Kohtunikud Ivi Kesküla, Urmas Reinola ja Orvi Tali
Tõlk
Irina Leetberg
Kohtuistungi sekretär
Kea Lemming
Kohtuistungi toimumise aeg ja
6. oktoober 2014. a, Tallinn
koht Kriminaalasi
Kristiina Romanova süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1 ja Dmitri Romanov süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi üldmenetluses
Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 12. augusti 2014 aasta otsus
Apellatsiooni esitajad
Süüdistatav Kristiina Romanova ja tema kaitsja Leelo Viil, süüdistatav Dmitri Romanov ja tema kaitsja Rein Kiviloo Ringkonnaprokurör Leelet Kivioja
Prokurör
Süüdistatavad
Kaitsjad
Kristiina Romanova, ik: 49209160284, elukoht: XXXXXX XX-X, varem kriminaalkorras karistatud. Tõkendit kohaldatud alates 24.10.2013.a, kahtlustatavana kinnipidamine 22.10.2013.a. Dmitri Romanov, ik. 37604060216, elukoht: XXXXXX XX-X XXXXXXX, varem kriminaalkorras karistatud Tõkendit kohaldatud alates 24.10.2013.a, kahtlustatavana kinnipidamine 22.10.2013.a. Leelo Viil ja Alar Neiland
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 12.augusti 2014 aasta otsus kriminaalasjas nr. 1-14-3145 Kristiina Romanova ja Dmitri Romanovi süüdistusasjas muutmata.
2.
Kristiina Romanova ja tema kaitsja Leelo Viili apellatsioonid jätta rahuldamata.
3.Dmitri Romanovi ja tema kaitsja Rein Kiviloo apellatsioonid jätta rahuldamata.
4.Kristiina Romanova ja Dmitri Romanovi määruskaebused jätta rahuldamata.
5.Välja mõista Kristiina Romanovalt Eesti Vabariigi kasuks 168,00(ükssada kuuskümmend kaheksa) eurot määratud kaitsjale makstud tasu katteks.
6.Välja mõista Dmitri Romanovilt Eesti Vabariigi kasuks 148,00 (ükssada nelikümmend kaheksa) eurot määratud kaitsjale makstud tasu katteks. Kaitsjatasu kuulub tasumisele Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas EE891010220034796011 või Swedpangas nr EE932200221023778606, Danske Bank AS Eesti filiaalis EE403300333416110002, Nordea Bank Finland PLC eesti filiaalis EE 701700017001577198, viitenumber 2800049748 (selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik) Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates
Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul. Menetluskuludele esitatud määruskaebuste rahuldamata jätmiste peale saab määruskaebemenetluse korras advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 10 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.
SÜÜDISTUS:
1.Kristiina Romanovale on esitatud süüdistus selles, et tema pani isikute grupis koos oma abikaasa Dmitri Romanoviga toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise. Dmitri Romanovit süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on eelnevalt karistatud KarS 12. ptk 1. jaos sätestatud kuriteo eest, pani isikute grupis koos oma abikaasa Kristiina Romanovaga toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise. Nimelt Kristiina Romanova ja Dmitri Romanov ühtse tahtlusega ja kooskõlastatult, ebaseaduslikult omandasid Tallinnas kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata kohas, isikult ja ajal, kuid enne 22.10.2013 erinevaid narkootilisi aineid suures koguses, so koguses, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele, mida ebaseaduslikult valdasid enda juures ja oma ühises elukohas, pakendasid üksikuteks mõjudoosideks ja andsid nii tuvastatud kui tuvastamata isikutele edasi.
Nii käitlesid Kristiina Romanova ja Dmitri Romanov ühtse tahtlusega isikute grupis ebaseaduslikult fentanüüli sisaldavat pulbrit vähemalt 0,24 g, milles puhast fentanüüli vähemalt 0,010 g; ning amfetamiini ja parametoksüamfetamiini (PMA) sisaldavaid pulbreid massiga vähemalt 1,2 g, milles vähemalt 0,086 g puhast amfetamiini ja vähemalt 0,0052 g (5,2 mg) puhast parametoksüamfetamiini (PMA). Eelnevalt isikute grupis ebaseaduslikult omandatud fentanüülist osa hoidis Kristiina Romanova vastavalt omavahelisele kokkuleppele Dmitri Romanoviga ebaseaduslikult enda juures kuni 22.10.2013.a kella 13.30, mil Tallinnas XXXXXX XX maja juures nende kahtlustatavana kinnipidamisel, leiti ja võeti Kristiina Romanova käest ära minigrip kilekott, milles 16 fooliumvoldikus pruun pulber kogumassiga 0,24 g, mis sisaldab 4,3% fentanüüli, seega pulbris on 0,010 g puhast fentanüüli. Eelnevalt isikute grupis ebaseaduslikult omandatud fentanüülist teise osa andis Kristiina Romanova vastavalt omavahelisele kokkuleppele Dmitri Romanoviga ajavahemikul mai 2013 kuni oktoober 2013 vähemalt 30 korral 2-3 fooliumvoldiku kaupa ebaseaduslikult edasi ML-le. Eelnevalt isikute grupis ebaseaduslikult omandatud amfetamiini sisaldavat pulbrit massiga vähemalt 0,45 g, milles vähemalt 0,020 g puhast amfetamiini ja vähemalt 0,0052 g (5,2 mg) puhast parametoksüamfetamiini (PMA); samuti amfetamiini sisaldavat pulbrit massiga vähemalt 0,75 g, milles vähemalt 0,066 g puhast amfetamiini hoidsid Kristiina Romanova ja Dmitri Romanov ebaseaduslikult enda ühises elukohas XXXXXX XX-X XXXXXXX tuvastamata ajast alates kuni 22.10.2013, mil see läbiotsimise käigus politseiametnike poolt leiti ja võeti. Seega suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku omandamise, valdamise, pakendamise ja edasiandmisega isikute grupis pani Kristiina Romanova toime KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Seega suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku omandamise, valdamise, pakendamise ja edasiandmisega isikute grupis ja isikuna, keda on eelnevalt karistatud KarS 12. ptk 1. jaos sätestatud kuriteo eest, pani Dmitri Romanov toime KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
HARJU MAAKOHTU OTSUS:
2.Maakohus tunnistas Kristiina Romanova süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ja mõistis karistuseks vangistuse 4 aastat ja 6 kuud. Karistuse kandmise algust luges alates 22.10.2013.a, so kahtlustatavana kinnipidamise päevast. Samuti tunnistas maakohus süüdi Dmitri Romanovi KarS § 184 lg 2 p 1 ja 2 järgi ning mõistis karistuseks vangistuse 6 aastat. KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendas mõistetud karistust Harju Maakohtu 07.06.2012. a otsusega kriminaalasjas nr 1-12-4868 mõistetud karistuse ärakandmata osa, so. 2 aasta 9 kuu võrra, mõistes liitkaristuseks vangistuse 8 aastat ja 9 kuud. Karistuse kandmise algust luges alates 22.10.2013.a, so kahtlustatavana kinnipidamise päevast.
3.Maakohus mõistis Kristiina Romanovalt KrMS § 180 lg 1 ja 2 alusel välja menetluskuluna kaitsjatasu 972 eurot, sundraha 887,50 eurot, ekspertiisikulud kokku 1077 eurot ja kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 1 euro. Dmitri Romanovilt mõistis maakohus KrMS § 180 lg 1 ja 2 alusel välja menetluskuluna kaitsjatasu 852 eurot, sundraha 887,50 eurot, ekspertiisikulud kokku 1077 eurot ja kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 1 euro. Menetluskulud määras tasumisele kohtuotsuse jõustumisest 1 kuu jooksul.
APELLATSIOONID ja MÄÄRUSKAEBUSED:
4.Kristiina Romanova palub esitatud kaebuses menetluskulude täielikult või osaliselt riigi kanda jätmist, kuivõrd tal puudub sissetulek, vangla tööd ei garanteeri ning ta ei oma mingisugust kinnis-või vallasvara mida saaks menetluskulude tasumiseks realiseerida. Samuti puuduvad tal vabaduses sellised sugulased, kes sooviksid teda rahaliselt aidata. Apellatsioonis ei nõustu Kristiina Romanova maakohtu otsusega selles, et kuriteo panid nad abikaasaga toime grupiviisiliselt. Dmitri Romanov ei oma mingit suhet ML-le antud narkootikumidega. ML ütlustest nähtub, et ta sai narkootikume just Kristiina Romanova käest. Kristiina Romanova palub eelnimetatud asjaolud uuesti läbi vaadata, eraldada nende kriminaalasi ning anda järeluurimisele. Samuti palub ta üle vaadata temale mõistetud karistus, kuna arvestades tema varasemat karistamatust narkootikumidega seotud kuritegude ees, on maakohtu mõistetud karistus liiga ränk.
5.Dmitri Romanov palub esitatud kaebuses temalt väljamõistetud menetluskulude riigi kanda jätmist, kuivõrd tal puudub sissetulek, töökoht ning hoiused. Sugulasi, kes võiksid teda aidata väljamõistetud menetluskulude tasumisel, tal ei ole. Apellatsioonis palub Dmitri Romanov teda maakohtu poolt süüdimõistetud kuriteos õigeks mõista ning objektiivselt läbi vaadata tema kriminaalasi. Dmitri Romanov märgib, et ta ei tegelenud narkootikumide ostu-müügiga ega vahendamisega. Tema kinnipidamisel ei leitud tal narkootilist ainet ning tema elukoha läbiotsimine näitas, et tal ei ole suuri rahasummasid ja tema eluolu ei kinnita selliseid sissetulekuid, mis tõendaks narkootikumide vahendamist. Dmitri Romanov selgitab, et telefonikõned, millest kohus järeldas tema süüd, olid vaid kõned ning neile ei järgnenud mingeid tegevusi. Ta ei kohtunud kellegagi ega omandanud narkootilist ainet. Ta ei olnud teadlik abikaasal narkootikumide olemasolust tema kinnipidamisel. Kodus olid narkootikumid abikaasa tarbeks, kuivõrd tal oli narkosõltuvus. Samuti ei teadnud ta tunnistaja ML-le antud narkootikumidest. DNA ekspertiis ei kinnitanud kindlalt tema bioloogilise materjali olemasolu. Asjad olid tema kodus, kus ongi tema bioloogilist materjali igal pool, kuid asjad kuulusid tegelikult tema abikaasale. Eeltoodust tulenevalt tuginesidki maakohtu põhjendused ainult subjektiivsele arvamusele mitte faktidele ning ML ja tema abikaasa antud ütlustele.
6.Kristiina Romanova kaitsja Leelo Viil palub tühistada maakohtu otsus tema kaitsealuse süüditunnistamises KarS § 184 lg 2 p 1 järgi. Samuti temale mõistetud karistuse osas ning teha uus otsus, millega tunnistada Kristiina Romanova süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ja mõista talle kergem karistus. Kaitsja leiab, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ja rikkunud kriminaalmenetlusõigust. Kaitsja hinnangul on maakohus hinnanud tõendeid ühekülgselt ja teinud neist ebaõigeid järeldusi, andmata hinnanguid vastuoludele tõendite kogumis, lähtudes seejuures oletustest ja tõlgendades kõrvaldamata kahtlused süüdistatava kahjuks. Kohtuotsuses märgitud tõenditest ei saa järeldada Kristiina Romanova süüd narkootiliste ainete grupiviisilises käitlemises, so KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritud narkokuriteo toimepanemises. Süüdistatav eitas oma süüd narkootiliste ainete käitlemises isikute grupis koos Dmitri Romanoviga, ta ise omandas fentanüüli edasiandmiseks ja enda tarbeks. Käesolevas asjas ei ole alust Kristiina Romanova, Dmitri Romanovi ja ML põhiosas kokkulangevaid ütlusi lugeda ebausaldusväärseteks. Maakohtu poolt analüüsitud tõenditega (telefonivestlused ja ühises elukohas leitud narkootilised ained) ei ole ümberlükkamatult kinnitust leidnud Dmitri Romanovi poolt
fentanüüli omandamine, valdamine ega edasiandmine, seega ei ole tegemist narkootilise aine grupiviisilise käitlemisega mõlema süüdistatava poolt. Samuti leiab kaitsja, et Dmitri Romanov ei ole andnud kaastäideviimise kvaliteediga teopanust ühise teoplaani realiseerimisse ning ei aidanud kaasa Kristiina Romanova tegevusele. Kokkuvõtvalt leiab kaitsja, et kohus ei ole vaatamata ilmnenud vasturääkivustele ja kahtlustele lähtunud in dubio pro reo põhimõttest.
7.Dmitri Romanovi kaitsja Rein Kiviloo esitatud apellatsioonis palub kaitsja maakohtu otsus Dmitri Romanovi süüdimõistmises ja karistamises tühistada ja mõista Dmitri Romanov õigeks tema tegevuses kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Kaitsja viitab apellatsiooni alustes kohtuliku uurimise ühekülgsusele (KrMS § 338 p 1) ning sellest tulenevalt materiaalõiguse ebaõigele kohaldamisele (KrMS § 338 p 2). Apellatsiooni põhjendustes jääb kaitsja kaitseaktis ja kaitsekõnes esitatud seisukohtadele, et Dmitri Romanovi süü narkootilise aine grupilises käitlemises ei ole tõendatud. Dmitri Romanov on andnud kohtueelsel uurimisel kui kohtus ühetaolisi ütlusi selle kohta, et ta ei teadnud abikaasa narkomüügiga tegelemisest. Teadis vaid tema narkosõltuvusest. Kaitsja leiab, et ML antud ütlused, ei saa olla Dmitri Romanovit süüstavaks tõendiks. Narkootiliste ainete leidmine abikaasade ühisest kodust on enesestmõistetav, kuna Kristiina Romanova tegeles narkootikumide müügi ja tarbimisega. Telefonivestlustest on võimalik järeldada, et Dmitri Romanov tegeles millegi ostu-müügiga, kuid tõendatud ei ole, et selleks oli narkootiline aine. Kindlaks on ka tegemata kas telefoniteel kokkulepitud kohtumised tuvastamata isikutega üldse toimusid. Kaitsjale jääb arusaamatuks miks Dmitri Romanovit, kes oli allutatud pikka aega jälitustegevusel, ei peetud kinni siis, kui ta konkreetselt narkootilist ainet üle andis. Kokkuvõtvalt leiab kaitsja, et Dmitri Romanovi süü ei ole kahtlusteta ja igakülgselt tõendatud. Kohus on tõendeid hinnanud ühekülgselt ning oma seisukohti ei ole veenvalt põhjendanud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS:
8.Süüdistatavad toetavad nii esitatud määruskaebusi kui ka apellatsioone. Kristiina Romanova palub maakohtu otsus tühistada grupis kuriteo toimepanemise ja mõistetud karistuse osas. Samuti taotleb menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmist. Dmitri Romanov taotleb eelkõige õigeksmõistva otsuse tegemist, kuid toetab ka menetluskulude riigi kanda jätmise taotlust. Kristiina Romanova kaitsja Leelo Viil toetab esitatud apellatsioone. Täpsustab, et oluliseks menetlusnormi rikkumiseks on põhjenduste puudumine. Samas leiab, et kriminaalasja maakohtule tagastamiseks seaduslikud alused puuduvad. Palub Kristiina Romanova tegevuse ümberkvalifitseerimist ja kergema karistuse mõistmist ning menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmist. Dmitri Romanova kaitsja taotleb õigeksmõistva otsuse tegemist, toetades kaitsja poolt apellatsioonis esitatud taotlust. Samas märgib, et kui õigeksmõistvat otsust pole võimalik teha, palub kergema karistuse mõistmist. Apellatsioonimenetlusega seotud kaitsjatasu palub osaliselt jätta riigi kanda. Prokuröri arvamuse kohaselt tuleb maakohtu otsus kui seaduslik jätta muutmata.
KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:
9.Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, maakohtu otsusega ja esitatud apellatsioonidega ning määruskaebustega, leiab järgmist.
10.Esitatud apellatsioonis heidab Kristiina Romanova kaitsja ette, et maakohus on rikkunud kriminaalmenetlusõigust, ning on kohtuotsuse tühistamise alusena märkinud KrMS § 338 p 3. Samas on aga apellant jätnud apellatsioonis konkretiseerimata, milles seisnes maakohtu poolne kriminaalmenetlusõiguse rikkumine. Ringkonnakohtu istungil kaitsja täpsustas apellatsiooni ja leidis, et maakohus on rikkunud otsuse põhistamisnõuet, milline rikkumine on sätestatud KrMS § 339 lg 1 p 7, kuid samas leidis, et maakohtule asja tagastamist ei taotle, eitades põhjenduste täielikku puudumist. Dmitri Romanovi kaitsja ei ole viidanud kohtuotsuse tühistamise alusena kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist. On märkinud, et maakohtu otsuse seisukohad ei ole veenvalt põhjendatud. Kohtuotsuse põhistatus tähendab seda, et kohtu siseveendumuse kujunemine peab olema kohtuotsuse lugejale jälgitav. Sisuliselt tähendab see, et kohtuotsuses tuleb ära näidata, millised asjaolud kohus tõendatuks luges ning millistele konkreetsetele tõenditele ja miks kohus seejuures tugines. Käesoleval juhul ei ole kaitsjad taotlenud otsuse maakohtule uueks arutamiseks saatmist ning ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse põhjenduste pinnalt on kohtu siseveendumuse kujunemine jälgitav, tõendeid on analüüsitud, mistõttu on ringkonnakohtul võimalik apellatsioonide alusel kontrollida maakohtu otsuse seaduslikkust.
11.Kaitsjad on maakohtu otsuse tühistamise alusena viidanud kohtuliku uurimise ühekülgsusele. Riigikohus on oma lahendis nr. 3-1-1-92-11 märkinud, et KrMS § 61 lg 1 keelab ühtede tõendite eelistamise teistele aprioorselt, neid kogumis hindamata. Kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel KrMS § 61 lg 2 järgi eeldab tõendite kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda (vt nt RKKKo 3-1-1-88-06, p 11 ja 3-1-1-127-06, p 6). Kohtuotsusest peab selgesõnaliselt tulenema, et kohus on kõiki asjaolusid, mis enda olemuselt on kaasuse lahendamisel asjakohased ning mis võivad mõjutada tõendite hindamist, ka arvestanud. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on eeltoodud juhiseid järginud ning sisuliselt on kaitsjad, viidates juba maakohtu poolt hinnatud tõenditele, andnud neile vaid omapoolse hinnangu. Kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul. Ringkonnakohtu poolt tõendite hindamist puudutavate volituste osas on asutud Riigikohtu lahendites ( nt. 3-1-1-77-05) seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Lisaks sellele on Riigikohtu kriminaalkolleegium eeltoodud otsuses märkinud, et kui erinevad kohtud hindavad tõendeid ning nendest tehtavaid järeldusi olulisel määral erinevalt, peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust ja mis viivad enda koostoimes või ka eraldivõetult maakohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega. Kohtukolleegium leiab, et nii esitatud apellatsioonide väidete kui maakohtu otsuse põhjenduste pinnalt ei ole võimalik leida veenvaid argumente maakohtu otsuse tühistamiseks ja süüdistatava Dmitri Romanovi õigeksmõistmiseks või Kristiina Romanova toimepandu ümberkvalifitseerimiseks.
Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus põhjalikult motiveerinud, millistele tõenditele tuginevalt on Kristiina Romanova poolt KarS § 184 lg 2 p 1 sätestatud, narkootilise aine suures koguses ebaseaduslik omandamine, valdamine ja edasiandmine grupi poolt, tõendamist leidnud. Kohtukolleegiumi hinnangul kinnitavad ka süüdistatava Kristiina Romanova ütlused, vaatamata sellele, et peamiselt ta eitab oma abikaasa osalust toimepandus, et Dmitri Romanov oli teadlik mitte ainult Kristiina Romanova narkootikumide tarvitamisest, vaid ka nende omandamises ja edasiandmisest. Samuti kinnitavad tunnistaja ML ütlused Dmitri Romanovi viibimist narkootilise aine edasiandmise juures Kristiina Romanova poolt. Kaitsjate väited, et Dmitri Romanov oli teadlik vaid oma abikaasa narkosõltuvusest, kuid ta ei teadnud narkootikumide müümisest, on paljasõnalised ning eluliselt mitteusutavad. Narkootilisi aineid leiti süüdistatavate ühisest elukohast ning koguses, mis ei ole usutavad vaid narkosõltlase enda tarbeks tarvitamisel. Ka telefoni väljavõtted viitavad Dmitri Romanovi osalusele koos abikaasaga narkootilise aine omandamisele ja edasiandmisele. Maakohus on põhjalikult motiveerinud ning maakohtu põhjendustest on arusaadav, millele tuginevalt kujunes kohtul siseveendumus, et telefonivestlustes lepiti kokku ja anti juhiseid narkootiliste ainete omandamise ja edasiandmise kohta. (kd I, lk 75). Kohtukolleegium on seisukohal, et lisaks eeltoodule loovad elukohast leitud narkootiline aine ja digikaaludelt leitud Dmitri Romanovi bioloogiline materjal, kindla veendumuse, et Dmitri Romanov tegeles narkootilise aine ebaseadusliku käitlemisega ning nimetatu omakorda tähendab seda, et Dmitri Romanov tegeles sellega kooskõlastatult ja ühiselt oma abikaasa Krisatiina Romanovaga. Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et grupis kuriteo toimepanemine tähendab kuriteo kaastäideviimist. KarS § 21 lg 2 kohaselt kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, vastutab igaüks neist täideviijana. Kaastäideviimine on ka see, kui mitme isiku ühine ja kooskõlastatud tegu vastab süüteokoosseisu tunnustele. Narkootikumidega seotud kuritegude puhul on võimalik, et mõni kaastäideviijatest ei pane ise vahetult toime ühtegi koosseisupärast tegu: ta ei ole vahetult omandanud, vallanud, edasi andnud ega vedanud narkootilist ainet. Seda olukorras, kus isik ei osale mitte üksnes teo planeerimisel, vaid ta kontrollib ja korraldab aine edasitoimetamist pärast selle kaasosalise valdusesse jõudmist, võib tema tegu organisaatorina olla hinnatav kaastäideviimisena (RKKK 3-1-1-101-05). Selleks ei pea kaastäideviija ise kuriteopaigas viibima, tema osalus võib väljenduda telefoni teel korralduste andmises. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga, et Kristiina Romanova ja Dmitri Romanov tegutsesid ühise eesmärgi nimel. Maakohus on piisava põhjalikkusega Kristiina Romanova ja Dmitri Romanovi grupiviisilist tegutsemist argumenteerinud. Seda tõendavad süüdistatavate omavahelised telefonivestlused, millest nähtub, et Dmitri Romanov andis Kristiina Romanovale juhiseid narkootilise aine ostmiseks-müümiseks. Ringkonnakohus ei hakka siinjuures kõiki telefonikõnedes väljendatud asjaolusid välja tooma, kuivõrd maakohus on põhjalikult seda oma otsuse põhjendavas osas (kd I, lk 75) teinud. Ringkonnakohtu hinnangul tõendavad telefoni teel antud juhised seda, et Dmitri Romanov andis oma olulise teopanuse ühise plaani (narkootiliste ainete ostmise-müümise) teostamiseks ning juhendas Kristiina Romanovat teo toimepanemises. Eeltoodust tulenevalt järeldub, et Kristiina Romanova poolt on toimepandu kvalifitseeritud õigesti KarS § 184 lg 2 p 1 alusel ning selle ümberkvalifitseerimiseks puudub alus. Samuti puudub eeltoodu pinnalt alus Dmitri Romanovi õigeksmõistmiseks KarS § 184 § lg 2 p 1,2 toimepandud kuriteos.
12.Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja L. Viili seisukohaga, et maakohus ei ole vaatamata vasturääkivustele lähtunud in dubio pro reo põhimõttest.
KrMS § 7 lg-s 3 sätestatud in dubio pro reo-põhimõtte kohaselt tõlgendatakse kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tema kasuks. Kriminaalasjas kogutud tõendid viitavad üheselt Kristiina Romanova poolt narkootilise aine grupiviisilisele käitlemisele. Asjaolu, et Kristiina Romanova ise ja Dmitri Romanov eitavad teo toimepanemist grupis, ei tekita sellist kahtlust, mida tuleks tõlgendada süüdistatavate kasuks. Seega ei ole tõusetunud käesolevas asjas põhjendatud kahtlusi, mida tuleks tõlgendada Kristiina Romanova kasuks tema süüküsimuses. Täiendavalt juhib ringkonnakohus tähelepanu sellele, et KrMS § 34 lg 1 p-st 1 tulenevalt võib isik anda ütlusi toimepandud teo kohta või nendest keelduda. PS § 22 lg-s 3 ja EIÕK art 6 lg-s 1 sätestatud enese mittesüüstamise privileegist tulenevalt on välistatud isiku karistamine selle eest, et ta esitab ametivõimudele ebaõigeid andmeid eesmärgiga mitte paljastada enda poolt toime pandud kuritegu. Käesolevas asjas on ainult Kristiina Romanova ja Dmitri Romanovi enda antud ütlused, et nad ei tegutsenud grupis, kuid muud tõendid viitavad nende poolt grupis toimepandud tegudele. Eeltoodu pinnalt ei ole alust tõlgendada enese mittesüütamise privileegist tulenevalt süüdistatava ütlusi kõrvaldamata kahtlustena. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus seega rikkunud in dubio pro reo põhimõtet .
13.Kristiina Romanovale mõistetud karistust on vaidlustanud nii kaitsja kui ka süüdistatav ise. Kristiina Romanova leiab apellatsioonis, et temale maakohtu poolt mõistetud karistus on liiga raske, kuna ta ei ole varasemalt narkootikumidega seotud kuritegusid toime pannud. Dmitri Romanovi kaitsja ei ole apellatsioonis mõistetud karistust eraldi vaidlustanud. Ringkonnakohtuistungist osa võtnud kaitsja leidis, et süüdimõistva otsuse muutmata jätmisel tuleks kaaluda süüdistatavale kergema karistuse mõistmist, kuna mõistetud üle kaheksa aastane vangistus on väga karm. Maakohus on seaduslikult viidanud Riigikohtu lahendile, kus on sedastatud, et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. KarS § 184 lg 2 näeb sanktsioonina ette vangistuse kolmest kuni viieteist aastani. Seega on sanktsiooni keskmiseks määraks 9 aastat vangistust. Maakohus mõistis Kristiina Romanovale karistuseks neli aastat ja kuus kuud vangistust ja Dmitri Romanovile kuus aastat vangistust. Eeltoodust tuleneb, et maakohus on Kristiina Romanovile mõistnud sanktsiooni miinimummäärale lähedase karistuse ja Dmitri Romanovile miinimummäära ja keskmise määra vahelise karistuse. Maakohus luges mõlema süüdistatava süüd keskmisest väiksemaks, kuid Dmitri Romanovi süüd Kristiina Romanova omast suuremaks, kuivõrd temal oli juhtiv roll teo toimepanemisel. Maakohtu otsusest saab järeldada, et sanktsiooni miinimummääras vangistuse mõistmine ei ole Kristiina Romanova puhul põhjendatud, kuid keskmine määr on tema puhul ka eripreventiivsetel kaalutlustel liiga range. Maakohus arvestas sellega, et Kristiina Romanova on noor inimene, ta on vabanemas narkosõltuvusest. Samas ei ole maakohus tuvastanud kummagi süüdistatava puhul KarS § 57 loetellu kuuluvaid karistust kergendavaid asjaolusid ning on põhjendanud Kristiina Romanova suhtes puhtsüdamliku kahetsuse puudumist. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus Kristiina Romanovale karistuse mõistmisel arvestanud nii süü suurust, kui ka üld-ja eripreventiivseid eesmärke ning igati põhjendatult on mõistetud Kristiina Romanovale neli aasta ja kuue kuuline vangistus. Eeltoodu pinnalt on põhjendamatu Kristiina Romanova seisukoht, et temale mõistetud karistus on liiga raske. Asjaolu, et ta ei ole varem toime pannud just narkootikumidega seotud
kuritegusid, ei ole aluseks karistuse kergendamiseks ega ka miinimummääras karistuse määramiseks. Dmitri Romanovile mõistetava karistusmäära otsustamisel on maakohus õigustatult arvestanud kahe raskendava koosseisulise asjaolu tuvastamist kui ka fakti, et süüdistatav on uue narkootikumide suures koguses käitlemise pannud toime ajal, mil ta kannab karistust eelmise analoogse kuriteo toimepanemise eest. Seega lasus kohtul kohustus mõista süüdistatavale liitkaristus KarS § 65 lg 2 alusel. Kolleegium leiab, et arvestades KarS § 56 sätestatud süü suurust, karistust kergendavate asjaolude puudumist, karistust raskendava asjaoluna omakasu motiivi olemasolu ning süüdistatava isikut, pole alust hinnata maakohtu poolt mõistetud 6 aastast vangistust ebaseaduslikult karmiks.
14.Kristiina Romanova ja Dmitri Romanov on vaidlustanud ka menetluskulude väljamõistmist ning taotlenud menetluskulude riigi kanda jätmist, kuivõrd neil puudub sissetulek ja mistahes vara menetluskulude tasumiseks. Samuti ei garanteeri vangla tööd karistuse kandmise ajal. Ringkonnakohus asub seisukohale, et menetluskulude riigi kanda jätmiseks põhjused puuduvad. Kohtukolleegium juhib tähelepanu sellele, et tulenevalt KrMS § 180 lg-st 3 saab kohus jätta menetluskulud riigi kanda osaliselt. Seega ei ole võimalik jätta süüdistatavatelt väljamõistetud menetluskulud täies ulatuses riigi kanda. KrMS 180 lg 3 kohaselt tuleb kohtul arvestada menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda või määrab nende hüvitamise ositi. Süüdimõistetud ega nende kaitsjad ei taotlenud maakohtus menetluskulude osalist riigi kanda jätmist. Maakohus on süüdistatavatelt menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt välja mõistnud koguulatuses. Asjaolusid, mis tingiks süüdistatavatelt välja mõistetud menetluskulude vähendamise või osaliselt riigi kanda jätmise, maakohus ei tuvastanud. Neid ei esitanud maakohtule ka süüdistatavad ise. Ringkonnakohtule esitatud kaebustes ei ole ära näidatud ühtegi sellist asjaolu, mis tingiks menetluskulude osalise riigi kanda jätmise. Kohtukolleegium juhib apellantide tähelepanu sellele, et seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdistatava maksejõuetusele. Süüdistatavad ei ole enda maksejõuetust kuidagi tõendanud. Ainuüksi väide, et süüdistatavad ei oma mingit vara, nad viibivad vangistuses ja vangla ei garanteeri neile töökohta karistuse kandmise ajal, ei tõenda veel nende maksejõuetest. Täiendavalt selgitab kohtukolleegium, et tegemist on täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtajaga. Kui nimetatud kohustus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Samuti on võimalik olukorras, kus selgub, et tähtaegselt ei ole võimalik oma maksekohustust täita, taotleda täitmiskohtunikult menetluskulude tasumise pikendamist.
15.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 , § 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 12. augusti 2014 aasta otsuse muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata.
16.Kaitsjad on esitanud ringkonnakohtule taotlused õigusabi osutamisega seotud kulutuste hüvitamiseks. Kristiina Romanova kaitsja on taotlenud kohtulikuks menetluseks ettevalmistumise, mis toimingutena seisnes kohtuotsuse analüüsis ja apellatsiooni koostamises, eest koos käibemaksuga 144,00 euro hüvitamist. Samuti on esitanud taotluse hüvitada kulutused Dmitri
Romanovi kaitsja poolt esitatud apellatsiooni analüüsi ja kohtuistungiks ettevalmistumise 1 tunni eest ja kohtuistungil osalemise 1 tunni eest. Arvestades asjaoludega, et kaitsja osales maakohtus, et tegemist ei ole keeruka juriidilise probleemiga, et kaitsja apellatsiooni sisuline põhjendus on väga lühike, saab ringkonnakohtu seisukohalt KrMS § 175 lg 1 p 4 mõttes lugeda põhjendatuks kaitsjatasu hüvitamist ettevalmistumise osas kokku 2 tunni eest, summaliselt 120,00 eurot. Vastavalt Eesti Advokatuuri juhatuse 18.juuni 2013 aasta otsusega kinnitatud korra p 18,19 on kohtuistungil osalemise eest võimalik hüvitada pool tundi ehk 20,00 eurot. Kristiina Romanova kaitsjale kuulub hüvitamisele õigusabiga seotuna 2,5 tunni eest 140, 00 eurot, millele lisandub käibemaks, seega kokku 168,00 eurot. Dmitri Romanovi suhtes on apellatsiooni koostanud kaitsja taotlenud ettevalmistumise eest hüvitada koos käibemaksuga 108,00 eurot. Kolleegium leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele. Taotletud summa on põhjendatud, seega kooskõlas KrMS § 175 lg 1 p 4 ettenähtuga. Apellatsioonimenetlusest osa võtnud kaitsja on taotlenud hüvitada ettevalmistumise eest 3 tunni ulatuses, summas 120,00 eurot ja kohtuistungil osalemise eest ringkonnakohtus tehtud täpsustuse kohaselt poole tunni eest 20,00 eurot. Kolleegium leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele. Kaitsja on õigusabi osutamist alustanud ringkonnakohtus, seega oli vajalik ka taotluses äranäidatud materjalidega tutvumine. KrMS § 185 lg 2 sätestab, et maakohtu otsuse muutmata jätmisel kannab apellatsioonimenetluse kulud isik, kellel need on tekkinud. Antud juhul vaatas ringkonnakohus kriminaalasja läbi vaid kaitsjate apellatsioonide alusel, seega jäävad menetluskulud süüdistatavate kanda. Kristiina Romanova peab õigusabiga seotud kulutused täies ulatuses ise kandma. Kuna Dmitri Romanovil tuli temast olenematul põhjusel määrata RÕS kohaselt uus kaitsja, kes oli kohustatud kriminaalasja materjalidega tutvuma, siis ei ole süüdistatavalt kaitsjatasu väljamõistmine koguulatuses õigustatud. Dmitri Romanovi kanda tuleb jätta õigusabiga seotud kulutused summas 148,00 eurot, ülejäänud summa, 100.00 eurot, jääb riigi kanda.
Ivi Kesküla (allkirjastatud digitaalselt)
Urmas Reinola (allkirjastatud digitaalselt)
Orvi Tali (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.