati elukohast lahkumise keeld.

1-14-3765

Lk 40-45 - kahtlustatava ülekuulamise protokoll. A.F tunnistas end süüdi. Lk 47-52 – kannatanu Xxxi ülekuulamise protokoll, kes andis ütlusi selle kohta, et 18.05.2013 kella 14 paiku, läks ta haiglasse enda ema juurde. Siis ta kohtas tänaval oma sõpru, jalutas koos nendega ja siis läks koju. Kodus ta nägi, et vanemate toas laua ääres, istus tema isa A.F ja naabrimees Xxx. Onu Xxx oli juba kõvasti purjus ja nad viisid ta isaga koos tema tuppa. Ta käis veel kaupluses, ostis viina ja siis istusid koos isaga tema tuppa ja tarvitasid alkoholi, vaatasid internetis videosid ning arutlesid nende üle ja nende vahel algas tüli. Ta vehkis isa poole, kuid ei löönud teda, sest isa jõudis ette ja lõi teda vasaku silma alla. Ta kummardus tahapoole ja haaras hantli, mis lebas tugitoolide vahel põrandal ja lõi isa suunas. Tema paljaste kätega isast jagu ei saa, kuna isa on temast kasvult pikem. Isa haaras tema parema käe kinni, milles ta hantlit hoidis ja lõi kaks hoopi noaga, mis lebas tema toas laual, mille taga nad alkoholi tarvitasid. Lõi talle vasakusse kätte, ta kummardus lauast ja pillas maha hantli ja isa lõi talle 4 noahaava selja piirkonda. Pärast seda, läks isa oma tuppa, aga ta läks valvelauda, et kiirabi välja kutsuda. Lk 53-56 – asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga, millega vaadeldi ühiselamu toast ära võetud nuga. Lk 59-65 – isiku ekspertiisiakt. Eksperdi arvamus on järgmine: Xxxil esinesid haiglasse pöördumisel järgmised vigastused: hulgaliselt (üksteist) lõike- ja torke-lõikehaava rindkerel pindmised ja rinnaõõnde tungivad, kaelal ja ülajäsemetel. Need vigastused koosvõetuna, ohustades elu vigastuste tekitamise momendil, lähtuvalt Vabariigi Valitsuse määruse nr 266/13.08.2002 „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise kord“ § 7 põhjustavad eluohtliku tervisekahjustuse.

III Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas Vastavalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Raske tervisekahjustuse tekitamine (KarS §118) on koosseisutüübilt alternatiiv-aktiline tagajärjedelikt, mis seisneb raske tervisekahjustuse tekitamises. Tegu, millega raske tervisekahjustus tekitatakse, tähtsust ei oma, kuna tegemist on suvalise teokirjeldusega koosseisuga. Eluohtlik on alati selline tervisekahjustus, mis ohustab kannatanu elu tervisekahjustuse ajal või selle järel, olenemata arstiabi osutamisest, haiguse kulust ja lõpptulemusest. Uurinud kriminaalasja materjalides kogutud tõendid ning hinnanud neid kogumis, jõudis kohus järeldusele, et A.F-i süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud ning on süüdistusaktis õigesti kvalifitseeritud. A.F on üles tunnistanud, et 18.05.2013 oma elukohas tekkinud tüli käigus lõi ta enda poega Xxxit noaga. Nagu nähtub ekspertiisiaktist Xxxil esinesid haiglasse pöördumisel järgmised vigastused: hulgaliselt (üksteist) lõike- ja torke-lõikehaava rindkerel pindmised ja rinnaõõnde tungivad,

1-14-3765

kaelal ja ülajäsemetel. Need vigastused koosvõetuna, ohustades elu vigastuste tekitamise momendil, põhjustavad eluohtliku tervisekahjustuse. See, et just süüdistatav tekitas kannatanutele ekspertiisiaktis kirjeldatud kehavigastused, on tõendatud peale süüdistatava enda ütluste ka kannatanu Xxxi ütlustega, mille kohaselt isa A.F lõi teda mitu korda noaga tekkinud olmetüli käigus. Kannatanu ütlusi kinnitab ka tunnistaja Xxx, kellele kannatanu kohe pärast sündmust rääkis, et teda lõi noaga isa, st A.F, ning tunnistaja Xxx, kelle ütluste kohaselt, kohe pärast sündmust A.F ütles temale, et lõi oma poega korduvalt noaga tüli käigus. Ülalnimetatud tõenditega on süüdistava süü tõendatud. Kohus asub seisukohale, et noahaavade tekitamise ajal ei olnud süüdistatav hädakaitseseisundis või afektiseisundis ning tegemist ei olnud kannatanu provotseeritava käitumisega. Kohtu hinnangul oli tegemist tavalise olmetüliga alkoholijoobes olevate sugulaste vahel ning mingit reaalset ohtu süüdistatava tervisele või elule ei ole olnud. Sellele viitavad, muuhulgas, ka kannatanu ütlused, mille kohaselt süüdistatav lõi kannatanut esimesena rusikaga näkku. Süüdistatav lõi kannatanut mitu korda noaga ka pärast seda, kui kannatanu, olles saanud kaks hoopi noaga, kummardus lauast ja pillas maha hantli, st sel hetkel, kui kannatanu ei saanud mitte mingil määral olla süüdistatavale ohtlik. Siinkohal pöörab kohus tähelepanu ka tunnistaja Pälsingu ütlustele selle kohta, et süüdistatav kohe pärast kuriteo toimepanemist selgitas, et kannatanu käitus temaga ülbelt, mistõttu otsustas ta kannatanut “õpetada“. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Lüües inimest noaga, pidi süüdistatav arvestama sellega, et selline käitumine võib tekitada inimesele ka raske tervisekahjustuse ja möönas seda. Vastavalt KarS § 16 lg 4, isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Ülalnimetatu alusel on kohus seisukohal, et süüdistatav pani kuriteo toime kaudse tahtlusega. Seega esinevad süüdistatava käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. IV Kohtu seisukoht karistuse osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava osas karistust raskendavaid asjaolusid KarS 58 mõttes ei esine, karistust kergendava asjaoluna KarS §57 mõttes arvestab kohus süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust. Süüdistatav pani tahtlikult toime esimese astme kuriteo. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka varasemat karistamatust ning ka süüdistatava süü astet kuritegude toimepanemisel. Samuti

1-14-3765

arvestab kohus süüdlase käitumist pärast süüteo toimepanemist, millest nähtub, et ta kahetseb toimepandut ning kannatanu arvamust. Arvestades süüdistatava puhul karistuse eesmärkide saavutamist, süü astet ning karistust kergendava asjaolu olemasolu, peab kohus põhjendatuks mõista talle vangistus alla keskmist määra, s.o 6 aastat. Kohus arvestab karistuse mõistmisel ka seda, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Selliseid asjaolusid A.F-i puhul ei esine. Kuna süüdistatavale on mõistetud karistuseks reaalne vangistus, kohaldab kohus KrMS § 130 lg 4-1 alusel süüdistatava suhtes tõkendit vahistamine selleks, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka. Karistuse kandmise aega tuleb arvestada süüdistatava vahistamise hetkest, st alates 07.10.2014.a. Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS § 233, 238, 311, 313, 315.

Innokenti Menšikov Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.