Eesistuja Urmas Reinola, liikmed Ivi Kesküla ja Orvi Tali
Kohtuistungi sekretär
Liina Kaev
Kohtuistungi toimumise aeg ja koht
22. september 2014, Tallinn
Kriminaalasi
Jaanus Lusmägi süüdistuses KarS § 118 lg 1 p 1, § 120 ja § 424 järgi
Apelleeritud kohtuotsus
Pärnu Maakohtu 14. aprilli 2014 otsus lühimenetluses
Apellatsiooni esitaja
Süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Rünno Roosmaa
Prokurör
Helga Aadamsoo
Süüdistatav
Jaanus Lusmägi, ik: 37201124221, elukoht: XXXXX XXXX, XXXXX XXXX, XXXXXXXX, kodakondsus: Eesti, XXXXXXX XXXXXXX, emakeel eesti keel, töökoht OÜ B, XXXXXXXXXXX, varem kriminaalkorras karistatud.
Kaitsja
Rünno Roosmaa
RESOLUTSIOON
1.Pärnu Maakohtu 14. aprilli 2014 otsus Jaanus Lusmägi suhtes jätta muutmata ja kaitsja apellatsioon rahuldamata.
2.Välja mõista Jaanus Lusmäelt Eesti Vabariigi kasuks 651 (kuussada viiskümmend üks) eurot ja 12 (kaksteist) senti, s.h käibemaks, määratud kaitsjale makstud tasu katteks apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. Kaitsjatasu kuulub tasumisele Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas EE891010220034796011, Swedpangas nr EE932200221023778606, Danske Bank AS Eesti filiaalis EE403300333416110002, Nordea Bank Finland PLC eesti filiaalis EE
701700017001577198, viitenumber 2800049748 (selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik). Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks 7. oktoobril 2014 kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Pärnu Maakohtu 14. aprilli 2014 otsusega lühimenetluses tunnistati Jaanus Lusmägi süüdi ja karistati KarS § 120 järgi 1 aastase vangistusega, KarS § 118 lg 1 p 1 järgi 9 aastase vangistusega ja KarS § 424 järgi 4 kuulise vangistusega. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mõisteti 9 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ja loeti karistuseks 6 aastat vangistust, millest KarS § 68 lg 1 alusel arvati kantuks eelvangistuses viibitud aeg 17.06.2013-18.06.2013, s.o 2 päeva. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 5 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust, alates 02.04.2014. Kannatanu SL taotlus lähenemiskeelu kohaldamiseks jäeti rahuldamata. J. Lusmägilt mõisteti riigituludesse menetluskuludena välja sundraha 887,50 eurot, isiku kohtuarstliku ekspertiisi maksumus 84 eurot, kaitsjale toimiku koopia tegemise kulu 0,45 eurot ja tasu riigi õigusabi eest 1213,20 eurot.
2.KarS § 120 järgi tunnistati J. Lusmägi süüdi selles, et tema olles 27.07.2012 terve päeva jooksul Pärnu linnas XXXXXX X-X, korranud SL-le„ma löön su maha, ma tapan su ära“, „annan sulle nuga“, ajavahemikul kell 19.17 - 19.30, seistes abikaasa SL selja taga, haaras käega SL-l rinna kohalt kinni, tõmbas ta enda keha vastu ja hoides teises käes lihanuga, asetas noa SL kõrile ning ähvardas elule ohtliku vägivallaga öeldes: „Lõikan kõri läbi“. SL tundis reaalset ohtu ja hirmu oma elule, kuna teadis, et J. Lusmägi on tapmise eest karistatud. Samal ajal kui J. Lusmägi nuga oli SL kõril, palus SL tütar RK J. Lusmägil oma tegevus lõpetada, mispeale J. Lusmägi ähvardas RK-it elule ohtliku vägivallaga öeldes: “Ole vait. Muidu löön sinu ja su lapse maha.“ J. Lusmägi ähvardus tekitas RK-il reaalse hirmu enda ja oma lapse elu pärast kuna teadis, et J. Lusmägi on vägivaldne ning kutsus politsei. Samuti ähvardas ta 20.10.2012 kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata kellaajal ajavahemikul kella 08.30-16.00, Pärnu linnas XXXXXX X-X, korteris RK-iga tekkinud tüli käigus RK-it sõnadega: „Ma löön sinu ja sinu lapse maha“. Seejärel ütles tüli katkestamata tulnud SL-le, „Sina ole vait, sinu löön ma täna maha.“ J. Lusmägi ähvardustest tekkis RK-il reaalne hirm enda ja oma 11 kuuse poja elu pärast, kuna teadis J. Lusmägi vägivaldsusest ja J. Lusmägi agressiivsus järjest kasvas ning ühel päeval võib ta ähvardused teoks teha; KarS § 118 lg 1 p 1 järgi süüdi selles, et tema 20.10.2012 kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata kellaajal, kuid ajavahemikul kella 16.00 - 19.17 Pärnu linnas Lennuki tänaval, haaras ühe käega kinni abikaasa SL jopest turja piirkonnast ning lõi teise käe rusikaga SL kahel korral vasakule poole pea piirkonda ja 3-4 korral näo piirkonda, karjudes samal ajal: “Sa vana lits, ma tapan su ära.“ Järgnevalt, hoides endiselt jope turjast kinni, vedas ta SL Lennuki tänava ja Merimetsa tn ristmiku lähistel oleva kraavi juurde, surus teda kraavi öeldes, et uputab ära. Uputamine ei õnnestunud, kuna kraavis vett ei olnud. Järgnevalt vedas ta SL jopest kinni hoides Lennuki tänava ja Merimetsa tn ristmikul asuva eramu juurde, kus SL haaras kinni aiapostidest, ning samal ajal lõi ta rusikatega SL vähemalt 5 korral vasakule poole pea piirkonda. Seejärel haaras ta kahe käega SL-l kõrist ja pigistas, põhjustades SL-l lämbumistunde ja lõi ühel korral rusikaga SL pea piirkonda ja karjus SL-le ähvarduse „Lits, ma tapan
2(6)
su ära, ega sa elama enam ei jää“. Järgnevalt võttis ta teistkordselt ühe käega SL-l kõrist kinni ja pigistas, põhjustades SL-le-füüsilist valu. Seejärel, hoides SL-l jopest kinni, viis SL Pärnus XXXXXX X maja juurde, kus ta lõi SL ühel korral vasakule poole pea piirkonda samasse kohta kus ennegi ja põhjustas suurt valu ning karjus, et „tapan su nagunii ära“. Vaatamata püüetele ei õnnestunud SL-l maja aknale koputada ja abi saada ning J. Lusmägi tiris SL jopest maja juurest XXXXXX tänavale ja edasi Riia maantee suunas. Riia maantee ääres ütles J. Lusmägi „Ma tapan S ära.“, kuid lasi jopest lahti ning SL läks Raeküla poodi, kus kutsuti politsei. Peksmisega põhjustas J. Lusmägi SL-le füüsilist valu ning SL-l algasid peksmise järel tugevad peavalud. 30.10.2012 kaotas SL oma elukohas Pärnu linnas XXXXXX X, teadvuse ja kell 13.52 toimetati ta Pärnu kiirabi poolt Pärnu Haiglasse, kus diagnoositi pea vasakul pool ulatuslik kõvakelmealune verevalandus ning kell 18.05 teostati Põhja-Eesti Regionaalhaiglas operatsioon kroonilise kõvakelmealuse verevalumi eemaldamiseks. Oma tegevusega põhjustas J. Lusmägi SL-le kestva teadvusehäirega alaägeda kõvakelmealuse verevalumi üle kogu vasaku suuraju poolkera koos aju keskjoone nihkega paremale poole, milline on eluohtlik tervisekahjustus, ja nahaaluse verevalumi vasaku oimu piirkonnas ja nahaaluse verevalumi paremal küünarvarrel ning KarS § 424 järgi süüdi selles, et tema 17.06.2013 kella 20:41 ajal juhtis ilma juhtimisõiguseta ja alkoholijoobe seisundis Pärnu maakonnas Sauga vallas Tori-Rütavere tee ja Urge-Sindi tee ristmikul teisele isikule kuuluvat mootorsõidukit Ford Mondeo registreerimismärgiga XXXXXX. J. Lusmägil oli tõendusliku alkomeetri Dräger Alcotest 7110, seerianumber Ardf-0056, kohaselt väljahingatavas õhus alkoholi 0,97 mg/l (arvestusega, et mõõtmise näidust 1,07 mg/l on maha arvatud mõõtmise laiendmääramatus ± 0,10 mg/l J. Lusmägi kasuks).
3.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja, kes palub kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise ja materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu tühistada maakohtu otsus J. Lusmäe süüditunnistamises KarS § 118 lg 1 p 1 ja § 120 järgi ning saata asi selles osas maakohtule uueks arutamiseks. Süüdistuses KarS § 424 kohtuotsust vaidlustatud ei ole. Apellandi argumendid otsuse tühistamiseks süüdistuse osas KarS § 120 järgi: Kohus on süüdistuse analüüsimisel lähtunud põhimõttest, et kannatanute ütlused on 100 %-lt tõesed ja süüdistatava ütlused valed, kuivõrd teda on varem karistatud ning isegi tapmise eest. Kannatanu ja süüdistatava kooselus esines probleeme ja tülisid, kuid SL ei ole väitnud, nagu eristunuks 27.07.2012 või 20.10.2012 kuidagi teistest kooselupäevadest. Isegi kui J. Lusmäle esitatud ähvardamissüüdistusel oleks mingi alus, siis elulise usutavuse põhimõttest lähtuvalt ei saanuks purjus inimese ähvarduste täideviimist keegi uskuda. 20.10.2012 avas just SL J. Lusmäele korteriukse. Apellant peab vajalikuks rõhutada, et SL, abielludes Pärnu Arestimajas J. Lusmäega, teadis, kellega ta soovis hakata koos elama. Kohtu järeldusi kannatanu RK-i osas peab apellant samuti põhjendamatuteks, sest kannatanu teadis J. Lusmäest sama palju kui tema ema. Isegi juhul kui J. Lusmägi võis kannatanut ähvardada, ei saanuks see olla tõsiseltvõetav. Apellandi argumendid süüdistuse osas KarS § 118 lg 1 p 1 järgi: SL-l 20.10.2012 nähtavate tervisekahjustuste puudumist tõendavad nii patrulli-leht kui lähisuhtevägivalla infoleht. Kui esitatud süüdistus oleks õige (12-13 korda rusikatega pähe + 2 x kägistamist, milledest üks kahe käega + uputamine jms), tekib arusaadavalt küsimus, kuidas on võimalik, et tervisekahjustused puuduvad. OÜ Ü 29.10.2012 tõendist nähtub, et SL viibis üldhaigestumisega haiguslehel alates 11.10.2012 otsusega pea piirkonna põrutus, mis on jäänud samaks ka peale 20.10.2012. Isiku ekspertiisiakt nr 87 04.01.2013 on oluliseks tõendiks põhjusliku seose seisukohalt ehk kas väidetavad ca 10 päeva tagused sündmused võisid olla SL-l 30.10.2012 tehtud operatsiooni põhjusteks. Ekspertiisiakti arvamuse p 6 kohaselt SL-l esinevad tervisekahjustused võivad olla põhjuslikus seoses 20.10.2012 toimunuga. Apellant leiab, et isegi juhul kui süüdistataval
3(6)
olnuks mingi osa SL-le 20.10.2012 kehavigastuste tekitamises, ei saaks materiaalõiguslikus mõttes lugeda kuriteokoosseisu täidetuks, sest kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Et RK on edastanud SL-lt kuuldut, ei saaks tema ütlusi tõendina arvestada. Jätkuvalt leiab apellant, et prokuröri poolt kohtule täiendavalt esitatud ja toimikusse võetud dokumendid (6-l lehel) ei saa kuuluda tõendite hulka ja kohus oleks pidanud need tunnistama lubamatuteks.
4.Ringkonnakohtu istungil jäi kaitsja enda apellatsiooni juurde ja palus see rahuldada. Süüdistatav toetas apellatsiooni. Prokurör taotles jätta kohtuotsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISKOHT
5.Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide ja apellatsiooni väidetega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamused leiab, et apellatsioonis esitatud väited ei anna alust seadusliku ja põhjendatud kohtuotsuse tühistamiseks.
6.Siinjuures osundab kohtukolleegium esmalt Riigikohtu poolt korduvalt väljendatud seisukohale, mille kohaselt olukorras, kus erinevad kohtud hindavad tõendeid nii erinevalt, et ühel juhul mõistetakse nende tõendite alusel süüdistatav talle inkrimineeritud kuriteos süüdi ja teisel juhul nende samade tõendite alusel õigeks (või vastupidi), lasub ringkonnakohtul kohustus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näidata ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust ja mis viisid kohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-137-03, 3-1-1-16-04, 3-1-1-8906). Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole maakohtu otsuses faktiliste asjaolude ümberhindamist tingivaid vigu. Et kaitsja apellatsioonis vaidlustatakse just maakohtu poolne tõendite hindamine, mida käsitab KrMS § 61, siis kohtukolleegium osundab, et nimetatud seadusesätte sisu ja mõtet on Riigikohus oma lahendites korduvalt selgitanud - KrMS § 61 lg 1 keelab ühtede tõendite eelistamise teistele aprioorselt, neid kogumis hindamata. Kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel KrMS § 61 lg 2 järgi eeldab aga tõendite omavahelist kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda. See, kas kohus on pidanud mingit tõendit teisega võrreldes eelistatuks aprioorselt või on jõudnud sellele järeldusele tõendeid kogumis hinnates, on tuvastatav kohtuotsuse põhjenduste alusel (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-88-06, 3-1-1-127-06, 31-1-4-07). Kohtukolleegium on seisukohal, et vaidlustatud kohtuotsuses kajastatud tõendite analüüs ja selle pinnalt esitatud kohtu põhjendused on loogilised, igakülgsed, objektiivsed ning veenvad, kohtu siseveendumuse kujunemine on otsuse lugejale jälgitav, st maakohus on tõendeid hinnanud nii nagu seda nõuab KrMS § 61 sisu ja mõte. Kohtul lasuv põhjendamiskohustus ei nõua kindlasti mitte üksikasjalikku vastamist kohtumenetluse poole igale argumendile (vt Riigikohtu otsus 3-1-1-48-12, p 16.3.2) ja seda iseäranis siis, kui tegemist on kaebemenetlusega ning esitakse argumente, millele vaidlustatud otsuses on ammendavalt ja põhistatult juba vastatud ning millega kaebust läbivaatav kohtuinstants nõustub (vt Riigikohtu otsus 31-1-92-11, p 15.1). Nõustudes täielikult maakohtu otsuse põhiosa asjaoludega ja tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p-s 1 sätestatud õigusest, ei pea ringkonnakohus nende asjaolude kordamist vajalikuks. Apellatsiooniga seonduvalt märgib ringkonnakohus järgmist.
7.Kaitsja ei ole apellatsioonis viidanud tõenditele, millised maakohus oleks tähelepanuta jätnud ning kohtukolleegiumil puudub alus kaebuses esitatud paljasõnaliste väidete alusel ümber hinnata kohtuotsuses põhjalikult motiveeritud tõenditele antavat hinnangut ega teha nende põhjal süüdistatava süüküsimuses maakohtule vastupidist järeldust. Apellandi hinnang SL-le süüdistatava poolt esitatud ähvardussõnade tõsiseltvõetavuse osas on kohtukolleegiumi arvates emotsionaalne ega tulene asjas
4(6)
uuritud tõenditele. Vastupidiselt apellandi seisukohale, on eluliselt usutav, et SL-l oli alust karta J.Lusmägi poolt ähvarduste täideviimist nagu maakohus õigesti leidis. Armukadedusest ajendatud suulised tapmisähvardused abikaasa SL suhtes ei olnud ühekordne käitumisakt ega suunatud süüdistatava poolt mitte ainult abikaasa vaid ka RK-i ja tema 11 kuu vanuse lapse aadressil, põhjustasid ilmselgelt kannatanutes reaalset hirmu, arvestades süüdistatava agressiivset käitumist alkoholijoobes. Süüdistatava agressiivsust ja tapmisähvardusi nii SL kui RK-i suhtes tõendavad lisaks kannatanute ütlustele veel tunnistajate VP, RK ja AV ütlused, mis haakuvad omavahel ja lükkavad ümber süüdistatava ütlused, mille kohaselt ei ole tema ühtegi naist vägivaldselt kohelnud ega kannatanuid süüdistuses märgitud ajal tapmisega ähvardanud. 27.07.2014 SL noaga ähvardamine on tõendatud lisaks kannatanute ja tunnistajate ütlustele veel hädaabinumbrile tehtud kõne salvestusega (tl 105-106), mis kinnitab J. Lusmäe ähvarduste tõsidust ja sündmuste ohtlikkust kannatanute suhtes. Põhjendatult ei lugenud kohus usaldusväärseteks süüdistatava ütlusi, kuivõrd J. Lusmäe kinnipidamisel leiti tema taskust suur kööginuga, millega ta oli eelnevalt SL ähvardanud ja kannatanu kõri peale asetanud. Samas nähtub aga tunnistaja AV-le antud ütlustest, möönab J. Lusmägi, et asjad läksid tõepoolest käest ära, mis aga omakorda kinnitab tema ütluste ebausaldusväärsust kannatanute suhtes toime pandud ähvarduste suhtes. Nõustuda tuleb kaitsjaga selles, et patrullilehelt (I kd tl 81-82) ja ka lähisuhtevägivalla infolehelt (I kd tl 83) ei nähtu, et SL-l oleks 20.10.2012 fikseeritud nähtavaid tervisekahjustusi. Kannatanul väliselt nähtavate vigastuste puudumist on kinnitanud ka tunnistaja VT. Samas on kohus põhjendamatult märkinud, et lähisuhtevägivalla infolehele tehtud sissekanne viitab suuresti kiirustamisele ja seetõttu ei ole ilmselt ekslikult kõikidele asjaoludele selget tähelepanu pööratud. Ilmselgelt on kannatanu SL väljakutsele kiirustamine olnud politsei poolt alatähtsustatud ka põhjusel, et kannatanu olek viitas alkoholijoobe tunnustele. Kohtukolleegium peab aga samas vajalikuks rõhutada, et kõnes politseile viitas kannatanu üksnes kartusele, et mees tapab ta ära ja lähisuhtevägivalla infoleht ei saagi kajastada kannatanule 20.10.2012 süüdistatava poolt tekitatud vigastusi, sest politsei ei viinud läbi isiku läbivaatust. Samas on üldteada asjaolu, et löögid elutähtsa organi, s.o pea piirkonda ei ole välisel vaatlusel märgatavad ega seetõttu ka tuvastatavad, küll aga on nad ohtlikud sisemiste vigastuste tekkimise suure ohu tõttu. Et lähisuhtevägivalla infoleht SL vigastusi ei kajasta, ei tähenda, et süüdistatav teda 20.12.2014 süüdistuses kirjeldatud viisil vägivaldselt ei kohelnud. Lisaks kannatanu SL ütlustele J.Lusmäe poolt 20.12.2014 tema löömise kohta 2-l korral rusikatega pea vasakule poolele ja 3-4 korral näo piirkonda, tõendab vägivalla tarvitamist ka kannatanu RK (i kd tl 24), kelle ütluste kohaselt olid ema riided kella 19.00 paiku koju tulles märjad, ta nägi ema otsaesisel tugevat muhku, samuti olid emal üles paistetanud mõlema silma ümbruse piirkonnad. Kohtul ei ole alust kahelda kannatanu RK-i ütlustes, sest oma ema tundev tütar märkab muutusi lähedase näos kiiremini kui mistahes võõras. Kohtukolleegium ei saa nõustuda apellandi seisukohaga kannatanu RK-i ütluste tõendina arvestamata jätmisega põhjusel, et ta on edastanud SL-lt kuuldut. Tulenevalt KrMS § 66 lg 21 p-st 2 on RK-i ütluste kasutamine tõendina lubatav, sest esineb tunnistaja ütluste kasutamise keeldu välistav tingimus. RK-i ütluste sisuks on SL-lt kuuldu vahetult enne rääkimist tajutud asjaolude kohta, ütluste andmise ajal oli RK veel tajutu mõju all ning kohtul puudus arvata, et ta moonutas tõde.
8.Kannatanu tervise halvenemist peale 20.10.2012 tema suhtes kasutatud vägivalda, tõendavad lisaks kannatanu ütlustele veel kannatanu RK-i ja tunnistaja RK-i ütlused, mis haakuvad kohtuistungil uuritud kannatanu meditsiinidokumentidega. Nii nähtub kannatanu RK-i ütlustest, et SL-l algasid 22.10.2012 tugevad peavalud, ema käis korduvalt perearsti juures ning et 30.10.2012 kella 11.00 paiku leidis ta ema põrandalt maas ja veidi hiljem kutsus ta emale kiirabi, mis toimetas ema Pärnu Haiglasse. Ka Pärnu Haigla seostas SL tervisekahjustuse peravägivallaga (I kd tl 100-101).
5(6)
J.Lusmäele esitatud süüdistust KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kinnitab ka ekspertarvamus (I kd tl 27-31), mille kohaselt võivad SL vigastused olla kausaalseoses 20.10.2012 vägivalla tarvitamisega. Kohus hindas ekspertarvamust koos kõikide teiste tõenditega, s.h ka tõendeid, mis kajastasid saadud vigastustest SL-le tekkinud kestvat tervisekahju ja millised oli prokurör esitanud üldmenetluses enne kohtumenetluse algust. Meditsiinilised dokumendid 6-l lehel olid enne kohtuliku uurimise alustamist üldmenetluses kohtu poolt vastu võetud ja lühimenetluse kohaldamisega nõustumisel prokuröri tõendite nimekirjas esitatud. Ekspert annabki alati hinnangu vigastuste tekkemehhanismi kohta lähtuvalt uuritaval esinevatest vigastustest ja võimalusest, kas küsitud mehhanismiga said kannatanul tekkinud vigastused tekkida. Ekspert leidiski arvamuses, et võisid olla tekitatud. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga selles, et tõendikogumi pinnalt koos ekspertarvamusega on üheselt tuvastatud, et kannatanul tekkinud eluohtlik vigastus on tekkinud süüdistatava 20.10.2012 vägivalla tagajärjena ja seega on J.Lusmägi käitumisele antud õige juriidiline hinnang.
9.KrMS § 45 lg 4 kohaselt on kaitsja osavõtt kohtumenetlusest kohustuslik. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale makstav tasu menetluskulu. Kohtukolleegium rahuldas KrMS § 189 lg 4 alusel määratud kaitsjale tasu väljamaksmise taotluse apellatsioonimenetluses ja määras J.Lusmäe kaitsjale välja maksta apellatsioonimenetluses määratud kaitse teostamise eest kokku 651,12 eurot. KarS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja. Et kohtukolleegium jätab maakohtu otsuse vaidlustaud osas J.Lusmäe suhtes muutmata, jäävad menetluskulud süüdistatava enda kanda.
10.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, jätab kohtukolleegium Pärnu Maakohtu 14. aprilli 2014 otsuse J. Lusmäe suhtes muutmata ja kaitsja apellatsiooni rahuldamata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Urmas Reinola
/allkirjastatud digitaalselt/ Ivi Kesküla
/allkirjastatud digitaalselt/ Orvi Tali
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.