Süüdimõistetu Aleksei Korõševi suhtes käitumiskontrolli kohaldamise otsustamine
Süüdimõistetu
ALEKSEI KORÕŠEV
isikukood: 37107230234; elukoht (vabanemisel): puudub
Kohtuistungi toimumise aeg
22.08.2014. a ja 26.09.2014. a (kaugkohtuistungid)
karistusjärgse
RESOLUTSIOON
1.Kohaldada Aleksei käitumiskontrolli.
Korõševi
(isikukood
37107230234)
suhtes
karistusjärgset
2.KarS § 871 lg 3 alusel määrata karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks 1 (üks) aasta.
3.KarS § 871 lg 1 ja § 75 lg 1 alusel kohustada Aleksei Korõševi järgima karistusjärgse käitumiskontrolli perioodil KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) otsima endale elukoha 2 (kahe) nädala jooksul vabanemisest alates ja viivitamatult teavitama oma elukoha andmed vastava piirkonna kriminaalhooldusosakonnale; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;
5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
4.KarS § 75 lg 2 p 2, 4 alusel määrata Aleksei Korõševile karistusjärgse käitumiskontrolli ajaks järgmised lisakohustused: 1) mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; 2) asuma tööle või võtma end Töötukassas arvele mitte hiljem kui 2 (kaks) nädala jooksul vabanemisest alates.
5.Määrus Aleksei Korõševi suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonnale.
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Harju Maakohtu 09.11.2011. a otsusega tunnistati Aleksei Korõšev süüdi KarS § 424 järgi ning karistuseks mõisteti 45 päeva vangistust, mida vähendati lühimenetluse kohaldamise tõttu 1/3 võrra ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 kuu vangistust. KarS § 68 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud vangistust Aleksei Korõševile Harju Maakohtu 20.05.2011. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mõistes Aleksei Korõševile liitkaristuseks 2 aastat 11 kuud 14 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 09.11.2011.a ja lõppeb 23.10.2014. a. Tartu Vangla edastas kohtule materjalid Aleksei Korõševi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.
KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD
Süüdimõistetu Aleksei Korõšev soovib, käitumiskontrolli. Ta peab seda vajalikuks.
et
tema
suhtes
kohaldataks
karistusjärgset
Prokurör Margit Luga palus 22.08.2014.a istungil lükata edasi otsustamine Aleksei Korõševi suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamiseks ja lasta vanglaametnikel selgitada võimalust asuda Aleksei Korõševil vabanemisjärgselt tööle sinna, kus ta vangistuse ajal varem töötas, ettevõttes OÜ Powersteel, ja uurida, kas neil on võimalus tagada Aleksei Korõševile elukoht Tartus. Prokurör Liane Peets oli 29.09.2014.a istungil seisukohal, et Aleksei Korõševile ei saa karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada, kuna Aleksei Korõševil puudub vabanemisjärgselt elukoht.
KOHTU SEISUKOHT
1.Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ning kuulanud ära Aleksei Korõševi ja prokuröri, leiab, et Aleksei Korõševi suhtes on karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud.
2.Kohus on seisukohal, et esinevad formaalsed alused Aleksei Korõševi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. KarS § 871 lg 1 p 1,2 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt KarS §-s 75 sätestatule, kui isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt 2-aastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses ning teda on enne nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt 1aastase vangistusega. Harju Maakohtu 09.11.2011. a otsusega tunnistati Aleksei Korõšev süüdi KarS § 424 järgi ning karistuseks mõisteti 45 päeva vangistust, mida vähendati lühimenetluse kohaldamise tõttu 1/3 võrra ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 kuu vangistust. KarS § 68 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 28 päeva vangistust, mida suurendati KarS § 65 lg 2 alusel Aleksei Korõševile Harju Maakohtu 20.05.2011. a otsusega kriminaalasjas 1-11-5432 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Aleksei Korõševile mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 11 kuud 14 päeva vangistust. Aleksei Korõšev tunnistati Harju Maakohtu 20.05.2011. a otsusega kriminaalasjas nr 1-11-5432 süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust. Arvestades eelvangistuses viibitud aega, loeti ärakandmata karistuseks 2 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust. Varasemalt on Aleksei Korõševit karistatud Harju Maakohtu 29.07.2009. a otsusega kriminaalasjas nr 1-09-10923 KarS § 184 lg 1 järgi ning mõistetud liitkaristuseks KarS § 65 lg 2 alusel 1 aasta 4 kuud 15 päeva vangistust. Seega kannab Aleksei Korõšev käesoleval ajal rohkem kui 2 aasta pikkust vangistust ja teda on varasemalt karistatud tahtliku kuriteo toimepanemise eest vähemalt 1 aasta pikkuse vangistusega. Sellest tulenevalt on Aleksei Korõševi suhtes täidetud formaalsed eeldused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.
3.KarS § 871 lg 1 p 3 järgi võib kohus kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt KarS §-s 75 sätestatule, kui arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. 3.1 Aleksei Korõševit on korduvalt väärteo- ja kriminaalkorras karistatud. Peamiselt on Aleksei Korõšev toime pannud varavastaseid ja narkootiliste ainetega seotud süütegusid. Aleksei Korõševile on varasemalt mõistetud süütegude eest eriliigilisi karistusi, kuid karistused, mida Aleksei Korõševile on võimaldatud vabaduses kanda, on hiljem täitmisele pööratud. Aleksei Korõševile mõisteti karistuseks vangistus, mis jäeti tingimuslikult täitmisele pööramata Harju Maakohtu 06.03.2008. a otsusega (kriminaalasi nr 1-08-2716), kuid Aleksei Korõšev pani katseajal toime uue kuriteo, mille tõttu moodustati liitkaristus (Harju Maakohtu 29.07.2009. a kriminaalasi nr 1-09-10923). Aleksei Korõšev kandis karistusena reaalset vangistust, mille kandmiselt vabanes ta 02.07.2010. a, kuid uue kuriteo pani ta toime juba enne 07.12.2010. a, s.o peagi pärast karistuse kandmiselt vabanemist. Aleksei Korõšev ei ilmunud vabatahtlikult ka karistuse kandmisele, mistõttu kuulutati ta Harju Maakohtu 11.07.2011. a määrusega tagaotsitavaks ja kohtuotsuse täitmise tagamiseks otsustati kohaldada vahistamist. Uue kuriteo (mille eest Aleksei Korõšev käesoleval ajal karistust kannab) pani Aleksei Korõšev toime
18.07.2011. a, s.o peale seda, kui Aleksei Korõšev oli kuulutatud tagaotsistavaks ja tagaselja vahistatud süüdimõistva kohtuotsuse täitmise tagamiseks. Ka enne eelkirjeldatud süüdimõistvaid kohtuotsuseid on Aleksei Korõševit süüdi tunnistatud kuritegude toimepanemises ja karistatud reaalse vangistusega. Aleksei Korõšev on peamiselt toime pannud varavastaseid kuritegusid, kuid viimased 3 süüdimõistmist on olnud seotud narkootikumidega – suures koguses ebaseaduslik käitlemine ja narkojoobes mootorsõiduki juhtimine. Aleksei Korõševi varasemast elukäigust nähtuvalt on tal kujunenud välja kuritegelik käitumisviis. Aleksei Korõševi valikuid ja käitumist ei ole olnud võimalik mõjutada mõistetud karistustega, mis on olnud valdavalt reaalsed vangistused. Aleksei Korõševi poolt kuritegude toimepanemise peamiseks põhjuseks on olnud tema pikaajaline sõltuvus narkootilistest ainetest (tarvitanud 10 aastat). Sellest lähtuvalt on Aleksei Korõšev pannud toime varavastaseid kuritegusid ja narkootiliste ainetega seotud süütegusid. Rahaliste vahendite saamiseks tegeles Aleksei Korõšev ka narkootiliste ainete n-ö vahendamisega. Kuna narkosõltuvus eeldab suures ulatuses rahalisi vahendeid, kaasneb narkootikumide tarvitamisharjumustega kahtlematult suur risk varavastaste kuritegude toimepanemiseks. Kohus, arvestades, et Aleksei Korõšev on väga pikaajaline narkootiliste ainete tarvitaja, on arvamusel, et riskid uute kuritegude toimepanemiseks on Aleksei Korõševi puhul äärmiselt kõrged. 3.2 Vangistuse jooksul on Aleksei Korõšev osalenud mitmetes rehabiliteerivates tegevustes. Aleksei Korõšev on läbinud sotsiaalprogrammid „Usk ja teadmine“ja „Eluviisitreening“, osalenud MTÜ Convictus 12 sammu tugigrupi ja SRS Convictuse 12 sammu tugigrupi töös, osalenud tagasilanguse ennetamise tugigrupis. Lisaks läbinud riigikeele õppe B1 tasemel ning osalenud tööhõives ja abitöölisena järelvalveta väljaspool vanglat ettevõttes OÜ Powersteel. Seega on kohtu arvates positiivne, et Aleksei Korõšev on vangistuse jooksul tegelenud sõltuvusprobleemidega ja on läbinud aktiivse rehabilitatsiooni. Lisaks peab kohus positiivseks sedagi, et alates veebruarist 2013. a lubati Aleksei Korõševit tööle väljaspool vanglat. Aleksei Korõšev töötas OÜ-s Powersteel kuni märtsini 2014. a, millal Aleksei Korõševit karistati distisplinaarkorras selle eest, et Aleksei Korõšev naasis väljaspool vanglat töölt kandes teistsuguseid jalanõusid kui vanglast lahkudes. Seega on käesoleval ajal Aleksei Korõševil üks kehtiv distsiplinaarkaristus. 3.3 Kohtule esitatud materjalide kohaselt puudub Aleksei Korõševil vabanemisjärgselt elukoht. Kohtuistungil Aleksei Korõšev kinnistas seda, kuid avaldas, et ta soovib asuda elama Tartusse (nagu ennetähtaegse vabanemise korral soovis) ning võimalusel saada töökoht OÜ-s Powersteel. Kohus kohustas kriminaalhooldajat täpsustama Aleksei Korõševi vabanemisjärgseid elutingimusi. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on Aleksei Korõševil vabanemise korral tagatud töökoht OÜ-s Powersteel, mida kinnitab firma esindaja xxxxxxxxxxxxxxx seisuga 29.08.2014. a. Kui istungil avaldas Aleksei Korõšev, et tööandja nõustus abistama teda ka elukoha osas, siis vestluses kriminaalhooldajaga sellist kokkulepet ei kinnitatud. Eeltoodust tulenevalt puudub Aleksei Korõševil vabanemise korral elukoht. Aleksei Korõševile on selgitatud, et vabanemise korral on tal võimalik taotleda kohalikult omavalitsuselt sotsiaalteenuseid. Kohtu hinnangul ei välista Aleksei Korõševil vabaduses elukoha puudumine karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Võimalust määrata KarS § 75 lg 1 p 1 alusel kohustuseks otsida elukoht teatud aja jooksul vabanemisel on käsitletud ka senises kohtupraktikas (Tartu Ringkonnakohtu 31.01.2014.a määrus kriminaalasjas nr 1-10-14829). Vabanemise korral on Aleksei Korõševil tagatud kindel töökoht OÜ-s Powersteel, s.o ettevõttes, kus Aleksei Korõšev töötas ka vangistuse ajal. Tööandja jäi Aleksei Korõševi töö tegemisega rahule ja tagab talle töökoha ka vabanemise korral.
Aleksei Korõšev elas enne vangistust Tallinnas. Aleksei Korõševil puudub lähedaste isikute ring. Aleksei Korõševil on lapsed, kellega ta ei suhtle. Aleksei Korõševi vanemad on surnud. Lisaks ei ole Aleksei Korõševi sõnul tal selliseid tuttavaid, kellega ta suhelda sooviks, kuna nendega suheldes naaseks Aleksei Korõšev oma endiste eluviiside juurde, kuna nad tarvitavad narkootikume. Kohus peab positiivseks, et Aleksei Korõšev soovib oma endiste tuttvate mõjutamise vältimiseks oma senist elukeskkonda vahetada ja asuda elama ning töötama Tartusse. Aleksei Korõšev leiab, et vabanemise korral vajaks ta tuge ja abi. Lisaks on Aleksei Korõšev arvamusel, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine võimaldaks tal „pahandustest“ eemale hoida.
4.Kohus leiab, et Aleksei Korõševi suhtes on põhjendatud kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli. Aleksei Korõšev on olnud pikaajaline narkootikumide tarvitaja, kellel on tekkinud motivatsioon mõnuainete tarvitamisest loobuda. Lisaks vanglas läbitud rehabiliteeritavatele tegevustele on kohtu hinnangul vajalik Aleksei Korõševit toetada ka väljaspool vanglat. Nagu kohus eelnevalt leidis on Aleksei Korõševi suhtes uute kuritegude toimepanemise tõenäosus kõrge. Seda tõenäosust suurendab kahtlematult tagasiminek endisesse keskkonda, s.o Tallinnasse Koplisse, kus on Aleksei Korõševi narkootikume tarvitavad tuttavad. Aleksei Korõšev on tuttavate poolt kergesti mõjutatav ning seetõttu võib vabanemise korral tekkida tagasilangus ja seeläbi pöördumine harjumuspärase elustiili juurde, st ka kuritegeliku käitumise poole. Seda on leidnud Aleksei Korõšev ka ise, mistõttu on kuriteoriskid äärmiselt kõrged olukorras, kus Aleksei Korõšev naaseb oma endisesse elukeskkonda. Käesoleval juhul on Aleksei Korõševil olemas kindel töökoht Tartus. Tal puudub küll käesoleval ajal kindel elukoht, kuid ta ise loodab elukoha osas tööandja abile. Kohus on arvamusel, et Aleksei Korõševil on võimalik piisava soovi korral leida omale elukoht Tartus. Siinjuures on oluline seegi, et Aleksei Korõševil on vabanemisfondis kogutud rahalisi vahendeid rohkem kui 800 eurot. Kohtu arvates võivad nimetatud rahalised vahendid olla piisavad selleks, et Aleksei Korõšev saaks omale hankida üürikorteri. Kindla töökoha olemasolu tagab elukoha säilitamise võimaluse. Olukorras, kus Aleksei Korõševil ei õnnestu leida elukohta Tartus, on tal võimalik taotleda või kasutada sotsiaalteenuseid, mis pakutakse talle elukohajärgse kohaliku omavalitsuse poolt. Kohus peab oluliseks sedagi, et kriminaalhoolduslike meetmete rakendamist karistuse kandmise järgselt on oluliseks pidanud ka Aleksei Korõšev ise. Aleksei Korõševi sellesisuline tahe muudab kriminaalhoolduslike meetmete rakendamise oluliselt tõhusamaks ja tulemuslikumaks. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et karistusjärgne käitumiskontroll on meede, mis toetab Aleksei Korõševi kuriteoriskide maandamisel ja õiguskuulekale eluviisile asumisel. Samas võimaldab karistusjärgne käitumiskontroll Aleksei Korõševi üle järelevalvet teostada.
5.Kohus peab põhjendatuks kohaldada Aleksei Korõševi suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli KarS § 871 lg 3 alusel tähtajaga 1 aasta. Nimetatud aeg on kohtu hinnangul piisav, et toetada Aleksei Korõševi resotsialiseerumist ja teostada tema üle järelevalvet.
6.Karistusjärgse käitumiskontrolli ajal tuleb Aleksei Korõševil täita KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. Kuna Aleksei Korõševil puudub käesoleval ajal kindel elukoht, tuleb teda kohustada otsima endale elukoht 2 nädala jooksul vabanemisest alates. Lisaks KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele, peab kohus põhjendatuks määrata Aleksei Korõševile KarS § 75 lg 2 p 2, 4 alusel lisakohustusi. Kuritegude toimepanemise riskide vähendamiseks tuleb kohustada Aleksei Korõševi karistusjärgse käitumiskontrolli mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Kuna narkootikumide tarvitamine on viinud Aleksei Korõševi kuritegude toimepanemiseni, on lisakohustuse eesmärgiks kuriteoriske maandada. Lisaks tuleb Aleksei Korõševit kohustada asuma tööle või võtma end Töötukassas arvele mitte hiljem kui 2 nädala jooksul vabanemisest alates. Töökoha olemasolu võimaldab kohtu hinnangul
paremat resotsialiseerimist ja maandab uute kuritegude toimepanemise riske, kuna Aleksei Korõšev on kuritegusid toime pannud ka rahalise kasu saamiseks. Seega kindla sissetuleku ja seeläbi materiaalse kindlustatuse olemasolu on vajalik.
7.KarS § 871 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pikendada käitumiskontrolli tähtaega korraga kuni ühe aasta võrra või määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule. KarS § 3314 sätestab, et kontrollnõude või käitumiskontrolli raames pandud kohustuse kuritahtliku rikkumise eest karistusjärgsele käitumiskontrollile allutatud isiku poolt karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.
Raina Pärn Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.