1-14-4597/45 - Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas - lahend.ee

14.* * poolt esitatud lähenemiskeelu taotlus jätta läbi vaatamata. Kannatanul on õigus esitada lähenemiskeelu taotlus uuesti tsiviilkohtumenetluse korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus otsusega mittenõustumisel esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamise päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. I Z.S ja Janek Rehepap süüdistused KarS § 120, § 121 järgi Z.S süüdistatakse selles, et tema tungis grupis Janek Rehepapiga 23.08.2013 kella 18:30 paiku Hiiu maakonnas, * vallas, * külas, * talus, kallale * * (endine * *) esiteks tema toas, kus Z.S lõi vähemalt kahel korral * * rusikaga nä o piirkonda ja kui * * enesekaitseks pikali heitis ja kattis näo kätega, võttis Z.S * * selja tagant kätes kinni ning tõstis * * püsti. Seejärel lõi Janek Rehepap vähema lt kahel korral * * rusikaga näo piirkonda ning vähemalt kahel korral rusikaga rindkere piirkonda. Kui * * s eejärel lahkuda püüdis, tõmbasid Z.S ja Janek Rehepap * *pikali ning kui * * selili kukkus, is tus Z.S * * rindkerele ning lõi vähemalt seitsmel korral rusikaga * * näo piirkonda. Seejärel võ tsid Janek Rehepap ja Z.S * * kätest kinni ning vii sid kinni hoides * * teiselt korruselt esimesele korrusele. * tõmbas ennast haardest vabaks ning läks kööki, kus läks oma isa * * selja taha. Seejärel lõi Z.S ve el kahel korral * * rusikaga näo piirkonda. Sellise tegevusega tekitasid Z.S j a Janek Rehepap * * füüsilist valu ning lühemaaegse tervisekahjustuse pea pindmiste hulgivigastuste näol. Sellise tegevusega pani Z.S toime teise inimese peksmise, mis on kuriteona kvalifitseeritav kehalise väärkohtlemisena KarS § 121 järgi. Peale selle süüdistatakse Z.S selles, et tema 23.08.2013 kella 18:30 paiku Hiiu maakonnas, * vallas, * külas, * talus, olles eelnevalt kasutanud * * (endine * * ) suhtes füüsilist vägivalda, ähvardas koos Janek Rehepapiga * * tapmisega, ö eldes korduvalt * *: „ma löön su raisa maha“, „ma löön su värdja maha“ ning „nüüd sa hakkad endale hauda kaevama“, jätkates samal ajal * * suhtes füüsilise vägivalla kasutamist, millist ähvardust pidas * * reaalseks, tundes ohtu oma elule, mistõttu oli sunnitud kodust akna kaudu lahkuma ning hiljem vahetama enda eesnime * eesnime * vastu. Sellise tegevusega pani Z.S toime tapmisega ähvardamise, s.o KarS § 120 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Janek Rehepapi süüdistatakse selles, et tema tungis grupis Z.S-iga 23.08.2013 kella 18:30 paiku Hiiu maakonnas, * vallas, * külas, * talus, kallale * * (endine * *) esiteks tema toas, kus Z.S lõi vähemalt kahel korral * * rusikaga nä o piirkonda ja kui * * enesekaitseks pikali heitis ja kattis näo kätega, võttis Z.S * * selja tagant kätes kinni ning tõstis * * püsti. Seejärel lõi Janek Rehepap vähema lt kahel korral * * rusikaga näo piirkonda ning vähemalt kahel korral rusikaga rindkere piirkonda. Kui * * seejärel lahkuda püüdis, tõmbasid Z.S ja Janek Rehepap * * pikali ning kui * * selili kukkus, is tus Z.S * * rindkerele ning lõi vähemalt seitsmel korral rusikaga * * näo piirkonda.

Seejärel võtsid Janek Rehepap ja Z.S * * kätest kinni ning viisid kinni hoides * * teiselt korruselt esimesele korrusele. * tõmbas ennast haardest vabaks ning läks kööki, kus läks oma isa * * selja taha. Seejärel lõi Z.S ve el kahel korral * * rusikaga näo piirkonda. Sellise tegevusega tekitasid Z.S j a Janek Rehepap * * füüsilist valu ning lühemaaegse tervisekahjustuse pea pindmiste hulgivigastuste näol. Sellise tegevusega pani Janek Rehepap toime teise inimese peksmise, mis on kuriteona kvalifitseeritav kehalise väärkohtlemisena KarS § 121 järgi. Peale selle süüdistatakse Janek Rehepap`i selles, et tema 23.08.2013 kella 18:30 paiku Hiiu maakonnas, * vallas, * külas, * talus, olles eelnevalt kasutanud * * (endine * * ) suhtes füüsilist vägivalda, ähvardas koos Z.S-iga * * tapmisega, öeldes korduvalt * *: „ma löön su raisa maha“, „ma löön su värdja maha“ ning „nüüd sa hakkad endale hauda kaevama“, jätkates samal ajal * * suhtes füüsilise vägivalla kasutamist, millist ähvardust pidas * * reaalseks, tundes ohtu oma elule, mistõttu oli sunnitud kodust akna kaudu lahkuma ning hiljem vahetama enda eesnime * eesnime * vastu. Sellise tegevusega pani Janek Rehepap toime tapmisega ähvardamise, s.o KarS § 120 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohus kasutab edaspidi kohtuotsuses kannatanu praegust nime * *. Prokurör leidis kohtuvaidlustes , et süüdistatavate süüd tõendavad otseselt kannatanu * * ütlused. Prokurör leiab, et kannatanu ütlustes on erinevus vaid detailides, sest kannatanu on öelnud, et ta ei mäletanud sündmust väga hästi siis kui ta andis ütlusi poltseis ja kohtus. Prokurör leiab, et mitte mäletamine on seotud ka sellega, et kannatanu kaotas mitu korda peksmise käigus teadvuse. Tulenevalt kannatanu kohtus antud ütlustest prokurör kohtuvaidlustes KrMS § 268 lg 3 alusel tegi süüdistusse täpsustused ja leidis, et KarS § 121 järgi kvalifitseeritav süüdistus on tõendamist leidnud järgmises mahus: 23.08.2013 kella 18.30-ne paiku tungisid Rehepap ja Z.S Hiiu maakonnas, * vallas, * külas, * talus, kallale * *. Esiteks tema toas, kus Z.S lõi kannatanut ühel korral rusikaga näo piirkonda, mille tagajärjel kannatanu kukkus. Peale seda tõstis Z.S * * püsti ning seejärel lõi Janek R ehepap kannatanut vähemalt 3 -4 korral rusikaga näo piirkonda ja rindkere piirkonda. Seejärel tõmbasid Z.S ja Janek Rehepap kannatanu pikali ja Z.S lõi kannatanule tema rindkerel istudes teda korduvalt rusikaga näo piirkonda. Seejärel viisid Janek Rehepap ja Z.S * * esimesele korrusele, kus Z.S lõi kannatanut ühe korra rusikaga vastu põske ja ühel korral vastu õlga. Süüdistatav ad Z.S ja Janek Rehepap ennast kohtuistungil nende kuritegude toimepanemises süüdi ei tunnistanud. Kaitsjad leidsid, et kannatanu ütlused ei ole usaldusväärsed, kannatanu on oma ütlusi kohtuistungil võrreldes eeluurimisel antud ütlustega oluliselt muutnud. Kohus võrdleb kannatanu kohtus ja eeluurimisel antud ütlusi, et teha kindlaks kannatanu ütluste usaldusväärsus. Kannatanu kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses antud ütluste (kirjutatud tumedas kirjas) pinnalt kujuneb sündmusest alljärgnev pilt: 1) eeluurimisel - Z.S ja J.Rehepap tulid tema tuppa II korrusel, ilma mingi selgituseta lõi Z.S teda 2 või 3 korda rusikaga näkku. Viskas end põrandale, et paremini kaitsta ja varjas näo kätega. Kohtus - Z.S lõi teda ühel korral näkku vastu põske, kukkus pikali ( seda kinnitas kahel korral), hiljem vastas, et ei mäleta, mitu korda löödi. Hiljem vastas, et pigem viskas end pikali, kui et kukkus löögi tugevusest. Seejärel rääkis, et üks asi oli löögi tugevus, lõi pildi mustaks, kukkus samas nagu ise. Kaotas teadvuse. 2)eeluurimisel - Z.S võttis selja tagant kätest kinni ja tõmbas püsti. Z.S oli selja taga,

hoidis mõlemat kätt kinni, samal ajal J.Rehepap peksis teda rusikatega näkku (lõi 2 või 3 korda) ja rindkere piirkonda (lõi vähemalt 2 korda). Kohtus - J.Rehepap lõi näkku, lõi kõri, kere piirkonda – lööke täpselt ei mäle ta 3-4 lööki oli kindlasti . 3) eeluurimisel - üritas põgeneda, kui üks süüdistatavatest tõmbas ta pikali maha. Kohtus - ei mäleta kuidas teist korda pikali sai. 4) eeluurimisel - kukkus selili maha, Z.S istus kaksiratsi talle rinna peale ja lõi vähemalt kolmel korral rusikaga näo piirkonda. Peale kolmandat lööki kaotas hetkeks teadvuse. Kohtus rünnaku käigus ilmnes mälukaotus 2-l korral. 5)eeluurimisel - kui teadvusele tuli, oli olukord sama - Z.S istus kaksiratsi tema peal ja jätkas peksmis t. Lõi 4 korda rusikaga näo piirkonda. Kohtus - e i mäleta, mitu korda Z.S peale uuesti teadvusele tulekut lõi . Z.S kaksiratsi peal olles kasutas käe ümber pandud pooleks rebitud köögirätikut, selles tulenevalt ei olnud a rvatavasti ka sinikaid suurema l määral. Ei tea, kas Z.S oli kogu peksmise aja rätik ümber käe. 6) eeluurimisel - põgenemine ei õnnestunud, Z.S ja J.Rehepap võtsid kätest kinni – üks hoidis ühe käe alt ja teine teise käe alt ning teda kinni hoides lohistasid tema toast, mis asub II korrusel, maja esimesel korrusele. Hakkasid I korrusel teda majast välja lohistama, õnnestus lahti rabelda ja isa selja taha joosta. Samal ajal kui isa selja taga oli, lõi Z.S teda veel kaks korda rusikaga näo piirkonda, võib-olla isegi rohkem. Kohtus – võeti kahevahele ja tassiti alla. K öögis lõi Z.S kaks korda käega (ei mäleta kas käsi oli rusikas) - ühel korral sai vastu põske ja teist korda vastu õlga – see oli rohkem riivamine, ei olnud nagu täislöök pihta. 7) ähvardused – eeluurimine - Janek Rehepap samal ajal kui lõi, karjus midagi ka tema maha löömisest või tapmisest, sõnu ei mäleta. Kui Z.S peale tema teadvusele tulekut peksis – kaksiratsi peal istudes - karjus veelkord, et ma löön su värdja maha ja ütles, et nüüd hakkad endale hauda kaevama. * * ütles all köögis naerdes, et kaevad endale augu ja tuled pärast august välja mõtled elu üle järgi. * * tõi kuskilt kööki labida. Kohtus – samal ajal kui J.Rehepap lõi, toimusid ka mõningad ähvardused –ma tahan sind ära tappa, süüdistuses olevad väljendi on õiged. Mõlemad ütlesid ähvardusi, löömiste ajal. Kui taheti alla tassida, öeldi, et nüüd lähed endale hauda kaevama, lõpetame selle siinsamas ära. * * naeris köögi ukse juures, tahtis talle labidat to oma minna. * tõi kööki labida. * * naeris ainult kogu selle aja. * * võis rääkida augu kaevamisest, ei mäleta enam detaile. Hauast tegi juttu Z.S, * * ka. Kannatanu kinnitas, et uurija juures peale ülekuulamise lõppu selgitati, et on õigus teha märkusi ülekuulamise käigu ja protokolli tõesuse kohta. Ei tea, miks ei palunud uurijal parandada, et kellelgi oli rätik käes. Eeluurimisel ütles umbkaudselt, mitu korda löödi. Ei mäleta täpselt sündmusi. Kohus leiab, et kannatanu selgitused selle kohta, miks tema ütlused eeluurimisel ja kohtus on erinevad, ei ole usutavad. Kui lugeda kannatanu eeluurimisel antud ütlusi, siis nähtub, e t ütlused on antud konkreetselt, loogilises järjekorras, ütlustes ei väljendu kahtlusi sündmuste käi gu kohta, on täpselt kir jeldanud sünd muste käiku ja nimetanud löökide arvu , kes millal lõi ning kuidas ja kelle poolt toimus ähvardamine. Ka kohtuistungil rääkis kannatanu konkreetselt sündmuste käigust, mitu korda löödi (erinev eeluurimisel antud ütlustest), millal ja mitu korda kaotas teadvuse (erinev eeluurimisel antud ütlustest), et Z.S oli löömise ajal rätik ümber käe (ei ole eeluurimisel avaldanud), kuidas trepist alla tassiti kinni hoides. Kannatanu andis kohtuistungil esialgu väga konkreetseid (kuigi eeluurimisest erinevaid) ütlusi ja mittemäletamine tuli ütlustesse alles siis, kui hakati avaldama tema ütluste usaldusväärsuse kontrolliks eeluurimisel antud ütlusi. Võrreldes kannatanu ütlus i kohtuistungil ja eeluurimisel, nähtub, et kannatanu ütlused on praktiliselt igas sündmuse detailis erinevad. Kohus leiab, et kannatanu ütluste erinevust ei saa seletada sündmuse mittemäletamisega, sest kuigi kannatanu on andnud erinevaid ütlusi eeluurimisel ja kohtus, on mõlemal korral kannatanu andnud ütlus i kindlas teadmises sündmuste käigu kohta.

Kannatanu ütluste usaldusväärsuse kontrolliks võrdleb kohus kannatanu ütlusi kohtus uuritud tunnistajate ütlustega. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et keegi tunnistajatest oleks näinud sündmusi, mis toimusid II korrusel. Seega uurib kohus, mida tunnistajad teadsid rääkida trepist allatuleku ja I korrusel toimunu kohta. Tunnistaja * * kinnitas, et II korruselt alla tulev trepp on umbes meeter lai. Kolm meest kõrvuti ei mahu sealt alla tulema, see on üpris järsk trepp, saavad alla tulla üksteise järgi. Z.S, * ja * tulid trepist alla üksteise järgi, nad ei saanud üksteisest kinni hoida, see trepp on nii järsk. Tunnistaja * * andis ütlusi, et * * Z.S ja J.Rehepap tulid II korruselt trepis talla järjest. Tunnistaja * * on andud ütlusi, et – trepp on kitsas, umbes 80-90 cm. Nurk vist oli ka trepil. Ei oska vastata, kuidas sealt kolmekesi kõrvuti on võimalik alla tulla. * ütles, et üks hoidis kätest ja teine jalgadest. Aga kuidas nad seda tegid. Üsna raske tundub, aga nii * ütles. Tunnistaja * * – * * isa juures II korrusele viiv trepp on üsna kitsas ja järsk. Kohus leiab, et * * ütlused selle kohta, et süüdistatavad peale II korrusel peksmist ta kahevahel trepist alla lohistasid (tassisid) ei ole usaldusväärsed. Kohus leiab, et kannatanu poolt kirjeldatud trepis talla tulemise viis on ümber lükatud tunnistajate ütlustega, mille kohaselt trepp on nii kitsas ja järsk, et sealt kolm meest kõrvuti alla tulema ei mahu. * * poolt kirjeldatu (üks võttis ühe käe alt kinni ja teine teise käe alt) tähendab aga seda, et isikud liikusid kõrvuti. Samas on kannatanu tunnistaja * * rääkinud, et trepist allatulekul üks süüdistatav hoidis jalgadest ja teine kätest kinni. Kannatanu on eeluurimisel kirjeldanud, et I korrusel lõi Z.S teda kahel korral rusikaga vastu nägu, kui ta oli * * selja taga. Tunnistaja * * (kannatanu isa) andis kohtus ütlusi, et kui * * alla kööki tuli, siis oli sõnavahetus Z.S-iga, nääklesid natuke, rahustas nad maha. Mingit löömist küll ei olnud. Peale sõnavahetust võttis * * oma asjad ja läks kodust ära, lahkus välisuksest. Kui * * alla kööki tuli, siis minge id vigastusi tal ei näinud. Prokurör leidis, et * * ütlused ei ol e usaldusväärsed, kuna * * oli purjus. Kohus leiab, et * * ütlused sündmuste põhiasjaolude kohta on kokkulangevad teiste tunnistajate ütlustega . Võib täheldada, et tunnistajate ütlust es, kes 23.08 osalesid * * sünnipäeval on erinevusi detailides - kes kus liikus. Sünnipäeval olnud tunnistajad on kõik tunnistanud, et nad olid alkoholi tarvitanud. Samas * * mäletab nagu ka teised tunnistajad, et * * oli all köögis Z.S-iga sõnavahetus ja tema rahustas osapooled maha. Kohus leiab, et kui tunnistaja mäletab sõnavahetust, siis ilmselgelt oleks talle meelde jäänud ka samal ajal toimunud sündmus, kui rünnataks e tema selja taga olevat inimest ja tema vahetus l äheduses teda kaks (või rohkenmgi) korda rusikaga löödaks. Kohtus ülekuulatud tunnistajad, kes viibisid all köögis, kinnitavad, et all köögis keegi * * ei löönud, oli sõnavahetus, keegi ei näinud * * tervisekahjustusi. Kannatanu * * on kinnitanud, et kui ta trepist alla toodi süüdistatavate poolt, siis oli köögis ka * *, kes tõi kööki labida. Eeluurimisel rääkis, et * * rääkis all köögis hauakaevami sest, kohtus kinnitas, et * * ainult naeris. * kinnitas kohtus, et tema oli sel päeval enamus aja koos seltskonnaga õues, köögis käis vaid vahetevahel õlut juurde toomas. Ei ole näinud, et seltskond oleks kööki läinud, käis ka vahepeal lähedalasuvas kodus. Tunnistaja * * andis kohtus ütlusi, et sel ajal kui seltskond oli köögis, * * köögis ei olnud, ta oli kodus. Tema ei ole * * midagi rääkinud haua kaevamisest ja * * ei toonud selleks otstarbeks kööki labidat. S eega on kannatanu ütlused * * tegevuse kohta vastukäivad ja tõendamist on leidnud, et kui köögis toimus sõnavahetus kannatanu ja sünnipäevakü laliste vahel, siis * * köögis ei olnud ning seega ei

saanud ta ka kööki tuua labidat. Edasi uurib kohus kannatanul esinenud kehavigastusi ja nende tekkimise aega. SA Hiiumaa Haigla Ambulatoorne epikriis /tl 38/ näitab, et * * on läinud ise 25.08.2013 kell 10.51 haiglasse – anamnees – vasaku silma piirkonnas verevalum, kaela piirkonnas marrastused, verevalum vasaku kõrva taga. Diagnoositud pea pindmised hulgivigastused. Kannatanu * * on kinnitanud, et * * viis ta Kärdlasse, see võis olla tund peale intsidenti. Kannatanu * * on eeluurimisel avaldanud, et arvatavasti juba siis kui * autosse läks, oli silm sinine ja paistes, arvab, et * * nägi sinikat. Kohtus avaldas, et ei oska vastata, kas * * autosse istudes oli tekkinud juba mingi tervisekahjustus, peeglisse ei vaadanud. Tunnistaja * * on kohtus öelnud, et midagi eripärast * * juures ei näinud. Kohus nõustub kaitsja seisukohaga, et kuna * * hiljem on fikseeritud vasaku silma hematoom, siis olukorras, kus autosse istumise ajaks oli juba * * silm paistes ja sinine, oleks pidanud * * seda nägema, se st * * istus tema kõrval ja vasakpoolne silm jääb juhi poole. * * aga midagi ei märganud. * on r ääkinud, et * * näol alguses s.t siis kui ta tuli * * juurde, polnud väga viga, kuskil 10-11-ajal õhtul hakkas ta vasakpoolne, vist, silm üles paistetama. Järgmisel päeval, kui teda nägi, siis oli ilus suur punane latakas. * ütles - alguses s.t , kui * * tema juurde tuli, oligi näha seda paistes silma, pärastpoole läks täiesti siniseks. Need on need tõendid, mis kohtule on esitatud selle kohta, mill al * * tekkis vasaku silma ümber nähtav paistetus või hematoom, tõendid on vastuolulised ja nendest ei selgu, vasaku silma juures olnud tervisekahjustuse tekkimise aeg, kuigi tervisekahjustuse olemasolu on tõendatud. Tunnistaja * * on avaldanud, et kui kannatanu tuli tagasi vannitoast, siis ta jäi seisma uste vahele ja näitas oma selga, millel olid küüne jäljed, tugevad, punased. Küsis, mis seal on, vastasi d talle. Midagi oli rindkerel, tugevad punased jäljed seljal, käe peal nagu eriti ei mäleta, vist oli ka kaela peal. Tunnistaja * * on rääkinud, et pärast, kui * * riideid vahetas, siis olid tal keha peal seljal ka kriimustused, paistsid nagu küünejäljed. Ning isegi kaelal oli üks. Ta tundis, et kaela peal midagi tulitab nagu või sellist, siis ta palus vaadata, küsis, mis seal on, ja seal oli ka üks kriimustus. Kannatanu avaldas kohtuistungil, et kriimustused seljale võisid tekkida rüseluse käigus, seljas oli õhuke T -särk. Epikriisil ei ole fikseeritud seljal olnud vigastusi. * * on selgitanud, et selleks ajaks kui arsti juurde läks, seljal enam vigastusi ei olnud. Eeluurimisel ei ole kannatanu uurijale ise rääkinud midagi sellest, et ta seljal olid peale kuriteosündmust valusad küüne- kraapimisjäljed. Kohus leiab, et ei süüdistusest ega kannatanu enda poolsest sündmuse kirjeldusest ei tulene, kuidas võisid kannatanu seljale tekkida tugevad punased küünejäljed. Kannatanu kohtus enam ei rääkinud midagi enda trepist alla ega majast välja lohistamisest, samuti ei sisalda süüdistus sellist võitluse kirjeldust, mille tagajärjel oleks kannatanule saanud tekkida seljale tugevad kriimustused. Samas on kannatanu esmalt just seljal olevaid kriimustusi näidanud tunnistajatele * * ja * *, muid vigastusi ta neile näidanud ei ole. Ja seetõttu jääb arusaamatuks, miks kannatanu, kui ta läheb kuriteosündmusega seoses haiglasse vigastusi fikseerima, ei näita seal vigastusi, mis talle sündmuse õhtul selliselt valu tegid, et pidas vajalikuks neid tunnistajatele näidata. * on ka rääkinud, et * * otsis * * juures olles mingeid sidemeid, ju siis veritses kuskilt. Eeldab, et tal veritses, aga ei näinud ühtegi kohta, kuhu ta oleks pannud plaastri või sideme. Kannatanu ei ole avaldanud, et tal oleks esinenud mingeid vigastusi, mis oleks veritsenud või vajanud plaasterdamist, selliseid vigastusi ei nähtu ka epikriisist. Seega jääb kohtule arusaamatuks, milleks kannatanu vajas sündmuse õhtul plaastreid ja sidemeid.

Kohus leiab, et kannatanu poolt kirjeldatud süüdistatavate tegevuse tagajärjel oleks pidanud * * esinema näo piirkonnas rohkem vigastusi kui seda kajastab epikriis. Eriti olukorras, kus kannatanu kinnitab, et löögid oli nii tugevad, et nende tagajärjel kaotas kahel korral teadvuse. * on kirjeldanud, et teda on korduvalt löödud näo piirkonda nii rusika kui käega. Ise arvab, et vigastusi pole palju, sest kui Z.S kaksiratsi peal olles kasutas käe ümber pandud pooleks rebitud köögirätikut, selles tulenevalt ei olnud arvatavasti ka sinikaid suuremal määral (uus asjaolu kohtus). Ei tea, kas Z.S oli kogu peksmise aja rätik ümber käe. Samas on väitnud, et J.Rehepap lõi ka korduvalt rusikaga näo piirkonda . Samuti selgitas kohtus, et peksmise ajal pööras näo kõrva le, et ei saaks otse vastu nina, hoobid tulid peamiselt külje pealt (ka see on uus asjaolu kohtus). Kohtueelses menetluses kirjeldas, et kattis näo kätega. Epikriisist on näha, et vasaku kõrva taga on verevalum, seega ka pea küljeosas on fikseeritud vaid üks vigastus. Kannatanu kinnitas kohtuistungil, et rääkis uurijale ka sellest käterätiku kasutamisest, kuid uurija ei pidanud seda oluliseks. Kannatanu on ülekuulamise protokollile kirjutanud: „Protokoll on kirjutatud minu ütluste järgi. On minu poolt läbi loetud ja vastab tõele.“ Sellest, et kannatanu peks mise ajal kasutasid süüdistatava d käterätikut, on kohtus esmakordselt rääkinud ka tunnistajad * * ja * *. Tunnistaja * * on kinnitanud, et rääkis ka uurijale käterätikust, * ütles, et teda peksti sõjaväe stiilis – niiske käterätik oli ümber rusika. Kuid uurija arvatavasti ei pidanud seda oluliseks. Enda meelest küll rääkis sellest ka politseis ülekuulamisel. Ei tea, kuidas see on protokollis fikseerimata. Kui ütlused andis, lasi protokolli silmadega üle. Ei märganud, et rätikust pole mingit juttu . Uurija esitas vahele ka küsimusi, võib -olla selle tõttu jäi märkimata. Kui uurija esitas küsimusi kuidas teda peksti, siis võis ju öelda, et rusikaga või rätikuga, või midagi . Siis uurija võis seda küsimust juba edasi küsida, et täpsustada, et uurija ei pruukinud aru saada ja siis võis midagi nagu täpsustada. Ülekuulamise protokollile on tunnistaja * * alla kirjutanud /tl 28/, seal on kirjas, et protokoll on kirjutatud tema ütluste järgi, on tema poolt läbi loetud ja vastab tõele. Seega on * * protokollis kinnitanud, et see on kirjutatud tema ütluste järgi. Tunnistaja * * rääkis kohtuistungil, et * mainis ka midagi sellist, et talle seoti rätikud käte ja jalgade ümber ja üldse keha ümber või siis tegid seda peksjad, et ei jääks sinikaid. Rätikute kohta politseis ütlusi andes jäid need kahjuks välja. Sest too hetk ei tulnud need meelde. On vahepeal selle peale mõelnud, mõni asi lihtsalt tuleb hiljem meelde kui varem. Kohus leiab, et kannatanu ja tunnistajate ütlused, miks nad esmakordselt alles kohtuistungil rääkisid sellest, et süüdistatav(ad) kasutasid kannatanu peksmisel käterätikut, ei ole usutavad. Kannatanu ja tunnistaja * * kinnitasid, et rääkisid sellest uurijale, kuid uurija pole seda kirja pannud, ometi on nad protokollile kirjutanud, et protokoll on kirjutatud nende sõnade kohaselt. Kohus leiab, et ei ole eluliselt usutav, et uurija kahe menetlusosalise ülekuulamisel jätab protokollist välja just ühe ja sama olulise faktilise asjaolu. Samuti ei loe kohus usutavaks tunnistaja * * põhjendust, miks seda eeluurimisel ei rääkinud, et siis see talle ei meenunud. Kohus leiab, et rätiku ümber käte või jalgade sidumine peksmise ajal on nii ebatavaline asjaolu, et olukorras, kus muud asjaolud on täpselt meeles, ei ole võimalik, et selline erandlik asjaolu meelest läheb. Kohus leiab, et kannatu põhjendused, miks tal ei esinenud süüdistatavate tegevusele vastavaid tervisekahjustusi, ei ole usutavad, on otsitud ja kuna need põhjendused on esmakordselt ilmnenud kohtuistungil, on nendest näha püüd sobitada tõendeid. Kohtus on tõendamist leidnud, et kannatanul on fikseeritud 25.08 arsti juures tervisekahjustused , kuid arvestades kannatan u poolt kirjeldatud löökide arvu ja tugevust (kaotas kaks korda teadvuse), ei vasta * * olnud tevisekahjustused süüdistuses kirjeldatud süüdistatavate tegevusele. Samas esinesid kannatanul 23.08 õhtul seljal tervisekahjustused, mida ta arsti juures ei näidanud ja mis ei saanud tekkida süüdistuses kirjeldatud süüdistatavate tegevusega.

Seega on käesolevas kriminaalasjas olukord, kus süüdistatavate poolt kannat anu peksmist ja ähvardamist kinnitab vaid kannatanu ise. Süüdistatavad eitavad kannatanu peksmist ja ähvardamist. 23.08 majas viibinud tunnistajad kinnitavad, et ei näinud, et keegi oleks * * löönud, ei kuulnud, et keegi oleks teda ähvardanud ja ei näinud tal ka mingeid tervisekahjustusi. Prokurör leidis, et kannatanu seljal olevaid kriimustusi on tal endal raske kui mitte võimatu endale teha ja ka silma siniseks löömine endal pole usutav tegevus. Kohus leiab, et süüdistatavad saab süüdi mõista vaid siis, kui on olemas ja kohtule esitatud nende süüd üheselt kinnitavad tõendid. Süüdistatavate süüdi mõistmine ei sõltu sellest, kas kannatanul endal on võimalik tal esinenud vigastusi tekitada. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et isikuid on võimalik süüdi mõista ka vaid ühe isiku s.h kannatanu ütluste põhjal. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole kannatanu ütlused usaldusväärsed. Eelkirjeldatud analüüsist selgus, et kannatanu ütlused eeluurimisel ja kohtus olid praktiliselt iga sündmuse käigus aset leidnud tegevuse kohta erinevad. Kohus ei nõustu prokuröri seisukohaga, et erinevus oli detailides. Kohus leiab, et asjaolu, et prokurör kohtuvaidlustes tegi süüdistusse vastavalt kannatanu kohtuistungil antud ütlustele täpsustusi, ei muuda kannatanu ütlusi usaldusväärseks. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kannatanu ütlused kui ebausaldusväärsed tuleb tõendite kogumist välja jätta. Samas tuvastas kohus, et kannatanu ütlused on vastuolus ka tunnistajate * *, * *, * * ja * * ütlustega. Prokurör leidis, et tõenditena on kasutat avad k tunnistajate * * ja * * ütlused KrMS § 66 lg 2 -1 p 2 alusel selle kohta, mida kannatanu neile sündmusest rääkis. Kuna kannatanu ütlused ei ole usaldusväärsed, ei saa tõendina kasutada ka tunnistajate A* * ja * * ütlusi selle kohta, mida kannatanu neile sündmustest rääkis, sest kannatu ütluste mitteusaldusväärsuse tõttu ei saa olla kindel, et ta tunnistajatele sündmusest rääkides ei moonutanud ta tõde. Samuti leiab kohus, et asjaolu, et kannatanu tunnistajatele rääkides oli veel räägitu mõju all, ei ole tõendamist leidnud. Peale * * kodust lahkumist suhtles ta telefonitsi tunnistajate * * ja * *. * on rääkinud, et kui * * talle helistas, ta hääl oli väga värelev, n ärviline, justkui ta oleks hakanud nutma peaaegu, endast väljas. * on kirjeldanud, et 23.08.2013 * * helistas õhtupoole ja küsis, kas saab ööseks tema poole tulla, ütles, et jah. Telefonist oli juba aru saada, et ta oli endast väljas, midagi on juhtunud, aga ta keeldus sellest telefonis sellest rääkimast ja siis õhtul ta jõudiski tema juurde. Tunnistaja * * oli isik, kes * * vahetult peale sündmust (ja peale telefonikõnesid tunnistajatega) nägi ja ta autoga Kärdlasse sõidutas. Kannatanu istus autos tema kõrvalistmel. Tunnistaja * * kinnitas, et kui * * Kärdlasse viis, siis autos ei olnud kedagi teist peale nende kahe. * * meeleolu oli suht tavaline, sõidu ajal midagi rääkisid. Ei saanud aru, et ta õnnetu või kurb oleks olnud, sellest sündmusest sai alles palju hiljem teada, * * talle sellest midagi ei rääkinud. Tunnistajad * * ja * * on kinnitanud, et kohtusid * * praktiliselt üheaegselt sel õhtul * * elukohas. * on kirjeldanud, et * * väreles, oli küürus ja kõndis väga kangelt, oli aru saada, et on väga närviline ja hirmul. Küsis, et miks ta sihuke on. Siis ütles, et teda rünnati ja ta ei saa rohkem sellest rääkida. Oli väga närviline. * – kui * * tema juu rde jõudis, siis silm oli paistes, kõndis üsna kangelt, tõesti oli endast väljas.* * ja * * on isikud, kellele * * 23.08 õhtul rääkis temaga juhtunust. Nii * * kui * * kinnitavad, et juba helistamise ajal oli * * endast väga väljas ja ka kohtumisel oli selgelt aru saada, et temaga on midagi juhtunud. Tunnistaja * *, kellega kannatanu vahepeal kohtus ja koos ühes autos viibis pikemalt kui viivuks, ei märganud kannatanu välimuses ega käitumises midagi eripärast, samuti ei rääkinud kannatanu talle toimunud julmast peksmisest ega ähvardustest. Tunnistaja * * ütlusega on

ümber lükatud kannatanu * * põhjendus, miks ta ei rääkinud * * eelnenud sündmusest. Eelkirjeldatuga on tõendamist leidnud, et rääkides ja suheldes tunnistajatega * * ja * * oli kannatanu väga endast väljas, vahepealsel ajal, kohtudes * * ei olnud aru saada, et eelnevalt oleks temaga midagi juhtunud. Loomulikult võib inimene valida, kellele ta endaga toimunust räägib, kuid käesoleval juhul on ümber lükatud * * põhjendus selle kohta, miks ta * * midagi ei rääkinud – * * autos ei olnud last, kes * * ütluse kohaselt teda rääkimast takistas Kohus leiab, et kannatanu käitumine ja väljendatavad emotsioonid on olnud sõltuvuses sellest, kellega ta suhtles, mis näitab, et ta suutis pale sündmust oma käitumist kontrollida. Kui kannatanu kohtus vahepeal tunnistaja * *, kes tema olekus ei märganud midagi ebatavalist, peale seda tunnistajate juurde jõudes oli aga kannatanu taas endast väga väljas, kuigi vahepealsel ajal ei olnud midagi juhtunud, kannatanu oli käinud Selverist suitsu ostmas ja siis läks * * juurde. Kohus leiab, et kannatanu selline käitumine ei näita tema emotsionaalset häiritust. Tunnistajad * * ja * * on kinnitatud, et kannatanu unes sonis, et lõpetage ära, ma ei taha surra. Prokurör leidis, et see kinnitab kannatu ütluste usaldusväärsust, sest unes ei saa teeselda. Tunnistajad *, * süüdistatav Z.S on kinnitanud, et enne * * kodust lahkumist oli sõnavahetus, kuna * * tahtis kutsuda politsei oma isale. Tüli juures viibinud isikud on kinnitanud, et * * oli endast väga väljas. Samuti on * , *, * tunnistanud, et * * läheb kergesti närvi, ei ole psüü hiliselt tasakaalukas. * * on ise kinnitanud, et tal on tavaliselt sügiseti depressioon, on ravil viibinud ja praktiliselt igal sügisel tarvitab antidepressante. Kohus leiab, et asjaolu, et * * magades sonis, ei kinnita süüdistatavate poolt tema suhtes süüdistustes kirjeldatud tegude toimepanemist. Kuna tunnistajad on kinnitanud, et * * on kergesti ärrituv, läheb närvi, käitub imelikult, ei ole välistatud, et tema sonimise võis vallandada ka teiste isikute poolt tema peale karjumine, kui 23.08 õhtul oli köögis sõnavahetus. Isiku psüühilist seisundit on loomulikult võimeline õieti hindama vaid ekspert, kuid kohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas ei ole tõendamises eme seisukohast oluline, mis tingis * * 23.08 öösel sellise seisundi, et ta hirmunult sonis. Kohus leiab seda seetõttu, et kohtule ei ole esitatud ühtki tõendit, mis kinnitaks süüdistatavate poolt neile süüks arvatavate kuritegude toimepanemist ning seetõttu ei sa a kannatanu öine psüühiline seisund olla seotud süüdistuses kirjeldatud süüdistatavate tegevusega. Seega ei ole kohtule esitaud ühtki tõendit, mis kinnitaks süüdistatavate poolt neile süüdistuses süüks arvatud KarS § 120, § 121 järgi kvalifitseeritavata süütegude toimepanemist. Seega tuleb Z.S ja J.Rehepap süüdistustes KarS § 120, § 121 järgi õigeks mõista. Lähenemiskeeld Kohtuistungil andis kannatanu ütlusi, et peale 23.08.2013 ei ole süüdistatavatega mingit kontakti olnud. Kannatanu taotles, et kohus k ohaldaks süüdistatava te suhtes lähenemiskeeldu, et süüdistatav ad ei tuleks tema lähedale teatud kauguseni ja üldse mingit kontakti ei soovi. Prokurör toetas kanatanu taotlust. KrMS § 310 -1 lg 1 kohaselt kannatanu taotlusel võib kohus VÕS § 105-5 alusel kannatanu eraelu või muude isikuõiguste kaitseks kohaldada isikuvastases kuriteos süüdimõistetule lähenemiskeeldu tähtajaga kuni kolm aastat. Kohus mõistab süüdistatavad neile süüks arvatud isikuvastastes kuritegudes õigeks. Juhindudes KrMS § 310 -1 lg 2, § 310 lg 2 tuleb lähenemiskeelu taotlus jätta läbi vaatamata, kuna kohus teeb õigeksmõistva otsuse. KrMS § 310 lg 3 kohaselt on kannatanul õigus esitada lähenemiskeelu taotlus uuesti tsiviilkohtumenetluse korras. II Z.S süüdistus KarS § 424 järgi Z.S süüdistatakse selles, et tema, omamata mootorsõiduki juhtimisõigust, juhtis 28. detsembril 2013 kella 03.41 paiku Hiiu maakonnas Pühalepa vallas Heltermaa-Kärdla-Luidja

maantee 5. kilomeetril müügilepingu alusel temale kuuluvat mootorsõidukit Volkswagen Golf registreerimisnumbriga * * alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et tema väljahingatavas õhus oli alkoholi sisaldus 1,23 mg/l +- 0,12 mg/l, seega oli alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 1,11 mg/l, mis on tuvastatud tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST. Sellise tegevusega pani Z.S toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Z.S tunnistas KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemist. Andis kohtus ütlusi, et 28. detsembri öösel Hiiumaal, Pühalepa vallas juhtis Volkswagen Golfi * * alkoholijoobes. Tahtis baarist koju minna, kuna eelnevalt oli kaine autojuht, ei mäleta, kas naisterahvas või meesterahvas, olid mitme autoga. Läksid siis baari ja nad olid kadunud ja ei teagi, miks sinna autorooli läks. See oli väga vale tegu. Auto oli tema oma, oli selle ostnud, andis pärast seda intsidenti Siimule tagasi, kuna lõpuks sai aru, et see oli nagu lollus osta. Sai ise ka aru, et auto enda nimel ja endale hoidmine võib tekitada pahandusi. Juhtimisõigust ei ole olnudki. See, et uuesti ja uuesti sõidab, kuigi lube pole olnudki, on ilmselt alkoholist. Kahetseb seda väga, väga ja on selle eest karistatud ka varem. Loll ja rumal tegu. Tl 63 olev väljavõte andmebaasist näitab, et Z.S juhiluba puudub. Z.S poolt mootorsõiduki joobeseisundis juhtimist tõendavad ka tunnistaja * * ütlused, kelle sõnade kohaselt 28. detsembril 2013.a öösel pidas id Z.S kinni mootorsõiduki roolis. Teostasid patrulltööd Suuremõisa teel ja Heltermaa – Kõrgessaare – Luidja maantee 5. kilomeetril, siis ta peatus. Patrullis oli koos * *, tema oli patrullivanem. * viis läbi esimese puhumise, näit oli mingi 1,4. Kutsusid kohale ka teise patrulli, kuna ei olnud tõenduslikku alkomeetrit. Kui teine patrull tuli kohale, * viis läbi siis ka tõendusliku mõõtmise. S ee näit oli 1,1-1,2 arvatavasti. Z.S tunnistas ise ka, et on alkoholi tarbinud juba mitu päeva. Ta puhkab siin ja selles suhtes probleeme ei olnud. Alkoholilõhn oli väga suur, natuke motoorseid häireid oli, ülemäärane lõbusus. Agressiivne ta ei olnud. Viisid ta Kärdlasse politseijaoskonda. Z.S suhtes indikaatorvahendi kasutamist 28.12.2013 kell 03.41 näitab indikaatorvahendi kasutamise protokoll /tl 39/, mille kohaselt oli indikaatorvahendi näit positiivne. Joobeseisundi kontrollimise protokollist tulenevalt /tl 39 pöördel/, oli 28.12 Z.S reaktsioonikiirus häiritud, kõne aeglane, aja -, isiku- ja kohatajus esines häireid, mäletab viimase 24 tunni sündmusi, koordinatsioonis kerged häired, käitumine normaalne. Tl 40-41 on tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll ja väljatrükk, mis näitavad, et 28.12.2013 kell 04.21 kasutati Z.S suhtes tõenduslikku alkomeetrit, mille lõplik mõõtetulemus oli 1,11 mg/l. Tl 42 olev taatlustunnistus näitab, et tõenduslik alkomeeter, mida kasutati, oli nõuetekohaselt taadeldud. Tl 43-44 olevast kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtub, et Z.S on seoses kahtlustusega KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises kinni peetud 28.12.2013 kell 04.30-18.25. Liiklusseaduse § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Kuni 01.07.2014 kehtinud LS § 69 lg 4 p 1 sätestas, et alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht kui juhi väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Alates 01.07.2014 on sama sätestatud LS § 69 lg 2 p 1. Lähtudes eelkirjeldatud seadusesätetest oli Z.S 28.12.2013 mootorsõiduki juhina joobeseisundis. KarS § 424 näeb kuriteona ette mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Vastavalt toimepandule tuleb Z.S karistada. KarS § 424 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätestatud alustest. K aristamise alus on isiku süü, mis käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud. Kohus leiab, et Z.S süü on keskmine, tegu on toime pandud otsese tahtlusega, Z.S juhtis autot joobeseisundis, kuigi tal ei ole olnud kunagi ka juhtimisõigust. Karistust kergendava teks asjaoludeks on süü tunnistamine ja kahetsus. Karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Tl 9-11 on karistusregistri teatis, mille kohaselt Z.S on kriminaalkorras karistatud isik. Z.S on ühel korral karistatud väärteo toimepanemise eest, kuid see on teiseliigiline väärtegu. Tl 52- 61 on Z.S kohta tehtud kohtulahendid. 23.03.2007 kohtuotsusega tunnistas kohus Z.S süüdi KarS § 424 järgi, karistas vangistusega 3 kuud, mida seoses lühimenetlusega vähendas 1/3 võrra, karistuseks 2 kuud vangistust, mille kandmiselt vabastati Z.S Kars § 73 alusel tingimuslikult 3-aastase katseajaga, katseaja algus 23.03.2007. 6.10.2008 otsusega tunnistas Harju Maakohus Z.S süüdi KarS § 263 p 1, 4 järgi ja karistas rahalise karistusega 120 miinimumpäevamäära, s.o 6000 krooni. 15.11.2010 kohtumäärusega asendati Z.S -ile mõistetud rahaline karistus 6000 krooni vangistusega 40 päeva. 19.07.2010 on Harju Maakohus tunnistanud Z.S süüdi KarS § 422 lg 1 järgi (tegu 02.11.2008) ja karistanud vangistusega 2 aastat, mida on seoses lühimenetlusega lühendatud 1/3 võrra, mõistes põhikaristuseks vangistuse 1 aasta 4 kuud, millele on liidetud Harju Maakohtu 23.03.2007 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata 2-kuuline vangistus, liitkaristuseks vangistus 1 aasta 6 kuud. Harju Maakohtu 23.11.2011 kohtumäärusest nr 1-10- 7646 nähtub, et Harju Maakohtu 16.12.2010 kohtumäärusega suurendati Harju Maakohtu 19.07.2010 otsusega kriminaalasjas nr 1-10-7646 Z.S-ile mõistetud karistus 1 aasta 5 kuud 28 päeva vangistust Harju Maakohtu 15.11.2010 kohtumäärusega nr 1 -08-8754 asenduskaristusena kohaldatud 1 kuu 10 päeva vangistuse võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta 7 kuud 8 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 29.08.2010, lõpp 06.04.2012. Kohus vabastas 23.11.2011 Z.S karistu se kandmisest

tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 aasta, kohustades Z.S järgima kontrollnõudeid ja täitma kohustusi – pöörduda psühhiaatri poole vanglast vabanemisel 1 kuu jooksul ja alluda alkoholismivastasele ravile, mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 nädala jooksul peal vanglast vabanemist, mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt luba saamata, osaleda sotsiaalabiprogrammis, kui kriminaalhooldaja pakub. Eeltoodust on näha, et Z.S on liiklusalaste kuritegude toimepanemise eest karistatud kahel korral, ta on kandnud karistusena ka vangistust. Viimaselt vangistuse kandmiselt vabanes tingimuslikult enne tähtaega 2011.a lõpus, mil veel aasta kestis katseaeg. Katseajal uusi kuritegusid toime ei pannud. Käesolev kuritegu on toime pandud aasta peale katseaja lõppu. Tl 69- 70 on Z.S tööleping, mille kohaselt t ööandja on *, asukohaga * . Töötamise alguskuupäev on 20.06.2013 – kutsutakse välja vajadusel. Kohus leiab, et kuigi Z.S töötab ja tal on sissetulek, ei võimalda karistuse eripreventiivne eesmärk Z.S karistada kergeima karistuse s.o rahalise karistusega. Z.S on taas kord toime pannud liiklusalase kuriteo. Kohus leiab, et kui Z.S ei mõjutanud kantud vangistus mitte toime panema uusi kuritegusid, siis rahaline karistus ilmselgelt ei ole karistuseks, mis mõjutaks teda õiguskuulekalt käituma. Seetõttu tuleb Z.S karistada vangistusega. Kohus leiab, et keskmine süü suurus, karistust kergendavad asjaolud annavad aluse karistada Z.S vangistusega alla keskmise määra. Samas leiab kohus, et arvestades, et Z.S tunnistab oma süüd ja kahetseb toimepandut, et ta töötab ning ka seda, et eelmisel katseajal ja ka aasta peale katseaega käitus Z.S õiguskuulekalt, on võimalik Z.S vangistuse kandmiselt tingimuslikult vabastada. Kohus leiab, et Z.S tuleb katseajaks määrata kriminaalhooldusametniku järelevalve alla, et kriminaalhoolduse vahenditega muuta Z.S käitumismustrit selliselt, et enam ei paneks toime õigusrikkumisi. Z.S poolt on enamus kuritegusid toime pandud alkoholijoobes ja Z.S ka ise kohtuistungil tunnistas, et autorooli läks ilmselt just seetõttu, et oli alkoholi tarvitanud. Kohus leiab, et alkoholi mittetarvitamine Z.S poolt on oluliseks tingimuseks, et Z.S enam uusi kuritegusid toime ei paneks. Seetõttu tuleb Z.S-ile panna katseajaks kohustuseks mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Kohus määrab katseaja pikkuseks 2 aastat.

hüvitamiseks alljärgnevad summad: 108 eurot /tl 48-50/ ja 1135,20 eurot /tl 86-88/, kokku 1243,20 eurot. KrMS § 181 lg 1 alusel tuleb J.Rehepap kaitsjale määratud tasu ja kulud jätta riigi kanda. 3)KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel on kriminaalmenetluse kulu valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Z.S kaitsja advokaat P.Rajavere esitas kohtuistungil menetluskulude nimekirja ja taotluse riigilt välja mõista Z.S kasuks tema poolt valitud kaitsjale makstud õigusabi kuludest 7/8 s.o summas 831,25 eurot. Vastavalt kaitsja poolt esitatud õigusabi kulude aruandele /tl 71-72/ on eelnimetatud summa kujunenud alljärgnevalt: 1)11.04.2014 arve 56/2014 /tl 73/ – 200 eurot – Z.S kaitse kohtueelse menetluse lõpuleviimisel, nõupid amine 1,75 tundi – 147 eurot, ettemaks edasiseks kaitseülesa ndeks 0,63 h – 53 eurot – täidetud kaitseakti koostamise, esitamisega, kaitsega kohut korraldaval istungil. 2)12.09.2014 arve 141/2014 /tl 74-75/ - 252 eurot – ettemaks tulevikus tehtavate toimingute eest – ettevalmistus 23.09.2104 kohtuistungiks 2 h, tasu kaitse eest 23.09.2014 kohtuistungil, osaline, 1 h. 3)22.09.2014 arve 144/2014 /tl 76/ - 498 eurot – õigusabi osutamise kulu 94,52 eurot (majutus 45 eurot, 23,60 eurot praami ülevedu, 25,92 eurot sõiduauto kasutamine), tasu kaitse eest 23.09.2014 kohtuistungil, osaline 3,8 h ulatuses 319,49 eurot, tasu kaitse eest 24.09.2014 kohtuistungil 1 h, 84 eurot. Kokku õigusabi eest tasutud 950 eurot, millest kaitsja palus hüvitada seoses Z.S õigeksmõistmisega 7/8, kuna enamus kaitsjale makstud tasu ja kulu on seotud episoodiga, milles taotleb Z.S õigeksmõistmist. Kohus leiab, et kaitsja poolt välja toodud ajakulu kaitseülesannete teostamiseks on põhjendatud, samuti on põhjendatud muud kulud. Seega jääb põhjendatud kulude ja tasu taotluseks 950 eurot koos käibemaksuga. Kohus leiab, et taotlus valitud kaitsjale makstud tasu ja kulude hüvitamiseks 7/8 osas tuleb rahuldada, sest kohus mõistab Z.S osaliselt süüdi ja osaliselt õigeks. Kohus leiab, et kaitsja põhjendus, et enamik ajast kaitseülesande teostamisel kulus episoodidele, milles kohus Z.S õigeks mõistab, on usutav, sest KarS § 424 järgi tunnistas Z.S end süüdi ja selle episoodi osas vaidlust ei olnud. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et Z.S-ile kuulub valitud kaitsjale makstud tasust seoses osalise õigeksmõistmisega hüvitamisele 831,25 eurot koos käibemaksuga.